lg 3 p 1, § 169 lg 5, § 223 lg 1 ja § 236 lg 1; VTMS § 2, § 120, § 132 p 2, § 133-135 kohus otsustas: Rahuldada B.T kaebus osaliselt. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialisti Margus Pihl´i poolt 29.07.2016.a koostatud üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2670,16,003039 osaliselt ning teha uus otsus karistuse osas. Vähendada B.T-le määratud karistust ning karistada teda Liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel rahatrahviga xx (
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga x trahviühiku ulatuses (so. x eurot). Väärteomaterjalidele lisatud videosalvestisest nähtub veel, et B.T sai aru, et on, põhjustanud liiklusõnnetuse, kuna vaatas korduvalt nii sõiduki kui ka hoone vigastusi. Olles juhtimisõigust omavaks isikuks pidi ta olema teadlik, et talle tekkisid seetõttu Liiklusseaduses § 169 loetletud kohustused. Nimetatud kohustused jättis isik aga täitmata ja lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetuse toimumisest teavitamata. Sellest tulenevalt on kohtuväline menetleja ka selle rikkumise õigesti kvalifitseerinud
Maksimaalse karistusena on seadusandja sellise rikkumise toimepanemise eest ette näinud rahatrahvi kuni 300 trahviühikut (so. 1200 eurot), aresti või juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuks. Otsuse tegija on karistanud kaebuse esitanud isikut
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga x trahviühiku ulatuses (so. x eurot). Liiklusõnnetuse põhjustamine on ühiskonnaohtlik tegu millega seatakse ohtu mitte ainult teiste isikute vara vaid ka ümbritsevate inimeste elu ja tervis. Liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkumine, politseid liiklusõnnetusest mitte teavitades on samuti raske rikkumine, millega üldjuhul soovitakse varjata mõnda teist eelnevalt toimepandud rikkumist. Tegemist ei ole vähetähtsate väärtegudega, mistõttu peab ka riik rikkumiste toimepanemisele reageerima ja määrama proportsionaalse karistused, et mõjutada rikkumise toimepannud isikut edaspidi liikluses hoolikamalt käituma. Karistuse määramisel on otsuse tegija arvestanud B.T isikut, tema poolt toime pandud tegusid ja süü suurust. Samuti on otsuse tegija arvestanud asjaoluga, et menetlusalune isik on varasemalt väärteokorras karistamata ning on pidanud võimalikuks mõjutada menetlusalust isikut edaspidi seadusekuulekale käitumisele, määrates talle karistuseks rahatrahvid sanktsiooni alumises kolmandikus ning ei ole pidanud vajalikuks ka lisakaristuse kohaldamist. 3
) § 223 lg 1 järgi.
lg 1 esimesest alternatiivist tuleneva koosseisu täitmise eelduseks on mootorsõiduki, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mille tagajärjel on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Kohtumenetluse pooled ei vaidle selle üle, et x.x.x.a x juures x linnas toimunud liiklusõnnetuses sai autoga maja otsa sõitmise tulemusena vigastada maja sein ja uks, samuti kandis varalist kahju õnnetuses osalenud sõiduki omanik sõiduki kahjustuste näol.
lg 1 ettenähtud väärteo koosseisu täitmiseks on oluline, et varaline kahju on tekitatud teisele isikule, antud juhul x-le ja x.x le. Liiklusõnnetuse aktis on liiklusõnnetuses osalenud sõiduki xxx, reg märgiga xxxxxx, omanikuks märgitud x.x. X AS on esitanud kahjustatud hoone omanikuna kohtuvälisele menetlejale avalduse menetluse algatamiseks ja kahju hüvitamiseks. Avalduses on kirjeldatud ka hoonele tekitatud kahju – kokkupõrke tulemusena deformeerusid maja sein ja uks. Liiklusõnnetuses osalenud sõiduki vigastuste kohta toimikus andmed puuduvad. Samas, tutvudes toimikus oleva foto põhjal maja seina ja ukse vigastustega, on ilmne, et ka sõidukile liiklusõnnetuse tagajärjel vigastused tekkisid. Viidatud foto järgi on xxxx maja seinal ja uksel sõiduki esiotsa kokkupõrkele viitava iseloomuga kontaktjäljed, metallukse sees on mõlk, kahjustatud on metallist uksepõski ning kahjustusi on saanud maja sein mõlemal pool ust. Asitõendi vaatlusporokolli, milles on vaadeldud x, x, hoonel oleva valvekaamera salvestust, järgi on tuvastatud, et kell x.x.x sõidab punast värvi auto numbrimärgiga xxx xxx esiosaga vastu maja seina. Väärteoprotokollis on kohtuväline menetleja B.T-le ette heitnud seda, et B.T rikkus
S § 18 lg 1 mõttes. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Selleks, et isikule ette heita hooletust, peab kohus tuvastama, et isik on rikkunud mingit hoolsuskohustust – jättes mingi ühiskonnas eksisteeriva käitumisreegli täitmata, mille tähele panemiseks ja täitmiseks oli ta kohustatud. Tulenevalt
lg 2 peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Seega, kui B.T oleks olnud hoolikas, hinnanud õigesti oma sõiduoskuseid ning liikunud hoone vahetus läheduses väiksema kiirusega vastavalt
lg 3 p 1 tulenevale kohustusele, siis ei oleks tema juhitav sõiduk vastu maja seina sõitnud. Seega pani B.T väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. B.T teos puuduvad õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud. B.T väärtegu
lg 1 järgi.
