lg 2 p 3, 344 lg 1 ja 345 järgi ning N.F süüdistus
lg 2 p 3, 289, 299 lg 1 ja 22 lg 2 – 344 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu
järgi, karistamises
lg 2 p 3 järgi,
lg 2 alusel mõistetud liitkaristuses ning N.F-ilt ja P.G-lt solidaarselt riigituludesse väljamõistetud tsiviilhagi summas 139 027.35 krooni. Teha uus otsus: Mõista N.F
Mõista N.F-ile
lg 2 p 3 järgi karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda N.F-ile mõistetud kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning mõista liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Mõista N.F-ilt ja P.G-lt solidaarselt riigituludesse 125 400 (ükssada kakskümmend viis tuhat nelisada) krooni Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti tsiviilhagi katteks. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.1 P.G tunnistati süüdi
lg 2 p 3 järgi ja karistati 2 aastyase vangistusega,
lg 1 järgi kuue kuulise vangistusega ja
lg 1 järgi 6 kuulise vangistusega.
lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust,
1.2 N.F tunnistati süüdi
lg 2 p 3 ja 289 järgi ning karistati 3 aastase vangistusega,
lg 1 järgi 1 aastase vangistusega ja
Liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust, mis jäeti
1.3 P.G-lt ja N.F-ilt mõisteti solidaarselt välja 139 027.35 krooni tsiviilhagi katteks Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti kasuks. N.F ja P.G-na vara suhtes kohaldatud arest jäeti kuni ntsiviilhagi hüvitamiseni muutmata. 1.4 P.G ja N.F tunnistati
lg 2 p 3 järgi süüdi selles, et nemad, sõlmides perekonnas hooldamise lepingud teadmisega, et alaealised lapsed M. L., M. R., M. R., M. R., H. V., K. V., R. R., S. H., V. H., R. L. ei asu reaalselt P.G-na kasuperre elama ning esitades 2 ajavahemikul 29.10.1999.a kuni 01.11.2005.a perekonnas hooldamise lepingud koos teiste peretoetuse taotlemiseks vajalike dokumentidega Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniametile (pettuslik tegu), tekitasid viimases väära ettekujutuse, et nimetatud lapsed asuvad elama P.G-na kasuperre ning seega on viimane õigustatud isik saama perekonnas hooldamise lepingute alusel erinevaid toetusi, sh perekonnas hooldamisel oleva lapse toetust. Eksimuse tagajärjel tegi riik Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti kaudu varakäsutuse – kandis riigi eelarvelistest vahenditest P.G-le riiklikud peretoetused, millisteks tal õigust ei olnud ning seega sai P.G koos N.F-iga varalist kasu, kuivõrd riik oli pettuse tulemusena välja maksnud riiklikku peretoetust kogusummas 197 100 krooni, millest lasteni jõudis 58 072.65 krooni, seega oli toimunud P.G-na ja N.F varalises seisus positiivne muudatus, kuivõrd neil puudus õiguslik alus saada riiklikke peretoetusi ning nad ei kasutanud perekonnas hooldamisega kaasnevat riigi poolt makstavat perekonnas hooldamise toetust eelpool nimetatud laste hooldamiseks ega nende huvides. Kannatanu sai aga varalist kahju, kuivõrd riigi eelarvelistest vahenditest tasuti selleks mitte õigustatud isikule välja riiklike peretoetusi kogu summas 197 100 krooni. 1.5
§-de 22 lg 2 ja 344 lg 1 järgi tunnistati P.G süüdi selles, et ta kihutas P. M. T. K. juhatajat L .L. ajavahemikul 01.03.2004.a kuni 23.05.2005.a, eeluurimise käigus täpselt tuvastamata ajal, P. M. T. K.s võltsima enda poolt antud tühjadele blankettidele kolme arve/saatelehte ehk siis raamatupidamise algdokumenti, millega raamatupidamiskohuslane omandab õiguse kajastada oma kulusid, öeldes L .L., et vajab dokumente selle kohta, et ta on T. K.st ostnud K. ühele perekonnale süüa ning peab nüüd esitama arved Tõstamaa Vallavalitsusele. L. L. kirjutaski P.G-na juuresolekul, ilma sellist kaupa sel päeval selles väärtuses P.G-le müümata: ühele tühjale arve/saatelehe blanketile käsitsi P. M. õiged rekvisiidid, T. K. arve/saatelehe numbri 53, kuupäeva
