4-13-2941/6

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juunil 2013.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-13-2941 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Väärteoasi O.B kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 16.04.2013.a otsusele väärteoasjas 2316,13,002264 Menetlusalune isik O.B , isikukood XXX, elukoht XXX Kohtuväline menetleja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalitus, Rahumäe tee 6/1, Tallinn Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47, § 57 lg 1 p 3, V™S § 120 lg 1; § 132 p 1; § 133; § 134; § 135, kohus otsustas: Jätta O.B kaebus rahuldamata ja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 16.04.2013.a otsus väärteoasjas nr 2316,13,002264 muutmata. Määratud karistuse, s.o sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 4 kuulise tähtaja möödumisel. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb otsuse jõustumisest viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbri
2. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik 1 ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Maarjo Türk koostas 28.03.2013.a väärteoprotokolli AB1330983 selle kohta, et 28.03.2013.a kella 06:45 ajal Harju maakonnas Tallinna linnas Sõle-Kolde pst, Sõle 36 suunas juhtis O.B mootorsõidukit Citroen XM registreerimismärgiga XXX seisundis kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,18 +/- 0,05 mg/l. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud seadmega Alcotest 7110 ARAF-0036, tunnistuse nr TTRC12-
3. Juhtis mootorsõidukit, alustas Kolde pst/Sõle ristmiku ületamist kui fooris põles keelav punane tuli. Kirjeldatud tegevusega rikkus O.B liikluseeskirja § 69 lg 5 ja § 58 lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 224 lg 1 ja § 221 lg 1 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 16.04.2013 otsuse alusel väärteoasjas nr 2316,13,002264 määrati O.B-le KarS § 63 lg 1 kohaselt karistuseks liiklusseaduse § 224 lg 1 järgi rahatrahv 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot ja liiklusseaduse § 224 lg 3 p 2 alusel kohaldati O.B suhtes lisakaristust ja isikult võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 4 kuuks. Kaebuse sisu Kaebaja taotles kohtult asja lahendamist kirjalikus menetluses. O.B palub oma kaebuses PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits'a otsuses väärteoasjas nr 2316,13,002264 LS § 224 lg 3 p 2 alusel määratud lisakaristuse - mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 (neljaks) kuuks - tühistamist. Taotlust põhjendab menetlusalune isik asjaoludega, et mootorsõiduki juhtimisõigus on vajalik seoses tööülesannete täitmisega ja vanemate eest hoolitsuskohustuse täitmisega. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja leiab, et O.B teades, et teda on korduvalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud, oleks pidanud seda enam jälgima oma liiklusalast käitumist. Samuti liiklusreeglite nõuete jätkuva rikkumisega väljendab kaebaja oma ükskõikset suhtumist kehtestatud liiklusalastesse käitumisnormidesse ja teistesse liiklejatesse. O.B peab tunnetama oma vastutust liikluses osalejana ning aru saama, mis on lubatud ja mis mitte. Rikkudes liikluseeskirju ning suhtudes liikluskorda hoolimatult ja vastutustundetult, seab kaebuse esitaja ohtu nii enda, kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara. O.B-le varasemalt määratud rahatrahvid on küll tasutud, kuid need ei ole mõjutanud isikut seaduskuulekalt käituma ning ta jätkab üha uute väärtegude toimepanemist. 2 Tulenevalt eeltoodust on kohtuväline menetleja seisukohal, et rahatrahv kui ainus karistusliik on ennast ammendamas ja menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada ka teisi seaduses ettenähtud vahendeid, tekitamaks menetlusalusel isikul kohustust järgida liiklusreegleid ning sundida teda edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kui isik peab normaalseks olukorda, kus ta liikluses osaledes ei pea jälgima foori tulesid, ega enda tervislikku seisundit siis on ta liikluses ohtlik, kuivõrd ta ei taju temast enesest tulenevat ohtu. Selline isik tuleb mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldada, et tagada teistele liiklejatele ohutus vähemalt selleks ajaks, kui menetlusalune isik ise aktiivselt mootorsõiduki juhina liikluses ei osale. Lisaks eelpool toodule on kohtuväline menetleja karistuse määramisel arvestanud ka õiguskorrakaitsmise huvisid, mille alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on suurimaks ohuallikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kui ka juhi kohustuste täitmist, seetõttu on oluliseks karistuse raskuse puhul ka õiguskorrakaitsmise huvid, mida saab tagada üksnes siis, kui teistele ohtlikuks muutunud liiklejat vastavalt süü suurusele seaduses antud võimalustega karistusega mõjutatakse ja ohtlik liikleja liiklusest kõrvaldatakse. Kuna kaebuse esitajat on ka varem liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud, siis on tal ka olemas piisav negatiivne kogemus isikuna, kes eeldatavalt tunneb liikluseeskirja nõudeid