lg 1 kohaselt on väärteokorras karistatav liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumine, kui teatamine oli kohustuslik. Liiklusõnnetusest teatamise nõuded on sätestatud
, mille lg 4 kohaselt ei ole liiklusõnnetusest teatamine politseile kohustuslik muuhulgas siis, kui liiklusõnnetuse pooled on ühisel meelel varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ning on välja selgitatud ka vastutav isik, lisaks on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud kõik liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed ning kõik eelpool loetletud asjaolud on märgitud kirjalikus kokkuleppes, millele on liiklusõnnetuse pooled alla kirjutanud. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et B.T lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt ettenähtud korras teatamata. B.T on x.x.x ülekuulamisel selgitanud, et soovis xx hoonesse juhtunust teada andma minna, kuid temaga koos olnud sõiduki omanik ütles, et seda ei pea tegema. B.T jäi tulenevalt oma kogenematusest ning õnnetusest põhjustatud endast väljas olekust sõiduki omanikku uskuma ja nii lahkuti sündmuskohalt. Asitõendi vaatlusporokolli, milles on vaadeldud xxx xxx hoonel oleva valvekaamera salvestust, järgi on tuvastatud, et B.T väljus liiklusõnnetuse toimumise järgselt sõidukist ning veendus isiklikult, et liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis varaline kahju. Kuna käesoleval juhul on leidnud tõendamist, et lisaks auto omanikule x AS-il kui x hoone omanikul varaline kahju tekkis, siis oleks pidanud B.T jääma sündmuskohale ja selgitama välja kahju saaja ning jõudma temaga kirjalikule kokkuleppele või helistama politseisse. Selle kohustuse asemel aga B.T lahkus sündmuskohalt ning rikkus
Kuna
lg 5 nõudeid ning täitis oma teoga
Liiklusõnnetusest teavitas politseid varalise kahju saanud x AS. Antud väärteo pani B.T kohtu hinnangul toime vähemalt kaudse tahtluse vormis vastavalt KarS § 16 lg 4, sest ta pidi sõidukijuhina liiklusnõudeid tundva isikuna pidama võimalikuks süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist ja möönma seda, et liiklusõnnetuse korral ei tohi sõidukit liigutada kui pooled pole jõudnud kokkuleppele õnnetuse asjaolude osas või politseid ei ole teavitatud. Vaatamata sellele B.T eiras nimetatud nõuet ning lahkus sündmuskohalt. Sõiduki omaniku esitatud avaldus, et tema soovitas sündmuskohalt lahkuda ning B.T ütlused, et kuulas sõiduki omanikku, et muuda B.T tahtust teo toimepanemise hetkel. Vastupidiselt, B.T on ka ise kinnitanud, et pidas õigeks juhtunust x hoone töötajaid minna teavitama, kuid jättis seejärel siiski selle tegemata. Seda, millega sõiduki omanik B.T-le lahkumise lubatavust põhjendas, ei ole muuhulgas ei sõiduki omaniku ega menetlusaluse isiku poolt välja toodud. Ülaltoodu näitab, et menetlusalune isik vaagis, kas ja millised tagajärjed võivad saabuda sündmuskohalt lahkumisega. Tegemist ei ole ettevaatamatusega, vaid isik pidas konkreetselt võimalikuks, et sündmuskohalt lahkumisega täidetakse süüteokooseisule vastav asjaolu. x.x. avalduse põhjal saab järeldada, et isik aitas tegevusega teo toimepanemisele kaasa. KarS § 23 kohaselt on väärteo puhul karistatav aga üksnes täideviimine ning seega B.T tegu. Väärteo toimepanemise eest vastutab üksnes täideviija kui B.T , kes juhtimisõiguse omamisena vajalikust kvalifikatsioonist tulenevalt oleks pidanud suutma hinnata talle antud sõiduki omaniku poolt nõu/soovituse seaduslikkust. Kohus märgib, et kaebuse esitanud isiku juhtimisõiguse saamise eelduseks on liiklusseaduse sätete tundmine ning liikluseksami edukas sooritamine peaks näitama seda, et isik on need teadmised omandanud. Juhtimisõiguse saanud isikuna pidi B.T liiklusnõuetest teadlik olema ning möönma, et taolise avarii põhjustamise järgselt ei ole liiklusseadusega kooskõlas sündmuskohalt lahkumine. B.T teos puuduvad õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud. B.T taotles nii kohtuvälise menetleja poolt kui ka kohtus väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlustel. Kaebuses selgitatu järgi puuduvad B.T varasemad rikkumised ning kohtuväline menetleja ei ole põhjendanud menetluse mittelõpetamist käesoleva