lg 2 p 3, § 344 lg 1, § 345 järgi ja N.P süüdistuses
Süüdistatav U.S Elukoht ja aadress: Süüdistatav Töökoht või õppeasutus: XXXX XXXX XXXXXX XXXXX XXXXXX XXXXXX Isikukood: XXX Kodakondsus: XXXXX Haridus: XXXXXXXXX Emakeel: eesti keel Karistatus: karistamata Tõkend: pole kohaldatud N.P Elukoht ja aadress: XXXXX XXXXX Töökoht: XXXXXXXXX 1 1-07-14087 RESOLUTSIOON Isikukood: XXX Kodakondsus: XXXXX Haridus: XXXXXXXXX Emakeel: eesti keel Karistatus: karistamata Tõkend: pole kohaldatud Juhindudes KrMS § 311-§ 314, kohus otsustas: Süüdi tunnistada U.S ja karistuseks mõista: -
lg 2 p 3 järgi kaks aastat vangistust; -
lg 1 järgi kuus kuud vangistust; -
lg 1 järgi kuus kuud vangistust.
lg 2 alusel lugeda kergemad karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust.
lg 1 ja 3 jätta vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui U.S ei pane kolme aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdi tunnistada N.P ja karistuseks mõista:
lg 2 p 3 ja § 289 järgi kolm aastat vangistust;
lg 1 järgi üks aasta vangistust;
lg 2 - § 344 lg 1 järgi kuus kuud vangistust.
lg 2 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust.
lg 1 ja 3 kohaselt jätta vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui N.P ei pane kolme aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KrMS § 141 lg p 1, 2 alusel maha võtta kriminaalmenetluse tagamiseks N.P-le Pärnu Maakohtu 10.01.
Samuti süüdistatakse U.S-i selles, et tema kihutas PMT kaupluse juhatajat L.L't ajavahemikul 01.03.2004.a kuni 23.05.2005.a, eeluurimise käigus täpselt tuvastamata ajal, PMT kaupluses, aadressil XXXXXXX XXXXX XXX X, võltsima enda poolt antud tühjadele blankettidele kolme arve/saatelehte ehk siis raamatupidamise algdokumenti, millega raamatupidamis-kohuslane omandab õiguse kajastada oma kulusid, öeldes L.L-le, et vajab dokumente selle kohta, et ta on T kauplusest ostnud X-sse ühele perekonnale süüa ning peab nüüd esitama arved Tõstamaa Vallavalitsusele. Seejärel kirjutas L.L samal päeval T kaupluses U.S juuresolekul, ilma sellist kaupa sel päeval selles väärtuses U.S müümata, ühele tühjale arve/saatelehe blanketile käsitsi peale P.M õiged rekvisiidid, T kaupluse arve/saatelehe numbri 53, kuupäeva
§-de 22 lg 2 ja 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti on süüdistus esitatud selles, et U.S, pärast seda, kui PM T kaupluse juhataja L.L ning müüja S.H võltsisid U.S kihutusel ja osalisel dikteerimisel 5 arve/saatelehte numbritega 53, 78, 106, 1887 ning 2455, esitas, ajavahemikul 16.05.2005.a kuni 23.05.2005.a, eeluurimisel täpselt tuvastamata kuupäeval, nimetatud 5 võltsitud arve/saatelehte Tõstamaa Vallavalitsusele kui tõendid, et arve/saatelehtedel märgitud summade eest ostis tema PM T kauplustest alaealise R.L hooldamiseks ette nähtud ja talle riigilt antud peretoetuse eest R.L-le ja viimase perekonnale erinevaid kaupu ning pärast mida esitas 23.05.2005.a Tõstamaa Vallavalitsus, teadmata dokumentide võltsitusest, eelpool toodud võltsitud 5 arve/saatelehte Lääne Politseiprefektuurile tõenditena, et U.S kasutas alaealise R.L peretoetust lapse huvides. Samuti on süüdistus esitatud selles, et U.S , pärast seda, kui oli võltsinud PSA kviitungi, andis ajavahemikul 16.05.2005.a kuni 23.05.2005.a, eeluurimise käigus täpselt tuvastamata ajal, võltsitud kviitungi ehk raamatupidamise algdokumendi Tõstamaa Vallavalitsuse sotsiaalnõunik N.P-le kui tõendi, et tema kulutas võltsitud kviitungil märgitud summa ulatuses R.L kasuperelepinguga kaasnenud raha lapse R.L huvides, misjärel esitas 23.05.2005.a Tõstamaa Vallavalitsus, teadmata dokumendi võltsingust, eelpool toodud võltsitud kviitungi Lääne Politseiprefektuurile tõendina, et U.S kasutas R.L peretoetust lapse huvides. Samuti jättis U.S võltsitud kviitungi originaali teise poole kui raamatupidamise dokumendi esitamata PSA-le. Seega U.S , võltsitud dokumendi kasutamisega eesmärgil omandada õigus, pani toime
Samuti on süüdistus esitatud selles, et U.S võltsis ajavahemikul 16.05.2005.a kuni 23.05.2005.a, eeluurimise käigus täpselt tuvastamata ajal, PSA kviitungi, kirjutades tühjale kviitungi blanketile käsitsi peale PSA õiged rekvisiidid ning peast väljamõeldud kviitungi numbri 5 ja kuunimetused: märts, aprill, mai ning kauba loetelu koos summadega kuudelõikes ning kogusumma kokku, misjärel kirjutas kviitungile alla enda allkirja. Nimetatud kviitungi näol on tegemist raamatupidamise algdokumendiga, millega raamatupidamiskohuslane omandab õiguse kajastada oma kulusid. Seega U.S , dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimisega, pani toime
Samuti on süüdistus esitatud selles, et Tõstamaa Vallavalitsuse sotsiaalnõunik N.P, kes täites Tõstamaa Vallavalitsuse poolt antud pädevuse piires kohaliku omavalitsuse järelevalveja juhtimisülesandeid ning korraldades varaliste väärtuste liikumist, olles seega ametiisik
lg 1 mõttes ning kes ametijuhendi järgi juhib ning reguleerib kogu sotsiaalhoolekandeala puudutavat tegevust, kasutades ära oma ametiseisundit, sõlmis 29.10.1999.a, 31.07.2000.a, 25.10.2000.a, 01.11.2001.a, 12.11.2002.a, 18.11.2003.a ning 11.10.2004.a perekonnas hooldamise lepingud, olles samal ajal teadlik, et ükski alaealine laps ei asu reaalselt elama U.S kasuperre, kuigi SHKS § 15 lg 1 järgi on hooldamine perekonnas isiku hooldamine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu. SHKS § 15 lg 2 sätestab, et hooldamine perekonnas toimub valla- või linnavalitsuse ja hooldamisele võtja vahel sõlmitud kirjaliku lepingu alusel. Kuni 01.01.2002.a kehtinud SHKS § 33 lg 1 redaktsiooni järgi oli vastavalt oma pädevusele Tõstamaa Vallavalituse sotsiaalnõunikul N.P õigus sõlmida vallavalituse nimel perekonnas hooldamise lepinguid, kuid alates 01.01.2002.a-st, mil nimetatud säte muutus, omas perekonnas 6 1-07-14087 hooldamise lepingute sõlmimise õigust üksnes Tõstamaa Vallavalitsuse poolt volitatud isik. Sellele vaatamata jätkas N.P ilma selleks pädevust omamata, st ilma Tõstamaa vallavanema poolt antud volitust sisaldava korralduseta, perekonnas hooldamise lepingute sõlmimist. Seega sõlmides 12.11.2002.a, 18.11.2003.a ning 11.10.2004.a M.R ja M.R perekonnas hooldamise lepingud, ei omanud N.P selleks Tõstamaa vallavanema vastavaid korraldusi, mistõttu ületas sotsiaalnõunik N.P peale 01.01.2002.a perekonnas hooldamise lepingute sõlmimist talle selleks antud pädevust. Lisaks, N.P, olles sõlminud U.S-iga eeltoodud laste perekonnas hooldamise lepingud, mille alusel sai viimane riigilt Sotsiaalkindlustusameti kaudu igakuiselt enda arveldusarvetele laste hooldamiseks ja kasvatamiseks ettenähtud toetusi, ei korraldanud laste üleandmist U.S perekonda, samuti ei teavitanud alaealisi lapsi ning nende vanemaid laste suhtes sõlmitud perekonnas hooldamise lepingute olemasolust, kuigi SHKS § 34 järgi tehakse otsus asjaosalisele isikule teatavaks isiku vanust ja arengutaset arvestaval ja talle arusaadaval viisil. Samuti N.P, olles teadlik, et alaealised lapsed ei elanud reaalselt U.S peres ning et viimane ei täitnud sõlmitud lepingute tingimusi, ei tühistanud eelnevalt tema poolt sõlmitud perekonnas hooldamise lepinguid ega edastanud temale teadaolevat informatsiooni lepingute ebakorrektse täitmise kohta Tõstamaa Vallavalitsusele, rikkudes sellega Tõstamaa Vallavalitsuse sotsiaalnõunikuna talle antud pädevust, kuivõrd ta ei järginud enda ametijuhendi punkte 3.5, 3.6, 3.7, 3.8, 3.11 ja 3.16 ning kasutas eeltoodud perekonnas hooldamise lepingute sõlmimisel ja järelevalve teostamisel ebaseaduslikult ära oma ametiseisundit. Samuti ei kasutanud N.P ja U.S eeltoodud isikute eest Sotsiaalkindlustusameti kaudu igakuiselt U.S arveldusarvetele laekuvaid toetusi laste hooldamiseks ja kasvatamiseks, vaid kulutasid toetusi selleks mitte ettenähtud otstarbeks, omal äranägemisel ja omakasulikult, millise käitumisega tekitas M.R, M.R, M.L, M.R, K.V ja H.V seadusega kaitstud õigustele olulise kahju kokku summas 145 050 krooni, millise summa moodustab Sotsiaalkindlustusametilt eelpool nimetatud laste perekonnas hooldamise lepingute alusel U.S H arveldusarvele nr XXXXXXXXXX (laekumised ajavahemikul oktoober 1999.a – detsember 2003.a) ning SEÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX (laekumised ajavahemikul jaanuar 2004.a kuni oktoober 2005.a) igakuiselt makstud toetused, mis olid mõeldud alaealiste U.S perekonnas hooldamiseks. Seega N.P , ametiisikuna oma ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamisega ning sellega olulise kahju tekitamisega teise isiku seadusega kaitstud õigustele ja huvidele, pani toime
1 Alates 15.03.2007.a on N.P poolt toime pandud tegu karistatav
järgi riikliku järelevalve ebaseadusliku teostamisena, mis seisneb kohalikule omavalitsusele seadusega pandud järelevalvekohustust täitva ametiisiku poolt teadvalt ebaseadusliku otsuse või toimingu tegemises, samuti tegemata jätmises ning kui sellega on tekitatud oluline varaline kahju; seega ei ole kuritegu kaotanud karistusväärtust. Samuti on süüdistus esitatud selles, et Tõstamaa Vallavalitsuse sotsiaalnõunik N.P koostas 23.05.2005.a Tõstamaa Vallavalitsuse nimel 16.05.2005.a järelepäringu vastusena Lääne Politseiprefektuurile esitamiseks teatise nr.12-6/14, kuhu teadvalt kirjutas vääralt ning põhjendamatult, et alaealise R.L perekonnas hooldamise toetusest kulutati: 1) 1299 krooni R.L lasteaia maksudele, kuigi tegelikkuses hüvitas lasteaia maksud ajavahemikul jaanuar 2004.a kuni juuni 2004.a Tõstamaa Vallavalitsus R.L ema A.L 7 1-07-14087 toimetulekutoetusest; 2) 3200 krooni küttepuudele ja transpordile, kuigi tegelikkuses hüvitas nimetatud summa Tõstamaa Vallavalitsus, kusjuures samuti on kindlaks tehtud, et T.R ei ole 2004.a sügisel ega muul ajal viinud 10 rm küttepuid XXXXXXXX XXXXXX XXXX, samuti ei tunne T.R A.L ning et T.R ei ole mitte kunagi saanud sotsiaalnõunik N.P käest sularaha, mh pole kunagi vallalt puid saanud ka A.L ega elanud sotsiaalkorteris, ning 3) 1397 krooni U.S-ina auto bensiinikulule, kuigi töökohustuste täitmisega seonduvad kulud peaks kandma tööandja ning need on osa kohaliku omavalitsuse halduskuludest. Samuti on süüdistus esitatud selles, et Tõstamaa Vallavalitsuse sotsiaalnõunik N.P koostas 2004.a, eeluurimise käigus täpselt tuvastamata ajal ja kohas, müügilepingu nr 19, kuhu kirjutas järgmised andmed:
Samuti on süüdistus esitatud selles, et Tõstamaa Vallavalitsuse sotsiaalnõunik N.P kihutas T.R't ajavahemikul 01.01.2005.a kuni 02.06.2005.a, eeluurimise käigus täpselt tuvastamata ajal, Tõstamaa Vallavalitsuses oma kabinetis, aadressil Pärnumaa Tõstamaa vald Sadama 2, võltsima arve-kviitungit, öeldes R-le, et temal on vaja viimase käest küttepuude arvet, misjärel kirjutas R N.P ettedikteerimise järgi tühjale arve-kviitungi blanketile käsitsi peale enda nime, isikukoodi ja aadressi, kuupäeva 09. okt 2004, ostja kohale A.L ning viimase aadressi kohale XXXX XXXXX küla, kauba nimetuse kohale 10 rm küttepuu, koguseks 10 rm, hinnaks 270 kr/rm ja summa kohale 2700 krooni ning müüja allkirja kohale pani enda allkirja ning jättis siis koostatud dokumendi sotsiaalnõunik N.P valdusesse. Nimetatud arve-kviitung oli aga fiktiivne ehk sisult vale, kuna T.R ei müünud 09.10.2004.a A.L-le 2700 krooniga 10 rm küttepuid ning A.L ei ole mitte ühtegi päeva elanud Tõstamaa vallas Värati külas asuvas sotsiaalkorteris, samuti ei ole T.R 2004.a sügisel ega muul ajal viinud 10 rm küttepuid Pärnumaale Tõstamaa valda Värati külla ega tunne A.L-i. Seega N.P , dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimisele kihutamisega, pani toime
