Obsah (5)

§ 238§ 173§ 126§ 318§ 37

1-09-2841 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08 veebruar 2010. a Tallinn Kriminaalasja number 1-09-2841 (08230112844, 09231500191, 09230105100) Kohtunik

§ 238

lg 2 alusel vangistus 6 kuud Advokaat Riine Lumiste Süüdistatav O.V Ik: XXX, EV kodanik, keskeriharidus, töökoht: mitteametlikult pagarina, elukoht: Xxx Tõkend: elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 31.03.2009 kuni 01.04.2009, 12.05.2009 kuni 13.05.2009, so 4 päeva. Varem kriminaalkorras karistatud:

1. Tallinna Linnakohtu 10.09.1996 otsusega KrK § 139 lg 2 p 3 järgi rahatrahv 4400 krooni.
2. Tallinna Linnakohtu 10.09.1996 otsusega KrK § 139 lg 2 p 3 järgi arest 29 päeva.
3. Tallinna Linnakohtu 12.09.1997 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3; KrK § 139 lg 2 p 2; KrK § 197 lg 2 p 1; KrK § 17 lg 6 ja KrK § 141 lg 2 p 1, 3 järgi vabadusekaotus 3 aastat 6 kuud.
4. Tallinna Linnakohtu 24.05.2001 otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi vabadusekaotus 6 kuud, KrK § 140 lg 2 p 1, 3 järgi vabaduseakaotus 1 aasta, lõplikuks karistuseks KrK § 40 lg 1 alusel vabadusekaotus 1 aasta.
5. Tallinna Linnakohtu 24.10.2001 otsusega KrK § 139 lg 2 p 2 järgi vabadusekaotus 4 kuud, lõplik karistus KrK § 40 lg 3 alusel vabadusekaotus 1 aasta.
6. Tallinna Linnakohtu 07.02.2003 otsusega KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vangistus 1 aasta 2 kuud.
7. Tallinna Linnakohtu 29.04.2004.otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi vangistus 6 kuud KarS § 74 alusel tingimisi katseajaga 2 aastat.
8. Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja 14.12.2007 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi vangistus 6 kuud,

§ 238lg 2 alusel vangistus 4 kuud, lõplik karistus Kar

S § 65 lg 2 alusel vangistus 9 kuud 29 päeva. Vabanes karistuse kandmiselt 18.04.

1. Kaitsja Advokaat Riine Lumiste RESOLUTSIOON
2. P.T süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud. 2.

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada P.T-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 10 (kümme) kuud.

1. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ning ärakandmisele kuuluva vangistuse 10 kuud ärakandmist arvestada alates P.T kinnipidamisest, so alates 13.01.
3. P.T suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata.
4. O.V süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, 9 ettenähtud kuritegude toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 8 (kaheksa) kuud. 6.

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada O.V-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 10 (kümme) päeva.

1. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse hulka eelvangistus, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 31.03.2009 kuni 01.04.2009, so 2 päeva, 12.05.2009 kuni 13.05.2009, so 2 päeva, kokku 4 päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 6 (kuus) päeva.
2. O.V suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
3. P.T-lt välja mõista

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1575 (üks tuhat viissada seitsekümmend viis) krooni ja 60 senti, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „P.T , 1-09-2841, kaitsjatasu“. 10. P.T-lt välja mõista

§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „P.T, 1-09-2841, sundraha“. 11. O.V-lt välja mõista

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 2491 (kaks tuhat nelisada üheksakümmend üks) krooni ja 20 senti, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „O.V , 1-092841, kaitsjatasu“. 12. O.V-lt välja mõista

§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „O.V, 1-09-2841, sundraha“.

1. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. D V ´i esitatud tsiviilhagi 138 122 krooni nõudes rahuldada osaliselt ning solidaarselt välja mõista O.V-lt ja P.T-lt DV kasuks 31 750 (kolmkümmend üks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni.
3. HN esitatud tsiviilhagi 8511 krooni nõudes rahuldada osaliselt ning välja mõista O.V-lt HN kasuks 4511(neli tuhat viissada üksteist) krooni.
4. AP esitatud tsiviilhagi 4000 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista P.T-lt AP kasuks 4000 (neli tuhat) krooni.
5. KK esitatud tsiviilhagi 2700 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista P.T-lt KK kasuks 2700 (kaks tuhat seitsesada) krooni.
6. OÜ Altregan esitatud tsiviilhagi 4100 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista P.T-lt OÜ Altregan kasuks 4100 (neli tuhat ükssada) krooni.
7. AP esitatud tsiviilhagi 7500 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista P.T-lt AP kasuks 7500 (seitse tuhat viissada) krooni.
8. AS Eesti Statoil esitatud tsiviilhagi 334 krooni ja 93 sendi nõudes rahuldada täies 3 ulatuses ning välja mõista O.V-lt AS Eesti Statoil kasuks 334 (kolmsada kolmkümmend neli) krooni ja 93 senti.
9. Asitõend: kolm CD plaati turvakaamerate videosalvestustega jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad

§ 318

lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: P.T , olles isik, kes on varem toime pannud varguse, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ajavahemikul 09.08.2008 kella 12:00st kuni 10.08.2008 kella 15:00ni Tallinnas, XXX asuvast lukustatud korterist nr 98 lahtise akna kaudu sisenedes ära DV 'ile kuuluva sülearvuti HP maksumusega 18000 krooni, DVD-mängija Panasonic koos puldiga maksumusega 8000 krooni, televiisori LG puldi maksumusega 600 krooni, ventilaatori puldi, digi-tv puldi maksumusega 200 krooni, kaks habemeajamisvett kogumaksumusega 500 krooni, lõhnaõli Versace maksumusega 500 krooni, lõhnaõli Adidas maksumusega 300 krooni, habemeajamisvee Adidas maksumusega 150 krooni, näokoorija Hugo Boss maksumusega 700 krooni, kreemi Hugo Boss maksumusega 500 krooni, kehahooldusvahendite komplekti Uomo maksumusega 1500 krooni ja spordikoti Nike maksumusega 800 krooni, tekitades DV 'ile varalise kahju kokku summas 31750 krooni. P.T , olles isik, kes on varem toime pannud varguse, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ajavahemikul 09.08.2008 kella 02:00st kuni 11.08.2008 kella 09:00ni Tallinnas, XXXasuva OÜ'le №vora Invest kuuluva maja katuselt ära katuseharja vasaku 17 m2 suuruse pleki ning lõhkus katuse plekke, tekitades OÜ'le №vora Invest varalise kahju summas 48 700 krooni. P.T , olles isik, kes on varem toime pannud varguse, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 28.07.2008 kella 03:00 ja 10:00 vahel Tallinnas, XXX asuva maja lukustamata keldrist ära HT´ile kuuluva jalgratta Kona Cowan maksumusega 11 000 krooni. P.T , olles isik, kes on varem toime pannud varguse, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 28.07.2008 kella 03:00 ja 10:00 vahel Tallinnas, XXX asuva maja lukustamata keldrist ära APkuuluva jalgratta Kona Fire Mountain maksumusega 4000 krooni. P.T , olles isik, kes on varem toime pannud varguse, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ajavahemikul 15.07.2008 kella 18:00st kuni 16.07.2008 kella 08:10ni Tallinnas, XXXasuva maja keldrist ära KK´le kuuluva jalgratta Marine City koos korviga maksumusega 2700 krooni. P.T , olles isik, kes on varem toime pannud varguse, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ajavahemikul 12.05.2008 kella 22:00st kuni 13.05.2008 kella 09:20ni Tallinnas, XXX asuva maja ette tänavale pargitud OÜ'le Altregan kuluvast sõiduautost Citroen Berlingo registreerimismärgiga XXX pagasiruumi uksklaasi lõhkumise 4 teel ära OÜle Altregan kuuluva akudrelli Makita maksumusega 1700 krooni ja akudrelli Makita maksumusega 2400 krooni, tekitades OÜle Altregan varalise kahju kokku summas 4100 krooni. P.T , olles isik, kes on varem toime pannud varguse, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ajavahemikul 15.02.2008 kella 21:00st kuni 16.02.2008 kella 08:55ni Tallinnas, XXXasuva maja ette tänavale pargitud AP´ile kuuluvast sõiduautost Dodge Caravan registreerimismärgiga XXX aknaklaasi lõhkumise teel ära automaki esipaneeli „Denver" ja DVD-mängija maksumusega 3500 krooni ning televiisori „Denver" maksumusega 3000 krooni, tekitades AP´ile vargusega varalise kahju summas 6500 krooni ning autoakna klaasi lõhkumisega varalise kahju summas 1000 krooni. Seega pani P.T toime KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s. o. võõra vallasasja äravõtmise selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, sissetungimisega. O.V süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, osutas teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist kaasabi, mis seisnes sellest, et O.V aitas P.T ajavahemikul 09.08.2008 kella 12:00st kuni 10.08.2008 kella 15:00ni Tallinnas, XXX asuva maja avatud akna alla panna redeli, võimaldades sellega P.T Tallinnas, XXX asuvast lukustatud korterist nr 98 lahtise akna kaudu sisenedes ära varastada DV 'ile kuuluva sülearvuti HP maksumusega 18000 krooni, DVD-mängija Panasonic koos puldiga maksumusega 8000 krooni, televiisori LG puldi maksumusega 600 krooni, ventilaatori puldi, digi-tv puldi maksumusega 200 krooni, kaks habemeajamisvett kogumaksumusega 500 krooni, lõhnaõli Versace maksumusega 500 krooni, lõhnaõli Adidas maksumusega 300 krooni, habemeajamisvee Adidas maksumusega 150 krooni, näokoorija Hugo Boss maksumusega 700 krooni, kreemi Hugo Boss maksumusega 500 krooni, kehahooldusvahendite komplekti Uomo maksumusega 1500 krooni ja spordikoti Nike maksumusega 800 krooni. Seega pani O.V KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s. o. kaasaitamise võõra vallasasja äravõtmisele selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pannud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, sissetungimisega. Peale selle O.V süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 05.08.2008.a kella 17:00 ja 18:00 vahel Tallinnas, XXXasuvast korterist nr 205 ära HN'ele kuuluva mobiiltelefoni Sony Ericsson J-120 maksumusega 1600 krooni koos Diil kõnekaardiga, millel oli peal 411 krooni, mobiiltelefoni Sony Ericsson 735 maksumusega 2500 krooni, tekitades HN'ele kokku varalise kahju summas 4511 krooni. Seega pani O.V KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so võõra vallasasja äravõtmise selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Peale selle O.V süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes süstemaatiliselt paneb toime vargusi (05.08.2008, 09.08.2008), viibides 12.05.2009.a. kella 12.05 paiku Tallinnas, Suur-Sõjamäe 4 asuvas Ülemiste Rimi Hypermarketis pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttes müügisaalist Rimi Eesti Food AS-le kuuluva kauba: üllatusmuna Kinder hinnaga 7.90 krooni ja paki sigarette Marlboro hinnaga 40 krooni, kokku kaupa 47.90 krooni väärtuses, peitis need jope taskusse ja möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata, kuid tema kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. 5 Seega O.V pannes süstemaatiliselt toime vargusi, alustades vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi. Peale selle O.V süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi 05.08.2008 ja 09.08.2008, uuesti 31.03.2009, viibides isikute grupis koos Sergei Andrejeviga, kes ei ole käesolevas kriminaalasjas kohtu alla antud, aadressil Paldiski mnt 44 Tallinnas asuvas AS Eesti Statoil Sõle teenindusjaamas tankis oma kasutuses oleva sõiduki Opel Senator registreerimismärgiga XXXkütusepaaki 25, 47 liitrit 95 Euro kütust koguväärtusega 334 krooni ja 93 senti ja lahkus teenindusjaamast, jättes kütuse eest tasumata. Seega O.V isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, grupis koos Sergei Andrejeviga, so, pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 7,

