← Eesti

1-08-17149/18

Obsah (10)§ 309§ 118§ 119§ 63§37§ 180§ 179§ 175§ 337§ 181

Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4.septembril 2009, Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-17149 (08913000006) Kohtu koo

§ 309lg 3, §311, § 313, § 315, § 318 lg 1, § 319 lg 1-3, kohus OTSUSTAS: T.T tunnistada süüdi Kar

S § 293 lg 2 p 2 järgi. Mõista T.T-le karistuseks KarS § 293 lg 2 p 2 järgi vangistus 9(üheksa) kuud. KarS § 73 lg 1, 3 kohaldamisega mitte pöörata T.T-le mõistetud vangistust täitmisele, kui ta 3-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada T.T-le alates

  1. septembrist
  2. CD 21108 ja CD 21208k1 jätta jätta kriminaalasja juurde. Välja mõista T.T-lt riigituludesse menetluskulud: 6525 krooni sundraha ja 124,20 krooni kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB või arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbank , viitenumber
  3. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise viimane päev on
  4. september
  5. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav maakohtu kantseleis alates 21.09.
  6. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul. Apellatsiooni esitamise viimane päev on 1.oktoober
  7. Asjaolud ja põhjendus.
  8. Süüdistus. T.T süüdistatakse selles, et tema, olles alates juulist 2005 xxx juhataja - seega ametiisik KarS § 288 lg 1 mõttes ning omades ametiseisundit Korruptsioonivastase seaduse (RT I 199, 16, 276; edaspidi KVS) § 3 lg 2 mõttes, pani toime pistise nõudmise Ixxx Hxxxjärgmise tegevusega: 22.01.2008 ja 28.01.2008, oma töökohas xxx ruumides xxx, kasutades ära ametiseisundit KVS § 3 lg 2 alusel (olles õiguspädev võtta vastu teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid) ning olles huvide konfliktis KVS § 25 lg 1 (kui ametiisik peab tegema oma töö- või teenistuskohustuste raames otsuse, mis oluliselt mõjutab tema enda, tema lähisugulaste või -hõimlaste majandushuve) mõistes, nõudis I.xxx kui xxx maaüksusel asuva kinnistu 80201:002:0348 omanikult, pistisena kinnistul asuva tee aluse maa (mõõtmed ca 450-500m2 ning turuväärtus 12.02.2008 tulenevalt xxx kinnisvara hindaja K.Sxxxeksperthinnangust nr. 32 936 ca 80846-89829 krooni) müüki oluliselt alla turuhinna, eesmärgiga liita antud maatükk oma abikaasa ema (lähihõimlane vastavalt KVS § 19 lg 5 järgi) Hxxx Lxxx kuuluva kinnistuga 80201:002:
  9. Maatüki müümise korral I.Hxxx poolt T.T-le T.T xxx juhatajana kooskõlastaks IxxxHxxx kinnistule rajatava kaevu projekti nr. K-110-07 ja samuti ei looks edaspidi tulevikus takistusi I.Hxxxkuuluvale maaüksusele rajatavatele ehitiste projektidele Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse poolsete kooskõlastuste saamisel. Kuna H.Lxxx kinnistul asuvate ehitise juurde viib ainult üks tee läbi I.Hxxx kinnistu, siis tahtis T.T I.Hxxx kuuluva maa omandamise teel saada H.xxx valdusesse antud teed. H.Lxxxkinnistule rajatava uue tee ehituse korral oleks T.T pidanud kandma kulutusi summas mitte vähem kui 9204 krooni ning seda summat soovis T.T kokku hoida maatüki saamisega. T.T õiguspädevus on sätestatud järgmiste Õigusaktidega: Keskkonnaministeeriumi Põhimäärus3 §