§-de 22 lg 2 ja 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 10 1-07-14087 MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED MAAKOHTUS U.S ja N.P süüdistus
Süüdistatavad U.S ja N.P oma süüd ei tunnistanud. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid: N.P on töötanud alates 01.01.1996.a Tõstamaa Vallavalitsuse sotsiaalnõunikuna /uuritud on 28.04.1996.a käskkirja nr 7: kd II tl 190/, ning andnud ametivande /kd II tl 191/, tõotades olla ustav põhiseaduslikule korrale ning täita ülesandeid kohusetundlikult ja täpselt. N.P ametijuhend /kd II tl 225-226/, kus tema teenistuskohustuseks on märgitud näiteks sotsiaaltööalane nõustamine ja informeerimine uutest õigusaktidest, valdkonna materjalide ettevalmistamine ja nende esitamine, eestkoste ja hoolduse korraldamine jne. 01.06.2000.a sõlmis Tõstamaa vallavanem T.R U.S-iga töölepingu nr 11 /kd IV tl 192194/, mille järgi asus U.S tööle Tõstamaa valla pereabilise-tugiisikuna, kelle töö sisuks oli abivajajate perede ja -vanurite abistamine ja probleemide lahendamine ning, et talle annab tööülesandeid ja kontrollib nende täitmist vahetult sotsiaalnõunik N.P. Kannatanu esindaja S.A Pärnu Pensioniametist tõendas, et Pensioniametile on tekitatud kahju alusetult makstud peretoetustega U.S-i avalduste alusel. U.S-ile maksti välja 1999-2005 tema poolt valeandmete esitamise tõttu summa 197100 krooni. Pensioniametil on õigus hageda kogu summat, kuid kannatanu on nõus hagi vähendamisega 55072,65 krooni võrra, kuna on kannatanu hinnangul on tõendatud, et selle summa ulatuses jõudis abi lasteni. Valeandmed esitamisega U.S-i poolt, kuna lapsed tegelikult ei elanud tema juures. Tunnistaja A.R Pensioniameti toetuste osakonna juhina kinnitas, et nende kaudu maksti U.S-ile kümne lapse eest toetusi. Aluseks oli U.S-i avaldus ja Tõstamaa vallas tehtud perehoolduslepingud. See tähendas, et avalduste rahuldamisel vanemale toetuste maksmine lõpetatakse. Avaldusel peretoetuse saamiseks on kirjas, et isik peab teatama kõigist muutustest, mis lapsega juhtub, samuti hoiatatakse valeandmete esitamise eest. U.S seda ei teinud. Tõendiks on 29.10.1999.a perekonnas hooldamise leping nr 5 /kd I tl 90/, kehtivusega alates 01.11.1999.a kuni 01.11.2000.a, millega anti U.S-i perekonda hooldada ja kasvatada M.R, M.L, M.R ja M.R. M.R osas 31.07.2000.a otsustati sotsiaalkomisjoni koosolekul (protokoll nr 9 – kd I tl 79) teha ettepanek vallavalitsusele perehoolduslepingute lõpetamiseks alates 01.08.2000.a nimetatu osas, kuna M.R asus elab isa poolse vanaema juures alates veebruarist 2000.a. Seega, kuigi teatakse, et M.R elas koos vanaemaga H.K-ga juba veebruarist, lõpetati leping alles augustis. Kogu selle aja aga laekusid riiklikud peretoetused U.S arvele lapse eest, kellega tal mingit kokkupuudet ei olnud, kuna viimase eest hoolitses tema vanaema. Kuigi U.S väitis nagu oleks ta tasunud 6000 krooni K kätte, on viimane kinnitanud, et U.S-iga neil suhtlust ei olnud ning ainus summa, mille on saanud oli jõulude ajal toetus 1000 krooni ning elati koos XXXXXX. N.P ja U.S on sõlminud M.R ja M.R U.S perekonnas hooldamiseks ja kasvatamiseks järgmised lepingud: - 25.10.2000.a lepingu nr 6 /kd I tl 94/, kehtivusega alates 01.11.2000.a kuni 01.11.2001.a, - 01.11.2001.a lepingu nr 4 /kd I tl 96/, kehtivusega alates 01.11.2001.a kuni 01.11.2002.a, - 12.11.2002.a lepingu nr 4 /kd I tl 97/, kehtivusega alates 01.11.2002.a kuni 01.11.2003.a, - 18.11.2003.a lepingu nr 5 /kd I tl 98/, kehtivusega alates 01.11.2003.a kuni 01.11.2004.a, ning ükski nimetatud lastest, ei ole elanud päevagi U.S kasuperes, ometigi laekus Reet 11 1-07-14087 U.S kontole: M.R perekonnas hooldamise lepingu alusel 9 900 krooni, M.L perekonnas hooldamise lepingu alusel 4 650 krooni, M.R perekonnas hooldamise lepingute alusel 74 400 krooni, M.R perekonnas hooldamise lepingute alusel 48 300 krooni, 11.10.2004.a sõlmiti perekonnas hooldamise lepingu nr 15 /kd I tl 99/, kehtivusega 01.11.2004.a kuni 01.11.2005.a, millisega anti U.S perekonda hooldada ja kasvatada alaealine M.R. Tunnistajad M.R, M.R, M.L kinnitasid kohtus, et pole elanud lapsepõlves kasuperes vaid kodus. Süüdistatavad käisid küll neil kodus, vahel said väiksemaid rahasummasid, kuid mingitest lepingutest ei tea. Summadest, mis välja toodud süüdistuses, mida nad pidanuks saama, kuulsid nad alles hiljem. Tegelikkuses sellist raha nad saanud pole. Tunnistaja L.R kinnitas, et tema lapsed pole elanud kasuperes. 31.07.2000.a leping nr 4 /kd I tl 118/, kehtivusega alates 01.08.2000.a kuni 01.08.2001.a, millega anti U.S perekonda hooldada ja kasvatada K.V ja H.V. Kuigi lapsed ei elanud U.S kasuperes, laekus viimasele: K.V perekonnas hooldamise lepingu alusel 5775 krooni, H.V perekonnas hooldamise lepingu alusel 2025 krooni Nimetatud leping H.V osas lõpetati 12.10.2000.a vallavanema korralduse nr 34 alusel alates 01.11.2000.a põhjusel, kuna H.V asus elama isa juurde XXXXXX valda. H.V pole isegi sel vähesel perioodil elanud U.S kasuperes, vaid kas siis oma õe või isa juures. K.V puhul sai kinnitust see, et ajavahemikul, mil tema hooldamiseks oli sõlmitud U.S-iga perekonnas hooldamise leping, elas K.V oma õe S.P juures, kui ka XXXXXXX XXXXXX vallas XXXXXX külas oma isa A.V juures. Tunnistajad K.V ja H.V kinnitasid, et pole kasuperes elanud. Summadest, mis välja toodud süüdistuses, mida nad pidanuks saama, kuulsid nad alles hiljem. Tegelikkuses sellist raha nad saanud pole. Tunnistajad S.B ja A.V andsid ütlusi selle kohta, et lapsed K ja H pole elanud kasuperes, vaid hoopis nende juures. Raha on neile U.S-i poolt kantud mõned väikesed summad arveldusarvele. 12.03.2001.a on Tõstamaa vallavanema T.R poolt sõlmitud U.S-iga perekonnas hooldamise lepingu nr 1 /kd I tl 105/, kehtivusega alates 12.03.2001.a kuni 31.12.2001.a, millisega anti U.S perekonda hooldada ja kasvatada R.R. Siinjuures on aga oluline see, et nimetatud leping sõlmiti enne, kui selleks vald üldse heakskiidu andis ning R.R oma avalduse allkirjastas. Nimelt on tuvastatud ja tõendamist leidnud, et 13.03.2001.a on koostatud N.P R.R nimelt Tõstamaa Vallavalitsusele avaldus, millises palutakse sõlmida perekonnas hooldamise leping U.S-iga noormehe hooldamiseks ja kasvatamiseks ning mille allkirjastas R.R /kd I tl 104/ ning nimetatud küsimus oli arutusel 13.03.2001.a valla istungil R.R-ga on seotud ka 03.01.2002.a sõlmitud leping nr 2 /kd II tl 145/, kehtivusega alates 01.01.2002.a kuni 31.12.2002.a, millega anti U.S perekonda hooldada ja kasvatada R.R. Leping on sõlmitud lähtuvalt 08.01.2002.a välja antud Tõstamaa vallavanema korraldusest nr 6 /kd I tl 114/. Seega perehooldusleping oli sõlmitud enne, kui selleks üldse vallavalitsuse korraldus oli antud. Tunnistaja R.R kinnitas, et ei ole mitte kunagi elanud U.S peres. Ta kinnitas kohtus, et on saanud kõik rahad kätte, samas ta tegelikult ei teadnud mis raha talle ettenähtud oli ega osanud välja tuua konkreetseid summasid. U.S kontole laekus R.R perekonnas hooldamise lepingute alusel 13 650 krooni. 22.08.2003.a sõlmiti S.H perekonnas hooldamise leping nr 3 /kd I tl 83/, kehtivusega alates 01.09.2003.a kuni 31.12.2003.a, ning 18.12.2003.a sõlmiti hooldamise lepingu nr 6 /kd I tl 12 1-07-14087 84/, kehtivusega alates 01.01.2004.a kuni 01.07.2004.a. Tunnistaja S.H kinnitas, et pole elanud kasuperes, vaid kodus vanemate ja vennaga. N.P käest sai mõned nädalad 150 krooni, ametiõppimisel vajalike kokariiete eest 800 krooni ja töövihikute eest 1000 krooni. Seega S.H ei ole U.S kasuperes elanud ühtegi päeva, ometigi maksti U.S kontole hooldamise lepingute alusel 9000 krooni. 18.12.2003.a sõlmiti leping nr 10 /kd I tl 87/, kehtivusega alates 01.02.2004.a kuni 31.12.2004.a, ning millega anti U.S perekonda hooldada ja kasvatada alaealine V.H. Tunnistaja S.H kinnitas, et tema vend V.H ei ole päevagi elanud kasuperes. Samas maksti U.S kontole alaealise V.H perekonnas hooldamise lepingute alusel 13 050 krooni. 01.03.2004.a sõlmiti leping nr 11 /kd II tl 23/, kehtivusega alates 01.03.2004.a kuni 01.06.2004.a, millisega anti U.S perekonda hooldada ja kasvatada alaealine R.L. 09.06.2004.a sõlmiti R.L puudutav leping nr 12 /kd II tl 24/, kehtivusega alates 01.06.2004.a kuni 31.12.2004.a. Leping lõpetati alates 01.11.2004, kuna ema A.L asus elama XXXX valda. Tunnistaja A.L tunnistas, et laps on kogu aeg tema juures olnud, mitte kasuperes. Tõstamaalt tema mingit toetust ei ole saanud, küsimise peale öeldi, et mingu tööle. Tunnistaja sõnul ta mingi allkirja süüdistavate ettenäitamisel andis, kuid mille kohta, selle kohta tal teadmine puudus. Kätte sai ainult 600 krooni, 100 krooni ja 25 krooni Tõstamaa sotsiaalmajas. Poodi jäeti ka mingeid väiksemaid summasid ja seda sai 25 krooni kaupa. Sellest, et tema alaealine poeg R.L oli paberite järgi alates märtsist kuni novembrini 2004.a kirjutatud elama U.S kasuperre, sai A.L teada alles 2004.a lõpus, mil ta käis Pärnu Pensioniametis. Tunnistaja M.P kinnitas, et tema elukaaslase laps oli kogu aeg nende juures. Ühe aasta jooksul said nad 600 krooni. Tunnistaja I.K Eesti Patsientide Esindusühingu töötajana andis tunnistusi selle kohta, et tema poole pöördus A.L probleemiga, et toetuse taotlemisel selgus, et laps nagu ei elagi tema juures, vaid on kasuperes. Pensioniametis selgus, et laps ongi kasuperre vormistatud, millest lapse ema midagi ei teadnud. Samas aga maksti U.S kontole alaealise R.L perekonnas hooldamise lepingute alusel 16 350 krooni. U.S esitas kohtule järgmise seletuse. Laste olukord oli kehv, vanematel puudusid sissetulekud, polnud millestki elada. Valla poolt sõlmitud lepingute alusel kanti talle Pensioniameti poolt perekonnas hooldamise toetus ja lastetoetused. Neid toetusi kasutas laste hooldamiseks ja kasvatamiseks, mitte isiklikuks kasusaamiseks. Pani lastele kauplusesse toiduraha ja andis lastele taskuraha ning maksis muud maksud. Alates aastast 2002 läks toimetulekutoetusest maha laste kooli söögiraha ja õpilaskodu kohamaks (R). Ülejäänud toetusest sai osa L.R enda kätte ja osa rahast pani poodi. E.L on kohtus tunnistanud, et tema viis toidu jaoks raha poodi ja andis raha ka E kätte. Raha tuli anda jupikaupa, muidu oleks kogu summa korraga ära kulutatud ja järgmise toetuse laekumiseni poleks millestki elada olnud. Kuna poest osteti tavaliselt kallimaid poolfabrikaate, siis raha kulus kiiresti ära. Siis võeti võlgu, mis tuli tal ära tasuda. Isikute viisi olid kulutused sellised: 1.. Alates august 2000 kuni oktoober 2000, mil oli sõlmitud perekonnas hooldamise leping E.V hooldamiseks, olen maksnud järgmised summad: 1) isa A.V kätte sularahas 525.- krooni.