1. Kohtuistungil süüdistatav P.T seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kohtuistungil süüdistatav O.V seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning inkrimineeritava kuriteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • • 10.08.2008 koostatud kannatanu DV ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 09.08.2008 kella 12.00 paiku lahkus kannatanu kodust lukustades korteri ukse. Tagasi tulles kella 15.00 ajal avastas, et korteris olid vargad käinud lahtise akna kaudu. Varastatud oli: sülearvuti „HP“ väärtusega 18000 krooni, DVD mängija Panasonic maksumusega 8000 krooni ning 10 000 USA-dollarit. Kannatanule tekitati kahju kokku 129 172 krooni. (t/l 2-5 kr.asi nr 109-2841) 26.08.2008 koostatud kannatanu DV ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt soovib kannatanu lisada, et ajavahemikul 09.08.2008.a kella 12:00 - 10.08.2008.a kella 15:00 tema korterist Tallinnas, XXX-98 koos varastatud DVD mängijaga võeti kaasa televiisori pult LG maksumusega 600.- krooni, ventilaatori pult, millel ei ole väärtust ning Elionilt ostetud digi-tv pult maksumusega 200.- krooni. Kui politsei oli lahkunud, siis avastas kannatanu, et korterist, kööginurgast, riiulilt on varastatud mobiiltelefon Samsung U100 maksumusega 2700.- krooni. Samuti oli varastatud mobiiltelefoni karp koos telefoni dokumentidega. Telefoni sees oli Elisa kõnekaart nr XXX. Veel oli korterist varastatud kaks habemeajamisvett kokku maksumusega 500.-krooni, Verace lõhn maksumusega 500.- krooni, parfüüm Adidas maksumusega 300.-krooni, habemeajamisvesi Adidas maksumusega 150.- krooni, Hugo Boss näokoorija maksumusega 700.- krooni, Hugo Boss kreem maksumusega 500.- krooni, firma Uomo komplekt (erinevad kreemid, ihupiim, kõik esemed olid Uomo kotis) maksumusega 1500.- krooni. Samuti oli varastatud musta värvi spordikott Nike maksumusega 800.- krooni ning halli värvi seljakott Messar maksumusega 500.- krooni. Korteril olid tegelikult olemas küll signalisatsioon ja andurid, kuid need ei olnud sisselülitatud. Kannatanu sülearvutil on sees Skype, mis lülitub sisse koheselt arvuti sisselülitamisel. Rääkimisvõimaluse eest on tal krediiti 22.- eurot. Tema tuttav teatas talle, et tema Skype lülitati laupäeval 23.08.2008.a sisse. Vargusega on 6 • • • • kannatanule tekitatud varaline kahju kokku summas 138 122.- krooni ning selles summas soovib kannatanu esitada ka tsiviilhagi. (t/l 6-8 kr.asi nr 1-09-2841) 10.08.2008 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks maja aadressil XXX. Trepikoja uksest vasakule poole jääb teisele korrusele majast väljaehitatud korteriosa, millele vasakule poole toetus alumiiniumist kokkupandav kasutatud ehitusredel. Maja vasakul küljel suunaga trepikoja poole oli seinale paigaldatud kaamera. Trepikoja uks oli lukus, uksest sisse teisele korrusele minnes jääb paremat kätt korter nr 98 uks, mille lukkudel nähtavaid vigastusi ei täheldatud. Korter oli kahetoaline. Magamistoa riietekapi vasaku lükandukse vasakut äärt töödeldi tahmaga, mille tulemusena ilmusid nähtavale kindajälje fragmendid, mis fotografeeriti. (t/l 9-13 kr.asi nr 1-09-2841) 17.09.2008 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks esemeks kokkupandav redel, mis oli tugevast hõbehalli värvi materjalist. Üle redeli oli valget, kollast ning punast värvi värvipritsmeid ning -lapike. Redel oli ka määrdunud - tolmune. (t/l 1415 kr.asi nr 1-09-2841) 19.08.2008 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks CD plaat turvakaamerate salvestustega. Videosalvestuselt nähtus meesterahvas (edaspidi isik nr 1), kellel olid jalas natuke üle põlvede ulatuvad tumedat värvi püksid, tumedat värvi jalanõud ning seljas heledat värvi riidese kapuutsiga, mis oli peas. Meesterahvas ilmus kaamerapilti hoides redeli esimesest otsast kinni. Temaga koos oli teine meesterahvas (edaspidi isik nr 2), kes hoidis kinni redel tagumise otsa juurest. Isikul nr 2 oli jalas tumedat värvi pikad püksid, seljas heledat värvi pikkade varrukatega riidese. Isik nr 2 oli kiilaspea. Isikud nr 1 ja 2 kõndisid redeliga esimese maja otsa juurde ning hoidsid redelit korraks nii, et see jäi püstisesse asendisse. Isik nr 1 viipas isikule nr 2 mõned korrad ning seejärel panid isikud redeli maja kõrval olevale haljasalale maha - redeli asetas maha isik nr 1, isik nr 2 seisis samal ajal tema lähedal, kõnniteel. Seejärel kõndisid isikud kaamerapildis paremale mööda kõnniteed ning kadusid. Järgnevalt oli näha videosalvestuselt kuidas mõlemad isikud ilmusid kaamera vaatevälja ja siis jälle kadusid. Kell 02:07:48 ilmus isik nr 1 paremalt alt nurgast kaamera CH-06 pilti, tema järel tuli isik nr
2. isik nr 1 läks redeli juurde, tõstis selle maja seina najale. Isik nr 2 kõndis samal ajal kõnniteel ning kell 02:08:08 läks kõnnitee paremas servas olevast vahest sõiduteele. Viimane hetk, kus isikuid nr 1 ja 2 kaamerapildis näha olid, oli kell 02:08:09, järgmisel hetkel olid mõlemad isikud kadunud ning rohkem neid kaamerapildis näha ei olnud. (t/l 3738 kr.asi nr 1-09-2841) 19.08.2008 koostatud kahtlustatava O.V ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab kahtlustatav, et aitas P.T vargust toime panna, kuid ise selles ei osalenud. 2008.a augustis läks ta Tallinnas, XXX, kus oli ka P.T. P.T on tema endine naaber. Jalutasid öösel kella 02:00-04:00 paiku P.T-ga VanaKalamajas ringi, sest P.T otsis kohta, kust midagi varastada. Kuna temal oli igav, siis jalutas temaga kaasa. Jalutasid Tallinna kesklinna poole Küti tänavalt vist SuurPatarei tänavat mööda. Jahu tänaval nägi P.T , et II korrusel oli aken lahti. Jalutasid natuke veel ringi ning tulid tagasi Jahu tänavale. Kuskilt Küti ja Jahu tänavate lähedal ütles P.T talle, et ta ootaks teda ja läks ise ühe kahekorruselise puumaja hoovi. Tema läks kohe automaatselt eemale, et mitte Mardi asjades osaleda. Umbes 10 minutit hiljem tuli Mart hoovist välja kokkupandud alumiiniumist redeliga. Ta ei tea, kust ja kellele kuuluva redeli Mart kaasa võttis, ta ei rääkinud talle sellest. Mart üritas seda tänaval kokku panna ja ta aitas teda. Seejärel tahtis Mart, et läheksid sinna lahtise aknaga Jahu tänava maja juurde. Ta aitas seal maja juures Mardil redelit paika panna. Esimesel korral ta kolistas redeliga ja nad läksid korraks majast eemale. Natukese aja pärast pani Mart redeli maja akna alla ja tema läks Jahu ja Suur-Patarei tänavate nurgale, sest Mart palus, et ta vaataks, et kedagi ei tuleks. Ta läkski maja nurgale ja vaatas seal ringi. Ühel hetkel tuli selle sama Jahu tänava maja juures olevasse autoparklasse mingi maastikuauto ja tema otsustas, et läheb minema. Jalutas Suur-Patarei tänavat mööda kesklinna suunas ning siis läks vanadest treppidest alla Linnahalli poole. Nägi veel mingi turvafirma autot ja lõpuks läks vanalinna. Mardist ta sellel korral rohkem midagi ei kuulnud. Järgmisel päeval nägi Tallinnas, XXX majas uuesti Marti, kes ütles, et võttis sellest Jahu tänava 7 • • korterist ära DVD-mängija, sülearvuti ja lõhnasid. Samuti ütles Mart, et ta oli läinud koos varastatud asjadega kuhugi ja politsei oli ta kinni pidanud. Mart ütles, et tal oli õnnestunud kõik asjad enne kuhugi põõsasse visata, kuid kui ta politseist välja sai ja tagasi põõsaste juurde läks, siis olid asjad kadunud. Mis sai redelist, mis Mart Jahu tänava maja akna juurde akna alla pani, kahtlustatav ei tea, Mart jäi temast tuppa ja redel sinna maja juurde. Seda, mis ta sealt korterist varastas, ta ei tea, teab ainult seda, mida Mart ise järgmisel päeval rääkis. (t/l 39-41 kr.asi nr 1-09-2841) 19.08.2008 koostatud kahtlustatava P.T ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab kahtlustatav end kuriteos, milles teda kahtlustatakse, süüdi ja lisab, et sularaha 1000 USD ta ei varastanud, võttis nimetatud korterist kaasa sülearvuti ja DVD-mängija koos juhtmetega. Nädal tagasi, laupäeva öösel kella 02:00 paiku läks koos oma tuttava O.V-ga Tallinnas, Jahu tänaval asuva uue, vist 4-kordse kivimaja juurde. Nägi selle maja II korrusel ühte avatud akent ja otsustas sellesse korterisse sisse minna. Ütles ka Hannesele, et tahab sinna korterisse minna. Ta oli juba varem näinud, et Tallinnas, Köie tänaval, ühe maja hoovis, kuuri juures oli redel. Läkski seda redelit ära tooma. Hannes temaga koos redelile järgi ei tulnud, ta ei tea, kus ta oli. Umbes 20 minutit hiljem kohtusid Hannesega Jahu tänava lähedal, ta ei tea täpset aadressi. Olid enne kokku leppinud, et saavad seal uuesti kokku. Seejärel läksid koos Hannesega selle maja juurde Jahu tänaval, kus aken lahti oli. Hannes aitas tal redeli akna alla panna ja läks ise ära. Ta ei palunud Hannesel jälgida, kas keegi tuleb maja juurde. Hannes teadis, et ta läheb sellesse korterisse vargile, kuid ta ei tahtnud varguses osaleda ja läks minema. Kuhu Hannes läks, ta ei tea. Tema ronis aknast sisse, aken oli lahtises asendis. Korteris kedagi kodus ei olnud. Ta ei teadnud enne, kas selles korteris on keegi sees või mitte, juhuslikult juhtus nii, et seal kedagi ei olnud. Ta ronis tuppa, korter oli vist ühe toaline. Keset tuba, põrandal oli musta värvi tühi spordikott, sellesse kotti ta pani toas, teleka juures olnud sülearvuti koos juhtmetega. Sülearvuti oli valget värvi. Teleka juures oli veel DVD-mängija, pani