L. ja S. H. saadud võltsitud 5 arve/saatelehte numbritega 53, 78, 106, 1887 ning 2455 ajavahemikul 16.05.2005.a kuni 23.05.2005.a, eeluurimisel täpselt tuvastamata kuupäeval T. V. kui tõendid, et arve/saatelehtedel märgitud summade eest ostis tema P. M. T. K.test alaealise R. L. hooldamiseks ette nähtud ja talle riigilt antud peretoetuse eest R. L.le ja viimase perekonnale erinevaid kaupu ning pärast mida esitas 23.05.2005.a Tõstamaa Vallavalitsus, teadmata dokumentide võltsitusest, eelpool toodud võltsitud 5 arve/saatelehte Lääne Politseiprefektuurile tõenditena, et P.G kasutas alaealise R. L. peretoetust lapse huvides. Samuti tunnistati ta süüdi selles, et pärast seda, kui oli võltsinud P. S. A.e kviitungi, andis ajavahemikul 16.05.2005.a kuni 23.05.2005.a, eeluurimise käigus täpselt tuvastamata ajal, võltsitud kviitungi ehk raamatupidamise algdokumendi Tõstamaa Vallavalitsuse sotsiaalnõunik N.F-ile kui tõendi, et tema kulutas võltsitud kviitungil märgitud summa ulatuses R. L. kasuperelepinguga kaasnenud raha lapse R. L. huvides, misjärel esitas 23.05.2005.a Tõstamaa Vallavalitsus, teadmata dokumendi võltsingust, eelpool toodud võltsitud kviitungi Lääne Politseiprefektuurile tõendina, et P.G kasutas R. L. peretoetust lapse huvides. Samuti jättis P.G võltsitud kviitungi originaali teise poole kui raamatupidamise dokumendi esitamata P. S. A.. 1.7
lg 1 järgi tunnistati P.G süüdi selles, et ta võltsis ajavahemikul 16.05.2005.a kuni 23.05.2005.a, eeluurimise käigus täpselt tuvastamata ajal P. S. A. kviitungi, kirjutades tühjale kviitungi blanketile käsitsi peale P. S. A. õiged rekvisiidid ning peast väljamõeldud kviitungi numbri 5 ja kuunimetused: märts, aprill, mai ning kauba loetelu koos summadega kuude lõikes ning kogusumma kokku, misjärel kirjutas kviitungile alla enda allkirja. Nimetatud kviitungi näol on tegemist raamatupidamise algdokumendiga, millega raamatupidamiskohuslane omandab õiguse kajastada oma kulusid. 1.8 N.F tunnistati
järgi süüdi selles, et töötades Tõstamaa Vallavalitsuse sotsiaalnõunikuna ja täites Tõstamaa Vallavalitsuse poolt antud pädevuse piires kohaliku omavalitsuse järelevalve- ja juhtimisülesandeid ning korraldades varaliste väärtuste liikumist, olles seega ametiisik
lg 1 mõttes ning kes ametijuhendi järgi juhib ning reguleerib kogu sotsiaalhoolekandeala puudutavat tegevust, kasutades ära oma ametiseisundit, sõlmis 29.10.1999.a, 31.07.2000.a, 25.10.2000.a, 01.11.2001.a, 12.11.2002.a, 18.11.2003.a ning 11.10.2004.a perekonnas hooldamise lepingud, olles samal ajal teadlik, et ükski alaealine laps ei asu reaalselt elama P.G kasuperre, kuigi SHKS § 15 lg 1 järgi on hooldamine perekonnas 4 isiku hooldamine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu. SHKS § 15 lg 2 sätestab, et hooldamine perekonnas toimub valla- või linnavalitsuse ja hooldamisele võtja vahel sõlmitud kirjaliku lepingu alusel. Kuni 01.01.2002.a kehtinud SHKS § 33 lg 1 redaktsiooni järgi oli vastavalt oma pädevusele Tõstamaa Vallavalituse sotsiaalnõunikul N.F õigus sõlmida vallavalituse nimel perekonnas hooldamise lepinguid, kuid alates 01.01.2002.a-st, mil nimetatud säte muutus, omas perekonnas hooldamise lepingute sõlmimise õigust üksnes Tõstamaa Vallavalitsuse poolt volitatud isik. Sellele vaatamata jätkas N.F ilma selleks pädevust omamata, st ilma Tõstamaa vallavanema poolt antud volitust sisaldava korralduseta, perekonnas hooldamise lepingute sõlmimist. Seega sõlmides 12.11.2002.a, 18.11.2003.a ning 11.10.2004.a M. R.i ja M. R.i perekonnas hooldamise lepingud, ei omanud N.F selleks Tõstamaa vallavanema vastavaid korraldusi, mistõttu ületas sotsiaalnõunik N.F peale 01.01.2002.a perekonnas hooldamise lepingute sõlmimist talle selleks antud pädevust. Lisaks, N.F , olles sõlminud P.G-ga eeltoodud laste perekonnas hooldamise lepingud, mille alusel sai viimane riigilt Sotsiaalkindlustusameti kaudu igakuiselt enda arveldusarvetele laste hooldamiseks ja kasvatamiseks ettenähtud toetusi, ei korraldanud laste üleandmist P.G-na perekonda, samuti ei teavitanud alaealisi lapsi ning nende vanemaid laste suhtes sõlmitud perekonnas hooldamise lepingute olemasolust, kuigi SHKS § 34 järgi tehakse otsus asjaosalisele isikule teatavaks isiku vanust ja arengutaset arvestaval ja talle arusaadaval viisil. Samuti N.F, olles teadlik, et alaealised lapsed ei elanud reaalselt P.G peres ning et viimane ei täitnud sõlmitud lepingute tingimusi, ei tühistanud eelnevalt tema poolt sõlmitud perekonnas