§-de 22 lg 2 - 344 lg 1 ning § 345 lg 1 järgi: Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Süüdistatav U.S oma süüd ei tunnistanud. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid, selle kohta, et U.S on kihutanud dokumendi võltsimisele L.L ja S.H, samuti on kasutanud võltsitud dokumenti, kui esitas need Tõstamaa Vallavalitsusele: 5 võltsitud PM T kaupluse arve/saatelehte, numbritega 53, 78, 2455, 106, 1887 /kd II tl tl 4143/, millised on süüdistatava poolt esitatud Tõstamaa Vallavalitsusele, kes omakorda esitas need dokumendid politseiuurijale. Tunnistaja L.L T kaupluse juhatajana andis ütlusi selles, et U.S tõi arveblanketid ja palus need ära täita, mida tema ka tegi. Ta on varem küll võtnud poest kaupa, kuid teistel kuupäevadel. Tunnistaja tõdes, et selline arvete tagantjärele vormistamine kandega „toidukaubad“ on lubamatu. Tunnistaja S.H kaupluse müüjana andis ütlusi selles, et U.S-i palvel täitis kaks tühja arveblanketti käsitsi toiduainete ostmise kohta erinevatele summadele. Tunnistaja tõdes, et selline arvete tagantjärele vormistamine on taunitav. Tunnistaja A.P PM vastutava töötajana andis ütlusi selle kohta, et eeltoodud tunnistajate poolt kasutatud arveblanketid ei olnud vormikohased. Arve teine pool peab jõudma raamatupidamisse, mida sel korral ei juhtunud. L.L ja S.H suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise määrused, kus isikute suhtes on menetlused kuritegudes
MS § 202 lg 7 alusel lõpetatud, kinnitavad U.S-ina süüd. U.S-i poolt võltsitud dokumendi kasutamist tõendab prokuröri hinnangul: Eeltoodud võltsitud arve/saatelehtede esitamine Tõstamaa Vallavalitsusele /kd II tl 29,30/ kui tõendid selle kohta, et tema on ostnud alaealisele R.L-le erinevaid kaupu. Nimetatud dokumendid esitas vallavalitsus politseile tõendamaks U.S-i poolt väidetavalt teostatud 16 1-07-14087 tehinguid. Tunnistaja A.L ütlused kohtus, et tema ei ole talle ettenähtud raha kogu ulatuses saanud tarbida. Poodi jäeti ka mingeid väiksemaid summasid ja seda sai 25 krooni kaupa. Tunnistaja sõnul ta üldse alkoholi ei tarvita ja süüdistatavate sellekohased väited on selge laim. U.S selgitas, et kuna oli eelnevalt ostnud mitmel korral süüa L perele ja viinud seda XXXXX, kus nad elasid, siis küsis tagantjärele kauba müügi arveid juhataja käest, kes oli nõus need väljastama. Summad teadis öelda seoses sellega, et need olid tal kirjutatud üles kodukülastusaktidele, millised täitis iga külastuse järgselt. Tema ei olnud sellest teadlik, et see võib olla võltsimine, kuna kaupluse juhataja oli talle koheselt nõus need väljastama. U.S-i süüdistus
lg 1 ja § 345 lg 1 järgi: Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Süüdistatav U.S oma süüd ei tunnistanud. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid, selle kohta, et U.S on võltsinud PSA kviitungit ja kasutanud seda võltsitud dokumenti esitamiseks Tõstamaa Vallavalitsusele, kes omakorda esitas selle dokumendi politseiuurijale: Kohtus vaadeldud U.S poolt võltsitud PSA kviitung nr 5 /kd II tl 39/. Samuti asitõendi - U.S poolt võltsitud PSA kviitung nr 5 - vaatlusprotokoll nr 2 /kd I tl 224-225/, millega tuvastatud nimetatud dokumendi olemasolu ja iseärasused. Tunnistaja A.A PSA töötaja ütlused selles, et kohtule esitatud kviitung ei ole nõuetekohane ja nende keskuse raamatupidamise ei aktsepteeriks seda. Tõstamaa Vallavalitsuse sotsiaalnõunik N.P poolt 23.05.2005.a koostatud ja Politseile esitatud teatis /kd II tl 29/, kus kasutatud eeltoodud dokumendi andmeid, kinnitab, et U.S on kasutanud seda võltsitud dokumenti omandamaks õigust tõendada rahasummade kasutamist R.L vajadusteks. U.S seletas kohtus, et on käesoleval ajal S Tõstamaa tööpunkti juhataja, ning seoses sellega on tal õigus ise müügiarveid välja kirjutada. Kuna L pere ise ja tema olid S-st kaupa viinud, siis panigi ta vastavad summad kokku ja kirjutas arve. Kaup oli ka tegelikkuses sellele perele müüdud. Müügi summad kajastusid kodukülastusaktidel. N.P süüdistus
järgi: (alates 15.03.2007.a kvalifitseeritav
Süüdistatav N.P oma süüd ei tunnistanud. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid. Tõendamaks süüdistatava ametiisikuks olemist on toimikus Tõstamaa Vallavalitsuse sotsiaalnõuniku N.P ametijuhend /kd II tl 225-226/ ja N.P 28.04.1996.a ametivanne /kd II tl 191/. 29.10.1999.a leping nr 5 - hooldamine perekonnas; 25.10.2000.a leping nr 6 - hooldamine perekonnas; 31.07.2000.a leping nr 4 - hooldamine perekonnas; 01.11.2001.a leping nr 4 hooldamine perekonnas; 12.11.2002.a leping nr 4 - hooldamine perekonnas; 18.11.2003.a leping nr 5 - hooldamine perekonnas; 11.10.2004.a leping nr 15 - hooldamine perekonnas; /kd I tl 50-52, 77, 79, 90-100, 118-119/, tõendavad lepingute sõlmimist ametiisiku poolt. Tõstamaa sotsiaalkomisjoni koosoleku 29.10.1999.a protokoll nr 10, 31.07.2000.a protokoll nr 9, 31.07.2000.a U.S avaldus Tõstamaa Vallavalitsusele; 31.07.2000.a N.P avaldus Tõstamaa Vallavalitsusele; Tõstamaa Vallavalitsuse korraldus nr 24, 01.08.2000.a; Tõstamaa Vallavalitsuse korraldus nr 34, 12.10.2000.a; 25.10.2005.a N.P taotlus 17 1-07-14087 Tõstamaa Vallavalitsusele; N.P 12.10.2000.a avaldus nr 27 Tõstamaa Vallavalitsusele ; /kd I tl 50-52, 77, 79, 90-100, 118-119/, – kinnitavad, et lepingud hooldamiseks perekonnas on sõlmitud ka rikkudes vallas kehtivat korda. Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti poolt 10.01.2007.a esitatud tsiviilhagi avaldus N.P ja U.S vastu summas 197 100 krooni /kd I tl 183/, millist summat kohtus vähendati 139027,35 kroonile tõendab, et tegemist on olulise kahjuga. Tunnistajate H.T, E.V, R.A, T.R ütlused kinnitavad prokuröri hinnangul seda, et N.P oli ametiisik Tõstamaa vallas, kellel oli volitused ja kompetents abivajajate alaealiste laste eluolu korraldamiseks. Tunnistajate M.R, M.R, M.L, M.R, K.V ja E.V ütlused tõendavad, nemad pole kasuperes elanud ning abivajajatena ei olnud teadlikud, millised summad olid neile riigi poolt eraldatud. Tunnistajad on kindlad, et süüdistatavate vahendusel nende peale kulutatud summa oli tegelikult kordades väiksem summast, mis neile oli ette nähtud, millise summa suurus on tänaseks selgunud seoses kriminaalmenetlusega. N.P seletas, et tegevus toimus laste huvides ja laste ega riigi huve ei ole kahjustatud, samuti ei ole tema varalist kasu saanud. N.P süüdistus
lg 1 järgi (teatise nr 12-6/14 võltsimine): Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Süüdistatav N.P oma süüd ei tunnistanud. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid: Pärnu Politseiprefektuurile Tõstamaa Vallavalitsuse sotsiaalnõunik N.P poolt 23.05.2005.a koostatud kirjalik teatis /kd II tl 29/, mille sisust nähtuvalt nagu oleks perekonnas hooldamise toetusest makstud R.L lasteaiamaksuks 1299 krooni, 3200 krooni A.L küttepuude ja transpordi eest ja 1397 krooni R bensiinikulu eest. A.L 15.01.2004.a, 16.02.2004.a, 05.03.2004.a ja 12.05.2004.a avaldused Tõstamaa Vallavalitsusele toimetulekutoetuse saamiseks tõendavad, et 2004.a jaanuaris, veebruaris, märtsis ja mais maksti A.L alaealise poja R.L lasteaiamaksud tegelikult A.L toimetulekutoetusest /kd II tl 87-101b/ . T.R poolt võltsitud arve-kviitung, 09.10.2004.a /kd II tl 48/, mille kohaselt ta olevat viinud A.L-le 10 rm puid. Tunnistaja T.R selgitas kohtuistungil, et ei ole puid viinud sinna. Tema suhtes on lõpetatud asjas kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 7 tunnustel. Tunnistajad A.L ja M.P kinnitasid kohtus, et ei ole puid saanud. N.P seletas asja kohta, et esitatud teatises R.L kohta on: 1299 krooni lasteaiamaksudele - on ekslikult kirja saanud, tegelikkuses läks söögiraha L toimetulekutoetusest, kirjaga olid lisatud toimetulekutoetuse avaldused koos söögiraha tšekkidega, kust oli ka näha, et söögiraha oli toetusest kinni peetud. 3200 krooni küttepuudele - 10 ruumi puid osteti T.R-lt ja viidi Värati sotsiaalmajja, kuhu pidi elama asuma A.L. Puud maksis sularahas ja küsis puude müümise kohta arvet, mille R ka kirjutas. Puude viimist Värati sotsiaalmaja juurde nägi ka K.P, kes tegi seal töötuna juhutööd. Tema ütlusi ei võetud arvesse seetõttu kuna olin temalt eelnevalt küsinud, kas ta nägi puude toomist ja saaks seda tunnistada? R ei deklareerinud maksuametis tulusid, seega ei julge tunnistada. 1397 krooni bensiini kulule - U.S esitas bensiini tšekid, millest tema ei olnud teadlik, et need olid hiljem võetud. Kulud, mis ta teatisele kirjutas, olid Reeda poolt vormistatud kodukülastusaktidelt võetud. Kodukülastusaktid koostati iga kodukülastuse järel. 18 1-07-14087 N.P süüdistus
lg 1 järgi (T.R ja M.L müügilepingu nr 19 võltsimine): Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Süüdistatav N.P oma süüd ei tunnistanud. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid: Tunnistaja M.L andis ütlusi selle, et tema ei ole mingeid toetusi taotlenud ega saanud. Temale on toodud T.R poolt 2004 lõpus 5 rm küttepuid. Mingit lepingut sõlminud ei ole. T.R kinnitas, et on viinud N.P tellimusel puid inimestele. Toetusi ta ise taotlenud ei ole ega ka saanud. Mingit lepingut M.L sõlminud ei ole. Asitõendi - 01.12.2004.a T.R ja M.L vaheline müügileping nr 19- vaatlusprotokoll nr 1 /kd I tl 120-123, 131/, tõendab, et nimetatud dokument süüdistuses toodud andmetega on olemas. Sotsiaaltöötaja N.P hoidis võltsitud müügilepingut Tõstamaa Vallavalitsuses M.L toimetulekutoetuse toimiku vahel ning müügilepingus märgitud summa 2600 krooni kajastub ka L 04.12.2004.a toimetulekutoetuse avalduses eluasemekuluna /kd I tl 132/, mida L aga koostanud ega allkirjastanud ei ole. N.P selgitas, et T.R müüs puid M.L-le ja allkirjastasid ise müügilepingu, mis oli vajalik toetuse maksmisel ja eluasemekulude arvestamisel. Esialgse kokkuleppe kohaselt pidi R viima 10 ruumi puid aga jättis 5 ruumi viimata, sellest ka lepingul 10 ruumi. R kanti üle 1300 krooni puude raha L toetusest. N.P süüdistus