ja liiklusseaduse sätteid ning on teadlik võimalikest karistusliikidest. Kaebaja oli uut väärtegu toime pannes teadlik kustumata karistustest eelnevate liiklusalaste väärtegude toimepanemiste eest, kuid sellest hoolimata pani ta tahtlikult toime uue ohtliku süüteo. Seega suhtus kaebaja ükskõikselt võimalikku saabuvasse tagajärge, mis võib olla talle takistuseks edaspidi sissetuleku saamisel ja oma lähedaste eest hoolitsuskohustuse täitmisel. Arvestades senist karistuspraktikat on kohtuväline menetleja seisukohal, et vaidlustatud otsusega lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine neljaks kuuks on täiesti põhjendatud ja seaduslik ning selle kohaldamata jätmine on ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus väljakujunenud karistuspoliitikaga. Menetlusalune isik selgitas, et juhtimisõiguse olemasolu on temale tööks vajalik. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et juhtimisõiguse vajalikkus valitud töö tegemiseks ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Menetlusalusele isikule oli mootorsõiduki juhtimisõiguse vajadus tööülesannete täitmiseks teada ilmselgelt enne väärteoasjas otsuse koostamist. Isikuna, kellele on välja antud mootorsõiduki juhtimiseõigus on ta ka teadlik nii liiklusreeglitest kui ka liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Seega ei saanud talle olla ka üllatuseks asjaolu, et liiklusnõuete rikkumise eest võidakse rikkujat karistada peale rahatrahvi ka juhtimisõiguse äravõtmisega. Kaebuse esitanud isiku poolt toime pandud väärteo iseloomust saab järeldada, et ta tekitas ise tahtlikult olukorra, milles ta on liikluses iseendale ja teistele liiklejatele ohtlik. Kohtuväline menetleja leiab, et eelpooltoodud asjaolude alusel väärteoasjas nr 2316,13,002264 on määratud karistus põhjendatud ja igasugune alus selle kergendamiseks või otsuse tühistamiseks puudub ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 3 V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohaga ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et O.B kaebus tuleb jätta rahuldamata. Liiklusseaduse § 69 lõige 5 sätte kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Liiklusseadus § 58 lg 3 sätte kohaselt peab foori või reguleerija keelava märguande korral juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni. Vaidlust ei ole selles, et O.B juhtis 28.03.2013.a kella 06:45 ajal Harju maakonnas Tallinna linnas Sõle-Kolde pst, Sõle 36 suunas mootorsõidukit Citroen XM registreerimismärgiga XXX seisundis kui ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,18 +/- 0,05 mg/l. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud seadmega Alcotest 7110 ARAF-0036, tunnistuse nr TTRC-12-
4. Juhtis mootorsõidukit, alustas Kolde pst/Sõle ristmiku ületamist kui fooris põles keelav punane tuli. Väärtegude toimepanek on tõendatud: 28.03.2013.a koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Maarjo Türk otsustas 28.03.2013.a kõrvaldada O.B (ik XXX) sõiduki Citroen XM registreerimismärgiga XXX juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 punkti 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. O.B on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal päeval, s.o 28.03.2013.a ning kinnitanud seda enda allkirjaga. 28.03.2013.a indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt on kontrollile allutatud isikuks O.B. Kasutades 28.03.2013.a kell 06:45 indikaatorvahendit mark/mudel nr 5, mille järgmine kontrollimise kuupäev on 05.09.2013.a oli indikaatorvahendi näit 0,16 mg/l, seega kontrolli tulemus positiivne. 28.03.2013.a tunnistaja ülekuulamise protokolliga, mille kohaselt Jegor Borodin 28.03.2013.a olles graafikujärgselt autopatrullis koos patrullpolitseinikuga Maarjo Türk teostasid liiklusjärelevalvet. Kell 06:45 nägi, et valget värvi sõiduauto ületas Sõle/Kolde pst ristmiku foori punase tule põledes ning liikus Sõle 36 maja suunas. Kell 06:45 peatas sõiduauto registreerimisnumbriga XXX, mille juhiks osutus O.B ik XXX. Juhil alkoholilõhn suust, kohapeal puhus 0,16 mg/l. Jaoskonnas tõenduslikku alkomeetrisse puhudes jäi lõplikuks lugemiks 0,13 mg/l. 28.03.2013.a koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt mõõdeti 28.03.2013.a kell 06:52-06:56 O.B alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 nr ARAF-0036, mille lõplik lugem oli 0,18 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,13 mg/l. Menetlusaluse isiku O.B 30.03.2013.a saadetud e-kirjaga aadressilt aare.ambermann@mail.ee, mille kohaselt