hooldamise lepinguid ega edastanud temale teadaolevat informatsiooni lepingute ebakorrektse täitmise kohta T. V., rikkudes sellega Tõstamaa Vallavalitsuse sotsiaalnõunikuna talle antud pädevust, kuivõrd ta ei järginud enda ametijuhendi punkte 3.5, 3.6, 3.7, 3.8, 3.11 ja 3.16 ning kasutas eeltoodud perekonnas hooldamise lepingute sõlmimisel ja järelevalve teostamisel ebaseaduslikult ära oma ametiseisundit. Samuti ei kasutanud N.F ja P.G eeltoodud isikute eest Sotsiaalkindlustusameti kaudu igakuiselt P.G arveldusarvetele laekuvaid toetusi laste hooldamiseks ja kasvatamiseks, vaid kulutasid toetusi selleks mitte ettenähtud otstarbeks, omal äranägemisel ja omakasulikult, millise käitumisega tekitas M. R.'i, M. R.'i, M. L.'i, M. R.'i, K. V.'u ja H. V.'u seadusega kaitstud õigustele olulise kahju kokku summas 145 050 krooni, millise summa moodustab Sotsiaalkindlustusametilt eelpool nimetatud laste perekonnas hooldamise lepingute alusel P.G Hansapanga arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX (laekumised ajavahemikul oktoober 1999.a – detsember 2003.a) ning SEB Eesti Ühispanga arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX (laekumised ajavahemikul jaanuar 2004.a kuni oktoober 2005.a) igakuiselt makstud toetused, mis olid mõeldud alaealiste P.G-na perekonnas hooldamiseks. 1 Alates 15.03.2007.a on N.F poolt toime pandud tegu karistatav
järgi riikliku järelevalve ebaseadusliku teostamisena, mis seisneb kohalikule omavalitsusele seadusega pandud järelevalvekohustust täitva ametiisiku poolt teadvalt ebaseadusliku otsuse või toimingu tegemises, samuti tegemata jätmises ning kui sellega on tekitatud oluline varaline kahju; seega ei ole kuritegu kaotanud karistusväärtust. 1.9
lg 1 järgi tunnistati N.F süüdi selles, et Tõstamaa Vallavalitsuse sotsiaalnõunikuna koostas ta 23.05.2005.a Tõstamaa Vallavalitsuse nimel 16.05.2005.a 5 järelepäringu vastusena Lääne Politseiprefektuurile esitamiseks teatise nr.12-6/14, kuhu teadvalt kirjutas vääralt ning põhjendamatult, et alaealise R. L. perekonnas hooldamise toetusest kulutati: 1) 1299 krooni R. L. lasteaia maksudele, kuigi tegelikkuses hüvitas lasteaia maksud ajavahemikul jaanuar 2004.a kuni juuni 2004.a Tõstamaa Vallavalitsus R. L. ema A. L. toimetulekutoetusest; 2) 3200 krooni küttepuudele ja transpordile, kuigi tegelikkuses hüvitas nimetatud summa Tõstamaa Vallavalitsus, kusjuures samuti on kindlaks tehtud, et T. R. ei ole 2004.a sügisel ega muul ajal viinud 10 rm küttepuid Pärnumaale Tõstamaa valda XXXXXX XXXXX, samuti ei tunne T. R. A. L. ning et T. R. ei ole mitte kunagi saanud sotsiaalnõunik N.F käest sularaha, mh pole kunagi vallalt puid saanud ka A. L. ega elanud sotsiaalkorteris, ning 3) 1397 krooni P.G-na auto bensiinikulule, kuigi töökohustuste täitmisega seonduvad kulud peaks kandma tööandja ning need on osa kohaliku omavalitsuse halduskuludest. 2004.a, eeluurimise käigus täpselt tuvastamata ajal ja kohas koostas N.F müügilepingu nr 19, kuhu kirjutas järgmised andmed:
lg 2 ja 344 lg 1 järgi tunnistati N.F süüdi selles, et Tõstamaa Vallavalitsuse sotsiaalnõunikuna kihutas T. R.t ajavahemikul 01.01.2005.a kuni 02.06.2005.a, eeluurimise käigus täpselt tuvastamata ajal, Tõstamaa Vallavalitsuses oma kabinetis võltsima arve-kviitungit, öeldes R.le, et temal on vaja viimase käest küttepuude arvet, misjärel kirjutas R. N.F dikteerimise järgi tühjale arve-kviitungi blanketile käsitsi peale enda nime, isikukoodi ja aadressi, kuupäeva
Kohtuotsusest ei selgu, milles seisnes süüdistatavatele etteheidetav pettuslik tegu. Sellise teona ei saa käsitleda perekonnas hooldamise lepingute sõlmimise fakti, sest nende sõlmise ajal ei olnud teada, kas ja kui kauaks nimetatud alaealised kasuperesse elama asuvad. Asjaolu, et keegi lastest asus P.G perest hiljem eemale hoidma, ei muuda lepingu sõlmimist pettuslikuks teoks. Otsusest ei nähtu, millistele tõenditele tuginedes on kohus tuvastanud, kas ja millisel ajal viibis üks või teine laps P.G ülalpidamisel. Ülalpidamine ja P.G elukohas viibimine ei ole samatähenduslik. Toetust makstakse ülalpidamise eest. P.G on kinnitanud, et laste ülalpidamine jätkus ka siis kui laps oli perest eemal. Selle väite jättis kohus tähelepanuta. Seega oli kohtulik uurimine ühekülgne ja puudulik. 