lg 1 järgi (M.T ja M.L müügilepingu võltsimine): Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Süüdistatav N.P oma süüd ei tunnistanud. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid. Tunnistaja M.T andis ütlusi selle kohta, et pole vallale puid müünud. Toodud lepingut ei ole tema sõlminud ega ka allkirjastanud. Tunnistaja M.L kinnitas kohtus, et tema ei ole nimetatud lepingut näinud, ega ka seda allkirjastanud Asitõendi - 11. oktoober M.T ja M.L vaheline müügileping - vaatlusprotokoll nr 1 /kd I tl 120123, 124/, tõendab, et nimetatud dokument on esitatud aruandluse juurde kulutõendina. N.P seletas, et M.T ei ole müünud L-le puid, ta olevat ajanud inimesed sassi ja tegelikult sai küttepuud teine sama küla abivajaja E.L. Puid veeti korraga väga paljudele (umbes 25-30 inimesele) ja tekkis eksitus. Küll aga on T müünud päris mitmel aastal ja suurtes kogustes kütet ning ka vormistanud müügilepinguid. Tunnistajana väidab vääralt, et näeb sellist lepingut esmakordselt ja ka seda, et pole vallale puid müünud. Tunnistaja tahtis puude eest sularahas maksmist, kuna ei deklareerinud maksuametis müüki, sellepärast ei anna ka tõeseid ütlusi. Lepingul on T ja L allkirjad. N.P süüdistus
lg 1 järgi (M.L 11.10.2004.a toimetulekutoetuse avalduse võltsimine) Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Süüdistatav N.P oma süüd ei tunnistanud. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid. Tunnistaja M.L andis ütlusi selle kohta, et tema ei ole kunagi vallalt taotlenud toimetulekutoetust ega kirjutanud sellekohast avaldust. 19 1-07-14087 Asitõendi - 11.10.2004.a M.L avaldus Tõstamaa valla sotsiaalkomisjonile - vaatlusprotokoll nr 1 /kd I tl 120-123, 125-127/, kinnitab, et nimetatud dokument on esitatud aruandluse juurde kulutõendina. N.P seletas, et M.L abitust olukorrast andis talle teada XXXXXX talu perenaine, kes teatas, et M on külmas, paljas ja näljas. M.L on Pärnu linna sissekirjutusega aga tegelikult elab XXXX külas. L on raske puudega erivajadusega isik. Tal on liikumis -ja vaimupuue. XXXXXX talu perenaine palus M-i aidata puude muretsemisel. M.L kütte ostmiseks raha polnud, vormistas seetõttu toimetulekutoetused, mida isikule ka seletas ja millest maksis ära puude raha. Süüdistatava sõnul on ta ise maksnud kahel korral kassasse puude eest vastavalt 1500 ja 2000 krooni ning R-le on üle kantud 1300 krooni. Puid on L-le viidud kolmel korral kokku 15 ruumimeetrit. Süüdistatav kinnitas, et ei ole võltsinud ühelegi toetuse avaldusele L allkirja, need on tema enda poolt kirjutatud. N.P süüdistus
lg 1 järgi (09.11.2004.a toimetulekutoetuse avalduse võltsimine): Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Süüdistatav N.P oma süüd ei tunnistanud. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid. Tunnistaja M.L andis ütlusi selles, et tema ei ole kunagi vallalt taotlenud toimetulekutoetust ega kirjutanud sellekohast avaldust. Asitõendi - 09.11.2004.a M.L avaldus Tõstamaa valla sotsiaalkomisjonile - vaatlusprotokoll nr 1 /kd I tl 120-123, 128-130/, kinnitab, et nimetatud dokument on esitatud aruandluse juurde kulutõendina. Dokumentide alusel on tõendatud, et nimetatud avalduse alusel maksti T.R arvele 18.11.2004.a Tõstamaa Vallavalitsuse poolt M.L toimetulekutoetust 1300 krooni /kd I tl 129, kd IV tl 230/. Süüdistatav kinnitas, et ei ole dokumenti võltsinud. N.P süüdistus
lg 1 järgi (M.L 04.12.2004.a toimetulekutoetuse avalduse võltsimine): Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Süüdistatav N.P oma süüd ei tunnistanud. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid. Tunnistaja M.L andis ütlusi selles, et tema ei ole kunagi vallalt taotlenud toimetulekutoetust ega kirjutanud sellekohast avaldust. Asitõendi - 04.12.2004.a M.L avaldus Tõstamaa valla sotsiaalkomisjonile - vaatlusprotokoll nr 1 /kd I tl 120-123, 132-134/. M.L on kinnitanud, et ta ei ole Tõstamaa Vallavalitsuselt 04.12.2004.a toimetulekutoetust taotlenud, seda taotlust allkirjastanud ega 1000 krooni saanud. Samas kajastub M.L 04.12.2004.a toimetulekutoetuse avaldusel eluasemekulu 2600 krooni, milline summa on võetud N.P poolt võltsitud müügilepingult nr 19, millise järgi müüs T.R M.L-le 10 rm küttepuid, hinnaga 2600 krooni. Süüdistatav kinnitas, et ei ole dokumenti võltsinud. N.P süüdistus
lg 1 järgi (T.R 16.12.2004.a toimetulekutoetuse avalduse võltsimine): 20 1-07-14087 Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Süüdistatav N.P oma süüd ei tunnistanud. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid: Tunnistaja T.R kinnitas, et ta ei ole 16.12.2004.a ega ka teistel kuupäevadel Tõstamaa Vallavalitsuselt toimetulekutoetust taotlenud ega sellele avaldusele koos lisaga allkirja pannud. Saadud 1000 krooni võis olla mingi arve tasumisena mõeldud summa, mitte toetus. Asitõendi - 16.12.2004.a T.R avaldus Tõstamaa valla sotsiaalkomisjonile - vaatlusprotokoll nr 1 /kd I tl 120-123, 135-137/ millise avalduse alusel maksti T.R-le Tõstamaa Vallavalitsuse poolt toimetulekutoetust 1000 krooni. Süüdistatav kinnitas, et ei ole dokumenti võltsinud. N.P süüdistus
lg 1 järgi (M.L 01.12.2005.a sotsiaaltoetuse avalduse võtsimine): Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Süüdistatav N.P oma süüd ei tunnistanud. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid. M.L ütlused, kelle sõnul ei ole ta Tõstamaa Vallavalitsuselt täiendavat sotsiaaltoetust taotlenud ega 1500 krooni saanud, samuti on ta kinnitanud et taotlusel ei ole tema allkiri, kuigi tunnistas, et mäletab viimati toodud puude kohta paberi täitmist koos N.P-ga. Asitõendi - 01.12.2005.a M.L sotsiaaltoetuse avaldus Tõstamaa Vallavalitsusele vaatlusprotokoll nr 1 /kd I tl 120-123, 138-140/. Nimetatud avalduse alusel maksti Tõstamaa Vallavalitsuse poolt kassasse M.L-le täiendavat sotsiaaltoetust 1500 krooni. Kriminaalasjas on uuritud nimetatud dokumenti ning selleks on Tõstamaa Vallavalitsuse kassa väljamineku order nr 501 ning kus on nii M.L allkiri, kui ka omakäeliselt sõnadega välja kirjutatud summa 1500 krooni /kd II tl 183, kd IV tl 62/. Süüdistatav kinnitas, et ei ole dokumenti võltsinud. N.P süüdistus
lg 1 järgi (M.L 16.02.2006.a sotsiaaltoetuse avalduse võltsimine): Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Süüdistatav N.P oma süüd ei tunnistanud. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid: M.L seletas kohtule, et ei ole 16.02.2006.a Tõstamaa Vallavalitsuselt sotsiaaltoetust küttepuude muretsemiseks taotlenud, seda taotlust allkirjastanud, samuti ei ole ta 1250 krooni ega ka küttepuid saanud. Asitõendi - 16.02..2006.a M.L sotsiaaltoetuse avaldus Tõstamaa Vallavalitsusele vaatlusprotokoll nr 1 /kd I tl 120-123, 142/, mille alusel on välja makstud 1250 krooni. Süüdistatav kinnitas, et ei ole dokumenti võltsinud. N.P süüdistus
lg 1 järgi (M.L palgalehe võltsimine): Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Süüdistatav N.P oma süüd ei tunnistanud. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid. Tunnistaja M.L kinnitas nimetatud dokumenti nähes, et ei tea sellisest dokumendist midagi ja 21 1-07-14087 sellel ei ole tema allkiri. Asitõendi - novembri palgalehe - vaatlusprotokoll nr 1 /kd I tl 120-123, 141/ kinnitab nimetatud dokumendi olemasolu vallavalitsuse ametlike dokumentide seas. 27.12.2005.a läbiotsimisprotokoll, millise käigus leiti ja võeti ära Tõstamaa Vallavalitsusest muuhulgas valgete kaantega kaust „toimetulekutoetuste väljamaks 2004.a“, mille vahel oli originaaldokument - palgaleht november, väljamaks U.S arvelt /kd I tl 40-41/. Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse 21.11.2006.a ekspertiisiakt nr DK-0352-06/5661 /kd I tl 162-168/ ekspert on avaldanud arvamust, et tõenäoliselt on allkiri kirjutatud N.P poolt. N.P seletas, et palgaleht oli mustandina toimetulekutoetuste väljamaksmise kaustas. Saaja koha peale olevat ta kirjutanud „L puud“. See ei ole ametlik dokument, vaid oma töös kasutatav abipaber. Kõik toetuste väljamaksu lehed tehakse arvutiprogrammis SIS, mitte käsitsi kirjutatuna. Süüdistatav kinnitas, et ei ole tegemist võltsimisega. N.P süüdistus
§-de 22 lg 2 ja 344 lg 1 järgi (T.R kihutamine dokumendi võltsimisele) Kohtuistungil jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Süüdistatav N.P oma süüd ei tunnistanud. Prokuröri poolt esitati kriminaalasja kohtulikul uurimisel järgmised tõendid. Tunnistaja T.R andis ütlusi selles, et täitis N.P palvel arve-kviitungi, mille kohaselt viis puid A.L-le, mis oli imelik, kuna tavaliselt kirjutati saajaks Vallavalitsus. Arve kirjutati tagantjärele vallavalitsuses N.P juures, kuna N.P ütles, et tal on üks arve puudu. Tegelikkuses ei olnud ta sellele aadressile puid viinud. T.R poolt võltsitud arve-kviitung, 09.10.2004.a /kd II tl 48/, milline on esitatud ametliku dokumendina vallavalitsusele. Tunnistaja A.L ütlused kohtus kinnitasid, et ta nimetatud puid kunagi ei saanud. N.P andis ütlusi selle kohta, et A.L-le viidi puud tema elukohta, kuid naine oli vahepeal ära kolinud, selle tõttu ei tea viimane midagi sellest. Prokurör palus U.S süüdi tunnistada
lg 2 p 3 järgi ning karistada 2 aastase vangistusega, ning arvestades asjaolu, et süüdistatava poolt toime pandud kihutamised ehk osavõtja teod neelduvad täideviijana toime pandud tegudes, siis samuti palus Reet rand süüdi tunnistada
lg 1 järgi ning karistada 6 kuulise vangistusega, ja samuti
lg 1 järgi ning karistada 6 kuulise vangistusega.
lg 2 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust.
lg 1 ja 3 kohaselt arvestades süüdlase isikut ja toimepandud tegu, täielikult jätta vangistus täitmisele pööramata, kui U.S ei pane 2 aasta jooksul toime uut kuritegu ning täidab
Samuti palus prokurör N.P süüdi tunnistada
lg 2 p 3 järgi ning karistada 3 aastase vangistusega,
(alates 15.03.2007.a
´1) järgi ning karistada 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega
lg 1 järgi ning karistada 1 aastase vangistusega ning
lg 1 - § 22 lg 2 järgi ning karistada 6 kuulise vangistusega.
lg 2 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust. 22 1-07-14087
lg 1 ja 3 kohaselt arvestades süüdlase isikut ja toimepandud tegu, täielikult jätta vangistus täitmisele pööramata, kui U.S ei pane 3 aasta jooksul toime uut kuritegu ning täidab
Süüdistatavate kaitsja palus süüdistatavad U.S ja N.P õigeks mõista
lg 2 p 3 järgi ja N.P
järgi, kuna täitmata on siinjuures üks oluline süüteo objektiivse koosseisu element – varalise kasu saamine. Kaitsja hinnangul on leidnud tõendamist, et süüdistatavad ei ole varalist kasu saanud. Pigem süüdistatavad on eksinud teo keelatuses
Samuti on süüdistatavad eksinud teo õigusvastasust välistavas asjaolus
lg 1 tähenduses.
