lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. Vastavalt
lg 1 ja lg 3 peab maksukohustuslane täitma kaasaaitamiskohustust, teatades maksuhaldurile kõik teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust ja mitte takistama maksuhaldurit menetlustoimingute sooritamisel. Maksuhaldurile teadvalt ebaõige dokumendi (OÜ XXXpangakonto väljavõtte perioodi mai - juuli 2012 kohta) esitamisega on OÜ XXXjuhatuse liige R.Z pannud toime teo, mis on kvalifitseeritav
R.Z-i karistati
R.Z vaidlustas 13.05.2013 otsuse väärteoasjas nr 930012000822 täielikult, paludes otsus tühistada ja menetlus väärteoasjas lõpetada. Kaebust põhjendatakse sellega, et teos puuduvad väärteo tunnused. MTA ebaselge korralduse kohaselt kohustas MTA maksukohuslast esitama MTA-le „pangakontode väljavõtted, käibemaksu arvestuse ning ostu- ja müügiarved perioodil mai-juuli 2012.a. kohta". MTA ei täpsustanud, millisel kujul konto väljavõte tuleb esitada. Seetõttu jäi konto väljavõttelt välja kaks käibemaksu tasumise seisukohalt asjassepuutumatut kannet. Alles pärast konto väljavõtte MTAle esitamist selgus, et maksuhalduri ettekirjutuse kohaselt oleks pidanud kaebuse esitaja esitama konto väljavõtted, millel olid kajastatud kõik kanded, kaasaarvatud käibemaksu tasumise seisukohalt ebaolulised kanded. Kaebuse esitajale ei olnud MTA vastav tahe ja ettekirjutuse sisu sellisena tajutav. Ei saa pidada iseenesest mõistetavaks, et käibemaksu arvestuse ja tasumise kontrollimisel tuleb esitada kontoväljavõte, mis sisaldab kõiki kandeid. Seda eriti olukorras, kus erinevad pangad võimaldavad kontoväljavõtteid teha väga erinevate filtreerimis- ja otsifunktsioonidega. Kaebuse esitaja esitatud dokumentides kahe tehingu puudumine ei saanud takistada maksuhalduri tööd, milleks konkreetsel juhul oli käibemaksu arvestuse ja tasumise kontroll. Kohtuistungil jäi R.Z esitatud kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu ning leidis, et menetlusalusele isikule etteheidetavas teos esinevad nii süüteokoosseisu objektiivsed kui ka subjektiivsed tunnused, õigusvastasus ja süü. Väärteo toimepanemine on aset leidnud ning väärteomenetluse lõpetamiseks puudub igasugune alus. Kohtuistungil andsid ütlusi tunnistaja XXX ja kaebuse esitaja R.Z. Kohus uuris järgmiseid dokumente: - kaebus (lk 2-3,13); - taotlus väärteomenetluse alustamiseks (väärteotoimik lk 1-2); - äriregistri teabesüsteemi väljatrükk (väärteotoimik lk 3-4); - korralduse nr 12.2-3/10050-01 koopia (väärteotoimik lk 5); - otsuse nr 12.2-3/10050-2 koopia (väärteotoimik lk 6); - korralduse nr 12.2-3/10050-4 koopia (väärteotoimik lk 7-8); - dokumentide üleandmise-vastuvõtmise protokolli koopia (väärteotoimik lk 9); 2 - korralduse nr 12.2-3/10050-6 väljatrükk (väärteotoimik lk 18); Swedbank AS-i korraldusele vastuse väljatrükk (väärteotoimik lk 19); menetlusaluse isiku R.Z-i kohtuvälises menetluses antud ütlused (väärteotoimik lk 31-34); menetlusalusele isikule R.Z-ile õiguste ja kohustuste tutvustamine (väärteotoimik lk 35); Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna I kontrollitalituse revident Aleksandr Š 13.05.2013.a. otsus väärteoasjas nr 930013000659 (tl, 4- 10; väärteotoimik lk 36-42); ebaselguste lahendamise määrus (tl, 11-12; väärteotoimik lk 44-45). Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumentaalseid tõendeid, ära kuulanud tunnistaja ütlused, kaebuse esitanud isiku ja kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele: V™S § 123 lg 2 järgi kontrollib kohus sõltumata kaebuse piiridest kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaebuse esitanud isik on vaidlustanud otsuse sisuliselt, väites, et ei ole talle