8 2.2 Kaitsja hinnangul ei esinenud ka väidetaval petetul – riigil – eksimust. Eksida saab üksnes inimene, riik ei ole aga inimene. Seega pole riigi kui abstraktsiooni eksitamine õiguslikult võimalik. Kohus ei selgitanud välja, millist riiki esindavat isikut pettuslikul teel eksitati, milles seisnes pettuslik tegu ja sellele vastav eksimus. 2.3 Riigil ei esinenud ka varalist kahju ega väidetavatel petjatel varalist kasu. Riik sai väljamakstud rahale vastava ekvivalendi – alaealise hooldamisteenuse. Ekslik on kohtu seisukoht, et riigi poolt makstavad toetused tuleb hooldaja poolt täies ulatuses alaealistele vabaks kasutamiseks edasi anda. Need summad on mõeldud katma ka hooldaja hooldustegevusele kuluvaid muid kulutusi. Apellant ei nõustu kohtu järeldusega, et P.G kontole kantud summadest jõudis reaalselt abivajajateni 58 072.65 krooni ning ülejäänud 139 027.35 krooni osas esitatud tõendid on paljasõnalised. Kohus jättis aga paljud asjaolud hindamata ega andnud ka hinnangut asjaolule, et P.G ei saanudki olemasoleva info põhjal teada, milline pidi olema temale ülekantud raha kulutamise dokumenteerimine. Pole hinnatud, et P.G ja N.F tegutsesid hooldust vajavatele alaealistele toetuse saamisel ja jagamisel kohalike inimeste, vallavalitsuse ja selle sotsiaalkomisjoni teadmisel. Kaitsjale jääb arusaamatuks, milliste tõenditega raha üleandmine alaealistele tuvastati ja mille poolest on süüdistatavate poolt ülejäänud summade sihtotstarbelist kasutamist kinnitanud isikute ütlused paljasõnalisemad kui teiste tunnistajate ütlused. 2.4 Kohtuotsusest ei nähtu ka, millele tuginedes tuvastati kuriteo subjektiivne koosseis – tahtlus ja seda mõlema süüdistatava puhul. 2.5 Apellant on seisukohal, et käesolevas kohtuotsuse pinnalt ei ole kohtu siseveendumuse kujunemine jälgitav, kuivõrd kohus konstateerib oma seisukohti paljasõnaliste väidetega. Kohus ei ole ka andnud hinnangut süüdistatavate käitumises teo õigusvastasust või süüd välistavate asjaolude esinemise kohta. Süüdistatavad esitasid väite, et sellisest hooldustegevusest olid teadlikud ja toetasid seda ka teised Tõstamaa valla esindajad. Nad pidasid oma tegu lubatavaks ega teadnud selle keelatusest. 2.6 Süüdimõistvat otsust ei või teha ühekülgselt ja puudulikult. Süüdistatavad on
lg 2 p 3 järgi kriminaalmenetlusõigust rikkudes süüdi mõistetud ja kohaldatud on ebaõigesti materiaalõigusnormi. P.G ja N.F tuleb selles kuriteos õigeks mõista. 2.7 N.F süüditunnistamist
järgi peab apellant ebaõigeks seetõttu, et Tõstamaa valla esindajana süüdistuses märgitud alaealiste hooldamiseks lepingute sõlmimist ei saa kuidagi käsitleda ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamisena. Ebaseaduslikkus tähendab õigusvastasust, mida käesoleval juhul ei esinenud. Lepingute sõlmimisel või nende täitmise kontrollimisel ebapiisava hoolsuse ülesnäitamine ei muuda lepingu sõlmimise fakti ebaseaduslikuks. Seega on kohus kohaldanud materiaalõigust ebaõigesti ja N.F tuleb selles kuriteos õigeks mõista. 2.8 Apellant on seisukohal, et N.F tuleb õigeks mõista ka
järgi, märgib, et kohtu tõdemus, et tuvastatud on uuritud dokumentide sisult ja andmetelt tegelikkusele mittevastavus, on paljasõnaline. Kohtuotsusest ei nähtu, millistele tõenditele tugineb järeldus, et nimetatud dokumendid on võltsitud N.F poolt. Käekirjaekspertiisiga seda tuvastatud ei ole. Kohtu seisukoht, et N.F oleks pidanud kohtule tõendama, kes need dokumendid võltsis, on vastuolus 9 KrMS §-ga 7 lg 2. Kaitsja arvates on tegemist kõrvaldamata kahtlusega, mis tuleb N.F kasuks tõlgendada. 2.9
Kaitsja viitab kohtuotsusele, mille kohaselt kohus tegi tunnistaja T. R. ütlustele ja dokumendi vaatlusele kindlaks, et N.F kihutas T. R. dokumendi võltsimisele. Samas on kohtuotsuse kirjeldavas osas (lk 21) T. R. kinnitanud, et tema ei ole nimetatud dokumenti allkirjastanud. Seega jääb arusaamatuks, kuidas on tunnistaja eitavast vastusest võimalik järeldada, et ta võltsis dokumenti. Kaitsja rõhutab veel, et kihutamine on täideviimise suhtes aktsessoorne. Osavõtt kihutamise vormis ei ole võimalik ilma täideviimiseta. Kui pole tõsikindlalt tuvastatud dokumendi võltsitust, ei ole võimalik kellelegi ette heita ka tuvastamata teost osavõtmist e tuvastamata teo toimepanemisele kihutamist. 2.10 Apellant peab ebaõigeks P.G süüditunnistamist