ja § 345 käsitledes leidis kaitsja samuti, et süüdistatavad ei ole võltsimist käsitletavates süütegudes süüdi. Kõnealused dokumendid puudutasid kaupu ja teenuseid, milliseid osutati tegelikult abivajajatele. MAAKOHTU SEISUKOHT U.S ja N.P süüdistus kelmuses
lg 2 p 3 ja N.P süüdistus ametiisikuna olulise kahju tekitamine
Süüdistus on selles, et U.S ja N.P sõlmides perekonnas hooldamise lepingud teadmisega, et alaealised lapsed M.L, M.R, M.R, M.R, H.V, K.V, R.R, S.V, V.V, R.L ei asu reaalselt U.S kasuperre elama ning esitades perekonnas hooldamise lepingud koos teiste peretoetuse taotlemiseks vajalike dokumentidega Pärnu Pensioniametile (pettuslik tegu), tekitasid viimases väära ettekujutuse, et nimetatud lapsed asuvad elama U.S kasuperre ning seega on viimane õigustatud isik saama perekonnas hooldamise lepingute alusel erinevaid toetusi, sh perekonnas hooldamisel oleva lapse toetust. Eksimuse tagajärjel tegi riik Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti kaudu varakäsutuse – kandis riigi eelarvelistest vahenditest U.S-ile riiklikud peretoetused, millisteks tal õigust ei olnud ning seega sai U.S koos N.P-ga varalist kasu, kuivõrd riik oli pettuse tulemusena välja maksnud riiklikku peretoetust kogu summas 197 100 krooni, millest lasteni jõudis 58 072.65 krooni, seega oli toimunud U.S ja N.P varalises seisus positiivne muudatus, kuivõrd neil puudus õiguslikku alus saada riiklikke peretoetusi ning nad ei kasutanud perekonnas hooldamisega kaasnevat riigi poolt makstavat perekonnas hooldamise toetust eelpool nimetatud laste hooldamiseks ega nende huvides. Kannatanu sai aga varalist kahju, kuivõrd riigi eelarvelistest vahenditest tasuti selleks mitte õigustatud isikule välja riiklike peretoetusi kogu summas 197 100 krooni. Seega U.S ja N.P, varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisega, panid toime
Süüdistatavad ja nende kaitsja ei eitanud, et lapsed vormistati N.P ja U.S-i teadmisel kasuperre ja said seega enda käsutusse kõik ettenähtud rahalised toetused, kuid seda tehti laste huvides ja samasugune praktika olevat olnud paljudes omavalitsustes. Samas leidsid süüdistatavad, et nad ei ole varalist kasu saanud – kogu raha kulutati lastele ja nende huvides. Süüdistatavad on eksinud teo keelatuses
Samuti on süüdistatavad eksinud teo õigusvastasust välistavas asjaolus
Kohus leiab, et toimepandud süütegude analüüsimisel on oluline esmalt selgitada, kellega süüdistatavate näol tegemist on. N.P on töötanud alates 01.01.1996.a Tõstamaa Vallavalitsuse sotsiaalnõunikuna ning andnud ametivande, tõotades olla ustav põhiseaduslikule korrale ning täita ülesandeid kohusetundlikult ja täpselt. Lisaks kinnitas N.P , et on sotsiaalvaldkonnaga omanud 23 1-07-14087 kokkupuudetud juba 1994 aastast, seega kriminaalasjas käsitletud lepingute ajaks oli tema minimaalselt olemas 5 aasta kogemused. Samuti on vallavanem T.R tunnistajana andnud ütlusi selle kohta, et N.P vastutusalaks oli sotsiaalhoolekanne ning tema kohustuseks oli mh olla kursis nimetatud valdkonda reguleerivate õigusaktidega, ehk siis omada teadmisi ja pädevust asju korralda. Seda kõike kinnitab lisaks N.P ametijuhend, kus tema teenistuskohustuseks on märgitud näiteks sotsiaaltööalane nõustamine ja informeerimine uutest õigusaktidest, valdkonna materjalide ettevalmistamine ja nende esitamine, eestkoste ja hoolduse korraldamine jne. Samuti on kindlaks tehtud see, et 01.06.2000.a sõlmis Tõstamaa vallavanem T.R U.S-iga töölepingu, mille järgi asus U.S tööle Tõstamaa valla pereabilise-tugiisikuna, kelle töö sisuks oli abivajajate perede ja -vanurite abistamine ja probleemide lahendamine ning, et talle annab tööülesandeid ja kontrollib nende täitmist vahetult sotsiaalnõunik N.P . Ametijuhendi järgi on tema ülesandeks olnud näiteks abivajajate nõustamine sotsiaalsetest õigustest ja võimalustest, osaleda sotsiaalkomisjoni töös, aga ka vastutada enda poolt väljastatud informatsiooni õiguses eest. Samuti on ta läbinud sotsiaalvaldkonnaga seotult tugiisiku koolituse. Nii N.P kui ka U.S kuuluvad alates 1999.a oktoobrist Tõstamaa valla sotsiaalkomisjoni ning samal ajal on N.P Tõstamaa Vallavalitsuse liige. Kelmuse objektiivse koosseisu tunnuseks on pettus, eksimus, varakäsutus, kasu ja kahju ning millisel viisil on käsitletav U.S ja N.P käitumine grupis. Samuti kontrollitakse kas nende käitumises võis esineda
Kohtulikul uurimisel on saanud kinnitust asjaolu, et süüdistatavad petsid Eesti Vabariiki Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti kaudu sellega, et esitasid ajavahemikul 29.10.1999.a kuni 01.11.2005.a peretoetuste taotlemiseks vajalikud dokumendid, sh N.P kui Tõstamaa valla esindaja ning U.S kui kasupere esindaja vahel sõlmitud perekonnas hooldamise lepingud, mille sisu aga ei vastanud tegelikkusele. Süüdistatava N.P ütluste kohaselt, saatis osad avaldused koos lisadokumentidega pensioniametile tema ning paaril korral käis U.S ka ise kohal. U.S avaldused on tema täitnud ning allkirjastanud ja seejärel N.P-le üle andnud. Antud ütlusi kinnitavad ka kohtulikult uuritud kirjalikud tõendid. Seega tegutseti isikute grupina. Tegelikult ei elanud lapsed reaalselt mitte ühtegi päeva U.S kasuperes, kuigi perekonnas hooldamise teenus eeldab, et laps asub elama hooldaja juurde ja on tema ülalpidamisel. Seega U.S ja N.P teadsid algusest peale, et lapsed ei hakka kasuperes elama. Perekonnas hooldamise lepingu alusel peatab Pensioniamet peretoetuste maksmise lapsevanemale ning jätkab toetuste maksmist edaspidi U.S kontole. Kõik avaldused kui ka lepingud, mis jõudis pensioniametisse, ei vastanud tegelikkusele ning sellega pandi toime pettuslik tegu. Pettuse tagajärjel viisid süüdistatavad Pärnu Pensioniameti eksimusse nagu hakkaksid lapsed elama U.S-i kasuperes ning seega on viimane õigustatud isik saama perekonnas hooldamise lepingute alusel erinevaid toetusi nagu lapsetoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus, koolitoetus jne vastavalt riiklike peretoetuste seadusele; Pensioniamet tegigi otsused U.S-ile kui taotlejale määrata peretoetused, kuna nende andmetel ta vastab riiklike peretoetuste seaduses sätestatud tingimustele. Pärnu Pensioniamet teostas varakäsutuse, kus kanti riigi eelarvelistest vahenditest U.S-ile riiklikud peretoetused, millisteks tal õigust ei olnud ning seega tekitati kahju, milline jäi aga esialgu kannatanule varjatuks, kuivõrd esines teadmine, et tegemist on vanemliku hoolitsuseta lastega, kes elavad U.S perekonnas ja seega on viimane õigustatud isik toetuste saamiseks. 24 1-07-14087 Süüdistatavad said süüdistuse kohaselt varalist kasu, pettes riigilt Sotsiaalkindlustuse Pärnu Pensioniameti kaudu välja riiklikud toetused kogu summas 197 100 krooni, seega oli toimunud U.S ja N.P varalises seisus positiivne muudatus, kuivõrd riik maksis neile peretoetusi, milleks õiguslik alus puudus, sest ametile esitatud perekonnas hooldamise lepingud ei vastanud tegelikkusele. On tuvastamist leidnud, et kogu summa 197 100 krooni laekus U.S-i kontole, millega oli kursis ka N.P. See raha oli U.S-i valduses, kuigi tal selleks tegelikult õigust ei olnud. Kohtulikul uurimisel leidis kinnitust tunnistajate ütluste ja kirjalike tõendite abil, et U.S-i kontole kantud summast on abivajajateni jõudnud üksnes 58072,65 krooni. Ülejäänud 139027,35 krooni osas kohtule tõendeid ei esitatud või on need paljasõnalised. Just selle summa saamisel tekkisid U.S ja N.P varalise väärtusega võimalused, mis täidabki kelmuse koosseisu ühe olulise tunnuse, kasu saamise. Nii näiteks 31.07.2000.a otsustati teha ettepanek vallavalitsusele perehoolduslepingute lõpetamiseks, mis on sõlmitud vallavalitsuse ja U.S vahel, millega viimane võttis kasuperre hooldada alaealise M.R-i. Leping otsustati lõpetada 01.08.2000.a, kuna M.R elab isa poolse vanaema juures alates veebruarist 2000.a. 01.08.2000.a andis Tõstamaa vallavanem T.R välja korralduse nr 24 selle kohta, et lõpetada alates 01.08.2000.a leping, millega U.S võttis kasuperre hooldada M.R-i. Ajavahemikul 01.11.1999.a kuni 01.08.2000.a, mil alaealise M.R hooldamiseks oli sõlmitud U.S-iga perekonnas hooldamise leping, elas M.R koos oma vanaema H.K-ga ning polnud kunagi elanud U.S peres. Samas aga maksti ajavahemikul 15.11.1999.a kuni 12.07.2000.a Pärnu Pensioniameti poolt U.S H kontole nr XXXXXXXXXX alaealise M.R-i perekonnas hooldamise lepingu alusel 9900 krooni, millisest summast ei kulutanud U.S ega N.P alaealise hooldamise peale mitte midagi. Vanaema kinnitas 1000 krooni saamist. Muid kulusid ei saanud U.S ja N.P lapse huvides teha, sest M elas hoopis XXXXXXX ning U.S puudus kokkupuude temaga. Seda, et käitusid oma huvides kasu saamise eesmärgil, näitab juba ka see, et juba veebruaris teati lapse elamisest vanaema juures, kuid alles august lõpeti leping. Seega on üksnes siit juba tuvastatav kasu saamine 8900 krooni. Kohus tuvastas samuti, et R.L elas aga kogu aeg koos oma perega ning ei ole mitte kunagi elanud U.S pere juures. Sellest, et tema alaealine poeg R.L oli paberite järgi alates märtsist kuni novembrini 2004.a kirjutatud elama U.S kasuperre, sai A.L teada alles 2004.a lõpus, mil ta käis Pärnu Pensioniametis. Samas aga maksti U.S kontole alaealise R.L perekonnas hooldamise lepingute alusel 16 350 krooni. Oluline välja tuua see, et N.P poolt on kantud 12.07.2004.a, 10.08.2004.a, 10.09.2004.a, 09.11.2004.a ning 09.12.2004.a A.L arvele 600 kooni, kuigi peretoetust oli U.S kontole laekunud neljal esimesel korral 1500 krooni ning detsembris 1650 krooni. U.S kinnitas, et tema andis N.P-le 600 krooni, et viimane teeks ülekande, N.P selgitas puudu oleva summa kohta, milleks on 4650 krooni, et andis selle A.L emale, milline väide aga kinnitust leidnud ei ole. 600 krooni, mis edasi kanti oli R.L-le määratud lapsetoetus ja üksikvanema toetus. Lisaks laekus U.S kontole R.L-ga seos peretoetus ka 08.10.2004.a, mil pere enam ei elanud Tõstamaal (nimelt on tunnistajad kinnitanud, et N.P poolt tulid toetused ülekandega siis, kui nemad elasid juba XXXXX, mis tegelikult kogu kahtluse asja õigsuses tekitasidki ja miks pere pöördud muuhulgas ka Eesti Patsientide Ühingusse) ning süüdistatavatel ei olnud temaga enam kokkupuudet, kuid ka ülekannet A-le sellest summast tehtud ei ole. Kokku laekus 2850 krooni, millest 300 krooni oli lapsetoetus, 300 krooni üksikvanema toetus ning 1200 krooni lapsehooldus tasu ning 900 krooni seotud kasulepinguga ning 150 krooni oli suure pere kvartali toetus. Seega jäi A.L-l õigustamatult saamata 1800 krooni. Samuti ei ole õigustatud peretoetuste arvelt küttepuude tasumine 3200 krooni, mis tegelikult isikuni ei jõudnud, samuti U.S kütusekulu 1397 krooni ja telefoni 25 1-07-14087 eest 180 