R.Z-i kui füüsilise isiku puhul olid täidetud kiirmenetluse kohaldamise eeldused. V™S § 55 lg 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on 1) teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud käesoleva seadustiku §-s 19; 2) selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata; 3) võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. V™S § 56 lg 2 p 8 kohaselt annab isik ülekuulamisprotokollile kiirmenetlusega nõustumise kohta eraldi allkirja. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist (väärteotoimik lk 31-35) nähtub, menetlusaluseks isikuks on R.Z, kellele on tutvustatud V™S § 19 sätestatud õigusi ja kohustusi, millega tutvumist on R.Z enda allkirjaga kinnitanud. Nähtuvalt eelnimetatud protokollist on R.Z-ile tutvustatud ka kiirmenetluse kohaldamise erisusi ning enda nõusolekut kiirmenetluse kohaldamiseks on R.Z kinnitanud allkirjaga. Seega seadus sätestatud eeldused (V™S § 55 lg 1) kiirmenetluse kohaldamiseks on täidetud. et Käesolevas väärteoasjas heidetakse OÜ XXXjuhatuse liikmele R.Z-ile ette maksuhaldurile teadvalt ebaõige dokumendi (OÜ XXXpangakonto väljavõtte perioodi mai – juuli 2012 kohta) esitamist. Korralduse nr 12.2-3/10050-01 koopiaga, otsuse nr 12.2-3/10050-2 koopiaga ja korralduse nr 12.2-3/10050-4 koopiaga on tõendamist leidnud, et R.Z kui OÜ XXXseaduslik esindaja oli kohustatud esitama Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele (edaspidi PMTK) viimase tärminina 31.oktoobriks 2012 pangakontode väljavõtted, käibemaksu arvestuse ning ostu-ja müügiarved perioodi mai – juuli 2012 kohta ning samuti kohustati R.Z-i kui OÜ XXXesindusõiguslikku isikut ilmuma viimase tärminina 02. novembril 2012.a. kell 10:00 PMTK-sse aadressil Endla 8, Tallinn revidendi XXX’i juurde selgituste andmiseks OÜ XXXmajandustegevuse kohta. Eelnevalt oli kaebuse esitajast olenevatel põhjustel mitmel korral edasi lükanud nii dokumentide esitamise kuupäeva kui ka PMTK-sse ilmumise kuupäeva. 25.10.2012 korralduse sai R.Z isiklikult kätte andes selle kohta allkirja (väärteotoimik lk 7). Osaühing XXXäriregistri teabesüsteemi väljatrükk kinnitab, et äriühingu juhatuse liige on R.Z . Esindusõiguse kohta on märge, et osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel 3 esindada iga juhatuse liige. Äriseadustiku § 180 lg 1 kohaselt on juhatus osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut ning äriseadustiku §-i 183 kohaselt korraldab juhatus osaühingu raamatupidamist.
lg 1 sätestab, et juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Seega oli R.Z pädev esindama OÜ-d XXXja täitma tema nimel ka MTA korraldust. Dokumentide üleandmise – vastuvõtmise protokoll kinnitab, et R.Z on 02.11.2012 maksumaksja OÜ XXXpoolt vabatahtlikult esitanud Põhja maksu- ja tollikeskusele makshalduri juures järgmised dokumendid: mai-juuli 2012 ostuarvete originaaldokumendid ja pangakonto väljavõtte 01.05.2012 – 31.07.2012 perioodi kohta (lk 9). Tunnistaja Maris Tampi ütluste kohaselt ei tundunud talle R.Z-i poolt esitatud pangakonto väljavõte tõene, see tundus algeline, mille peale tegi korralduse Swedbank AS-le (korralduse nr 12.2-3/10050-6 väljatrükk). Swedbank esitas OÜ XXXkontoväljavõtte. R.Z-i poolt esitatud pangakonto väljavõtte ja Swedbanga poolt esitatud kontoväljavõtte võrdlemisel selgus, et R.Z-i poolt esitatud pangakonto väljavõttel olid mõned tehingud ära jäänud seoses OÜ XXXpoolt raha kandmisega R.Z-i isiklikule kontole. Tunnistaja M. Tamp selgitas, et pangakonto liikumised on väga otseselt seotud AÜ käibega ning on oluline informatsioon, mis peab olema kajastatud täpselt nii nagu kõik toimunud on. Ei mäleta, et R.Z-iga oleks tekkinud olukord või arusaam, et isik ei saa korraldusest aru. Samuti ei tekkinud R.Z kordagi mingeid küsimusi, et mida ja kuidas esitada. Kohus on seisukohal, et PMTK korraldusest tuleneb üheselt mõistetavalt, millised dokumendid (pangakonto väljavõtted, käibemaksu arvestuse ning ostu- ja müügiarved) konkreetse perioodi (mai – juuli 2012) R.Z esitada tuli. Kohtuistungil väitis R.Z , et kuivõrd küsiti väljavõtet, siis eemaldas pangakonto väljavõttest need tehingud, mida tema arvates maksuametil vaja ei olnud. Tema poolt esitatud pangakonto väljavõte ei ole vale dokument. Esitas sellise väljavõtte, mis tema arvates võiks olla asjassepuutuv, kui kontrollitakse käivet, esitas käibemaksuga tehingud ning käibemaksuta tehingut. Kohus leiab, et kohtuistungil antud R.Z-i ütlused on ennastõigustavad ning kantud soovist vabaneda vastutusest. Kaebuse esitajal tuli alluda maksuhalduri korraldusele esitada konkreetse perioodi, s.o. mai – juuli 2012 kohta pangakonto väljavõte selle esialgsel kujul ilma parandusteta. Iga mõistlik inimene, eriti kui on tegemist äriühingu juhatuse liikmega, kellel on seadusest