Kohus luges tõendatuks, et P.G võltsis dokumente eesmärgiga õigustada oma pettuslikul teel saadud raha kulutamist. Samas ei nähtu otsusest, milliseid dokumente P.G võltsis, milles võltsimime seisnes ning millistele tõenditele kohus sellisele järeldusele jõudis. Apellant on seisukohal, et kohus argumente kogumis ei hinnanud, kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole jälgitav. Kohtu tõdemus on paljasõnaline. 2.11 Mis puutub P.G süüditunnistamisse
Kohtuotsus ei sisalda analüüsi selle kohta, et P.G-le etteheidetav käitumine vastaks
MS § 338 p 1, 2 ja 3 järgi. 2.12 Kohtuotsus ei vasta seadusele ka mõistetud karistuste osas. Apellant märgib, et
§-st 56 lg 2 tulenevalt peab kohus isikule mõistma võimaliku leebeima karistuse, mis isiku süü suurust ja teisi isikuomadusi arvestades võib mõjutada isikut edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Käesolevas asjas ei vasta süüdistatavatele mõistetud karistused kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Kohus ei ole karistuste mõistmist põhjendanud. Kohtuotsuse resolutsioonist ei nähtu ka, milline karistus mõisteti N.F-ile
lg 2 p 3 ja milline
Ka selles osas on kohtuotsus ebatäpne ja kohtu järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. 2.13 Kohus asus tsiviilhagi lahendamisel seisukohale, et süüdistatavate ja kannatanu (riigi) vahel oli lepinguväline võlasuhe (VÕS § 1043). Samas on kohus konstateerinud, et riigi poolt P.G-le väljamaksete tegemise aluseks oli leping alaealiste M., M. ja M. R.i, M. L.i, H. V., K. V., R. R., S. H., V. H. ja R. L. hooldamiseks. VÕS § 1044 lg 2 kohaselt ei või lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist lepinguvälise võlasuhte sätete alusel nõuda. Asjaolu, miks kohus lepingulise suhte asemel käsitles pooltevahelist võlasuhet lepinguvälisena, kohtuotsusest ei nähtu. Selline tsiviilhagi lahendamise käik ja kohaldatav õigusnorm tuli süüdistatavatele ootamatult ja üllatavana, sest tsiviilhagi puudutavat osa ja sellist lahenduskäiku kohtuistungil poolte vahel ei arutatud. 10 2.14 Kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et analoogiliselt
lg 2 näeb ka VÕS § 1042 ette kindla deliktistruktuuri – kahju olemasolu, selle tekitamise õigusvastasuse ja tekitaja süü – mille järgimine ja kõikide asjaolude tõendatud tuvastamine on isiku tsiviilvastutuse aluseks. 2.15 Kaitsja peab ka süüdistatavatele VÕS § 65 lg 1 solidaarvastutuse kohaldamist ebaõigeks. VÕS § 65 lg 2 ja 3 kohaselt tekib solidaarvõlg, kui mitu kohustatud isikut peavad täitma sama sisuga ja jagamatu kohustuse. Seega tekib solidaarvõlg üksnes kindlatel asjaoludel ning hageja ei saa omal äranägemisel ning enda huvist lähtuvalt valida osavõla, ühisvõla või solidaarvõla vahel. Arusaamatu on, millele tuginedes leidis kohus, et hagetav kohustus on jagamatu täies ulatuses ja sissenõutav ka N.F-ilt . Kui isikute vastutus on jagatav, tuleb kohaldada VÕS § 63 lg 1 sätestatud osavastutust. 2.16 Kohus on eiranud kohtule esitatud tõendeid lastele tehtud kulutuste osas vaatamata sellele, et isegi prokurör oma kõnes sisuliselt nõustus esitatud ja olemasolevate tõendite arvessevõtmisega. Kohtuotsus põhineb kaitsja arvates seega õigusrikkumisel, tuleb tühistada tsiviilhagi osas materiaalõiguse ja menetlusõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 3.1 Ringkonnakohtu istungil toetasid süüdistatavad ja nende kaitsja esitatud apellatsiooni ja taotlesid maakohtu otsuse tühistamist ning uue otsusega õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. 3.2 Prokurör leidis, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooniga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioon on valdavas osas põhjendamatu, selles esitatu ei anna maakohtu otsuse tühistamiseks alust, kuid maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. 4.1 P.G-le ja N.F-ile süüks arvatud