5. märtsi hommikul tööle sõites ületas Kolde-Sõle ristmiku, vilkuva keelava tulega. Kolleeg ootas bussipeatuses ja tagant tuli trollibuss. Ei tahtnud trollibussi segada ja soovis enne peatusesse jõuda ning seetõttu ületas keelava tulega ristmiku. Õhtul võttis sõbraga veini. Kuna õhtul helistas isa ning palus maale tulla sõitis tööle autoga, muidu sõidab tööle liinibussiga kuna on odavam. Vanemad on vanad ja teisi kes neid abistaks ei ole seetõttu sõitis tööle autoga. 4 Nimetatud tõenditega on tõendatud, et menetlusalune isik O.B rikkus LS § 69 lg 5 ja § 58 lg 3 sätestatud nõudeid. Menetlusalune isik on toime pannud LS § 224 lg 1 ja § 221 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Antud juhul ei esine V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele § 30 sätestatud alustel. Kohus peab vajalikuks märkida, et LS § 33 lg 2 p 1 paneb juhile kohustuse enne sõidu alustamist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Joobeseisund on isiku terviseseisund, mille esinemisel ei tohi isik juhtida mootorsõidukit. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kui O.B oleks soovinud igakülgselt veenduda enda tervise seisundi lubatavuses, siis oleks tal olnud võimalus näiteks kasutada teise isiku abi tema poolt väljahingatavas õhus alkoholilõhna tuvastamisel. Kuivõrd nähtub ka tunnistaja Jegor Borodin ütlustest, et ta tundis juhil, O.B suust tulevat alkoholi lõhna. O.B oli teadlik, et ta oli eelnevalt tarvitanud alkoholi. Samuti tunnistab menetlusalune isik oma ekirjas, et soovis ennem trollibussi, peatusesse jõuda ning seetõttu ületas keelava tulega ristmiku. Seega on O.B pannud süüteo toime otsese tahtlusega. Kohtuväline menetleja on karistamisel lähtunud KarS § 63 lg 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. KarS § 63 lg 1 kohaselt, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohus märgib, et ühe teoga teoühtsuse mõttes ehk ideaalkogumiga on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisiti väljendatuna on õiguslikus mõttes ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Käesoleval juhul on tegemist sellise teoühtsusega KarS § 63 lg 1 mõttes ning kaebaja rikkumine on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 224 lg 1 järgi. Vastavalt liiklusseaduse § 224 lg 1 sättele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20-0,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10-0,24 milligrammi, rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, s.o kuni 400 eurot või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Samuti on juhtimisõigust omav kaebuse esitaja teadlik sellest, et sama paragrahvi lg 3 p 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut liiklusseaduse § 224 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot ja LS § 224 lg 3 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Kaebaja taotleb määratud lisakaristuse – mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks – tühistamist. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja 5 õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus osas, mis puudutab põhikaristuse mõistmist, on tulenevalt õiguskorra kaitsmise huvidest ja üldpreventiivsetest eesmärkidest põhjendatud. Kaebaja seda ka ei vaidlusta. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel võtnud arvesse karistust kergendava asjaolu esinemist. Lisakaristuse kohaldamise või kohaldamata jätmise osas peab kohus vajalikuks rõhutada, et senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse LS § 224 sätestatud süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutaks mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Kohtule esitatud kaebuses märgiti, et kaebuse esitaja ameti- ja elukoha ning linnast väljas elavate vanemate hooldamise tõttu on juhiload talle hädavajalikud. Nimetatud asjaolud olid kaebuse esitajale teada enne väärteo toimepanemist ning ükski neist asjaoludest ei tekkinud ootamatult ja pärast kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamist. Seega oli kaebuse esitaja teadlik sellest, et tal on tööl käimiseks juhtimisõigus vajalik. Kohus leiab, et menetlusalune isik peab ise oma elu korraldama viisil, mis ei tingi tema suhtes piirangute kehtestamist ja hoolitsema, et tema enda käitumise tõttu ei halveneks ei tema enda ega tema lähedaste heaolu või senini väljakujunenud elulaad. Juhtimisõiguse saanud isikuna on menetlusalune isik teadlik liikluseeskirja nõuetest ja liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Seega pidi menetlusalune isik vähemalt möönma seda, et pärast inkrimineeritava teo toimepanemist võetakse temalt ära sõiduki juhtimisõigus. Sellele vaatamata ei jätnud ta inkrimineeritud tegu toime panemata. Samuti koondab mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine menetlusaluse isiku tähelepanu toimepandud teo tähendusele ja mõjule tema edasisele elukorraldusele. Karistusregistrist nähtuvalt on menetlusalust isikut liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud ka eelnevalt rahatrahvidega, mis on täidetud. 27.05.2011.a karistati teda väärteoasjas nr 2700,11,002053 LS § 7419 lg 2 järgi (01.07.2011.a jõustunud LS § 224 lg 2 järgi) mootorsõiduki alkoholipiirmäära ületavas seisundis juhtimise eest rahatrahviga 600 eurot. Nimetatud karistus on küll täidetud, kuid sellised karistusandmed näitavad, et kaebuse esitaja ei teinud eelmistest karistustest järeldusi ja nimetatud karistus ei mõjutanud teda hoiduma uue süüteo toimepanemisest. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ning tühistamata. Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada, et liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Leili Raedla Kohtunik 6