ka selle koos juhtmetega spordikotti. Korterist ta rohkem midagi ei varastanud, sest kartis, et keegi on toas ja magab. Magamistuppa ta ei vaadanud. Kui oli DVD-mängija ja sülearvuti spordikotti pannud, siis ronis sellega aknast välja. Redel jäi sinna akna alla seisma, tema kõndis Kopli poole koos spordikotiga. Kuskil Suur-Laagri või Väike Laagri tänaval olles nägi, et kaugemalt tuleb auto ja ta pani koti rohu sisse ja läks ise kaugemale. Auto tuli talle lähemale ja selgus, et see oli politseipatrull. Ta peeti kinni ja vaadati läbi ning toimetati Erika tänavale politseiosakonda. Hommikul, kella 10:00 paiku ta vabastati politseist ja ta läks tagasi sinna, kuhu oli spordikoti koos DVD-mängija ja sülearvutiga jätnud, kuid kotti enam ei olnud. Seda, kes spordikoti võttis, ta ei tea. Ta ei peitnud seda ära öösel, lihtsalt pani rohu sisse, ju siis keegi leidis selle ja võttis endale. Selle varguse toimepanemisest ta mingit kasu ei saanud. Sularaha ta selles korteris ei näinud. Korter, kust ta asjad varastas, oli talle võõras, ta ei tea, kes seal elab ja varem ta seal käinud ei ole. O.V on tema tuttav. Kahetseb tehtut. (t/l 42-44 kr.asi nr 1-09-2841) 12.08.2008 koostatud kannatanu HN´e ülekuulamisprotokolli kohaselt 05.08.2008.a kella 17:00 ja 18:00 vahel varastati tema elukohast Tallinnas, XXX-205 kaks temale kuuluvat mobiiltelefoni. Mobiiltelefon Sony Ericsson J-120, IMEI: 35970901-680190-7 maksumusega 1600.- krooni oli laua peal. See telefon oli musta värvi korpusega, sees oli Diil kõnekaart nr XXX. Mobiiltelefon Sony Ericsson 735 maksumusega 2500.- krooni oli laua all, riiulil. Mobiiltelefon Sony Ericsson 735 oli värvi hõbehalli värvi korpusega, telefonis oli sees EMT kõnekaart nr
3. Telefonid asusid tema ühetoalises korteris, laua peal ja laua all oleval riiulil. Samuti on eelnevalt nimetatud ajavahemikul tema korterist ära varastatud sularaha 1000.-krooni (2x500.- kr), mis asus toas, laua peal olnud rahakotis ning sularaha 3000.- krooni, mis oli tema vesti rinnataskus. Vest oli tumba peal, laua juures. Tal oli just enne olnud pensionipäev ja oli käinud turul ning maksnud ära üüri, ülejäänud raha oligi tal rahakotis ja vesti rinnataskus. Mobiiltelefonide ja sularaha varguses kahtlustab oma kasupoega O.V , kes oli tal 05.08.2008.a külas. Ta käis korraks WC-s, Hannes läks samal ajal tema naabrimeest Lembitut ülemisele korrusele aitama. Kannatanu kuulis läbi ukse, et Hannes tuli tagasi tema korterisse. Kohe natuke 8 • • • • aega hiljem kuulis, et ukse klõps käis. Kui WC-st välja tuli, siis Hannest korteris enam ei olnud ning ta avastas, et laua pealt oli kadunud tema telefon. Vaatas veel korteris ringi ning nägi, et ka laua alt riiulilt oli kadunud teine telefon ning vesti rinnataskust oli kadunud raha ja laua peal olnud rahakotist oli kadunud raha. Enne olid just käinud turul ja Säästumarketis, kus Hannes aitas temal tema rahaga ostude eest maksta, seega ta teadis, kus tal raha asub. O.V elab Tallinnas, XXX asuvas majas koos Liina ja Kata nimeliste tüdrukutega. Peale varguse avastamist kutsus ka politsei ning samas saatis kasupojale sõnumi, et tal on 20 minutit aega, et asjad tagasi tuua, muidu teeb avalduse. Hannes ütles, et ta ei teeks avalduse, sest kõik tema asjad on alles. Kannatanu ootas kuni järgmise päeva hommikuni ning siis läks politseisse avaldust kirjutama. Proovis ka oma EMT numbrile helistada, numbrilt vastas noorema meesterahva hääl. Oma nime ta ei öelnud, kuid kui ta küsis, kelle telefoniga ta räägib, siis ta ütles, et tal on №kia, kuid Hannes andis talle telefonikaardi. Arvab, et Hannes viis tema telefonid pandimajja. Teab, et ta viib asju XXXasuvasse pandimajja või Raivo nimelisele meesterahvale, kes on Balti Jaama turul ja tegeleb kasutatud telefonidega. Vargusega on temale tekitatud varaline kahju kokku on 8511.- krooni, selles summas esitab ka tsiviilhagi. (t/l 50-52 kr.asi nr 109-2841) 09.09.2008 koostatud kannatanu HN ülekuulamisprotokollist nähtuvalt kannatanu oma ütlusi muuta ei soovi ja lisab veel, et talle tuli vahepeal sõnum varjatud numbrilt, et kui oma avaldust tagasi ei võta, siis saad omale kipsist vesti. Sõnumil nime all ei olnud. (t/l 53-55 kr.asi nr 1-09-2841) 14.08.2008 koostatud tunnistaja DG´i ülekuulamisprotokolli kohaselt töötab ta vastuvõtjana aadressil XXXasuvas pandimajas. 05.08.2008 kell 17.00 tuli noormees ja tahtis anda pandile mobiiltelefoni Sony Ericsson. Tema nimi on O.V . Koostati leping, kviitung nr 84/
4. Ta sai 100 EEK. Järgmisel päeval ostis ta selle välja. (t/l 56-59 kr.asi nr 1-09-2841) 19.08.2008 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks Diil kõnekaart, mille kiibi kõrval olid numbrid 89372, 01005, 07045 ja 1811F ning kiri EMT. (t/l 60-61 kr.asi nr 1-09-2841) 19.08.2008 koostatud kahtlustatava O.V ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab kahtlustatav end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et ta võttis ainult kaks mobiiltelefoni aga raha ta ei varastanud. 2008.a augusti alguses oli oma isa juures Tallinnas, XXX. Käisid temaga Kajaka turul ja Säästumarketis. Isa palus temalt maksmise juures korra abi ja pani seejärel raha oma vesti rinnataskusse. Tal oli olnud just pensionipäev. Seejärel läksid tagasi tema juurde XXX, Tallinnas. Tema käis veel isa raha eest šašlõki marinaadi jaoks veini ostmas. Isa ise andis talle veini jaoks raha. Isa oli grillliha valmis pannud ja nad hakkasid seda küpsetama. Olid tema toas ja istusid laua juures, kahtlustatav jõi õlut. Isal oli toas kaks mobiiltelefoni. Ühe telefoni võttis laua pealt juba varem, isa pidi talle selle telefoni kasutamiseks andma. Tema isa teadis, et see telefon on tema käes, kuid ta pidi selle talle tagasi andma. Teise mobiiltelefoni võttis laua pealt enne isa juurest äraminekut. Kuna sellel telefonil, mille ta enne enda kätte võttis, ei olnud krediiti peal, siis võttis teise telefoni, millel oli sees isa Diil kõnekaart. Isale ta ei öelnud, et selle teise telefoni ka ära võttis. Pani selle teise telefoni samuti taskusse ja läks minema, saatis isa naabri ülemiselt korruselt tema korterisse ja läks korraks tagasi isa korterisse. Ütles isale, et tuleb varsti tagasi, kuid ta ei läinud. Telefonid, mis ta kaasa võttis olid Sony Ericsson J-120 ja Sony Ericsson T
5. Läks koos isa telefonidega Pelgulinna, Puhangu
6. Seal andis ühele Indreku nimelisele meesterahvale oma isa EMT-kõnekaardi kasutada. Andis talle telefonikaardi, sest ta küsis, kas tal on talle kasutamiseks anda seda. Indrek pidi järgmisel päeval talle telefonikaardi tagasi andma, kuid ta kadus ära ja ta ei näinud teda enam. Diil-kõnekaardi ta pani Sony Ericsson T68-sse ja kasutas kaardil oleva krediidi ära. Mobiiltelefoni Sony Ericsson J-120 andis isa juurest tulles Tallinnas, XXXasuvasse pandimajja oma ID-kaardiga, sõlmisid ka lepingu. Mobiiltelefoni eest sai ta sularahas 100.- krooni. Järgmisel või ülejärgmisel päeval ostis selle mobiiltelefoni uuesti välja 149.krooni eest, sest tahtis selle isale tagasi viia. Telefoni ta tagasi ei viinud, sest andis selle peale väljaostmist järgmisel päeval Kopli liinidel ühele naisterahvale, kes talle laenu andis. 9 Naisterahvas on talle teretuttav, 25-30 aastane venelanna. Laenu andis ta talle 300.krooni sularahas, telefoni väljaostmiseks oli tal tähtaeg 2 päeva. Mobiiltelefoni Sony Ericsson T68 müüs ta Balti Jaama turul võõrale meesterahvale maha. Müüs selle ühele mehele, kes seal asju müüb leti ääres. Telefonid võttis ta olles alkoholijoobes, oli isa juures ära joonud mõne tunni jooksul kuskil 3 liitrit õlut. Tahtis neid kasutada, kuid lõpuks ikkagi pani panti. Sularaha ta isalt ei varastanud ja ta ei oska öelda, kes sea teha võis. Diilkõnekaardi jättis ta alles ja annab selle vabatahtlikult politseile. Kahetseb tehtut. Proovib isalt varastatud mobiiltelefonid üles leida ja talle tagasi viia. (t/l 62-64 kr.asi nr 1-09-2841) • • • • • 11.08.2008 koostatud tunnistaja JPülekuulamisprotokolli kohaselt 11.08.2008 kella 9.00 aadressile Aia 10 hotelli „Bern“ tulles kuulis tunnistaja katusepanijatelt, et varastatud on kokku 15,6 m² vaskplekki. Tekitatud kahju oli umbes 50 000 krooni. Kogu vara oli kindlustatud Ergo Kindlustuses. Sündmuskohal oli videovalve. (t/l 67-68 kr.asi nr 1-092841) 11.08.2008 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldavaks sündmuskohaks oli aadressil Aia 10 asuv hotell „ Bern". Kolmekordse kivist voodriga hotelli sissekäik pääseb hoovipoolsel küljel. Uksest otse jääb hotelli fuajee, kus vasakul pool paikneb lift. Sõites kolmandale korrusele oli näha koridoris vasakul pool klaasist koridori ust, mille kõrval paiknes tuletõrje redel, kust kadu ronides jõuab hotelli katusele. Katuse harjalt oli eemaldatud u 7m ulatuses vaskplekki. Vasakule poole jäi katuselt väljaulatuv parapett mille külgedel olevad parempoolsed vasest plekitahvlid olid eemaldatud ja selle alt paistsid saepurust alusplaadid. Parapeti pealmised vaskplekist ääretahvlid olid eemaldatud. Ülejäänud katusel toimusid ehitustööd ja see oli kaetud kilekattega. (t/l 69-72 kr.asi nr 1-09-2841) 02.09.2008 koostatud kannatanu JP ülekuulamisprotokolli kohaselt on ta OÜ №v@ra Invest volitatud esindaja. Katusel käis viimati 09.08.2008.a, siis oli kõik korras ja käisid katusetaastamistööd. Uuesti läks katusele 11.08.2008.a hommiku poole, et vaadata, kuidas katusetööd edenevad. Katusel ütles talle üks katusepanija, et katuseplekid on lõhutud ja osa plekke on ära varastatud. Katuselt oli ära varastatud katuse keskel olev katuseharja plekk, samuti parapeti küljepeal ja peal olevat katuseplekki. Ära oli varastatud ligikaudu 17 m2 suurune osa katuseplekki. Arvatavasti mindi katusele mööda tuletõrjeredelit, mis asus maja külje peal, Vene Keskuse juures. Neile tehtud hinnapakkumise järgi oli katusepleki varguse ja lõhkumisega tekitatud varaline kahju kokku summas 48700.krooni. Kahjusumma on tänaseks kuupäevaks neile hüvitatud ERGO kindlustuse poolt, omavastutus oli 5000.- krooni. Kuna neile oli kahju hüvitatud, siis tsiviilhagi ta esitada ei soovi. Katusel oli olemas valvekaamera. Signalisatsioonisüsteem valmis ehitatud ja sisse lülitatud. (t/l 77-78 kr.asi nr 1-09-2841) 02.09.2008 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks CD plaadil olev salvestus. 2008.08.11 Aia 10 02 30 02, 03 28