§-s 209 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo – kelmuse osas on apellatsioon eksitav ja põhjendamatu. 4.2 Esmalt peab kohtukolleegium vajalikuks rõhutada, et süüdistuses nimetatud lepingud sõlmisid N.F Tõstamaa Vallavalitsuse esindajana ühelt poolt ja P.G kui perekond Sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHKS) § 15 alusel /vt nt I kd tl 83, 84, 87, 90, 96, 97/. SHKS § 15 lg 1 aga sätestab otsesõnu, et hooldamine perekonnas on isiku hooldamine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu. Sotsiaalministri
§-s 39 lg 1 sätestatud isiku süüd välistavaid asjaolusid (lk 28). Kaitsja vastupidine väide ei ole põhjendatud. Maakohtu otsuses on osundatud mõlema süüdistatava pikaajalisele töökogemusele, oma töövaldkonda reguleerivate õigusaktide mittetundmise ja neist mitte arusaamise võimatusele, nende tööalasele vastutusele, sealhulgas N.F kohustusele tunda sotsiaalhoolekande valdkonda reguleerivaid õigusakte. Lisaks sellele on kohus rõhutanud seda, et N.F on töötanud Tõstamaa Vallavalitsuse sotsiaalnõunikuna alates 01.01.1996.a, seega kriminaalasjas käsitavate lepingute sõlmimise ajaks oli tal olemas vähemalt 5-aastane töökogemus. Nii vallavanema T. R. ütlused kui N.F ametijuhend kinnitavad seda, et tema kohustuseks oli muuhulgas olla kursis sotsiaalhoolekande valdkonda reguleerivate õigusaktidega, ehk siis omada teadmisi ja pädevust asju korraldada, ametijuhendi kohaselt oli N.F üheks teenistuskohustuseks sotsiaaltööalane nõustamine ja informeerimine uutest õigusaktidest, valdkonna materjalide ettevalmistamine, eestkoste ja hoolduse korraldamine. P.G aga asus tööle Tõstamaa valla pereabilisetugiisikuna, kelle töö sisuks oli abivajajate perede abistamine ja probleemide lahendamine ning et 13 talle annab tööülesandeid ja kontrollib nende täitmist vahetult sotsiaalnõunik N.F . P.G-na ametijuhendi järgi oli muuhulgas tema ülesandeks abivajajate nõustamine sotsiaalsetest õigustest ja võimalustest, osalemine sotsiaalkomisjoni töös ning samas vastutas ta ka enda poolt väljastatud informatsiooni õigsuse eest. P.G oli läbinud sotsiaalvaldkonnaga seotud tugiisiku koolituse. 4.9 Kohtukolleegium märgib, et
lg 1 kohaselt puudub isikul süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. Karistusõiguslikult olulise eksimusega on tegemist aga üksnes kahel juhul. Esiteks, kui isik ei tea üldse vastava normi olemasolu, seega ka selles sisalduvat keeldu ja siit tulenevat karistatavust ning teiseks, kui isik teab küll normi olemasolu, kuid arvab ekslikult, et keelunorm ei kata tema tegu (ei tea seega ka teo õiguslikku keelatust ja selle rikkumisega kaasnevat vastutust). Käesolevas süüdistusasjas ei ole tuvastatud ühtki asjaolu, mis viitaks N.F ja P.G-na eksimusele
4.10 Mis puutub kaitsja väitesse, nagu oleks olnud süüdistatavatele teadaolevalt samal ajal samasugune hoolduspraktika ka teistes kohalikes omavalitsustes, siis selliseid tõendeid ei ole süüdistusasja materjalidest nähtuvalt esitatud ning teisalt ei välistaks see N.F ja P.G-na vastutust ega muudaks nende käitumisele antavat õiguslikku hinnangut. 4.11 Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohus on N.F ja P.G-na käitumises
lg 2 p 3 tunnused kindlaks teinud, teo õigusvastasust ja isikute süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud, maakohtu järeldused tuginevad tõendite kogumis hindamisele, kohtu siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Seega on N.F ja P.G-na süüditunnistamine
4.12 Kaitsja taotlus N.F õigeksmõistmiseks
4.13 Nimelt on N.F süüdi tunnistatud
järgi selles, et ta sõlmis ametiisikuna P.G-ga laste perekonnas hooldamise lepinguid, millede alusel sai P.G riigilt Sotsiaalkindlustusameti kaudu igakuiselt enda arvele laste hooldamiseks ja kasvatamiseks ettenähtud toetusi, ei korraldanud aga lepingute täitmist ega teavitanud ka laste vanemaid lepingute olemasolust. Seega on käsitletud N.F-ile inkrimineeritud
lg 2 p 3 järgi ja
järgi hinnatavaid tegusid kuritegude ideaalkogumina ja kohus on mõistnud ka karistuse