  10. Keskkonnateenistuse juhataja: 1) juhib teenistuse tööd ja tagab teenistusele pandud ülesannete täitmise, andes vajadusel seadusega sätestatud täitevvõimu volituste täitmiseks korraldusi; 2) täidab temale antud juhiseid ja korraldusi või teatab takistustest nende täitmisel; 5) allkirjastab teenistuses koostatud dokumendid kooskõlas teenistuse põhimääruse ja ministeeriumi asjaajamiskorraga; Keskkonnaministeeriumi asjaajamiskord. 1.5 Asjaajamiskorras ja asjaajamisjuhendis kehtestatud nõuete täitmise eest keskkonnateenistuses vastutab keskkonnateenistuse juhataja. 1.6 Asjaajamiskorra nõuete täitmist dokumentide menetlemisel ning täitmise tähtaegadest kinnipidamist struktuurüksuses kontrollivad ning selle eest vastutavad struktuurüksuste juhid. 4.1 Dokument registreeritakse dokumendi saabumise päeval 4.2 Iga dokumendi liikumine ja selle lahendamise käik peab olema kajastatud dokumendiregistris. Struktuurüksuse juhatajad vastutavad nende antud resolutsioonide ja dokumentide lahendamise käigus märkimise eest dokumendiregistrisse. 4.6 Dokument täidetakse kas dokumendis või resolutsioonis märgitud tähtajaks. Kui täitmise tähtaega ei ole määratud, täidetakse dokument hiljemalt 30 päeva jooksul, kui seadusest ei tulene teisi tähtaegu. Keskkonnaministeeriumi Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse Põhimäärus4 II jagu § 7 p.
  11. kohaselt keskkonnateenistus vaatab läbi ja annab seisukoha projektidele ja planeeringutele seaduses ettenähtud juhtudel ja ulatuses; III jagu § 8 kohaselt teenistust juhib juhataja, kes: 1) juhib teenistuse tööd ja tagab teenistusele pandud ülesannete täitmise, andes vajadusel seadusega sätestatud täitevvõimu volituste täitmiseks korraldusi; 4) kontrollib temale alluvate teenistujate teenistuskohustuste täitmist; 5) allkirjastab teenistuses koostatud dokumendid kooskõlas teenistuse põhimääruse ja ministeeriumi asjaajamiskorraga; Eirates ülaltoodud põhimäärustes ja asjaajamiskorras sätestatud kohustusi, T.T kasutades oma ametiseisundit viivitas kaevu projekti nr. K-l 10-07 registreerimisega, hoidis nimetatud projekti dokumentatsiooni oma kabinetis, ei registreerinud seda nõuetekohaselt süsteemis "Postipoiss" ning ei andnud seaduses ettenähtud tähtajal Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse ametnikele menetlemiseks, pannes sellega I.Hxxx, kui kaevu projekti nr. K-l 10-07 kooskõlastust taotleva isiku olukorda, kus viimane oli sunnitud pidama T.T-ga xxx maaüksusel asuva kinnistul 80201:002:0384 asuva tee aluse maa müügi osas sundkorras läbirääkimisi, olles sõltuvuses T.T, kui ametniku otsusest kaevu projekti nr. K-l 10-07 ja antud maale tulevikus rajatavate teiste ehitiste projektide Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse poolsete kooskõlastuste saamisel. T.T kooskõlastas 11.12.2008 Ida-Virumaa Keskkonnateenistusse saadetud kaevu projekti nr. K-110-07 alles 24.01.2008, ületades Keskkonnaministeeriumi asjaajamiskorra p-s 4.6 ettenähtud 30 päevast tähtaega. 