7. vaadeldud kaamera nr 14 salvestusest oli näha katuse kõrgemat osa, paremat maja külge. Kuna salvestus on öine, oli pilt väga tume ning halva kvaliteediga. Kella 02:36:21 oli kaamerapildi alumises servas näha liikumist. Kella 02:37:09 paiku oli kaamerapildis näha, et isik (arvatavasti meesterahvas, kellel oli jalas pikad püksid, seljas tumedat värvi pikkade varrukatega riietusese ning peas hele müts, kaabu moodi) ronis katusel oleva kõrgema osa peale, veeretas ennast teisel pool maha, ronis teiselt poolt uuesti kõrgemale osale ning tuli kaamerapildi alumise serva poolt maha. Liikumist oli katusel, kaamerapildi vasakpoolsel osal näha ka kella 02:47:32 paiku ning kella 02:50:04 oli näha, kuidas isik liigub katusel, kõrgema osa kõrval. Kell 02:58:16 muutus kaamerapilt mustaks ning midagi näha ei olnud. (t/l 81-83 kr.asi nr 1-09-2841) 28.07.2008 koostatud kannatanu HT´e ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 28.07.2008 umbes kella 03.00 paiku tuli ta koju oma jalgrattaga Kona Cowan ja keldriuksed neil kinni ei käi. 28.07.2008 kella 10.00 paiku läks keldrisse jalgratta järgi ja avastas, et see on kadunud. Materiaalne kahju 11000 EEK. Varguse momenti ei näinud. Kahtlustada 10 • • • • • • • • kedagi ei oska, aga kui ta tuli koju, siis järgmise maja kõrval seisis rattaga kahtlane mees, mustad dressipüksid, must teesärk (suitsetas). (t/l 89-92 kr.asi nr 1-09-2841) 02.09.2008 koostatud kannatanu HT´e ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 28.07.2008.a kella 03:00 paiku sõitis ta oma jalgrattaga koju Tallinnas, XXX-
8. Jalgratta pani XXX maja lukustamata keldrisse. Maja keldrisse pääseb trepikojast, mille uks on lukus. Samuti saab maja trepikotta hoovist, kuid seal on koer ees. Hoovi poolne uks on lukustamata. Maja tänavapoolne uks on snepperlukuga ja seda ei ole murdvargal raske võtmeta avada. Ta pani oma jalgratta keldrikorrusel asuvasse ruumi, mille uks lukus ei olnud. tema jalgratta taga oli veel AP jalgratas. Oma jalgratast ta kuidagi ei lukustanud. Temalt varstati jalgratas Kona Cowan maksumusega 11 000.- krooni, selles summas soovib esitada ka tsiviilhagi. Ostis ratta 2008.a kevadel oma tuttavalt. Varguse toimepanemises ta kedagi kahtlusta ei oska. Kui ta öösel koju jõudis nägi hoovi värava juures ühte meesterahvast, kes istus ratta peal ja suitsetas. Varguse avastas tema sõber AP. (t/l 93-95 kr.asi nr 1-09-2841) 14.10.2008 koostatud kannatanu HT´e ülekuulamisprotokollist nähtuvalt sai kannatanu tagasi temalt varastatud jalgratta ja seetõttu tsiviilhagi esitada ei soovi. (t/l 96-98 kr.asi nr 1-09-2841) 14.10.2008 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt oli vaadeldavaks esemeks jalgratas Kona Cowan. (t/l 100-104 kr.asi nr 1-09-2841) 15.10.2008 koostatud tunnistaja VN´i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt aitab ta aegajalt oma vanemaid (B ja IN), kes töötavad Tallinnas, Balti Jaama turul. 2008.a suvel, lõuna paiku oli ta Balti Jaama turul turu linnapoolse sissekäigu juures, kui hakkas sööma minema ja nägin ühte meesterahvast, kes pakkus möödaminejatele jalgratast, mis tal kaasas oli. Ta möödus sellest meesterahvast, ta pakkus talle jalgratast müüa ja ütles, et see on tema oma ning varastatud ei ole. Jalgratta eest küsis meesterahvas 1200 krooni, kuid ütles, et annab ratta 1000 krooni eest ära. Ta oli nõus jalgratta ära ostma. Ta maksis seal samas sellele meesterahvale sularahas 1000.- krooni ja sai jalgratta omale. Mingeid dokumente jalgrattal kaasas ei olnud ning nad ei koostanud mingit dokumenti selle kohta, et ta jalgratta ostis. Jalgratta ostis selle eesmärgiga, et sellega ise sõita. Meesterahvas, kellelt ta jalgratta ostis, oli talle võõras, nägi teda esimest korda. Ta oli kuskil 185 cm pikk, võib-olla 25 aastane, tumedat värvi juustega, pikad juuksed. (t/l 105107 kr.asi nr 1-09-2841) 28.07.2008 koostatud kannatanu AP´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 28.07.2008 umbes kella 00.00 paiku tuli ta koju, aadressile XXX-5, oma jalgratta Kona Fire Mountainiga. Keldriuksed neil kinni ei käi. 28.07.2008 kella 9.15 paiku läks keldrisse jalgratta järgi ja avastas, et see on kadunud. Materiaalne kahju 4000 EEK. (t/l 110-111 kr.asi nr 1-092841) 02.09.2008 koostatud kannatanu AP´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 28.07.2008.a kella 00:00 paiku sõitis oma jalgrattaga koju Tallinnas, XXX-
9. Jalgratta pani XXX maja lukustamata keldrikorrusel olevasse ruumi. Selles ruumis oli veel tema ühe rattaga jalgratas, mis jäi alles. Jalgratast ta ei lukustanud. 28.07.2008.a hommikul kella 09:15 paiku läks uuesti keldrisse, et jalgratas võtta, kuid seda ei olnud enam. Jalgratta maksumus oli 4000.- krooni, selles summas soovib esitada ka tsiviilhagi. Jalgratas kingiti talle 2007.a augusti lõpus. Varguse toimepanemises ta kedagi kahtlusta ei oska. (t/l 112-113 kr.asi nr 1-09-2841) 16.07.2008 koostatud KK ülekuulamisprotokolli kohaselt 15.07.2008 kella 18.00 ajal pani ta isikliku jalgratta Marine City Tallinnas XXXmaja lukustatud keldrisse. Keldrisse pääseb hoovi poolt ja trepikoja välisuks on alatasa lahti. 16.07.2008 kella 08.10 ajal läks keldrisse jalgratast võtma, kuid keldriuks oli pärani ja jalgratas oli kadunud. Jalgratas oli ostetud 11.07.
10. Jalgratta oli ees korv. Kahju tekitati kannatanule 2700 krooni. (t/l 115-118 kr.asi nr 1-09-2841) 16.07.2008 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks sündmuskohaks aadressil Tallinn, XXXasuv 5-kordne hoone. Liikudes telliskivi tänavalt XXXmaja hoovi, oli näha paremal pool pruuni värvi metallist trepikoja ust Trepikoja uks oli vaatluse ajal kinni, kuid lukustamata. Uksel olev lukustussüsteem oli 11 terve. Uks ei lukustu automaatselt. Liikudes ukse kaudu edasi, oli otse ees trepikoda. Paremalt poolt viib trepp keldri korrusele. Liikudes keldrikorrusele, oli vasakul pool kaks ust, otse ees üks uks ning paremal pool üks uks. Vasakpoolseim uks oli kinni, kuid lukustamata. Vasakul ja paremal pool olev uks oli kinni, lukustatud ja terve. Ukse ees pappkastid. Otse ees olev uks oli kinni, kuid lukustamata, uksel puudub lukustussüsteem. Nimetatud uks, lukuvastus oli terved, välised vigastused puuduvad. Mõlemal pool uksel oli lukuvõtme ava ümber ärastusjälg. Ärastusjälje nurkades oli ust läbivad augud (kokku oli auke neli). Liikudes selle ukse kaudu edasi, oli otse ees keldriruum, kus olid erinevad esemed üksteise otsas. kelder fotografeeritud. (t/l 119-124 kr.asi nr 1-09-2841) • • • • • • • 13.05.2008 koostatud kannatanu AP´i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt ajavahemikul 12.05.2008 kell 22.00 kuni 13.05.2008 kell 09.20 murti sisse XXX maja ette pargitud OÜ Altregon poolt Sampo pangast liisitud sõiduautosse Citroen Berlingo reg. nr XXX pagasiruumi parempoolse ukseklaasi lõhkumise teel. Varastati kaks kohvrit, mille sees oli kaks Makita akudrelli. Kannatanu on OÜ Altregon seaduslik esindaja. Klaasi lõhkumise tõttu kannatanule kahju ei tekkinud, akudrellide vargusega tekitati kahju kokku summas 4100 krooni. (t/l 127-130 kr.asi nr 1-09-2841) 13.05.2008 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks XXX maja ette pargitud sõiduauto Citroen Berlingo reg. nr XXX. Pagasiruumi ukse klaasid olid tumendatud. Parempoolse ukse klaasi kojamees oli tagurpidi, tumendatud külje klaas oli katki. (t/l 131-134 kr.asi nr 1-09-2841) 16.02.2008 koostatud kannatanu APl´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 15.02.2008 kella 21-22.00 paiku parkis kannatanu oma sõiduauto Doge Caravan reg. nr. XXX Tallinnas, Roo 11, enda maja ette, lukustades ukse. 08.55 paiku märkas kannatanu korteri aknast, et auto esimene klaas on lõhutud. Varastatud oli automakki esipaneel „Denver“, DVD mängija maksumusega 3500 krooni, teler „Denver“ maksumusega 3000 krooni. Klaasi lõhkumisega tekitati kahju 1000 krooni. Kasko kindlustust autol ei olnud. (t/l 13-137 kr.asi nr 1-09-2841) 16.02.2008 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt asus vaadeldav sündmuskoht Tallinnas XXXelumaja ees sõidutee ääres, kuhu maja keskosa ette oli pargitud pruunikat värvi sõiduauto Dodge Caravan, r/n XXX, suunaga Mulla tänava poole. Auto uksed olid lukustatud, lukud visuaalsel vaatlusel terved. Auto