järgi käskmenetluses Süüdistatav V.J isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistamata tõkend elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Rein Napa Kohus otsustas: 1. Mõista süüdi V.J
järgi ja karistada teda rahalise karistusega 150 päevamäära ulatuses, s.o 15150 krooni riigituludesse. RESOLUTSIOON
lg 1 alusel määrata V.J-ile mõistetud rahaline karistus tasumisele ositi, kohustades V.J tasuma igas kuus 25. kuupäevaks vähemalt 1300 krooni alates 2010.a aprillist kuni kogu mõistetud rahalise karistuse tasumiseni. V.J tuleb r ahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole 10220034796011 viitenr 4100065035 SEB Pangas või kontole 221023778606 viitenr 4100065035 Swedbangas.
Prokurör esitas kohtule süüdistusakti, milles on teinud ettepaneku karistada V.J
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 150 päevamäära ulatuses, s.o 15150 krooni riigituludesse.
lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi, kohustades V.J tasuma mõistetud karistuse katteks igakuiselt 25. kuupäevaks vähemalt 1300 krooni kuus alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuni kogu mõistetud rahalise karistuse tasumiseni.
Kohtunik, vaadanud läbi kohtule esitatud materjalid, nõustus järeldustega, mis on esitatud süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta ning leidis, et käesolev asi on võimalik lahendada käskmenetluses. Karistuse mõistmisel lähtub kohus
§-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. V.J-i puhul ei tuvastanud kohus vastutust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid. Arvestades V.J-i süüd ja teo toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et süüdistatavat on võimalik karistada rahalise karistusega prokuröri poolt taotletud määras. Rahaline karistus teenib karistuse mõistmise eesmärke - sellega on võimalik anda süüdistatavale mõjuvalt märku tema poolt toimepandud teo õigusvastasusest ja suunata teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.
Ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei ületa prokuröri taotletud määras ühte aastat. Lisakaristusena tuleb V.J-ilt
MS § 179 lg 1 p 2 alusel kuulub V.J-ilt väljamõistmisele sundraha 1,5 kordses palga alammäära suuruses summas 6525 krooni. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt menetluskulu. Määratud korras osutas kohtueelses menetluses V.J-ile riigi õigusabi vandeadvokaat Rein Napa. Kaitsjatele on KrMS § 224 alusel valmistatud kriminaaltoimiku materjalist koopia. Selle tegemise kulud 28,60 krooni on KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt menetluskulu. Riiklikus ekspertiisiasutuses (Eesti Kohtuekspertiisi Instituut) teostati V.J-i veres sisalduva etanooli koguse tuvastamiseks toksikoloogiaekspertiis, selle tegemise kulu 226 krooni on KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Otsuse tegemisel juhindub kohus KrMS §-dest 253, 254, 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1. Haide Rimmel kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.