28.01.2008 vestluses I.Hxxxa T.T mainis, et edaspidi on veel tarvis teistele antud maale rajatavatele ehitiste projektidele Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse poolseid kooskõlastusi saada. Peale seda, kui IxxxHxxx29.01.2008 andis teada, et ta ei soovi T.T-le antud maad müüa, ähvardas T.T edaspidi Ixxx Hxxx mitte anda enda poolt Ida-Virumaa Keskkonnateenistusest ühtegi kooskõlastust. Oma tegevusega T.T pani toime ametiisiku poolt vara üleandmise nõudmise vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades paneb toime seadusega lubatud teo ning asetas selleks isiku olukorda, kus ta oleks sunnitud andma pistist, hoidmaks ära kahjulikke tagajärgi oma seaduslikele huvidele ja Õigustele, s.o KarS § 293 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2.Tõendid T.T end süüdi ei tunnistanud. Ta andis ütlusi, et ta kohtus Ixxx Hxxx 2008.a. jaanuarikuus kahel korral oma tööruumis xxx(edaspidi KKT) juhataja kabinetis. Süüdistusaktis nimetatud ajal oli ta Ida-Viru KKT juhataja. Tema kui KKT juhataja ametikohustuste hulka kuulus sissetulnud posti läbivaatamine ja suunamine vastavatele ametnikele. Sissetulnud dokumendid toodi tema kabinetti lauale ilma registreerimata. Ta vaatas need läbi esimesel võimalusel ( tavaliselt samal või järgmisel päeval, kuid tuli ette ka pikemaid vaheaegu, kui ta viibis komandeeringus mitu päeva ). Tema poolt läbi vaadatud korrespondents läks referendi kätte, kes registreeris selle asjaajamisprogrammis „Postipoiss“ näidates ära ametniku, kellele dokument täitmisele suunati. (Sellisel moel ei olnud vaja üht kirja kaks korda „Postipoisist“ läbi kanda.) Ametnik, kellele dokument suunati, valmistas ette vastuse projekti. Vaid temal kui KKT juhatajal oli õigus allkirjastada KKT-st välja saadetavad dokumendid. 2008.a. jaanuarikuus kohtus ta esmakordselt Ixxx Hxxxa KKT ruumides. I. Hxxx tuli tema kabinetti ja pöördus küsimusega Viru Geoloogia OÜ-st KKT-sse kooskõlastamiseks saadetud puurkaevuprojekti kohta, sest kantseleis kaevuprojekti ei leitud. Peale kaevuprojekti küsimuse rääkisid nad Ixxx Hxxxa ka muudest asjadest. Kuna Irxxx Hxxx kinnistu ja tema naiseema Hxxx Lxxx kinnistul on ühine piir, siis arutasid nad piirivahetust ja piirinaabri kooskõlastust, mida IxxxHxxxl oli vaja saada HxxxLxxxseoses uue maja ehitamisega. Need olid teemad, mille arutamisel ta osales mitte KKT juhatajana vaid Ixxx Hxxx piirinaabrina. IrxxxHxxx oli kaasas krundi plaan, mille järgi nad arutasid piirivahetust. Piirivahetuse küsimus oli üleval juba varem, sest Toila Vallavalitsus tema naiseemale maa erastamisel ei erastanud krundi juurde teed, mida mööda pääseb krundile: tee jäi vallale kuuluvale munitsipaalmaale. Kokkuleppe kohaselt pidi tee all oleva maa erastamine toimuma siis, kui vald erastab munitsipaalmaa, mis piirneb naiseema krundiga. Munitsipaalmaa, millel asub tema ämma krundile viiv tee, erastati, kuid erastamise käigus jäeti lahendamata küsimus teest, mis viib tema ämma krundile. Osa teest jäi naaberkrundi sisse. Kuna naaberkrunti läbiv tee on ainus tee, mille kaudu on võimalik tema ämma krundile pääseda, siis tee küsimuse lahendamine naabriga oli talle oluline. Kuigi naabrite vahel ei olnud tee kasutamisel probleeme, ei ole välistatud, et need võiksid tekkida tulevikus. Sel kohtumisel leppisid nad kokku, et Irxxx xxxuleb tagasi 25.01.
