1-10-97 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02 veebruar 2010 Tallinn Kriminaalasja number 1-10-97 (09230121517) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär

§ 25

lg 1, 2 järgi vangistus 30 päeva § 74 alusel tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud;

1. Tallinna Linnakohtu 21.10.2004 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 25 lg 1, 2 järgi § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel vangistus 2 kuud;
2. Tallinna Linnakohtu 20.12.2004 otsusega KarS §

§ 25lg 2 järgi Kr

MS § 238 lg 2, KarS § 64 lg 1, § 65 lg 1 alusel vangistus 2 kuud ja 20 päeva; 4. Tallinna Linnakohtu 14.09.2005 otsusega KarS §

§ 25lg 2 järgi vangistus 4 kuud; 5. Harju Maakohtu 12.01.2007 otsusega Kar

S §

§ 25lg 2 järgi, Kr

MS § 238 lg 2 järgi vangistusega 4 kuud, KarS § 68 lg 1 järgi lõpliku vangistusega 3 kuud ja 28 päeva; 1

1. Harju Maakohtu 29.01.2009 otsusega alusel KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 3 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistus 2 kuud, lõplik karistus KarS § 65 lg 2 alusel vangistus 4 kuud;
2. Harju Maakohtu 21.10.2009 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 45 päeva, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistus 30 päeva, karistuse kandis Murru vanglas, vabanes 18.11.2009.a. pärast karistuse kandmist; Väärteokorras karistatud 36 korda, neist: 09.09.2009.a. Põhja Politseiprefektuuri poolt KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga summas 600 krooni, rahatrahv on tasumata Kaitsja Advokaat Helen Tomberg RESOLUTSIOON
3. O.P süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9- 25 lg 2 toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) kuu ja 15 (viisteist) päeva.
4. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 30 (kolmkümmend) päeva.
5. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 25.12.2009 so 1 päev, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 29 (kakskümmend üheksa) päeva.
6. O.P suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
7. O.P-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1080 (üks tuhat kaheksakümmend) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „O.P, 1-10-97, kaitsjatasu“.
8. O.P-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 ja 3 alusel osa sundrahast, so välja mõistetavast 6525 kroonist osa, so 1000 (üks tuhat) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „O.P , 1-10-97, sundraha“. Ülejäänud osas väljamõistetav sundraha summas 5525 krooni ulatuses jätta riigi kanda.
9. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 17.02.
10. Kui apellatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 18.02.
11. 2 Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: O.P süüdistatakse selles, et tema, olles varem toime pannud vargusi, sealhulgas 27.01.2009, 09.09.2009.a., 22.09.2009.a.,20.10.2009.a., taas 25.12.2009.a. kella 12:10 paiku Tallinnas Põhja pst 17 asuvas Rimi Eesti Food AS-le kuuluvas kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis viina „Nemiroff“ maksumusega 215 krooni, millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid oli kinnipeetud turvatöötaja poolt. Seega alustas O.P vahetult süüteo toimepanemist, kuid see jäi lõpule viimata tema tahtest sõltumatutel asjaoludel. Sellega pani O.P toime KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so võõra vallasasja äravõtmise katse selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, milline on toime pandud süstemaatiliselt. Kohtuistungil süüdistatav O.P seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 25.12.2009 koostatud Rimi Eesti Food AS-i avaldusest nr 91 nähtuvalt 25.12.2009.a peeti Põhja pst 17 asuvas Rimi kaupluses kinni meeskodanik, kelle juurest leiti Rimi Eest Food AS-i kauplusele kuuluvat ja tasumata kaupa kogumaksumusega 215 krooni. (t/l 2) • 25.12.2009 koostatud õigusvastase teo toimepanemise aktist nähtuvalt 25.12.2009.a Põhja pst 17 asuvas kaupluses meesterahvas möödus kassadest jättes tasumata kauba eest 215 krooni. Õigusrikkujaks osutus O.P. (t/l 3) • 25.12.2009 koostatud tunnistaja AD´i ülekuulamisprotokolli kohaselt oli ta 25.12.2009 tööl Rimis aadressil Põhja pst 17 turvamehena. Kell 12:00 märkas kaht müügisaalis ringi kõndivat kahtlast meesterahvast. Kell 12.10 läbis üks nendest kassaliini, mispeale turvavärava alarm tööle hakkas. Mehe juures osutus olema tasumata pudel viina NEMIROFF maksumusega 215 Eesti krooni. Mees anti üle politseile 25.12.
12. Mees esitas dokumendi O.P nimele. (t/l 4-5) • 25.12.2009 koostatud kahtlustatava O.P ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et tuli 25.12.2009 Põhja pst asuvasse kauplusesse. Kui oli kaupluses otsustas varastada viina. Võttis esimese pudeli ja pani omale põue. Kassadest möödumisel andsid turvaväravad signaali, ta ehmatas, läks tagasi, pani viina mingi riiuli peale ja siis turvatöötaja pidas ta kinni. (t/l 13-15) • Väljatrükk 29.01.2009 Harju Maakohtu otsusest kriminaalasjas nr 1-09-1350, mille kohaselt O.P karistati KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest 3 kuu pikkuse vangistusega, millele liideti 02.10.2007 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa.(t/l 25-26) • Väljatrükk 21.10.2009 Harju Maakohtu otsusest kriminaalasjas nr 1-09-15586, mille kohaselt O.P karistati KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest 45 päeva pikkuse vangistusega.(t/l 27-28) • Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2008 oli 0 krooni. (t/l 31) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatavate süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava O.P süüd tunnistavaid ütlusi, tunnistaja AD´i ütlusi, Rimi Eesti Food AS-i 3 avaldust, õigusvastase teo toimepanemise akti, kohtuotsuste väljatrükke, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava O.P käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 ja 25 lg 2 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli O.P temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, kes oli viimase aasta jooksul toime pannud vargusi süstemaatiliselt, olles seejuures 2009 aasta jooksul juba kahel korral kohtu poolt karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest ning ühes kuriteos oli menetlus karistuse ebaotstarbekuse tõttu lõpetatud. Seega oli O.P KarS § 199 lg 2 p 9 märgitud isikuks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 25.12.2009 püüdis O.P varastada AS-ile Rimi Eesti Food kuuluvat kaupa koguväärtuses 215 krooni. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteona. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kriminaalkorras 7 korda karistatud ja väärteokorras 36 korda. Taolised andmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest. Seetõttu ei sobi süüdistatav ka kriminaalhooldusele, kuivõrd on küllaldane eeldus arvata, et ta käituks kriminaalhooldust takistavalt. Sellel põhjusel kuulub süüdistatavale mõistetav karistus reaalsele ärakandmisele. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü suurusest ning sellest, et varalist kahju ei tekkinud. Seejuures oli varavastane rünne suunatud suhteliselt väikese väärtusega vallasasja vastu, mistõttu ei ole süüdistatava süü kuigi suur. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kuivõrd süüdistatav on töövõimetuspensionär ja tema sissetulek on väike, kuigi ta vaatamata oma terviseseisundile töötab, leiab kohus, et vastavalt KrMS § 180 lg 3 sätetele võib osa kriminaalmenetluse kulust jätta riigi kanda, mõistes süüdistatavalt välja kaitsjatasu ja osa sundrahast. Märt Toming kohtunik 4