parempoolse eesmise osa kõrval kõnnitee kuival asfaltpinnal oli näha klaasikillud. Auto parempoolse eesmise ukse klaas oli peaaegu täiesulatuses purunenud, osalt oli näha klaasi osi aknaraami äärtele kinnitunult. Klaasikilde on veel näha salongis eesmistel istmetel ja jalutsil. Keskkonsoolis oli näha automakk-raadio, mis on makiavast umbes 0,5 cm väljaspool. Makil puudub esipaneel. Maki kohal konsooli äärel keskosas oli näha kaks murdmise äärtega väikest plastikotsa, millede kõrvalt ulatub allasuunas üle maki musta värvi juhe. Sündmuskoht vaadeldi päevavalges, jälgi ei avastatud. (t/l 138-140 kr.asi nr 1-09-2841) 10.09.2008 koostatud kahtlustatava O.V ülekuulamisprotokolli kohaselt jääb kahtlustatav 19.08.2008 antud ütluste juurde ning midagi lisada ei soovi. Tunnistab, et varastas oma kasuisalt HN'elt kaks mobiiltelefoni ja et aitas kaasa. P.T vargus toime panna, kuid varguses ta ise ei osalenud. Samuti ei varastanud ta oma kasuisa HN'elt raha. (t/l 143-145 kr.asi nr 1-09-2841) Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava O.V keskmiseks päevasissetulekuks 2007 oli 0 krooni. (t/l 157 kr.asi nr 109-2841) 22.08.2008 koostatud kahtlustatava P.T ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab kahtlustatav end süüdi kuritegudes, milles teda kahtlustatakse ja selgitab, et tunnistab, et käis umbes nädal tagasi, Jahu tänaval asuva maja II korrusel võõras korteris ning varastasin sealt DVD-mängija ja sülearvuti, kuid sularaha ta ei varastanud, ta ei näinudki mingit sularaha seal. Varguse pani toime üksinda, tema tuttav Hannes 12 O.V aitas tal küll redeli Jahu i tänava maja akna alla panna, kuid lahkus seejärel. Jääb varem antud ütluste juurde. Eelmise nädala alguses, esmaspäeva või teisipäeva öösel läks üksinda 1 Tallinnas, vanalinnas, Kalevi ujula lähedal asuva hotelli juurde. Hotelli taga oli tuletõrje trepp, ta ronis mööda seda katusele. Kaasas olid tall näpitsad, mis olid prügikotis. Katusel murdis näpitsate abil lahti üksteise küljes olevad katuseplekid. Arvab, et murdis üksteise küljest lahti kuskil 10 plekki mis olid kuskil 1x0,5 m läbimõõduga. Tal oli kaasas üks suur prügikott, murdis pleki kokku ja pani prügikotti. Seejärel ronis koos selle plekki täis prügikotiga mööda tuletõrjeredelit katuselt alla. Keegi teda vist seal katusel ei näinud, sest keegi midagi ütlema ei tulnud. Kui oli katuselt alla roninud, läks jalgsi Tallinnas, Sitsi trammipeatuse juurde, kus on metalli kokkuostu punkt. Jõudis sinna hommikul kella 05:00 paiku. Kuna kokkuostupunkt oli kinni, siis peitis kilekoti koos plekiga lähedal oleva põõsa sisse ja läks ise oma koju Meeliku tänavale. Hommikul kella 09:00 tuli tagasi Sitsi peatuse juurde, kokkuostupunkti, tema kilekott oli alles ja ta andis selle pleki kokkuostu. Sai pleki eest 1500,- krooni sularahas. Dokumenti temalt ei küsitud ning lepingut ei koostatud. Andis lihtsalt kilekoti koos plekiga ära ja sai raha vastu. Pleki võttis vastu meesterahvas, kes on kuskil
11. aastane, tumedat värvi pika poisipeaga, lokkidega. Meesterahvas ei küsinud temalt, kust pleki sai. Pleki eest saadud rahast kulutas ära pool ning poole raha eest maksis ära korteri üüri. Läks sinna katusele, sest palju aega varem oli keegi talle öelnud, et sellel majal on vasest katus. Kuskil kuu aega tagasi, keskööl läks ta üksinda mööda Valgevase tänavat ning nägi, et ühe 3-kordse puumaja trepikoja uks oli praokil. Ta vaatas trepikoja uksest sisse ning nägi, et keldritrepi all on jalgratas, mis oli lukustamata. Läks trepikotta ning võttis sealt selle jalgratta ja sõitis koju. Hommikul kella 10:00-11:00 paiku läks jalgrattaga Balti Jaama turule, kus müüs ratta meesterahvale 1000.- krooni eest. Kuu aega tagasi öösel kõndis ta üksinda Tallinnas, Rohu tänava kandis. Ühe 4-korruselise kivimaja juures nägi, et ühel keldriaknal ei ole ees klaasi. Ta otsustas keldrisse sisse vaadata ning märkas kohe, et keldris seisab üks jalgratas. Ronis aknast keldrisse ning võttis jalgratta ning läks uksest välja, keldriuks lukus ei olnud ja maja trepikoja ukse sai seestpoolt snepperlukust lahti teha. Kui oli majast välja jõudnud, siis nägi, et jalgratas on vanemat tüüpi, suurte ratastega, ilma käikudeta ja ees oli korv. Jättis selle jalgratta sinna samasse hoovi maha, sest see oli kehv ratas ja ta arvas, et ei saa selle eest mingit raha. Ta ei tea, mis sellest jalgrattast edasi sai, tema seda ei tahtnud ja jättis sinna hoovi. Rohkem ta midagi selle varguse toimepanemise kohta lisada ei soovi. 2008.a mai kuu öösel kõndis ta üksinda Tallinnas, Koplis, kui ühe maja juures nägi läbi auto tagumise akna, et autos on kaks karpi koos ehitustööriistadega. Ta otsustas need tööriistad ära varastada ja lõi maast leitud kiviga auto tagumise ukse klaasi katki. Seejärel võttis läbi akna need kaks karpi ja jooksis ära. Autol hakkas tööle signalisatsioon, kuid ta ei märganud, et keegi oleks selle peale auto juurde liikunud. Läks koos tööriistakarpidega Tallinnas, Saturni poole. Teepeal vaatas karpidesse. Mõlemas karbis olid akutrellid, kokku kaks akudrelli. Mõlemad olid firma Makita omad, rohelist värvi. Ta läks Saturni juures oleva Hansapanga juurde ning müüs mõlemad akudrellid ära taksojuhile. Seal seisis kolm-neli taksot ja ta küsis kohe esimeselt taksojuhilt, kas ta tahab osta akutrelle. Ta oli nõus ja ostis temalt mõlemad tööriistad ära. Ta andis talle kahe akudrelli eest kokku sularahas 1000.- krooni. Selle raha kulutas ära. Kuskil 2008.a alguses, talvel kõndis öösel üksinda Tallinnas, Pelgulinna haigla juures, ühele tänavale pargitud autosse vaadates nägi, et esimeste istmete vahel oli autoteleviisor. Ta leidis maast kivi ja lõi kõrvalistuja poolse aknaklaasi sellega katki. Kivi põrkas klaasist õue tagasi. Kui oli aknaklaasi eest ära saanud, võttis läbi auto akna ära seal olnud televiisori ja DVD-mängija, mis oli auto armatuurlaual. Pani DVD-mängija ja teleri omale põue, teler oli pisike ja mahtus ära. Autol hakkas tööle signalisatsioon ja ta jooksis ruttu ära ning ei näinud, kas keegi alarmi peale auto juurde tuli. Läks kohe Tallinnas, Saturni juures oleva Hansapanga vastas oleva taksoparkla juurde ning müüs DVD-mängija ja televiisori ühele talle võõrale armeenlasest taksojuhile. Pakkus talle ise asju müüa ja ta oli nõus. Sellest rahast osa eest 13 • • maksis korteri üüri ära ning ülejäänu kulutas lihtsalt ära. Rohkem tal selle varguse toimepanemise kohta midagi lisada ei ole. (t/l 164-168 kr.asi nr 1-09-2841) 25.08.2008 koostatud ütluste ja olustiku seostamise protokolli kohaselt 25.08.2008.a. kell 13:05 sõitsid nad välja Põhja PP Kriminaalosakonna Varavastaste kuritegude talituse Kesklinna teenistusest MDR grupiga, mille koosseisu kuulusid menetleja politseivaneminspektor Krista Puidak, komissar Margus Oinitš, politseivaneminspektor Sergei Levotšski ning kahtlustatav P.T. P.T juhatas nad aadressile XXXja palus maja juures seisma jääda. XXXasuva valget värvi kivimaja hoovis P.T osutas maja seinale kohal, kus asub maja I korruse aken. P.T ütles, et umbes poolteist nädalat tagasi võttis ta näidatud maja hoovist, seina najalt alumiiniumist redeli. Seejärel juhatas P.T Jahu tänavale. XXX osutas P.T rohekas-sinakat värvi IV korruselisele maja parempoolse nurga lähedal olevale II korruse aknale. P.T ütles, et umbes 1,5 nädalat tagasi, öösel tuli ta koos O.V-ga selle maja juurde, O.V aitas tal redeli II korruse akna alla panna ning ta ronis üksinda mööda redelit läbi avatud akna II korrusel asuvasse korterisse ja võttis sealt ära DVD-mängija ja sülearvuti. Seejärel väljus P.T korterist akna kaudu ning ronis redelist alla ja lahkus maja juurest. Redel jäi P.T ütluste kohaselt XXX maja akna alla. Seejärel läksid nad aadressile XXX, kus nad P.T juhatusel sisenesid maja välisuksest, mis avati neile majaelaniku poolt. P.T juhatas neid maja trepikojas, vasakul pool asuvast trepist alla ning ütles, et selle trepi all olevast tühimikust võttis ta üle kuu aja tagasi ühel öösel sinist värvi meeste maastikujalgratta. Edasi sõitsid P.T juhatuse kohaselt Rohu tn 13 majani, kus P.T näitas maja Telliskivi poolse trepikoja välisuksest vasakule jäävale keldriaknale. Keldriakna kohal oli aken kirjadega Jalgratta pood. P.T ütles, et natuke üle kuu aja tagasi, öösel nägi ta, et näidatud keldriaknal ei olnud klaasi ees ning ta sisenes läbi akna keldrisse, võttis sealt ilma käikudeta jalgratta ning väljus maja trepikoja kaudu, avades ukse snepperluku. Seejärel läksid nad XXXasuva punast värvi 3-kordse puumajani ja väljusid autost, ning P.T osutas kõnniteele, kus seisis auto, millest ta 2008.a alguses kõrvalistuja poolse aknaklaasi kiviga lõhkumise teel varastas DVD-mängija ja auto televiisori. Seejärel juhatas P.T XXX asuva 3-kordse, hallikat värvi kivimaja juurde ning osutas maja Auna tänava poolse nurga juurde jäävale kõnnitee osale, kus seisis sõiduauto, millest ta 2008.a mai kuu öösel võttis tagumise ukse aknaklaasi kiviga lõhkumise teel ära kaks Makita akudrelli. Edasi sõitsid nad Aia 10 asuva hotelli juurde, mille katuselt ta võttis kuskil kaks nädalat tagasi, öösel ära umbes 10 plekitükki. Aia 10 asuva maja hoovist juhatas P.T neid paremale. Kõndisid mööda majast, mille ümber oli tellingud ning keerasid maja nurga juurest paremale, ümber tellingutes oleva maja