krooni tasumine. Seega on summa kokku 12 277 krooni, mida tuleb vaadelda U.S kasuna. Ta ei pidanud ise kulutusi kandma, vaid tegi seda riikliku peretoetuse arvelt. Kokkuvõttes tekitasid süüdistatavad riigile Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti kaudu varalise kahju, milliseks summaks nimetati kannatanu poolt 139027,35 krooni. Vastavalt Riiklike peretoetuste seaduse §-ile 30 lg 1 on riigil õigus nõuda toetuste saajalt teadliku valeandmete esitamise ilmnemisel peretoetusteks enammakstud summad tagasi. Süüdistus on esitatud grupile, mis tähendab sisuliselt kaastäideviimist. Mõlemad süüdistatavad valitsesid tegu ning mõlemast sõltus süüteokoosseisu realiseerimine. Nende mõlema teopanus koos täidab süütekooseisu ehk mõlema osalus oli selline, et tulemuseks sai ühtne tervik ning mõlema osalus oli ka oluline, kuna sellest sõltus süüteo täideviimine. Vaid koos oli neil võimalik sõlmida leping, vaid koos varjates ja hoides segaduses kõiki lapsi ja nende vanemaid, aga ühiselt kasutada ära ka sotsiaalkomisjoni liikmete ning valla valituse liikmete teadmatust, said nad selle teo toime panna. Tuvastatud on ka subjektiivse kooseisuna tahtlus. Tõendamist on leidnud, et neid lepinguid vormistati ning vale andmed esitati pensioniametile just selleks, et saada kätte lastetoetus, siis süüdistatavad on teo toime pannud kavatsetult, sest nende eesmärgiks oli süütekoosseisule vastava asjaolu teostamine ja nad teadsid, et see ka saabub, ehk nad saavad riigilt raha kelmuse toimepanemisel. Seega U.S ja N.P kaastäideviijatena ühiselt ja kooskõlastatult kannatanul tõe moonutamisega väärkujutluse eesmärgiga saada varalist kasu ning on toime pannud
Samuti on süüdistus esitatud selles, et N.P , ametiisikuna oma ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamisega ning sellega olulise kahju tekitamisega teise isiku seadusega kaitstud õigustele ja huvidele, pani toime
Kohus tegi kindlaks, et N.P oli Tõstamaa Vallavalitsuse sotsiaalnõunik, kes täites Tõstamaa Vallavalitsuse poolt antud pädevuse piires kohaliku omavalitsuse järelevalve- ja juhtimisülesandeid ning korraldades varaliste väärtuste liikumist, olles seega ametiisik
lg 1 mõttes ning kes ametijuhendi järgi juhib ning reguleerib kogu sotsiaalhoolekandeala puudutavat tegevust, kasutades ära oma ametiseisundit, sõlmis 29.10.1999.a, 31.07.2000.a, 25.10.2000.a, 01.11.2001.a, 12.11.2002.a, 18.11.2003.a ning 11.10.2004.a perekonnas hooldamise lepingud, olles samal ajal teadlik, et ükski alaealine laps ei asu reaalselt elama U.S kasuperre, kuigi SHKS § 15 lg 1 järgi on hooldamine perekonnas isiku hooldamine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu. SHKS § 15 lg 2 sätestab, et hooldamine perekonnas toimub valla- või linnavalitsuse ja hooldamisele võtja vahel sõlmitud kirjaliku lepingu alusel. Kuni 01.01.2002.a kehtinud SHKS § 33 lg 1 redaktsiooni järgi oli vastavalt oma pädevusele Tõstamaa Vallavalituse sotsiaalnõunikul N.P õigus sõlmida vallavalituse nimel perekonnas hooldamise lepinguid, kuid alates 01.01.2002.a-st, mil nimetatud säte muutus, omas perekonnas hooldamise lepingute sõlmimise õigust üksnes Tõstamaa Vallavalitsuse poolt volitatud isik. Sellele vaatamata jätkas N.P ilma selleks pädevust omamata, st ilma Tõstamaa vallavanema poolt antud volitust sisaldava korralduseta, perekonnas hooldamise lepingute sõlmimist. Seega sõlmides 12.11.2002.a, 18.11.2003.a ning 11.10.2004.a M.R ja M.R perekonnas hooldamise lepingud, ei omanud N.P selleks Tõstamaa vallavanema vastavaid korraldusi, mistõttu ületas sotsiaalnõunik N.P peale 01.01.2002.a perekonnas hooldamise lepingute sõlmimist talle selleks antud pädevust. Kohus tegi kindlaks et, N.P, olles sõlminud U.S-iga eeltoodud laste perekonnas hooldamise lepingud, mille alusel sai viimane riigilt Sotsiaalkindlustusameti kaudu igakuiselt enda arveldusarvetele laste hooldamiseks ja kasvatamiseks ettenähtud toetusi, ei korraldanud 26 1-07-14087 laste üleandmist U.S perekonda, samuti ei teavitanud alaealisi lapsi ning nende vanemaid laste suhtes sõlmitud perekonnas hooldamise lepingute olemasolust, kuigi SHKS § 34 järgi tehakse otsus asjaosalisele isikule teatavaks isiku vanust ja arengutaset arvestaval ja talle arusaadaval viisil. Kohus tuvastas samuti, et N.P, olles teadlik, et alaealised lapsed ei elanud reaalselt U.S peres ning et viimane ei täitnud sõlmitud lepingute tingimusi, ei tühistanud eelnevalt tema poolt sõlmitud perekonnas hooldamise lepinguid ega edastanud temale teadaolevat informatsiooni lepingute ebakorrektse täitmise kohta Tõstamaa Vallavalitsusele, rikkudes sellega Tõstamaa Vallavalitsuse sotsiaalnõunikuna talle antud pädevust, kuivõrd ta ei järginud enda ametijuhendi punkte 3.5, 3.6, 3.7, 3.8, 3.11 ja 3.16 ning kasutas eeltoodud perekonnas hooldamise lepingute sõlmimisel ja järelevalve teostamisel ebaseaduslikult ära oma ametiseisundit. Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 1 sätestab, et oluline on kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus kümnekordselt. 2005. aastal, kui kuritegu avastati oli kehtiv palga alammäär 2690 krooni (oluline kahju 26900.-), seega tuleb lugeda vastav kvalifitseeriv tunnus täidetuks antud kuriteo juures. Kohtulikult uuritud tõenditele tuginedes ei kasutanud N.P ja U.S eeltoodud isikute eest Sotsiaalkindlustusameti kaudu igakuiselt U.S arveldusarvetele laekuvaid toetusi laste hooldamiseks ja kasvatamiseks, vaid kulutasid toetusi selleks mitte ettenähtud otstarbeks, omal äranägemisel ja omakasulikult, millise käitumisega tekitas M.R'i, M.R'i, M.L'i, M.R'i, K.V ja H.V seadusega kaitstud õigustele olulise kahju kokku summas 145 050 krooni, millise summa moodustab Sotsiaalkindlustusametilt eelpool nimetatud laste perekonnas hooldamise lepingute alusel U.S H arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX (laekumised ajavahemikul oktoober 1999.a – detsember 2003.a) ning SEÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX (laekumised ajavahemikul jaanuar 2004.a kuni oktoober 2005.a) igakuiselt makstud toetused, mis olid mõeldud alaealiste U.S perekonnas hooldamiseks.
lg 1 kohaselt mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi ning seega on eeltoodu põhjal alust süüdistada N.P
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb ametiisiku poolt oma ametiseisundi ebaseaduslikus ärakasutamises ning sellega olulise kahju tekitamises teise isiku seadusega kaitstud õigustele. Kuigi alates 15.03.2007.a on nimetatud säte kehtetu, ei ole N.P-le etteheidetav tegu dekriminaliseerunud, vaid talle omistatav tegu on jätkuvalt karistatav
Kaitsja tõstatas kohtu ees teo õigusvastasust välistava asjaoluna
lg 1 toodud põhimõtte, mille kohaselt tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Antud juhul peab seaduseandja silmis olukorda, kus isik ekslikult arvab, et tegutseb õigustava asjaolu tingimustes, kuivõrd isik peab ekslikult oma tegu selles olukorras lubatavaks. Kohtu hinnangul ei ole käesolev säte kohaldatav ainuüksi juba selle tõttu, et tuvastamist leidis asjaolu, et isikud said teo toimepanemisest pettuslikult varalist kasu. Ei ole ühtki õigustust isiku teole, kes kasutab kannatanu, e. riigi vara - raha mittesihipäraselt ja lõppkokkuvõttes omastab suure osa sellest. Kaitsja hinnangul, pidades silmas oma kaitsealuseid, puudub
lg 1 järgi süü, kui isik ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. Kriminaalmenetluses me eeldame, et isik teab ühiskonnas kehtivaid käitumiseeskirju, olgu need siis õigusnormid või muud inimese käitumist reguleerivad sotsiaalsed normid. №rme teades teab ka inimene selles sisalduvat keeldu. Süüdistatavad pikaajalise töökogemusega isikud ja kohus välistab võimaluse, et nad ei tunne oma valdkonda reguleerivaid õigusakte, sest seda pädevust eeldab juba nende tööle võtmine. Samuti ei saanud nad olla eksimuses selles osas, et valeavalduste esitamine ja ebaõigete 27 1-07-14087 kasuperelepingute esitamine ei ole õigusnormidega vastuolus. Avalduses on sellekohane viide ja hoiatus, ning sellega tutvumise kohta on U.S andud allkirja. Antud juhul aga ei ole tuvastatud, et süüdistatavad oleks olnud eksimuses. Tõendite põhjal on võimalik anda hinnang sellele, et nad olid teadlikud perekonna hooldamise juhendist ja seal sisalduvatest nõuetest, tegemist oli nende igapäevase tööga, mille eest nad olid kohustatud ka vastutama. Seega ei ole süüdistavate käitumises tuvastatav nende poolne eksimus teo keelatuses, nad on toimepannud õigusvastased teod, mis vastavad seaduses sätestatud süüteokooseisule ning nende käitumises ei ole tuvastatud teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavaid asjaolusid. KrMS § 61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Eeltoodust tulenevalt tuleb tõendite hindamisel nende kogumis asetada erinevatest tõenditest tulenevad andmed omavahelisse konteksti, mille analüüsimise tulemusel saadud järeldustest tekib kohtu siseveendumus, mille alusel omistab kohus antud asjaoludel ühele tõendile suurema kaalu kui teisele. Sama kehtib ka situatsioonides, milles objektiivse tõe väljaselgitamine on seatud nö sõna-sõna vastu sõltuvusse asjaosaliste ütlustest. Kaaluda tuleb kõiki asjaolusid, motiive, eesmärke, mis räägivad nii süüteo toimepanemise poolt kui ka vastu ning anda neile üldhinnang e teisisõnu - hinnata argumente kogumis (RK 31-1-94-04). Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Ühe või teise versiooni usaldusväärsuse kontrollimisel tuleb seda kinnitavad andmed paigutada kuriteosündmusele eelnenud ja järgnenud sündmuste üldisesse kulgu. Seejuures tuleb arvestada isikule inkrimineeritava süüteo liiki ja vastava kuritegeliku käitumise kriminoloogilist eripära (RK 3-1-1-16-04). Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab aga tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda (RK nr 3-1-1-88-06). Kohtu hinnangul kattuvad kannatanu esindaja ütlused ja tunnistajate ütlused aga ka muud tõendid sündmusega seonduvas olulises teabes piisavalt täpselt ja on süüdistuse kohtulikul uurimisel taastatud faktiliste asjaolude ahelas loogilises seoses, millest tulenevalt ei teki kohtul kõrvaldamata kahtlust nende ütluste tõepärasuses. Samas nende tõenditega on ümber lükatud N.P ja U.S-i seletused, mis on paljasõnalised, ennastõigustavad ja kantud soovist vabaneda vastutusest toimepandud kuriteo eest. U.S-i süüdistus dokumendi võltsimises ja kasutamises
N.P süüdistus ametiisikuna dokumendi võltsimises § 299 lg 1 järgi ja dokumendi võltsimisele kihutamises
lg 2 ja § 344 lg 1 järgi.
lg 1 ja § 345 aga ka § 299 lg 1 sisalduvate süüteokoosseisudega kaitstav õigushüve on dokumendi puutumatus, selle kaudu aga dokumendiga seotud õiguskäibe valdkond.