tulenev isiklik vastutus ning kellelt eeldatakse äriühingu tegevuseks vajalike seaduste tundmist, saab aru, et, kui on kirjas „esitada pangakonto väljavõte perioodi mai-juuli 2012. kohta“, siis tähendab see väljavõtet terve nimetatud perioodi kohta ja seda ei hakata ise muutma. Tegemist oli konkreetse ja selgelt sõnastatud korraldusega. R.Z-i ütluste kohaselt kõrvaldas ta käibemaksu arvestusse mittepuutuvad kanded, kuid kontoväljavõttest on näha, et seal on kajastatud ka töötasu väljamaksed, mis sisuliselt samuti ei mõjuta käibemaksuarvestust, mistõttu on R.Z-i selle kohane väide alusetu ja eneseõigustuseks otsitud põhjus. Võrreldes kahte erinevat konto väljavõtet on näha, et R.Z kõrvaldas enda poolt esitatud väljavõttest üksnes kolm talle endale tehtud ülekannet, mis kinnitab, et ta teadlikult soovis vältida nende kannete kohta info andmist MTA-le ja mitte esitada väljavõtet, milles on üksnes käibemaksu arvestusega seotud kanded. Eesti Pangaliidu koduleheküljel aadressil http://www.pangaliit.ee/et/arveldused/142kontovaljavõ6te on kontoväljavõtte definitsioon: „Kontoväljavõte on käesoleva soovituse mõistes kontopidaja poolt konto omajale väljastatav soovitusele vastav dokument määratud perioodil toimunud maksetehingutest. Soovituslik kontoväljavõte võib olla nii paberil 4 kui ka elektroonne“. Seega kinnitab ka üldine praktika ja arusaam, et kontoväljavõtte all tuleb mõista kõigi tehingute kajastamist mingi perioodi kohta ning tehingute valikulise kajastamise puhul ei ole enam tegemist kontoväljavõttega. Tulenevalt
on maksukohustuslasel kaasaaitamiskohustus.
lg 1 ja lg 3 sätestab, et maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. Maksukohustuslane ei või takistada maksuhaldurit menetlustoimingute sooritamisel.
lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada maksukohustuslast või tema esindajat teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse.
lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. Kolmandatelt isikutelt asjade ja dokumentide nõudmise korral kehtib käesoleva seaduse § 61 lõikes 2 sätestatud piirang. Kaebuse esitaja R.Z-i ja tunnistaja Maris Tamp’i ütlustega ning kahe erineva pangakonto väljavõttega on tõendamist leidnud, et R.Z eemaldas tahtlikult 02.11.2012 maksuhaldurile esitatud pangakonto väljavõttest 3 kannet, jättes kajastamata äriühingu pangakontolt R.Z-i isiklikule pangakontole tehtud ülekanded. Tegemist on seega teadvalt ebaõige dokumendi esitamisega.
lg 1 dispositsioonis on nimetatud koosseisuteod, mis iseenesest on käsitatavad maksuhalduri tegevuse takistamisena. Sellise teo tuvastamisel puudub vajadus hakata eraldi tõendama, kas ja kuivõrd on see tegu konkreetsel juhul maksuhalduri tegevust takistanud. Maksuhaldurile teadvalt ebaõige dokumendi esitamise kui tegevusdelikti puhul vastutab teo täideviijana isik, kes oli seadusest tulenevalt õigustatud ja kohustatud äriühingut esindama ning maksuhalduri poolt nõutud dokumendid esitama. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et R.Z, esitades MTA-le teadvalt ebaõige dokumendi OÜ XXXpangakonto väljavõtte perioodi mai – juuli 2012 kohta (dokumendilt oli eemaldatud 3 ülekannet), on oma sellisega tegevusega takistanud maksuhalduri tegevust ning toime pannud
Vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi. KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus (kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus) või ettevaatamatus (kergemeelsus ja hooletus). KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Nähtuvalt R.Z-i ütlustes, et ta teadvalt kustutas osad kanded pangakonto väljavõttelt, pani R.Z väärteo toime vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. R.Z on süüvõimelised ning KarS
lg 1 alusel rahatrahviga 40 Kohus on seisukohal, et karistuse määr (rahatrahv sanktsiooni keskmisest määrast madalamas määras) on proportsionaalne R.Z-i poolt toime pandud rikkumise iseloomu, tema suhtumisega enda teosse ning asjaoluga, et tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud karistust raskendavate ning kergendavate asjaolude puudumisega. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p 1, 133, 134, Otsustas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.