4.14 Kohtukolleegium osundab, et maakohus kohaldas vääralt materiaalõiguse normi, sest ametialaste ja varavastaste süütegude omavahelisel piiritlemisel tuleb silmas pidada, et varavastaste süütegude koosseisud moodustavad ametialaste süütegude suhtes erinormi. See tähendab, et kui ametiisik pani ametiseisundit kuritarvitades toime kelmuse, omastamise, varguse või mõne muu varavastase süüteo, tuleb teda karistada varavastase, mitte aga ametialase süüteo eest. Sellisele põhimõttele on korduvalt juhtinud tähelepanu ka Riigikohtu kriminaalkolleegium (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-74-05; 3-1-1-20-07; 3-1-1-66-07; 3-1-1-46-08). Nii on Riigikohus oma otsuses nr 3-1-1-46-08 rõhutanud, et varavastaste süütegude koosseisud moodustasid 15. märtsini 2007 kehtinud ametiseisundi kuritarvitamise koosseisu (
See tähendab, et kui ametiisik pani ametiseisundit kuritarvitades toime kelmuse, omastamise, varguse, asja omavolilise kasutamise või mõne muu varavastase süüteo, tuli teda ka enne 15. märtsi 2007 karistada varavastase, mitte aga ametialase süüteo eest. 14 Eelosundatut kinnitab veel asjaolu, et mitme varavastase süüteo puhul on teo toimepanemine ametiisiku poolt koosseisuline raskendav asjaolu. N.F puhul ei ole kohaldatav ka
märtsist 2007.a. Seega tuleb N.F
4.15 Apellandiga ei saa kohtukolleegium nõustuda osas, mis puudutab N.F süüditunnistamist
Kaitsja väide, nagu ei nähtuks kohtuotsusest, millistele tõenditele tugineb järeldus, et süüdistuses nimetatud dokumendid võltsitud on, on ekslik. Maakohtu otsusest nähtub, et kohus on kontrollitud tõendeid analüüsinud ja hinnanud kogumis, kohtu järeldused on vajalikul määral põhjendatud (lk 30). Kohus on leidnud, et uuritud dokumendid osutusid sisult ja andmetelt tegelikkusele mittevastavaks, s.o võltsituks. Tunnistajad A. L., T. R., M. T., M. L. kinnitasid kohtus, et nemad ei ole nimetatud dokumente ise koostanud, saanud ega osutanud neis märgitud teenuseid. Ka leidis kohus, et N.F küll eitas dokumentide võltsimist, kuid väide on paljasõnaline. Kohus tuvastas, et kõik võltsitud dokumendid asusid Tõstamaa Vallavalitsuse poolt peetavates ametlikes toimikutes ja omasid seega dokumendile omast mõjujõudu. Nii N.F ise kui ka tunnistajad H. T., E, V., R. A. ja T. R. kinnitasid, et N.F oli ametiisik Tõstamaa vallas, kellel oli ainsana tööülesannetest lähtuvalt volitused abivajajate abistamise, sealhulgas dokumentide korraldamiseks. Nimetatud dokumentide läbi lootis N.F omandada õiguse tõendada abivajajatele mõeldud rahasummade kasutamise seaduslikkust. Süüdistatav ei ole viidanud ühelegi võimalikule isikule, kes oleks võinud võltsitud dokumendid teiste tema poolt peetavate dokumentide hulka asetada. Ka on kontrollitud tõenditele tuginedes kohus N.F süüdistusest välja jätnud M. L. palgalehe võltsimise. Kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuses esitatud argumentidega ning on seisukohal, et N.F on põhjendatult
4.16 Mis puutub N.F poolt E. R.t dokumendi võltsimisele kihutamisse, siis on apellatsioonis esitatud väited jällegi eksitavad. Tuleb tähele panna, et kaitsja poolt viidatud kohtuotsuse leheküljel 21 kajastab kohus N.F süüdistust
lg 1 järgi, mitte aga
Süüdistus
R. 16.12.2004.a toimetuleku avalduse võltsimisega. Selles süüdistuses on T. R. kinnitanud, et ei ole toimetuleku toetust taotlenud /VI kd tl 123/. Need ütlused puudutavad
Viimatinimetatud kuriteoepisoodi käsitleb kohus oma otsuse leheküljel 23 ning vastupidiselt kaitsja väitele toetub kohus T. R. ütlustele selle kohta, et täitis N.F palvel arve-kviitungi tagantjärele /VI kd tl 124/. Kohus, tuginedes T. R. ütlustele ja arvekviitungi vaatlusele, leidis, et N.F on
Eksitav on kaitsja arutlus ka selle üle, et kuivõrd ei ole tuvastatud võltsimise täideviimist, ei ole võimalik kellelegi ette heita teost osavõtmist e tuvastamata teo toimepanemisele kihutamist. 25.02.2009.a kohtuistungi protokolli kohaselt on avaldatud ja uuritud T. R. suhtes avaliku menetlushuvi puudumise tõttu kriminaalmenetluse lõpetamise määrust. Määruse kohaselt on T. R. dokumendi võltsimise toime pannud /VII kd tl 6-10; 24/. 4.17 Ebaõigeks peab kaitsja ka P.G-na süüditunnistamist
lg 1 ja 345 järgi, kuivõrd otsusest ei nähtu, milliseid dokumente P.G võltsis, milles see seisnes ning millistele tõenditele tuginedes oma järeldusele jõudis. Apellandi väitel ei ole kohtu siseveendumuse kujunemine jälgitav,