  12. Sel päeval Irxx Hxx helistas ja teatas, et ta ei saa tulle, sest laps jäi haigeks. Telefonitsi lepiti kokku kohtumise uus aeg 28.01.08, mil see ka tema kabinetis toimus. Pärast tema esimest kohtumist xxx Hxxx otsisid nad (T.T, T.T Kxxxov ja tema) IxxxHxxxa puurkaevu projekti. Nad leidsid selle tema (KKT juhataja) kabinetist teiste dokumentide vahelt. 2008 jaanuaris ja eelmise aasta lõpul oli väga palju posti, mistõttu puurkaevu projekt oli jäänud teiste dokumentide vahele. Koheselt suunas ta projekti veespetsialistidele ning see registreeriti Postimehes. Projekt menetleti kiiresti ja 25.01.08 oli see tema poolt allkirjastatud. 25.01.08 oli reede ning esmaspäeval 28.01.08 pidi Irxxx Hxxx ise kohale tulema, siis ei saadetud kooskõlastust Viru Geoloogiasse posti teel. 28.01.08 saigi Irina Hein kooskõlastuse KKT-st kätte. Kohtumisel 28.01.08 KKT-s tema kabinetis arutasid tema ja Ixxx Hxxxpiirinaabritena piirivahetust ja piirinaabri kooskõlastust Irina Heina ehitatava maja projektile. Ixxxa Hxxx küsis ka võimalike uute kooskõlastuste kohta. Ta seletas, et ka ehitusprojekt kooskõlastatakse KKT-s. Tihti seda ka tehakse: kui vald peab vajalikuks, siis saadab ta projekti KKT-sse arvamuse saamiseks vee küsimustes. KKT annab oma arvamuse, kuid see ei ole siduvKKT arvamuse eiramine ei too kaasa sanktsioone. Vestluses Ixxx Hxxxga kui naiseema piirinaabriga 28.01.08 ei nõudnud ta maatüki müüki kooskõlastuste eest vaid toimus tavaline naabrite arutelu. IxxxHxxxa käitumine tema suhtes oli väljapressimine. Kannatanu Ixxx Hxxx ütlused. Aastal2007 kinkis mu isa T.T Kxxxo mulle xxx külas asuva kinnistu. Mul oli plaan kinnistule maja ehitada, sellepärast oli vaja puurkaevu. Pöördusin Viru Geoloogiasse puurkaevu projekti saamiseks. Viru Geoloogias seletati mulle, et kõigepealt ma pean käima vallavalituses, kust saab ehitamistingimused. Oli vaja KKT-st saada luba kaevu projekteerimiseks. Kui need olid olemas, siis Viru Geoloogia võttis puurkaevu projekti käsile. Kuna mul oli kiire, siis küsisin, kuidas projekt valmib. Viru Geoloogias seletati, et nemad teevad projekti ja saadavad käsipostiga KKT-sse, kus kooskõlastuse aeg on 1 kuu. Hakkasin projekti otsima

(2007)detsembri lõpus, sest Viru Geoloogias öeldi, et teine samal ajal saadetud projekt on olemas, aga minu oma ei ole, sest see pole KKT-sse jõudnud. 2008.a. jaanuaris pöördusin KKTsse: esmalt helistasin ja küsisin, kas minu projekt on registreeritud. Sekretär ütles, et ei ole. Järgmisel päeval läksin KKT-sse. Küsisin referendilt, kas projekt on üles leitud, kas on võimalik, et see on kadunud. Referent vastas, et minu projekti ei ole registreeritud- ju siis on ta kadunud või ei ole KKT-sse saabunudki. Kuna referent ütles, et dokumentide registreerimine käib peale seda, kui KKT juhataja on need viseerinud, siis palusin juhatajaga kokkusaamist. Läksin kõrval asuvasse KKT juhataja kabinetti ja sain T.T-ga seal kokku. Kohtusin temaga elus esimest korda: isalt olin kuulnud, et naaberkrundi omanik on T.T, aga ma ei teadnud, kes ta on ja polnud temaga kohtunud. T.T kabinetis sain temalt ka teada, et naaberkinnistu omanik on hoopis