menetluse asjaolusid arvestades. Kohus kaebuses esitatud seisukohaga menetluse lõpetamiseks ei nõustu. Riigikohus on oma lahendites korduvalt märkinud, et VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja lõpetada väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel. Tegemist on seadusandja poolt menetlejale antud õiguse, mitte aga kohustusega. Menetlejal on reeglina süüteo asjaolude ilmnemisel menetlemise kohustus, millest VTMS § 30 näeb ette erandid. Eeltoodust tuleneb seega, et süüteo toimepanemisel tuleb avalikku menetlushuvi ja menetluse läbiviimist ka eeldada. Väärteomenetlus ei anna menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, kuid need võib tuletada KrMS § 202. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Mõlema kriteeriumi puhul on tegemist määratlemata õigusmõistetega, mille sisustamine jääb kohtu kaalutlusõiguse piiresse. Kui ka jaatada
lg 1 tuleneva süüteo osas menetlusaluse isiku süü suuruse väiksust (isik pani süüteo toime hooletusest, liiklusõnnetusega tervisekahjustusi ei tekitatud), esineb mõlema teo puhul avalik menetlushuvi, mille tõttu ei saa väärteomenetlust kummagi rikkumise osas lõpetada. Avalikkuse huvi liiklusohutuse ja liiklusnõuete rikkujate suhtes karmide meetmete kohaldamise vastu on kõrgendatud. Kohtu hinnangul ei ole huvi kõrgendatud pelgalt mitte joobes juhtide ja 6
lg 1 rikkumise puhul tuleb siinjuures arvesse võtta ka isiku käitumist süüteojärgselt ning ajalis-ruumilise läheduse tõttu mõlema teo olulisel määral seotust üksteisega. Esimese ja hooletusest põhjustatud rikkumise toimepanemine tõi endaga kaasa teise tõsisema rikkumise. Isiku kohene tegevus liiklusõnnetuse toimepanemise järgselt ei olnud suunatud kahju heastamisele, vaatamata teadlikkusest kahju tekitamise osas. Liiklusõnnetuse läbi tekitati kahju sh xxx AS-le, menetlusalune isik sündmuskohale asjaolude selgitamiseks ei jäänud, vaid lahkus sündmuskohalt sellest nõuetekohaselt teavitamata. Sündmuskohalt lahkumise näol on tegemist kohtu hinnangul eriliselt taunimisväärse teoga. Avalikkuse huvi on suunatud sellele, et süütegude asjaolud saaksid tuvastatud, menetlus oleks võimalikult kiire ning riik toimepandud süüteole vastavalt reageeriks. Sündmuskohalt lahkumine töötab toodud loetelule vastu. Nii on kohtuvälinegi menetleja märkinud, et üldjuhul soovitakse liiklusõnnetusest mitte teavitades varjata mõnda teist eelnevat toimepandud rikkumist või konkreetset toime pandud liiklusõnnetust ning sellega takistada menetluse igakülgset läbiviimist.
lg 1 süüteo osas tuleb eraldiseisvalt märkida ka, et kohus tuvastas, et antud süüteo pani B.T toime tahtlikult. Tahtlikult toime pandud õiguserikkumise puhul ei saa aga kohtu hinnangul käesolevas asjas rääkida ei kaebaja eriliselt väikesest süüst ega avaliku menetlushuvi puudumisest. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 1 näeb liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. KarS § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suuruseks on neli eurot. Kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavat mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse KarS § 63 lg 3 kohaselt karistus iga väärteo eest eraldi. Kohtuväline menetleja on
lg 1 alusel menetlusalust isikut B.T karistanud rahatrahviga x trahviühiku ulatuses, s.o x eurot, mis on alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.
lg 1 alusel on B.T karistatud rahatrahviga x trahviühiku ulatuses, s.o x eurot, mis on samuti alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Käesolevas asjas on kaebaja oma süüd tunnistanud ja avaldanud kahetsust, mis on vastutust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. Raskendavad asjaolud puuduvad. Toimiku materjalide kohaselt ei ole isikut varem süütegude toimepanemise eest karistatud. Arvestades kergendavate asjaolude esinemist ja raskendavate puudumist ning isikul varasema karistatuse puudumist, on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule määratud rahatrahve võib vähendada poole võrra, sest ka väiksemad rahatrahvid mõjutavad B.T , keda ei ole varem väärtegude toimepanemise eest karistatud ning 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.