lg 2 - § 344 lg 1 objektiivne süüteokoosseis seisneb võltsimises, kusjuures võltsitud dokument peab olema kohane õiguse omandamiseks või kohustusest vabanemiseks. Dokument on akt, mis on mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et U.S kihutas dokumendi võltsimisele T kaupluse juhatajat L.L ja müüjat S.H, mis seisnes selles, et viimane kirjutas välja U.S-i poolt antud blankettidele erinevaid andmeid kaupade ostmise kohta. Kohtus üle kuulatud tunnistajad L, H aga ka PM töötaja P kinnitasid, et käsiteldavad dokumendid ei vastanud sisult ja vormilt nõuetele, samuti ei käideldud neid reeglitepäraselt. Samas kinnitasid tunnistajad, et arve/saateleht on dokument, mille alusel on võimalik võtta õigusi. Tunnistajate sõnul panid nad teo toime ainult U.S-i pealekäimisel, milliste ütlustega on tõendatud, et U.S oli kuriteole kihutaja. 28 1-07-14087 Kohtus leidis tõendust ka U.S-i poolt SA kviitungi võltsimine, kuivõrd tunnistaja A.A kinnitusel ei vastanud nimetatud dokument sisult ja vormilt nõuetele, samuti ei järgitud selle puhul raamatupidamiseeskirju. Kohus tegi kindlaks, et nimetatud võltsitud dokumendid olid kohased õiguste omandamiseks ja kohustustest vabanemiseks, eelkõige looma kujutluse, et riigi raha on kasutatud seaduslikult. Antud kuritegude puhul on tõendamist leidnud, et U.S ühelt poolt kihutas dokumendi võltsimisele, teiselt poolt aga ka ise võltsis dokumente eesmärgiga õigustada oma pettuslikul teel saadud raha kulutamist. Kuivõrd kuriteole, dokumendi võltsimisele, kihutamine on hõlmatud U.S-i poolt teise kuriteo, dokumendi võltsimisega, siis tuleb tema poolt toime pandud kuritegu kvalifitseerida
teisisõnu dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimisena. N.P süüdistus
ametialase võltsimise süüteokoosseis kujutab endast võltsimise (§ 344) erinormi, mida eristab võltsimise üldkoosseisust subjekt, s.o. ametiisik. Käsitledes isiku süüdistust
tuvastas kohus, et N.P on ametiisik, seega ei pea kohus vajalikuks korrata üle antud põhjendusi. Kohuslikul arutamise tulemusel loeb kohus tuvastatuks asjaolu, et uuritud dokumendid osutusid sisult ja andmetelt tegelikkusele mittevastavaks, s.o. võltsituks. Tegemist on nn. intellektuaalse võltsimisega, kus selleks õigustatud isik kannab dokumenti sellised andmed, mis oma sisult ei ole õiged, kuid dokument ise on vormilt autentne. Siinkohal kohus nõustub N.P seisukohaga, et M.L palgaleht ei ole autentne dokument, kuna see ei vasta palgalehe kehtivatele vorminõuetele. Selle tõttu kohus vabastab ta nimetatud dokumendi võltsimissüüditusest. Ülejäänud dokumentide osas tunnistajad A.L, T.R, M.T, M.L kinnitasid kohtus, et nemad ei ole nimetatud dokumente ise koostanud, saanud ega osutanud neis märgitud teenuseid. N.P ise eitas, et koostas, e. võltsis nimetatud dokumendid. Samas on selline väide paljasõnaline ja ennastõigustav. Kohus tegi kindlaks, et kõik võltsitud dokumendid asusid Tõstamaa Vallavalitsuse poolt peetavates ametlikes toimikutes, seega omasid dokumendile omast mõjujõudu. Süüdistatav ise aga ka tunnistajad H.T, E.V, R.A, T.R kinnitasid, et N.P oli ametiisik Tõstamaa vallas, kellel oli ainsana tööülesannetest lähtuvalt volitused abivajajate abistamise ja s.h. dokumentide korraldamiseks. Nimetatud dokumentide läbi lootis N.P omandada õiguse tõendada abivajajatele mõeldud rahasummade kasutamise seaduslikkust. Süüdistatav ei toonud end kaitstes välja ühtki isikut, kes nimetatud võltsitud dokumendid teiste tema poolt peetavate dokumentide hulka asetas. Süüdistatav ise ei taotlenud täiendavate tunnistajate ülekuulamist kohtus ega esitanud muid kirjalikke tõendeid. Sellise väite esitamisega valis süüdistav endale aktiivse kaitsetaktika. RK lahendi nr 3-1-1104-05 kohaselt peab süüdistav juhul, kui otsustab end kaitsta aktiivselt, ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks. Kui end aktiivselt kaitsev kohtualune jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada kohtualuse kasuks (vt ka RK 3-1-1-112-99). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et loetletud dokumendid (v.a. M.L palgaleht) on võltsitud süüdistatava poolt. Seega on süüdistus
Kohus tegi ka tunnistaja R ütlustele ja dokumendi vaatlusele tuginedes, ja kindlaks, et N.P kihutas T.R-i dokumendi võltsimisele, milline tegu on õigesti kvalifitseeritud
Hinnanud tõendeid kogumis asus kohus seisukohale, et N.P poolt toime pandud teod on õigesti kvalifitseeritud ja õigesti inkrimineeritud. 29 1-07-14087 Subjektiivsest küljest eeldavad antud kuriteod tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste osas. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. N.P soovis dokumente võltsides omandada õigusi, e. teisisõnu tõendada olematuid kulutusi, seega pani süüteod toime otsese tahtlusega.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus. Seega tuleb süüdistatavate poolt Karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatavad N.P ja U.S on täiealised ja teo toimepanemise ajal võimelised aru saama oma teo keelatusest. KARISTUS
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Eeltoodust tulenevalt on kohtuotsus kriminaalasjas väärtusotsustus, mis on suunatud inimese kui indiviidi ja ühiskondliku olendi, aga ka korrastatud ja turvalise ühiskondliku elukorralduse tervikuna, eksisteerimise seisukohast oluliste ja tähenduslike reaalsete aspektide kaitsmisele. Süüdimõistva kohtuotsuse raames tehtav karistusotsustus peab andma adekvaatse hinnangu süüdistatavale etteheidetavale teole ühiskonnas aktsepteeritud õigushüvede väärtusmastaabis ning motiveerima süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku ehk sotsiaalsete väärtuste, millest formeerub õiguskord, järgimisele ning enda tegevusega teiste isikute elu, tervise ja vara mitteohustamisele tulevikus. Seega on karistuse eesmärk lisaks õiguskorra kaitsmisele ja toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu avaldamisele ka süüteo toimepannud isiku positiivne mõjutamine hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. U.S on varem süütegude eest karistamata, tema karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Temale liitkaristuse mõistmisel tuleb aluseks võtta raskeima kuriteo
Mõistetavad karistused
Karistusaja pikkus ei tohi kohtu hinnangul minna üle raskeima karistuse sanktsiooni keskmise määra. 30 1-07-14087 Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab kohus, et karistuse võib
lg 1 alusel jätta tingimuslikult kohaldamata ja peab võimalikuks isikule katseajaks kontrollkohustusi mitte panna. Katseaja pikkuseks määrab kohus seaduses toodud miinimumi, mis on kolm aastat. N.P on samuti varem süütegude eest karistamata, tema karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Temale liitkaristuse mõistmisel tuleb aluseks võtta raskeima kuriteo
lg 2 p 3 sanktsioonis toodud karistusmäär, ühe- kuni viieaastane vangistus.
sanktsioon näeb ette karistusaja maksimumpikkuseks viis aastat, ometigi seal on alternatiivina olemas võimalus kohaldada rahalist karistust. N.P-le karistust mõistes leiab kohus, et isik on toime pannud ühe teo, mis vastab kahele erinevale süüteokoosseisule, s.o. kelmuse (
lg 2 p 3) ja ametiseisundi kuritarvitamise (
).
lg 1 alusel tuleb sellisel juhul mõista üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Mõistetavad karistused
lg 1 ja
Kohtu hinnangul oli N.P ametiisik ja omas selle tõttu suuremat kompetentsi ja vastutust oma haldusalas, tema oli ka toimepandu ideoloog. Karistusaja pikkus temale peab mõistetama üle raskeima karistuse sanktsiooni keskmise määra. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab kohus, et karistuse võib
lg 1 alusel jätta tingimuslikult kohaldamata ja peab võimalikuks isikule katseajaks kontrollkohustusi mitte panna. Katseaja pikkuseks määrab kohus seaduses toodud miinimumi, mis on kolm aastat. MENETLUSKULUD: Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb N.P-lt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4, 5 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 6525 krooni, käekirjaekspertiisi tasu 3060 krooni, toimiku koopia tegemise 7 krooni. U.S-ilt kuulub sissenõudmisele KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4, 5 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 6525 krooni ja toimiku koopia tegemise kulu 828,80 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel tuleb U.S-ilt ja N.P-lt solidaarselt välja mõista riigituludesse tunnistajatele hüvitatud sõidukulu 585 krooni. ASITÕENDID: Asitõendiks tunnistatud Tõstamaa Vallavalitsuse originaaldokumendid (täpne dokumentide loetelu kd I tl 50-52) tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Tõstamaa Vallavalitsusele. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb S kaupluse 2004/2005.a võlavihik kui väheväärtuslik, hävitada. Asitõendiks tunnistatud U.S-i 2002.a, 2003.a ja 2004.a kalendermärkmik ning kalendermärkmiku vahel olev A4 formaadis paberileht tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb neli disketti: - SEÜ diskett TDK, millele on salvestatud Tõstamaa Vallavalitsuse kuue arvelduskonto väljavõtted); - H diskett Fujifilm, millele on salvestatud U.S-ina arvelduskontode nr 31 1-07-14087 XXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXX, K.R arvelduskonto nr XXXXXXXXXX ning N.P arvelduskonto nr XXXXXXXXXX ja limiidikonto nr XXXXXXXXXXXX väljavõtted alates 01.10.1999.a-10.11.2005.a; - SEÜ diskett TDK, millele on salvestatud U.S-ina arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXX ning N.P arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXX ja kaardikonto nr XXXXXXXXXXXXXX väljavõtted ajavahemikul 01.10.1999.a16.11.2005.a; - H diskett Fujifilm, millele on salvestatud O.T arvelduskonto nr XXXXXXXXXX (ei oma kriminaalasjas tõenduslikku tähendust), L.R arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXX ning M.R arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX väljavõtted, jätta kriminaalasja juurde. TSIVIILHAGID: VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda VÕS § 65 lg 1 kohaselt kohustuse täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt. KrMS § 310 lg 1 sätestab kohtu kohustuse süüdimõistva kohtuotsuse korral teha otsus tsiviilhagi kohta. Asja kohtuliku uurimisega on kindlaks tehtud, et N.P ja U.S on kuriteos süüdi, süüteo panid nad toime ühiselt. Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti poolt esitati kohtueelses menetluses tsiviilhagi summas 197100 krooni. Kohtus aga ka juba kohtueelses menetluses selgus, et süüdlased ei omastanud mitte kogu riigiraha, vaid osa sellest. Kogu vaadeldav periood näeb välja alljärgnev: 1) 15.11.1999.a maksti U.S-ile 2475 krooni-s.o M.R eest lapsetoetust 300 kr, üksi last kasvatava ema toetus 150 kr ja eestkostja toetus 300 kr, seega kokku M.R eest 750 krooni; - M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr; - M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr; - M.L eest lapsetoetust 225 kr, eestkostja toetust 300 krooni, seega kokku M.L eest 525 krooni; seega kokku omastasd U.S ja N.P oktoobris 1999.a Pärnu Pensioniametilt M.R, M.R, M.R ning M.L eest toetusi sammas 2475 krooni. - 2) 10.12.1999.a maksti U.S-ile 2475 krooni- s.o - M.R eest lapsetoetust 300 kr, üksi last kasvatava ema toetus 150 kr ja eestkostja toetus 300 kr, seega kokku M.R eest 750 krooni; - M.R eest lapsetoetust 300 kr, eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr; - M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr, - M.L eest lapsetoetust 225 kr ja eestkostja toetust 300 krooni, seega kokku M.L eest 525 krooni; seega kokku omastasid U.S ja N.P detsembris 1999.a Pärnu Pensioniametilt M.L, M.R, M.R ning M.L eest toetusi sammas 2475 krooni. 3) - 12.01.2000.a maksti U.S-ile 2925 krooni- s.o M.R eest lapsetoetust 300 kr, üksi last kasvatava ema toetus 300 kr, eestkostja toetus 300 kr ja lapsehooldustasu 300 kr, seega kokku M.Reest 1200 krooni; M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr; 32 1-07-14087 - M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr; M.L eest lapsetoetust 225 kr ja eestkostja toetust 300 krooni, seega kokku M.L eest 525 krooni; seega kokku omastasid U.S ja N.P jaanuaris 2000.a Pärnu Pensioniametilt M.L, M.R, M.R ning M.L eest toetusi summas 2925 krooni. 4) 11.02.2000.a maksti U.S-ile 2925 krooni- s.o M.L eest lapsetoetust 300 kr, üksi last kasvatava ema toetus 300 kr, eestkostja toetus 300 kr ja lapsehooldustasu 300 kr, seega kokku M.L eest 1200 krooni; - M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr; - M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr; - M.L eest lapsetoetust 225 kr ja eestkostja toetust 300 krooni, seega kokku M.L eest 525 krooni; seega kokku omastasid U.S ja N.P veebruaris 2000.a Pärnu Pensioniametilt M.R, M.R, M.R ning M.L eest toetusi summas 2925 krooni. - 5) 13.03.2000.a maksti U.S-ile 2925 krooni- s.o - M.R eest lapsetoetust 300 kr, üksi last kasvatava ema toetus 300 kr, eestkostja toetus 300 kr ja lapsehooldustasu 300 kr, seega kokku M.R eest 1200 krooni; - M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr; - M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr; - M.L eest lapsetoetust 225 kr ja eestkostja toetust 300 krooni, seega kokku M.L eest 525 krooni; seega kokku omastasid U.S ja N.P märtsis 2000.a Pärnu Pensioniametilt M.R, M.R, M.R ning M.L eest toetusi summas 2925 krooni. 