tema ämm Helene Lille. Kohe, kui ma kabinetti astusin, end tutvustasin ja ütlesin, et minu projekt on kadunud, vastas T.T vastas mulle, et aga teie projekt on täitsa olemas, ärge muretsege selle pärast. Projekti ta mulle ei näidanud ja tol päeval ma kooskõlastatud projekti kätte ei saanud sain juhataja sõnadest aru, et see ei ole veel kooskõlastatud. Samas T.T palus mult maaüksuse plaani. Näitasin plaanil oma maaüksuse piirid. T.T rääkis, et tema arvates on piirid ebaloogiliselt paika pandud. Talle ei meeldinud, et läbi minu maatüki jookseb tee, mis viib tema ämma juurde. See on tavaline külatee, mis algab minu maatükilt ja läheb veel ca 5 meetrit läbi minu minule kuuluva maa nurga. Isa kasutas seda teed, kui maja ehitas, kuid teinud uue tee, ei kasutanud ta enam vana. Kuna mina kavatsesin teist maja ehitada, siis oli plaanis seda teed jälle kasutama hakata. T.T ütles, et tahab seda teed endale, sest tee jookseb läbi tema ämma põllumaa. Ta tegi mulle ettepaneku mõelda maatüki müümisest temale. Ma ütlesin, et mind ei häiri, et tema ämma juurde viiv tee läheb lläbi minu kinnistu. T.T ütles, et kui praegu ei teki mingeid pretensioone, siis tekib neid tulevikus meie lapselastel, või siis, kui ma otsustan oma maja müüa. Ma vastasin, et mul ei ole plaanis maja müüa ja praegu tee kasutamisega probleeme ei ole. Kui ma küsisin, millal ma võin oma kaevuprojekti saada, siis T.T pakkus saada järgmine kord kokku 28.01.
  1. Saanud T.T-lt vastuse, et see projekt on KKT-s olemas, helistasin ühel teisel päeval referendile ja küsisin, et kas mu projekt on registreeritud. Ta vastas, et ei seda projekti siiamaani ei ole. Pöördusin enne 28.01.2008 kohtumist õiguskaitseorganitesse, sest T.T 22.01.2008 kohtumisel käskis mul mõelda maa müümisest, ja andis mõista, et maa müümine on põhiline küsimus, alles pärast seda ma saan oma puurkaevu küsimuse lahendada. 28.01.2008 kohtusin. T.T-ga KKT juhataja kabinetis. Arutasime maatüki müümist. Selle arutamise juures kasutasime minu maatüki plaani, mis mul kaasas oli, sest mul oli vaja T.T ämma Hxxx Lxxx kui naabermaatüki omaniku kooskõlastust. T.T näitas, kust ja kui suurt maatükki ta minu kinnistust tahab osta. T.T tahtis teada, et kui ma olen nõus maatükki müüma, mis oleks selle hind. Mina ei osanud midagi vastata. T.T pakkus, et ta võib ise protseduuri korraldada: valla töötajad mõõdavad maa ära ja määravad hinna. Vestluse lõpus küsisin, mis saab puurkaevu projektist, mis staadiumis see on? Sain vastuse, et see on referendi käes, seda registreeritakse. Küsisin, kas ma saan seda projekti kohe kätte. Mul oli vaja ka naaberkinnistu omaniku nõusolekut. Kuna naaberkinnistu omanikuks oli T.T ämm, siis küsisin, kuidas nõusolekut saada, kas ma ise siis lähen ise ta ämma juurde. T.T lubas ise ämma juurde minna ja rääkida. Kuna naabri nõusoleku saamine venis, sest T.T ämm elas Tartus, siis käisin ise tema juures. Maatüki müüki T.T-le arutasin ka oma abikaasaga. Me otsustasime, et ei saa maatükki T.T-le müüa, sest vallavalituse tingimuste kohaselt, kui ma tahan müüa kinnistu teist ehitist, siis peab maatüki suurus olema 1 ha. Kohtumisel Härra