15 4.18 Kohtukolleegium kaitsjaga ei nõustu. Maakohtu otsusest tuleneb, et kohus on kohtuistungil kontrollitud tõendid otsuses esitanud, neid analüüsinud ja hinnanud, kohtu järelduste kujunemine on arusaadav. Nii nähtub otsusest, et P.G-le heidetakse ette viie arve-saatelehe võltsimisele kihutamist ning P. S. A. kviitungi võltsimist. Kolm arve-saatelehte kirjutas T. K. juhataja L. L., kelle ütlustest nähtub, et P.G tõi kauplusse arveblanketid ja palus need ära täita, mida ta ka tegi, seejuures tõdes L. L., et selline arvete vormistamine on lubamatu, arvetel näidatud kuupäevadel P.G kauplusest kaupu ei ostnud. Sama kaupluse müüja S. H. tunnistas, et P.G-na palvel täitis ta kaks tühja arveblanketti toiduainete ostmise kohta erinevates summades, kinnitas, et arvete tagantjärele vormistamine on taunitav. Tunnistajana üle kuulatud A. P. P. M.st selgitas, et eelpoolmainitud arved ei olnud vormikohased ning et tegelikult peab arve teine pool jõudma raamatupidamisse, need aga ei jõudnud. Peale eelneva olid kohtuliku uurimise objektiks L. L.e ja S. H. suhtes koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrused, milledest nähtub, et menetlus oli lõpetatud
MS § 202 lg 7 alusel /VII kd tl 11-20; 24/. Samuti leidis maakohtus tuvastamist, et süüdistuses märgitud arve-saatelehed esitati T. V. tõendamaks erinevate kaupade ostmist R. L., seega olid võltsitud dokumendid kohased õiguste omandamiseks ja kohustustest vabanemiseks, eelkõige looma kujutluse, et riigi raha on kasutatud seaduslikult. Vaidlust aga selles, et just P.G võltsitud dokumendid esitas, ei ole. Ka nähtub kohtuotsusest, et kohus on käsitlenud P. S. A. kviitungi võltsimist P.G-na poolt. P.G kirjutas käsitsi tühjale kviitungiblanketile abikeskuse rekvisiidid, väljamõeldud kviitungi numbri, kuupäeva, kaupade loetelu, summa ning allkirjastas kviitungi. Sellise kviitungi näol on tegemist raamatupidamise algdokumendiga, millega raamatupidamiskohuslane omandab õiguse kajastada oma kulutusi. Seega on kohtukolleegium seisukohal, et kohtuotsusest nähtub, milliseid dokumente võltsiti, milles võltsimine seisnes ning millistele tõenditele tuginedes kohus järeldusele jõudis, et P.G pani toime
§-des 344 lg 1 ja 345 ettenähtud kuriteod. 4.19 Apellandi poolt maakohtule tehtud etteheited süüdistatavatele karistuse mõistmist puudutavas ei ole kohtukolleegiumi hinnangul põhjendatud. Kohus on lähtunud karistusi mõistes
§-s 56 sätestatust, analüüsitud on P.G-na ja N.F süü suurust, arvestatud on kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisega ja võimalust mõjutada isikuid edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus on silmas pidanud ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestatud on ka nii N.F kui P.G-na isikutega ning lähtutud sellest, et mõlemad on varem kohtu poolt karistamata. Kohus on õigustatult viidanud, et karistusmäära valikul tuleb siiski arvestada, et N.F oli ametiisik, omas seetõttu suuremat vastutust oma haldusalas ning et tema oli ka toimepandu ideoloog. Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohus on piisaval määral oma seisukohti põhjendanud. Nõustudes maakohtu poolt esitatud põhjendustega, leiab kohtukolleegium samas, et kuivõrd ringkonnakohus mõistab N.F
järgi õigeks, siis väheneb temale esitatud süüdistuse maht, mistõttu tuleb leevendada ka talle mõistetud karistust. 4.20 Nagu apellatsioon tervikuna, on see eksitav ka tsiviilhagi puudutavas osas. Väär on viidata käesolevat süüdistusasja silmas pidades lepingulisele suhtele. Perekonnas hooldamise lepingud olid sõlmitud Tõstamaa vallavalitsust esindava N.F ja P.G-na vahel, mitte riiki esindava Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniametiga. Viimatinimetatud asutusele esitati lepingud kui teatud juriidilist fakti tõendavad dokumendid. Maakohus on põhjendatult lähtunud VÕS §-st
järgi, talle
lg 2 p 3 järgi mõistetud ja
Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata, apellatsiooni rahuldab osaliselt. Malle Preimer Ivi Kesküla 17 Paavo P.G
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.