Ärakiri 1-09-18959 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. november 2009. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-18959 (09250101157) Kohtukoosseis

§ 741

lg 2 alusel arestiga 2 päeva; 9) 06.05.

§ 741

lg 2 alusel arestiga 2 päeva; 10) 06.05.

§ 741

lg 2 alusel arestiga 2 päeva; 11) 06.05.

§ 741

lg 2 alusel arestiga 2 päeva; 12) 29.09.

§ 741 lg 2, LS § 747, LKindl

S § 661 lg 1 alusel arestiga 20 päeva. Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Vandeadvokaat Toomas Liiva RESOLUTSIOON

1. Süüdi mõista E.V KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja karistada vangistusega 10 (kümme) kuud.
2. Vastavalt KarS § 74 lg 1, 3 jätta vangistus E.V suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ära kandmata 10 (kümne) kuulist vangistust ei pöörata täitmisele kui E.V 24 (kahekümne nelja) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 2.
3. Määrata E.V katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid: 2.1.
4. elama oma alalises elukohas *; 2.1.
5. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2.1.
6. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2.1.
7. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 2.1.
8. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 2.
9. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o
10. november
11. a. 2.
12. Kui E.V katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
13. Tühistada E.V suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld.
14. Välja mõista E.V-lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, viitenumber
15. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-09-18959 ning nõude liik (sundraha, kaitsjatasu vms)/: - sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni; - määratud kaitsjatele makstud tasu 2868 (kaks tuhat kaheksasada kuuskümmend kaheksa) krooni. Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.
16. Jätta riigi kanda määratud kaitsjale makstud tasu 1080 krooni.
17. Välja mõista E.V-lt: 2 Ärakiri 1-09-18959 6.
18. H S /arveldusarve nr */ kasuks 10 000 (kümme tuhat) krooni; 6.
19. Õ S /arveldusarvele nr */ kasuks 3000 (kolm tuhat) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses kokkuleppemenetluse normide rikkumisega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7 päeva jooksul arvates otsuse kuulutamisest ja apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolele on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus E.V süüdistatakse selles, et tema, olles varem toime pannud varguse ja saanud 06.03.2009 Lääne maakonnas Ridala vallas Uuemõisa alevikus * Õ S ajutiseks kasutamiseks enda valdusesse H S kuuluva sõiduauto Ford Sierra registreerimismärgiga * väärtusega 10000 krooni, müüs nimetatud sõiduauto 11.03.2009 Lääne maakonnas Taebla vallas Taeblas Haapsalu mnt 2 asuvasse OÜ Servik lammutustöökotta, saades selle eest 1000 krooni, millise tegevusega pööras valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks, tekitades kannatanu H S varalise kahju kokku 10000 krooni. Sellise tegevusega E.V isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pööras ebaseaduslikult enda kasuks tema valduses oleva võõra vara, pannes toime omastamise, s.o KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle tema, olles varem toime pannud omastamise ja saanud ajavahemikul 09-15.märts 2009 Lääne maakonnas Ridala vallas Uuemõisa alevikus * Õ S ajutiseks kasutamiseks enda valdusesse Õ S kuuluva videokaamera JVC väärtusega 3000 krooni, ei tagastanud videokaamerat kannatanule müües selle tuvastamata isikule, millise tegevusega pööras valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks, tekitades kannatanu Õ S varalise kahju kokku 3000 krooni. Sellise tegevusega E.V isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, pööras ebaseaduslikult enda kasuks tema valduses oleva võõra vara, pannes toime omastamise, s.o KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus E.V-le nõutud karistus: Kohtus nõudis prokurör süüdistatavale karistuseks KarS § 201 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 10 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel vabastada E.V mõistetud vangistusest tingimisi 24kuulise katseajaga, mille kestel on ta kohustatud Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Viljandi talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve all viibides järgima talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lõikes 1 punktidest 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab E.V süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. 3 Ärakiri 1-09-18959 Tsiviilhagi - kuritegude toimepanemisega seoses on kannatanu H S poolt on esitatud tsiviilhagi 10 000 krooni suuruses summas, kahju on hüvitamata. Kannatanu Õ S poolt on esitatud tsiviilhagi 3000 krooni suuruses summas, kahju on hüvitamata. Kohus leiab, et tsiviilhagid kuuluvad rahuldamisele võlaõigusseaduse § 1043 alusel, mis sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Asitõendid – puuduvad. Tõkend – E.V suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 38/, mis tuleb tühistada. Menetluskulud Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb E.V-lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 6525 krooni (1,5 x 4350). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - riigi õigusabi tasu advokaadile T. Liiva E.V kaitsmise eest kohtueelses menetluses kokkuleppemenetluses osalemise eest 3828 krooni /tl 114/ ja kohtumenetluses summas 120 krooni, kogusummas 3948 krooni. Kuna justiitsministri 25.01.2005 määrusega nr 2 vastuvõetud „Riigi õigusabi osutamise eest masktava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ § 7 lg 33 sätestab, et menetlustoimingud kokkuleppemenetluses loetakse üheks menetlustoiminguks, siis prokuratuuri poolt kaitsjale välja mõistetud teise menetlustoimingu tasu jätab kohus riigi kanda. Samuti jätab riigi kanda kaitsjale makstud tasu õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja 19.11 eest, kuna kaitsja on määratud riigi poolt ja eelnimetatud kulud on tekkinud sellest, et kaitsja on väljastpoolt menetlustoimingute piirkonda – süüdistatav ei ole neid kulusid põhjustanud. Kaitsja sõidukulud ja sõidule kulutatud aja tasu 02.11 ja 10.11 mõistab kohus välja E.V-lt, kuna need kulud on tekkinud, sest E.V ei ilmunud kutse peale menetleja juurde. Seega kaitsjale makstud tasudest kuulub E.V-lt väljamõistmisele 2868 krooni ja riigi kanda tuleb jätta 1080 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 4