T.T-ga küsisin, kas pean tegema KKT-s veel kooskõlastusi. Ta ütles, et jah, ma pean veel mingid kooskõlastused saama. Peale seda ma lugesin uuesti projekteerimistingimused läbi, ja sain teada, et maja ehitusprojekti ei pea KKT-s kooskõlastama kuid 28.01.08 arvasin, et tuleb teha veel üks kooskõlastus KKT-s. Kohtumisel 28.01.2008 andsin ma nõusoleku maatüki müümiseks T.T-le. Ütlesin, et ma olen seda arutanud oma abikaasaga ja olen nõus müüma, kui ma olen kindel , et sellega ei kaasne probleeme. Pärast 28.01.08 kohtumist suhtlesin T.T-ga mitmel korral. Pärast 28.01.2008 ma helistasin ja ütlesin, et me ei hakka seda maatükki müüma. T.T vastas mulle telefoni teel, et siis on meie läbirääkimised lõppenud, mingit kooskõlastamist ma enam ei saa. Sel ajal ma arvasin, et on vaja saada veel kooskõlastusi ja ma kartsin ka teisi tagajärgi: näiteks seda, et et ma ei saa T.T ämma nõusolekut maja ehitamiseks ja xxx vallavalitsus teeb mingeid takistusi. Selleks andis alust varem Toila Vallavalitsuses maakorraldaja Hxxxs Koxxx toimunud jutuajamine. Ta küsis, kas ma olen maatüki uus omanik ja kas ma tean, et osa maatükist läheb üle naabrile. Minu vastusele, et ma kokkulepetest ei tea ja mingit maatükki ma kellelegi üle ei anna, ütles ta, et kui ma ei täida seda kokkulepet, siis vald ei tee midagi minu küsimuste lahendamiseks. Tunnistaja T.T Vexxxstrxxütlused. Jaanuaris 2008 töötasin KKT-s nooremreferendina. Minu vahetu ülemus oli T.T . Minu töökohustuseks oli kõigi dokumentide vastuvõtmine. Valmistasin neid ette ja andsin üle juhatajale, kes suunas need spetsialistidele. Alles pärast seda registreerisin dokumendid koheselt arvutiprogrammis Poisspoiss. Juhataja vaatas dokumendid saabumise päeval läbi, viseeris need ja andis tavaliselt samal päeval mulle tagasi registreerimiseks. Kui juhatajat majas polnud, võisid dokumendid tema laual seista rohkem, kuid mitte rohkem kui kaks päeva. Vaid juhataja puhkuse ajal asendas teda Txxx Sixxxa. Seda, et mõni taotlus oleks jäänud registreerimata, polnud juhtunud. Ixxxa Hxxx käis oma puurkaevu projekti küsimas. Nägin, kui ta istus T.T kabinetis sel päeval. Projekti me kohe ei leidnud ja hakkasime järgmisel päeval koos Koxxxa seda otsima. Kõigepealt vaatasin, et Viru Geoloogiast oli projekt saadetud, siis vaatasime kõik lauad läbi ja küsisime T.T-lt , kas äkki on see tema laua peal. T.T küsis, kas selline projekt on üldse tulnud. Ma ütlesin, et tuli. Projekti leidmise momendil ma olingi T.T kabinetis. Nägin, et ta leidis projekti oma paberite vahelt ja ütles, et äkki on see.Projekti leidsime T.T laualt. Registreerisin projekti kohe Postipoisis. See oli adresseeritud xxx Järgmisel päeval Komarkov tegi vastuse ja mina panin selle posti. Tunnistaja T.T Kxxxov
