Obsah (4)

§ 262§ 215§ 69§ 75

Ärakiri 1-09-19411 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2009. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-19441 (09257000273) Kohtukoossei

) § 215 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ülle Tamm Süüdistatav J.V – isikukood xxx, elukoht *, *, *haridus (*), emakeel * keel, *, *, karistusregistri andmetel kriminaalkorras karistamata, väärteomenetluse korras karistatud kaks korda: 1) 20.04.2009 Lääne PP poolt

§ 262

alusel rahatrahviga 1500 krooni (tasumata); 2) 30.07.2009 Lääne PP poolt LS § 7436 lg 1 alusel rahatrahviga 300 krooni (tasumata). Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Vandeadvokaat Helmi Loonde RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista J.V

§ 215lg 1 järgi ja karistada vangistusega 2 (kaks) kuud.

2.

§ 69

lg 1 alusel asendada mõistetud 2 kuune s.o 60 (kuuekümne) päevane vangistus üldkasuliku tööga 120 (ükssada kakskümmend) tundi.

§ 69

lg 3 alusel määrata, et J.V-le määratud 120 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 2.1. Määrata, et J.V teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma

§ 75lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid: 2.1.1.

elama oma alalises *; 2.1.

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2.1.
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2.1.
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 1 Ärakiri 1-09-19411 viieteistkümneks päevaks; 2.1.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 2.
5. Kui J.V hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Kui J.V paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa vahekorras üldkasuliku töö kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.
6. Tühistada J.V suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld.
7. Välja mõista J.V-lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, viitenumber
8. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-09-19411 ning nõude liik (sundraha, kaitsjatasu vms)/: - sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni; - määratud kaitsjale makstud tasu 450 (nelisada viiskümmend) krooni. Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.
9. Välja mõista J.V-lt H V /arveldusarve nr */ kasuks 6502 (kuus tuhat viissada kaks) krooni 20 senti.
10. Jätta riigi kanda määratud kaitsjale makstud tasu 350 (kolmsada viiskümmend) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses kokkuleppemenetluse normide rikkumisega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7 päeva jooksul arvates otsuse kuulutamisest ja apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolele on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus J.V süüdistatakse selles, et tema alkoholijoobes olles 05.septembril 2009.a kella 20.00 paiku Lihula linnas võttis Tööstuse tänava ääres asuvalt aiamaalt omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks omastamise eesmärgita, s.o. sõiduks Lihulas asuvasse Särtsu baari, H V kuuluva sõiduauto Volkswagen Passat registreerimismärgiga * väärtusega 10000 krooni, millega sõitis Lihulas Pioneeri 18 juurde, kus sõiduki mootor seiskus, tekitades kuriteo tagajärjel kannatanule varalise kahju üldsummas 6502,20 krooni, s.o. lõhkus ära sõiduki siduri ja piduri, mistõttu pidi kannatanu ostma uusi varuosi summas 2907 krooni ja teostama remonttöid maksumusega 3595,20 krooni. Eeltoodu alusel süüdistatakse J.V selles, et tema, kasutades ajutiselt omavoliliselt võõrast vallasasja, pani toime asja omavolilise kasutamise, s.o

§ 215lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokuröri poolt kohtus J.V-le nõutud karistus:

§ 215

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus kaks kuud vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 60 päeva 120 tunni üldkasuliku tööga, määrates selle tegemise tähtajaks 6 kuud arvates kohtuotsuse jõustumisest. 2 Ärakiri 1-09-19411 Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab J.V süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi – kuriteo toimepanemisega tekitas J.V kannatanu H V'le kokku varalise kahju summas 6502,20 krooni /tl 21-23, 25-28/, mis on hüvitamata ja kannatanu H V poolt on käesolevas kriminaalasjas M V vastu esitatud tsiviilhagi summas 6502,20 krooni. Kohus leiab, et tsiviilhagi kuuluvad rahuldamisele võlaõigusseaduse § 1043 alusel, mille kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Asitõendid – puuduvad. Tõkend – J.V suhtes on 14.09.2009 kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 34/, mis tuleb tühistada. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb J.V-lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 6525 krooni (1,5 * 4350). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale H. Loonde J.V kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu kohtueelses kokkuleppemenetluses summas 700 krooni /tl 55-56/ ja kohtumenetluses summas 100 krooni, kokku 800 krooni. Kuna justiitsministri 25.01.2005 määrusega nr 2 vastuvõetud „Riigi õigusabi osutamise eest masktava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ § 7 lg 33 sätestab, et menetlustoimingud kokkuleppemenetluses loetakse üheks menetlustoiminguks, siis prokuratuuri poolt kaitsjale välja mõistetud teise menetlustoimingu tasu jätab kohus riigi kanda. Seega kaitsjale makstud tasudest kuulub J.V-lt väljamõistmisele 450 krooni ja riigi kanda tuleb jätta 350 krooni. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 3