nurga. Edasi juhatas P.T neid väikesest trepist alla paremal oleva raudaia juurde. P.T ütles, et ta ronis üle traataja ning läks maja nurga juures oleva tuletõrje redeli juurde, ronis redelist üles katusele ning läks siis hotelli katusele, kus kangutas endaga kaasas olnud näpitsatega plekitükid üksteise küljest lahti, murdis kokku ning pani endaga kaasas olnud prügikotti. Seejärel ronis P.T tuletõrjeredelit mööda katuselt alla tagasi, ronis üle raudaia ning lahkus. (t/l 170-182 kr.asi nr 1-09-2841) 17.09.2008 koostatud kahtlustatava P.T ülekuulamisprotokollist nähtuvalt soovib kahtlustatav lisada, et lisaks sülearvutile võttis ta Tallinnas, XXX II korrusel asuvast korteris kaasa erinevaid parfüüme ja pudeleid, topsikuid. Need olid vannitoas. Võimalik, et olid kõik need asjad, mis kahtlustuses loetletud on. Samuti võttis korterist kaasa puldid, neid oli vist kolm. Mobiiltelefoni ega selle karpi ta korterist kaasa ei võtnud, ta ei näinudki kuskil seal ühtegi mobiiltelefoni. Korterist võttis kaasa veel ainult spordikoti, seljakotti ta ei varastanud. XXX maja keldrist võttis kõigepealt kaasa ühe jalgratta, viis selle majast välja ja sõitis sellega Mööblimaja lähedale ning peitis ratta ühte hoovi. Siis läks tagasi XXX maja juurde jalgsi ja võttis teise jalgratta. Selle jalgrattaga sõitis koju, Meeliku tänavale Tallinnas. Hommikul sõitis selle jalgrattaga, millega koju oli läinud, Balti Jaama turule, kus müüs selle võõrale mehele 1000.- krooni eest. Siis läks selle maja hoovi, kuhu oli teise jalgratta peitnud ning müüs selle ilmselt kuskil maha. Arvab, et sai selle ratta eest samuti 1000.- krooni sularahas. Võib-olla müüs 14 • • • • • • • • • selle teise ratta maha Keskturul Tallinnas, aga ta pole ka selles kindel. Ta ei suuda enam nende jalgrataste vargust hästi meenutada. 2008.a augustis Tallinnas, XXXmaja seina juurest võttis ta alumiiniumist redeli. Redel jäi temast maha Jahu tänava korteri akna alla ja mis sellest edasi sai, ta ei tea. Tunnistab, et on toimepannud kõik vargused, mis on kahtlustuses äratoodud ja jääb varem antud ütluste juurde.(t/l 183-186, 187-189 kr.asi nr 1-09-2841) Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava P.T keskmiseks päevasissetulekuks 2007 oli 3 krooni. (t/l 202 kr.asi nr 1-092841) 12.05.2009 koostatud Rimi Eesti Food AS-i avaldusest nr 97 nähtuvalt peeti kaupluses Ülemiste Rimi Hypermarket kinni isik, kelle juurest leiti Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvat kaupa maksumusega 47,90 krooni. (t/l 2 kr.asi nr 1-09-7443) 12.05.2009 koostatud õigusvastase teo toimepanemise aktist nähtuvalt peeti 12.05.2009 Ülemiste Rimi Hypermarket kaupluses kinni O.V, kes möödus kassadest jättes maksmata summas 47,90 krooni. Kaup oli rikkumata. (t/l 3 kr.asi nr 1-09-7443) 12.05.2009 koostatud tunnistaja KKülekuulamisprotokolli kohaselt nägi ta turvakaameratest olles tööl kaupluse Ülemiste Rimi Hypermarket turvatöötajana, kuidas noormees pani oma taskusse üllatusmuna Kinder, suundus kassa juurde võttis seal suitsupaki Marlboro ja möödus kassast jättes kauba eest tasumata. Isik peeti kinni ja kaup summas 47.90 tagastati kauplusele rikkumata. (t/l 4-5 kr.asi nr 1-09-7443) 12.05.2009 koostatud kahtlustatava O.V ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustakse ja lisab, et 12.05.2009 kella 12.00 paiku tuli ta kauplusesse, kaasas tal raha ei olnud. Tahtis väga suitsetada ja otsustas, et varastab suitsu. Läks Rimi kaubasaali, saalis võttis letilt šokolaadist üllatusmuna "Kinder"' ja pani jope taskusse, seejärel läks kassa juurde. Kassa leti pealt võttis ühe paki "Malboro" punast värvi ja pani taskusse. Möödus kassast, tasumata kauba eest ja kassast 10 meetri kaugusel ootas teda turvamees, kes palus tal minna turvaruumi. Turvaruumis võeti temalt ära üllatusmuna ja "Marlboro" suitsupakk. Kahetseb toimunut. On 2008.a. märtsist töötu ja tal on raskusi elatusallikatega, elab üksi: ööbib Pallasti 8 öömajas ja käib söömas supiköögis, suitsu seal ei anta. (t/l 12-14 kr.asi nr 1-09-7443) 31.03.2009 koostatud tunnistaja TP ülekuulamise protokollist nähtuvalt toimus Sõle Statoilis Paldiski mnt 44 kell 15.32 ärasõit 6 pumba juurest. Kõrvalistuja tankis punast Opel Senatorit, auto mootor töötas kuni tankimine lõpetatud, istus mütsiga mees autosse ja sõitsid minema. Auto registreerimisnumber oli XXX. Helistas nr 110 ja seletas operaatorile juhtunut. Juht sõitis Ädala tänava suunas. Tekitas AS Eesti Statoilile kahju 335 krooni. (t/l 3 kr asi 1-09-16337) 01.04.2009 koostatud AS Eesti Statoil avaldus, mille kohaselt 31.03.2009 kell 15.32 tankis AS Eesti Statoil Sõle teenindusjaamas, aadressil Paldiski mnt 44 Tallinnas meesterahvas punast värvi sõiduautosse Opel registreerimismärgiga XXX 25, 47 liitrit kütust 95 Euro summas 334, 93 krooni ning lahkus teenindusjaamast tasumata tangitud kütuse eest. (t/l 4-8 kr asi 1-09-16337) 29.05.2009 koostatud kannatanu AS Eesti Statoil esindaja MS ülekuulamise protokollist nähtuvalt 31.03.2009 kell 15.32 tankis AS Eesti Statoil Sõle teenindusjaamas Tallinnas Paldiski mnt 44 meesterahvas punast värvi sõiduautosse Opel registreerimismärgiga XXX25,47 liitrit kütust Euro 95 summas 334, 93 krooni ning lahkus teenindusjaamast tasumata tangitud kütuse eest. AS Eesti Statoil esitab tsiviilhagi summas 334, 93 krooni. (t/l 8-9 kr asi 1-09-16337) 01.04.2009 koostatud kahtlustatava O.V ülekuulamise protokollist nähtuvalt sõitis kahtlustatav 31.03.2009 lõuna ajal tema kasutuses oleva Opel Senatoriga registreerimismärgiga XXX Sõle tänaval kodu poole. Temast sõitis mööda Mazda ja kõrvalistuja kohal istus Sergei Andrejev, kes näitas, et ta peatuks. Sõitis XXXhoovi. S.Andrejev pakkus välja, et läheksid koos Sõle ja Paldiski mnt ristmikul olevasse 15 • bensiinijaama. Seal S.Andrejev väljus autost ja ütles, et tangib ära. Pärast tankimist istus kohe autosse ja ütles, et sõidaks kiiresti ära. Järeldas sellest, et jättis maksmata. XXXhoovis tõmbasid S.Andrejev ja Mazda juht tema autost bensiini kanistrisse ja pärast seda sõitis minema. Eelnevat kokkulepet varguse toimepanemiseks ei olnud. Kahetseb ja on valmis tasuma bensiini eest esimesel võimalusel. (t/l 12-13 kr asi 1-09-16337) 17.04.2009 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi AS Eesti Statoil Sõle teenindusjaama turvakaamera salvestust, kus on näha punast värvi sõidukit numbrimärgiga XXX. Kõrvalistuja väljus uksest, avas samal küljel bensiiniluugi, võttis tankurilt bensiinivooliku ja asus tankima. Pani bensiinivooliku tagasi, sulges luugi ja istus kõrvalistuja kohale, siis sõitis auto minema. (t/l 34-35 kr asi 1-09-16337) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatavate süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavate P.T ja O.V süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute DV ´i, HN´e, Oü №vara Invest esindaja JP, HT´i, AP´i, KK, OÜ Altregan esindaja AP´i ja APl´i, tunnistajate DGi, JPja VNi ütlusi, sündmuskoha vaatlusprotokolle, asitõendite vaatlusprotokolle, P.T ütluste ja olustiku seostamise protokolli, Rimi Eesti Food AS avaldust, tunnistaja KK ütlusi, AS Eesti Statoil avaldust, kannatanu esindaja ütlusi, tunnistaja TP ütlusi, asitõendi vaatlusprotokolli, asub seisukohale, et süüdistatavate P.T ja O.V süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuste mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava P.T käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemisena. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli P.T temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ajal isikuks, keda oli varem varguse ja omastamise toimepanemise eest karistatud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ajavahemikul 09.08.2008.a kella 12:00 - 10.08.2008.a kella 15:00 Tallinnas, XXX asuvast lukustatud korterist nr 98 lahtise akna kaudu sisenedes varastas P.T DV 'ile kuuluvaid esemeid koguväärtuses 31750 krooni. Ajavahemikul 09.08.2008.a kella 02:00 - 11.08.2008.a kella 09:00 Tallinnas, XXXasuva OÜ'le №vora Invest kuuluva maja katuselt varastas P.T katuse plekke, tekitades OÜ'Ie №vora Invest varalise kahju summas 48 700 krooni. 28.07.2008.a kella 03:00 ja 10:00 vahel Tallinnas, XXX asuva maja lukustamata keldrist varastas P.T ära HT´ile kuuluva jalgratta Kona Cowan maksumusega 11 000 krooni. 28.07.2008.a kella 03:00 ja 10:00 vahel Tallinnas, XXX asuva maja lukustamata keldrist varastas P.T APkuuluva jalgratta Kona Fire Mountain maksumusega 4000 krooni. Ajavahemikul 15.07.2008.a kella 18:00 - 16.07.2008.a kella 08:10 Tallinnas, XXXasuva maja keldrist varastas P.T ära KK´le kuuluva jalgratta Marine City koos korviga maksumusega 2700 krooni. Ajavahemikul 12.05.2008.a kella 22:00 - 13.05.2008.a kella 09:20 Tallinnas, XXX asuva maja ette tänavale pargitud OÜ'le Altregan kuluvast sõiduautost Citroen Berlingo r/nr XXX pagasiruumi uksklaasi lõhkumise teel varastas P.T ära OÜle Altregan kuuluva akudrelli Makita ja akudrelli Makita, tekitades OÜ-le Altregan varalise kahju kokku summas 4100.krooni. Ajavahemikul 15.02.2008.a kella 21:00 16.02.2008.a kella 08:55 Tallinnas, XXXasuva maja ette tänavale pargitud AP´ile kuuluvast sõiduautost Dodge Caravan r/n XXX aknaklaasi lõhkumise teel varastas P.T ära automaki esipaneeli „Denver" ja DVD-mängija ning televiisori „Denver", tekitades AP´ile vargusega varalise kahju summas 6500 krooni ning autoakna klaasi lõhkumisega varalise kahju summas 1000 krooni. Süüdistatav on kahtlustuste kohta andnud korduvalt ühesuguseid süüd tunnistavaid ütlusi ning ütluste olustikuga seostamisel näidanud ette ka sündmuskohad. Nimetatud tõenditele lisaks on mitmel korral kahtlustatava ütlusi kinnitanud ka turvakaamerate salvestused ning ühe jalgratta kättesaamine. Kohus leiab, et ülelmärgitud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on süüdistatava süü täies süüdistuse mahus tõendamist leidnud. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, so KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ettenähtud kuritegudena, kuivõrd kõigil juhtudel tungis süüdistatav kas võõrasse 16 eluruumi, võõrasse hoonesse või võõrasse sõidukisse või võõrale territooriumile eluruumi, hoone, sõiduki, territooriumi valdaja tahte vastaselt ja omavoliliselt, mis on hinnatav sissetungimisena ning võõraste vallasasjade äravõtmisel tegutses ta vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatav oli kuritegude toimepanemise isikuks, kes on varem varguse toime pannud, kuivõrd varasemad karistused varguste toimepanemise eest ei olnud uute varguste toimepanemise ajaks kustunud ning ta pani toime järjestikuseid vargusi, mistõttu on tema käitumises nii juriidiline korduvus kui ka faktiline korduvus. Seetõttu asub kohus seisukohale, et alus süüdistatava käitumisele antud karistusõigusliku hinnangu muutmiseks puudub. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava O.V käitumine ühes kuriteos kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemisena. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli O.V-le inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, keda oli varem varguse toimepanemise eest karistatud. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et 05.08.2008.a kella 17:00 ja 18:00 vahel Tallinnas, XXXasuvast korterist nr 205 varastas eluruumi vaba sissepääsu kasutades O.V ära HN'ele kuuluva mobiiltelefoni Sony Ericsson J-120 maksumusega 1600 krooni koos Diil kõnekaardiga, millel oli peal 411 krooni, mobiiltelefoni Sony Ericsson 735 maksumusega 2500 krooni, tekitades HN'ele kokku varalise kahju summas 4511 krooni. Peale selle on tema käitumine kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 ja 199 lg 2 p 9 järgi, kuivõrd 12.05.2009 vargust toime pannes oli ta isikuks, kes on vargusi toime pannud ka 05.08.2008 ja 09.08.
12. Kriminaaltoimikust saab teha järelduse, et süüdistatav oli 12.05.2009 seisuga toime pannud varguse 05.08.2008 ja 09.08.
13. Seega on tegemist varguste toimepanemisega süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes. Peale selle kohtueelsel menetlusel on süüdistatava O.V käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja 22 lg 3 ettenähtud kuriteo toimepanemisena. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli O.V-le inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ajal isikuks, keda oli varem varguse ja omastamise toimepanemise eest karistatud. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et O.V, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, osutas teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist kaasabi, mis seisnes sellest, et O.V aitas P.T ajavahemikul 09.08.2008.a kella 12:00st kuni 10.08.2008.a kella 15:00ni Tallinnas, XXX asuva maja avatud akna alla panna redeli, võimaldades sellega P.T Tallinnas, XXX asuvast lukustatud korterist nr 98 lahtise akna kaudu sisenedes ära varastada DV 'ile kuuluva sülearvuti HP, DVD-mängija Panasonic koos puldiga, televiisori LG puldi, ventilaatori puldi, digi-tv puldi, kaks habemeajamisvett, lõhnaõli Versace, lõhnaõli Adidas, habemeajamisvee Adidas, näokoorija Hugo Boss, kreemi Hugo Boss, kehahooldusvahendite komplekti Uomo ja spordikoti Nike. Seega süüdistatav teadis, et ta osutab kaasabi varguse toimepanemisele sissetungimisega. Kuivõrd süüdistatav oli koos P.T-ga ka koos karistust kandnud, siis teadis ta, et P.T puhul on tegemist KarS § 199 lg 2 p 4 täheldatud isikuga. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud kaasaitamisena võõra vallasasja äravõtmisele selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, millise käitumise puhul osutati kaasabi isikule, kes on varem varguse toime pannud ja kaasabi osutati varguse toimepanemisele sissetungimisega, so KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja 22 lg 3 ettenähtud kuriteona Peale selle on kohtueelsel menetlusel O.V käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi selles, et ta üritas 12.05.2009 varastada Suur-Sõjamäe 4 asuvast Ülemiste Rimi Hypermarketist kaupa 47 krooni ja 90 sendi väärtuses. Kohus leiab, et ka sellele käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang, kuivõrd süüdistatav oli sellele teole eelnevalt toime pannud juba kolm vargust ning viimane kuritegu jäi katse staadiumisse. 17 Peale selle on kohtueelsel menetlusel O.V käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi selles, et tema isikute grupis 31.03.2009 varastas AS Eesti Statoil Sõle teenindusjaamast bensiini 334, 93 krooni väärtuses. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli süüdistatav selleks ajaks toime pannud juba kaks vargust, mistõttu oli ta isikuks, kes on vargusi toime pannud süstemaatiliselt. Samas nähtub videosalvestusest, et süüdistatav istus autos töötava mootoriga ning S.Andrejev tankis auto. Seega tegutseti ühiselt ja kooskõlastatult varguse toimepanemise eesmärgil, et pärast tankimist koheselt sündmuskohalt lahkuda. Süüdistatava objektiivne käitumine, so väljalülitamata mootoriga tanklas tankimine, huvi puudumine tankimise eest tasumise kohta, huvi puudumine selle vastu, miks peaks tema autosse kütust tankima kui ta tegelikkuses sõitis kodu poole näitavad seda, et süüdistatav teadis täpselt mida ta peab tegema ja millist eesmärki tegevus kannab. Samas sõltus vaid tema käitumisest varguse lõpuleviimine, so pärast tankimist tanklast ärasõit, jättes tankimise eest tasumata. Seega valdas süüdistatav tegu ning ta oli varguse kaastäideviija. Asjaolu, et S.Andrejevi suhtes kriminaalmenetlus lõpetati, sest S.Andrejevi käitumine ei sisaldanud KarS § 199 lg 2 p 9 koosseisu ja oli hinnatav KarS § 218 lg 1 järgi, ei muuda kohtu arvates O.V käitumisele antavat hinnangut, kuivõrd ta tegutses grupis koos teise isikuga ning mõlema käitumisest sõltus teo toimepanemine, kuivõrd kumbki teo toimepanijaist täitis oma lahutamatut osa teost. Ühe teo toimepanija panuse äralangemisel oleks jäänud kuritegu toime panemata. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel kvalifitseeritud õigesti. Kuivõrd kõik O.V süüdistuspunktid puudutavad üheliigilisi kuritegusid erinevas osavõtu vormis ja kõigil juhtudel esinevad erinevad kvalifitseerivad tunnused, siis asub kohus seisukohale, et O.V käitumisele tuleb anda ühine karistusõiguslik hinnang, milline hõlmaks kõiki kvalifitseerivaid tunnuseid ja samas ei raskendaks tema olukorda, mistõttu O.V käitumine tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi ning mõista üks karistus kuritegude kogumis. Kohtueelsel menetlusel on DV esitanud tsiviilhagi 138 122 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatu maksumust. Kriminaaltoimikus leiduvatest tõenditest nähtuvalt on menetlus lõpetatud sularaha 10 000 USD, mobiiltelefoni Samsungi ja seljakoti varguse osas, kuna süüdistatav P.T nende asjade vargust eitab ja nende esemete vargust ei suudetud ka muul moel tõendada. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et P.T O.V kaasabil tekitas kannatanule kahju 31750 krooni ulatuses. Kohus leiab, et varaline kahju on DV ´ile tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele 31 750 krooni ulatuses ning süüdistatavatelt P.T-lt ja O.V-lt DV ´i kasuks väljamõistmisele.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava P.T poolt kavatsetult toimepandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 31 750 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1045 lõike 4 kohaselt kahju tekitanud teole kihutaja või kaasaaitaja käitumine loetakse võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on süüdistatava P.T süü kahju tekkimises 31 750 krooni ulatuses tõendatud ja samuti on tuvastatud asjaolu, et süüdistatav O.V osales kuriteo toimepanemises kaasaaitajana, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 ja 1045 lg 4 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud 18 isikutele kuuluvate varaliste vahendite arvelt 31 750 krooni ulatuses, st varaline kahju tuleb 31 750 krooni ulatuses solidaarselt välja mõista P.T-lt ja O.V-lt DV ´i kasuks. Kohtueelsel menetlusel on HN esitanud tsiviilhagi 8511 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatu maksumust. Kriminaaltoimikus leiduvatest tõenditest nähtuvalt on menetlus lõpetatud sularaha 4000 krooni varguse osas, kuna süüdistatav sularaha vargust eitab. Kohus asus seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et O.V kannatanule kahju 4511 krooni ulatuses. Kohus leiab, et varaline kahju on HN´ele tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele 4511 krooni ulatuses ning süüdistatavalt O.V-lt HN´e kasuks väljamõistmisele.