6) 14.04.2000.a maksti U.S-ile 2925 krooni- s.o M.R eest lapsetoetust 300 kr, üksi last kasvatava ema toetus 300 kr, eestkostja toetus 300 kr ja lapsehooldustasu 300 kr, seega kokku M.R eest 1200 krooni; - M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr, - M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr; - M.L eest lapsetoetust 225 kr ja eestkostja toetust 300 krooni, seega kokku M.L eest 525 krooni; seega kokku omastasid U.S ja N.P aprillis 2000.a Pärnu Pensioniametilt M.R, M.R, M.R ning M.L eest toetusi summas 2925 krooni. 7) - 11.05.2000.a maksti U.S-ile 2925 krooni- s.o M.R eest lapsetoetust 300 kr, üksi last kasvatava ema toetus 300 kr, eestkostja toetus 300 kr ja lapsehooldustasu 300 kr, seega kokku M.R eest 1200 krooni; - M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr, - M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr; - M.L eest lapsetoetust 225 kr ja eestkostja toetust 300 krooni, seega kokku M.L eest 525 krooni; seega kokku omastasid U.S ja N.P mais 2000.a Pärnu Pensioniametilt M.R, M.R, M.R ning M.L eest toetusi summas 2925 krooni. 8) - - 12.06.2000.a maksti U.S-ile 2925 krooni- s.o M.R eest lapsetoetust 300 kr, üksi last kasvatava ema toetus 300 kr, eestkostja toetus 300 kr ja lapsehooldustasu 300 kr, seega kokku M.R eest 1200 krooni; M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr, 33 1-07-14087 - M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr; M.L eest lapsetoetust 225 kr ja eestkostja toetust 300 krooni, seega kokku M.L eest 525 krooni; seega kokku omastasid U.S ja N.P juunis 2000.a Pärnu Pensioniametilt M.R, M.R, M.R ning M.L eest toetusi summas 2925 krooni. 9) 12.07.2000.a maksti U.S-ile 2775 krooni- s.o M.R eest lapsetoetust 300 kr, üksi last kasvatava ema toetus 300 kr, eestkostja toetus 300 kr ja lapsehooldustasu 300 kr, seega kokku M.R eest 1200 krooni; - M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr, - M.R eest lapsetoetust 225 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 525 kr; - M.L eest lapsetoetust 150 kr ja eestkostja toetust 300 krooni, seega kokku M.L eest 450 krooni; seega kokku omastasid U.S ja N.P juulis 2000.a Pärnu Pensioniametilt M.R, M.R, M.R ning M.L eest toetusi summas 2775 krooni. 10) 11.08.2000.a maksti U.S-ile 3975 krooni- s.o - M.R eest lapsetoetust 300 kr, eestkostja toetust 300 kr ja koolitoetust 450 kr, seega kokku M.R eest 1050 kr; - M.R eest lapsetoetust 300 kr, eestkostja toetust 300 kr ja koolitoetust 450 kr, seega kokku M.R eest 1050 kr; - H.V eest lapsetoetust 225 kr, eestkostja toetust 300 kr ja koolitoetust 450 kr, seega kokku H.V eest 975 krooni; - K.V eest lapsetoetust 150 kr, eestkostja toetust 300 kr ja koolitoetust 450 kr, seega kokku K.V eest 900 krooni; 18.08.2000.a kandis U.S enda H arveldusarvelt nr XXXXXXXXXX H.V isa A.V EÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX lastetoetuse 975 krooni; 14.08.2000.a kandis U.S enda H arveldusarvelt nr XXXXXXXXXXX K.V õe S.P H arveldusarvele nr XXXXXXXXXX lastetoetuse 900 krooni; seega augustis 2000.a omastasid U.S Ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.R eest toetusi summas 1050 krooni ning M.R eest toetusi summas 1050 krooni, kokku 2100 krooni. 11) 13.09.2000.a maksti U.S-ile 2175 krooni-s.o - M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr; - M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, eega kokku M.R eest 600 kr; - H.V eest lapsetoetust 225 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku H.V eest 525 krooni; - K.V eest lapsetoetust 150 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku K.V eest 450 krooni; 2000.a septembris andis U.S M.R-le 300 krooni sularahas; seega septembris 2000.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.R eest toetusi summas 600 krooni, M.R eest toetusi summas 300 krooni, H.V eest toetusi summas 525 krooni ning K.V eest toetusi summas 450 krooni, kokku 1875 krooni. 12) - 13.10.2000.a maksti U.S-ile 2175 krooni- s.o M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr; M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr; 34 1-07-14087 - H.V eest lapsetoetust 225 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku H.V eest 525 krooni; - K.V eest lapsetoetust 150 kr ja eestkostja loetust 300 kr, seega kokku K.V eest 450 krooni; 2000.a oktoobris andis U.S M.R-le 300 krooni sularahas; 18.10.2000.a kandis U.S enda SEÜ arveldusarvelt nr XXXXXXXXXXXXXX H.V isa A.V SEÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX lastetoetuse 525 krooni; seega oktoobris 2000.a omastasid U.S Ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.R eest toetusi summas 600 krooni, M.R eest toetusi summas 300 krooni ning K.V eest toetusi summas 450 krooni, kokku 1350 krooni. 13) 13.11.2000.a maksti U.S-ile 1575 krooni- s.o - M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr; - M.R eest lapsetoetust 225 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 525 kr; - K.V eest lapsetoetust 150 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku K.V eest 450 krooni; 2000.a novembris andis U.S M.R-le 300 krooni sularahas; seega novembris 2000.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.R eest toetusi summas 600 krooni, M.R eest toetusi summas 225 krooni ning K.V eest toetusi summas 450 krooni, kokku 1275 krooni. 14) 13.12.2000.a maksti U.S-ile 1575 krooni-s.o M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr; - M.R eest lapsetoetust 225 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 525 kr; - K.V eest lapsetoetust 150 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku K.V eest 450 krooni; 2000.a detsembris andis U.S M.R-le 300 krooni sularahas; 15.12.2000.a kandis U.S enda H arveldusarvelt nr XXXXXXXXXXX K.V õe S.P H arveldusarvele nr XXXXXXXXXX lasterahana 450 krooni; seega detsembris 2000.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.R eest toetusi summas 600 krooni ning M.R eest toetusi summas 225 krooni, kokku 825 krooni. - 15) 12.01.2001.a maksti U.S-ile 1575 krooni-s.o - M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr; - M.R eest lapsetoetust 225 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 525 kr; - K.V eest lapsetoetust 150 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku K.V eest 450 krooni; 2001.a jaanuaris andis U.S M.R-le 300 krooni sularahas; 19.01.2001.a kandis N.P enda H arveldusarvelt nr XXXXXXXXXX K.V isa A.V SEÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX K.V lastetoetuse 450 krooni; seega jaanuaris 2001.a omastasid U.S Ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.R eest toetusi summas 600 krooni ning M.R eest toetusi summas 225 krooni, kokku 825 krooni. 16) 13.02.2001.a maksti U.S-ile 1575 krooni- s.o 35 1-07-14087 - M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr; - M.R eest lapsetoetust 225 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 525 kr; - K.V eest lapsetoetust 150 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku K.V eest 450 krooni; 2001.a veebruaris andis U.S M.R-le 300 krooni sularahas; seega veebruaris 2001.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.R eest toetusi summas 600 krooni, M.R eest toetusi summas 225 krooni ning K.V eest toetusi summas 450 krooni, kokku 1275 krooni. 17) 13.03.2001.a maksti U.S-ile 1575 krooni- s.o M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr; - M.R eest lapsetoetust 225 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 525 kr; - K.V eest lapsetoetust 150 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku K.V eest 450 krooni; 2001.a märtsis andis U.S M.R-le 300 krooni sularahas; seega märtsis 2001.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.R eest toetusi summas 600 krooni, M.R eest toetusi summas 225 krooni ning K.V eest toetusi suminas 450 krooni, kokku 1275 krooni. - 18)12.04.2001.a maksti U.S-ile 450 krooni- s.o - R.R eest lapsetoetust 150 kr ja eestkostel oleva lapse toetust 300 kr, seega kokku R.R eest 450 kr; 19)12.04.2001.a maksti U.S-ile 2175 krooni- s.o - M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr; - M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr; - K.V eest lapsetoetust 225 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku K.V eest 525 krooni; - R.R eest lapsetoetust 150 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku R.R eest 450 kr; 2001.a aprillis andis U.S M.R-le 300 krooni sularahas; seega aprillis 2001.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt R.R eest toetusi summas 900 krooni, M.R eest toetusi summas 600 krooni, M.R eest toetusi summas 300 krooni ning K.V eest toetusi summas 525 krooni, kokku 2325 krooni. 20) 10.05.2001.a maksti U.S-ile 2175 krooni- s.o - M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostjatoetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr; - M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr; - K.V eest lapsetoetust 225 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku K.V eest 525 krooni; - R.R eest lapsetoetust 150 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku R.R eest 450 kr; 2001.a mais andis U.S M.R-le 300 krooni sularahas; seega mais 2001.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.R eest toetusi summas 600 krooni, M.R eest toetusi summas 300 krooni, K.V eest toetusi summas 525 krooni ning R.R eest toetusi summas 450 krooni, kokku 1875 krooni. 36 1-07-14087 21) 11.06.2001 .a maksti U.S-ile 2775 krooni- s.o - M.R eest lapsetoetust 300 kr, kvartalitoetus 150 kr ja eestkostjatoetust 300 kr, seega kokku M.R eest 750 kr; - M.R eest lapsetoetust 300 kr, kvartalitoetus 150 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 750 kr; - K.V eest lapsetoetust 225 kr, kvartalitoetus 150 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku K.V eest 675 krooni; - R.R eest lapsetoetust 150 kr, kvartalitoetus 150 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku R.R eest 600 kr; 2001.a juunis andis U.S M.R –le 300 krooni sularahas; seega juunis 2001.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.R eest toetusi summas 750 krooni, M.R eest toetusi summas 450 krooni, K.V eest toetusi summas 675 krooni ning R.R eest toetusi summas 600 krooni, kokku 2475 krooni. 22) 11.07.2001.a maksti U.S-ile 1575 krooni- s.o - M.R eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 600 kr; - M.R eest lapsetoetust 225 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.R eest 525 kr; - R.R eest lapsetoetust 150 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku R.R eest 450 krooni; 2001.a juulis andis U.S M.R-le 300 krooni sularahas; seega juulis 2001.a omastasid U.S ja N.P Pärnu Pensioniametilt M.R eest toetusi snmmas 600 krooni, M.R eest toetusi summas 225 krooni ning R.R eest toetusi snmmas 450 krooni, kokku 1275 krooni. 23) 10.08.2001.a maksti U.S-ile 2475 krooni- s.o M.Ri eest lapsetoetust 300 kr, koolitoetus 450 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.Ri eest 1050 kr; - M.Ri eest lapsetoetust 225 kr, koolitoetus 450 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.Ri eest 975 kr; - R.R eest lapsetoetust 150 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku R.R eest 450 kr; 2001.a augustis andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; - seega augustis 2001.a omastasid U.S ja N.P Ptruu Pensioniametilt M.Ri eest toetusi summas 1050 krooni, M.Ri eest toetusi summas 675 krooni ning R.R eest toetusi kokku summas 450 krooni, kokku 2175 krooni. 24) 11.09.2001 a maksti U.S-ile 2025 krooni- s.o - M.Ri eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.Ri eest 600 kr; - M.Ri eest lapsetoetust 225 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.Ri eest 525 kr; - R.R eest lapsetoetust 150 krooni, koolitoetus 450 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku R.R eest 900 krooni; 2001.a septembris andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; 2001.a septembris andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; seega septembris 2001.a omastasid U.S ja N.P Pärna Pensioniametilt M.Ri eest toetusi summas 300 krooni, M.Ri eest toetusi summas 225 krooni ning R.R eest toetusi kokku summas 900 krooni, kokku 1425 krooni. 37 1-07-14087 25) 11.10.2001.a maksti U.S-ile 1575 krooni-s.o - M.Ri eest lapsetoetust 300 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.Ri eest 600 kr; - M.Ri eest lapsetoetust 225 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku M.Ri eest 525 kr; - R.R eest lapsetoetust 150 kr ja eestkostja toetust 300 kr, seega kokku R.R eest 450 kr; 2001.a oktoobris andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; 2001.a oktoobris andis U.S M.Rile 300 krooni sularahas; 11.10.2001.a kandis N.P enda H arveldusarvelt nr XXXXXXXXXX R.R SEÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX 1050 krooni, selgitusega 7 kuu lastetoetus; 15.10.2001.a kandis U.S enda SEÜ arveldusarvelt nr XXXXXXXXXXXXXX R.R SEÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX toetust 750 krooni (ülekanne kajastub U.S-ina ja R.R arveldusarvete väljavõtetes summas 2000 krooni, kuid kuna selle hulgas oli 1250 krooni, millise summa sai U.S Tõstamaa Valla
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.