  2. aastal töötasin KKT veespetsialistina. Minu töökohustuseks oli ka eraisikute poolt esitatud kaevu projektide menetlemine. Koostasin korralduse projektid- vaatame, kas kinnistul on vaja uut puurkaevu ja vastame isiku avaldusele. Kui isik saab vastuse, siis pöördub kohaliku omavalitsuse poole. Juhtub ka nii et enne meid käib isik kohalikus omavalitsuses ja saab load enne meie poole pöördumist. Kui me paber on väljastatud, siis inimene leiab projekteerija, kellel on litsents ja projekteerija teeb projekti. Valmis projekti osas kontrollime, kas see vastab nõuetele ja kui projekt vastab nõuetele, siis kooskõlastame. Seadus ei näe ette kohustuslikku kooskõlastamist, kuid kohalikud omavalitsused nõuavad vahel ja siis projektid saadetakse meile kooskõlastamiseks. 2008.a. jaanuaris tegelesin Irina Heina puurkaevu projektiga ja andsin sellele kooskõlastuse. Tegemist oli kinnistuga, millel puudub tsentraliseeritud veevärk, seepärast me anname nõusoleku puurkaevu ehitamiseks. Projekti kooskõlastuse tähtaeg on 1 kuu taotluse registreerimisel pandud viseerimisest. Projekti andis kätte referendilt tööruumides umbes samal ajal, mil on tehtud vastus. Projekti esitas KKT-sse Viru Geoloogia. IxxxHxxx helistas Viru Geoloogiast, et teada saada, millal ta projekt kooskõlastatakse. Vastasin, et hetkel tema projekt on menetluses. Kontrollisin, kas mingi märk on olemas, siis uurisin referendilt, kas temal on mingi märk sellest projektist, aga tema ka ei teadnud midagi. Siis otsustasime, et seda projekt ei ole meile esitatud. Teatasin seda Ixxx Hxxx. Sellega meie telefonivestlus temaga lõppes. Siis ma pöördusin referendi poole. Ta ütles, et projekt on tema emailis või teiste paberite hulgas. Lxxx Mxxxa ütlused. Töötasin 2007.aasta lõpus ja 2008.aasta alguses OÜ Viru Geoloogia. IrxxxHxxx tellis puurkaevu projekti ja puurimise. KKT-sse edastasime Ixxx Hxxx lihtkirjaga aadressil xxx olles selle eelnevalt registreerinud. KKT pidi vastavalt seadusele selle läbi vaatama ja 1 kuu jooksul tagastama. IxxHexx pöördus korduvalt ja uuris, kas projekt on valmis, miks kaevu ei puurita. Ta võttis ühendust KKT-ga ja selgus, et tema projekt ei ole seal registreeritud. Selliseid juhtumeid pole rohkem olnud. Tunnistaja Mxxk Växxx ütlused. Telefonikõnes isaga pidasime silmas vanaema kui kinnistu omaniku ja piirinaabri kooskõlastuse kohta allkirja ja seda, et vanaema võiks kooskõlastuse juurde midagi kirjutada. Küttepuudega maksmine oli nali- lõõpimine. ee kasutamiseks takistusi ei ole olnud ega ole. Kohtuistungil avaldatud tõendid. Viru Geoloogia OÜ blanketil kiri Ida-Virumaa Keskkonnateenistusele puurkaevu K-l 10-07 projekti saatmisest on dateeritud 11.12.07 ja kannab numbrit
  3. Sellel on T.T resolutsioon 24.01.08 L.Bxxx (tl 25). Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse blanketil olev, KKT juhataja T.T poolt allkirjastatud kiri Viru Geoloogia OÜ-le on dateeritud 25.01.08, kannab numbrit 32-6-1-/7359-2 ja pealkirja "Veehaarde puurkaevu projekt K-l 10-07 ning on vastuseks 11.12.07 kirjale nr
  4. Kirja koostaja on A.Kxxx(tl 63). Dokumendiregistri Postipoiss väljatrükist nähtub, et Viru Geoloogia OÜ kiri, mis sai registrinumbri 32-6-1-/7359, on registreeritud 24.01.08 ja suunatud täitmisele Ljudmila Bogdanovile (tl 64). Keskkonnaministri 18.06.04 käskkirjaga nr 561 kinnitatud Keskkonnaministeeriumi asjaajamiskorra (edaspidi Kord) p 1.5 kohaselt vastutab ajaajamiskorras ja asjaajamisjuhendis kehtestatud nõuete täitmise eest keskkonnateenistuse juhataja (tl 80). Korra p 4.