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava O.V poolt kavatsetult toimepandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 4511 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on 4511 krooni ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt 4511 krooni ulatuses, st varaline kahju tuleb 4511 krooni ulatuses välja mõista O.V-lt HN´e kasuks. Kohtueelsel menetlusel on AP esitanud tsiviilhagi 4000 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatud jalgratta maksumust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et P.T tekitas kannatanule kahju 4000 krooni ulatuses. Kohus leiab, et varaline kahju on AP´ile tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt P.T-lt AP´i kasuks väljamõistmisele.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava P.T poolt kavatsetult toimepandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 4000 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb 4000 krooni ulatuses välja mõista P.T-lt AP´i kasuks. Kohtueelsel menetlusel on KK esitanud tsiviilhagi 2700 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatud jalgratta maksumust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et P.T tekitas kannatanule kahju 2700 krooni ulatuses. Kohus leiab, et varaline kahju on KK´le tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub 19 rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt P.T-lt KK kasuks väljamõistmisele.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava P.T poolt kavatsetult toimepandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 2700 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb 2700 krooni ulatuses välja mõista P.T-lt KK kasuks. Kohtueelsel menetlusel on OÜ Altregan esitanud tsiviilhagi 4100 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatud akudrellide maksumust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et P.T tekitas kannatanule kahju 4100 krooni ulatuses. Kohus leiab, et varaline kahju on OÜ-le Altregan tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt P.T-lt OÜ Altregan kasuks väljamõistmisele.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava P.T poolt kavatsetult toimepandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 4100 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb 4100 krooni ulatuses välja mõista P.T-lt OÜ Altregan kasuks. Kohtueelsel menetlusel on APl esitanud tsiviilhagi 7500 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatu maksumust ja aknaklaasi lõhkumisega tekitatud kahju. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et P.T tekitas kannatanule kahju 7500 krooni ulatuses. Kohus leiab, et varaline kahju on APl´ile tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt P.T-lt APl´i kasuks väljamõistmisele.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava P.T poolt kavatsetult toimepandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 7500 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on 20 kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb 7500 krooni ulatuses välja mõista P.T-lt APl´i kasuks. Kohtueelsel menetlusel on AS Eesti Statoil esitanud tsiviilhagi 334, 93 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatu maksumust. Kohus asus seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et O.V isikute grupis koos S.Andrejeviga kannatanule kahju 334, 93 krooni ulatuses. Kohus leiab, et varaline kahju on HN´ele tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele 334, 93 krooni ulatuses ning süüdistatavalt O.V-lt AS Eesti Statoil kasuks väljamõistmisele.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava O.V poolt kavatsetult toimepandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 334, 93 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on 334, 93 krooni ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt 334, 93 krooni ulatuses, st varaline kahju tuleb 334, 93 krooni ulatuses välja mõista O.V-lt AS Eesti Statoil kasuks. Karistuse mõistmisel P.T-le arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatava kohtueelsel menetlusel ja kohtus avaldatud kahetsust ei saa kohus pidada tõsiseltvõetavaks, kuivõrd järjekindel varavastaste kuritegude toimepanemine lühikese aja jooksul näitab ilmselgelt kahetsuse puudumist ja seda, et süüdistatava elatusallikaks oligi varavastaste kuritegude toimepanemisest saadav tulu. Süüdistatava puhul on tegemist isikuga, kellel on puudunud pikka aega alaline ja legaalne sissetulek ning teda on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ja iga kord pärast karistuse kandmiselt vabanemist on teda taas kinni peetud uute varavastaste kuritegude toimepanemiselt Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo, so KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kuivõrd süüdistataval puudub legaalne ja maksuameti kaudu tõestatav sissetulek, millest annab tunnistust ka inkrimineeritud süütegude varavastane iseloom, ei ole tema suhtes rahalist karistust võimalik kohaldada. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus sellest, et süüdistatava tahtlus ei olnud enam suunatud väheväärtuslike vallasasjade vastu. Süüdistatava isikuandmed, järjekindel varavastaste kuritegude toimepanemine viitavad ilmselgelt asjaolule, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ning jätkab vabadusse pääsedes uute varavastaste kuritegude toimepanemist, mida ta viimaste aastate jooksul korduvalt ja järjekindlalt on suutnud tõestada. Seetõttu arvestades süüdistatava isikuandmeid, toimepandud kuritegude iseloomu ja eesmärki ning nende toimepanemisel üles näidatud järjekindlust, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Karistuse määra valikul lähtub kohus inkrimineeritud kuritegude rohkusest, tekitatud varalisest kahjust, kuid ka vallasasjadest, mille vastu varavastased ründed olid suunatud. Üldjuhul oli tegemist esemetega, mida oli kas kerge peita või millega oli kerge sündmuskohalt lahkuda, mistõttu ei olnud varastatud vallasasjade väärtus oluline. Samas aga tungis ta ka eluruumi, kust varastas esemeid sellises väärtuses, mis 21 tekitas kannatanule tõsist varalist kahju. Seejuures on kõik vargused seotud sissetungimistega võõrasse eluruumi, hoonesse, ruumi, sõidukisse või territooriumile. Seega on tegemist sihikindla käitumisega ja vara hõivamistega vara asukohta pääsemist takistanud tõkete kõrvaldamisega. Taolistel asjaoludel, arvestades tekitatud varalisi kahjusid ja süü suurust, peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid kohus ei pea võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Mis puudutab kohtuistungil esitatud taotlust karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga, siis eeldaks üldkasuliku töö tegemine allumist kriminaalhooldaja järelevalvele ja kontrollnõuete täitmist. Samas rikkus süüdistatav kriminaalmenetluse ajal tema suhtes valitud tõkendit ning kriminaalasja ei olnud võimalik pikema aja jooksul arutada olukorras, kus süüdistatav teadis kriminaalasja arutamisest kohtus, kuid kontusse ei ilmunud ega tundnud huvi asja vastu. Taoline käitumine näitab süüdistatava suhtumist ning kohus ei pea süüdistatava karistusandmeid arvestades võimalikuks mõistetava karistuse asendamist üldkasuliku tööga. Karistuse mõistmisel O.V-le arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatava puhul on tegemist isikuga, kellel on puudunud pikka aega alaline ja legaalne sissetulek ning teda on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ja iga kord pärast karistuse kandmiselt vabanemist on teda taas kinni peetud uute varavastaste kuritegude toimepanemiselt Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kuivõrd süüdistataval puudub legaalne ja kontrollitav sissetulek ja süüdistatavale inkrimineeritud süütegude varavastane iseloom viitab samuti sissetulekute puudumisele, siis ei ole võimalik kohaldada tema suhtes rahalist karistust. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kuivõrd üks süüdistatavale inkrimineeritud kuritegu on toime pandud kaasaaitamise vormis ja teise lõpuleviidud kuriteoga tekitatud kahju ei ole kuigi suur ning kolmas vargus jäi katse staadiumisse ja varalist kahju ei tekkinud ning neljanda vargusega tekitati suhteliselt väike varaline kahju, siis leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Samas ei pea kohus süüdistatava süstemaatilist kuritegude toimepanemist arvestades võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammääras. Süüdistatava isikuandmed, uute varavastaste kuritegude toimepanemine vaid nelja kuu möödudes eelmise vangistuse ärakandmiselt vabanemisest ja järjestikuste väärtegude toimepanemine sellele järgnevalt, samuti uute kuritegude toimepanemine ajal, mil kaks kriminaalasja olid juba kohtu menetluses aga viitavad sellele, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ning jätkab vabadusse pääsedes uute varavastaste kuritegude toimepanemist, mida ta viimaste aastate jooksul korduvalt ja järjekindlalt on suutnud tõestada. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Samadel põhjustel ei pea kohus võimalikuks ka süüdistatavale mõistetava karistuse asendamist üldkasuliku tööga, kuivõrd süüdistatava käitumine näitab tema sobimatust kriminaalhooldusele, mis üldkasuliku tööga karistuse asendamisel kaasneks. Märt Toming kohtunik 22