  5. kohaselt registreeritakse dokument selle saabumise päeval ja Korra p 4.
  6. kohaselt täidetakse dokument hiljemalt 30 päeva jooksul (tl 98, 100-101). xxx õiendi on 25 m pikkuse ja 3 m laiuse tee kõige odavamaks võimalikuks ehitushinnaks 9204 krooni. See sisaldab 30 cm muldkeha eemaldamise koos laialiajamisega, aherainega tagasitäite ja tihendamise (tl 70-72). AS Talter hinnapakkumine kõige odavama tee rajamiseks xxx nr 80201:002:0118 elumajani juba olemasolevalt sõiduteelt oli 53.985 krooni (tl 73-75). Kinnisvarafirma Oberhaus eksperthinnangu kohaselt xxx maaüksuse (80201:002:0384) turuväärtus 05.09.08 1,8 miljonit krooni. Hoonestamata kruntide turuväärtus oli 200-300 kr/m2 (tl 135-141). Jälitustoimingu protokoll. Kohus, kontrollinud kaitsja taotlusel jälitustoimingute seaduslikkust, veendus, et nii T.T lauatelefonilt nr 3324400 ja sellele lauatelefonile tehtud kõnede, tema mobiiltelefonilt nr 5033985 ja sellele mobiiltelefonile tehtud kõnede salajaseks pealtkuulamiseks 28.
  7. 08 ja 29.01.08 oli olemas pädeva kohtu luba. Pädeva kohtu luba oli olemas ka Ixxx Hxxxxpoolt 28.01.08 kuriteo matkimiseks T.T suhtes. Jälitustoimingute protokollis (tl 40-42, lisa tl 43-58) on fikseeritud kahe erineva jälitustoiminguga kogutud tõendid:

§ 118

järgi T.T töötelefoni ja tema mobiiltelefoni kõnede salajast pealtkuulamise ning

§ 119järgi kuriteo matkimisega saadud teave.

Jälitusprotokolli kohaselt xxxxxx poolt T.T suhtes teostatud kuriteo matkimisel 28.01.08 kell 13.11 Ida-Virumaa KKT ruumides xxx T.T kabinetis räägitakse rohkem maa müügist, kuigi Irina Hein soovib saada kaevuprojekti kooskõlastust. Peale seda, kui Irina Hein annab vihjamisi mõista et maa müük võib kõne alla tulla, ütleb T.T et kaevuprojekt on tema käes , kuid annab teada, et Ixxxa Hxxxpeab tulema ja tema käest saama kooskõlastuse majaehitusprojektile (tl 41). Protokolli lisaks oleva stenogrammi tekstist nähtub, et T.T poolt algab vestlus küsimusega Ixxx Hexxx„Mis te nüüd välja nuputasite?“. Irxxx xxxüsimusele „Selle maaga või?“ vastab T.T jaatavalt ja küsimusele „Kui palju te tahate?“ vasta T.T „rohkem ei taha, kui selle tee servast siia üles.. siit saaks tipuga kokku“. Väitele „võib-olla saakski müüa, kui selle puurkaevuga läheks asi edasi“, vastab T.T „eks ta ikka läheb“. Küsimusele „Kas projekt on ikka teie käes, kusagile kaduma ei läinud?“ vastab T.T „ei-ei, ma jätsin ta üles.. juba käis läbi ..et sellega ei ole probleemi ja jätkab kohe „Siis peaks nagu hinda mõtlema ja nii edasi. Ega ma ei tea, kuidas Maa-amet seda teeb, tuleb midagi uuesti mõõta". T.T ei kinnita nõusolekut IxxxHexxxa väitega, et kõigepealt tuleks (maa) hinnata ja I.Hxxx küsimusele "Kui palju teie selle eest pakuksite?" vastab ta "Mina ei oska siin midagi pakkuda". Järgneb T.T selgitus, et ta kardab probleeme tee kasutamisega tulevikus ja I. xxxelgitus, et probleeme ei tule. Seejärel I.Hxxxjärjekordselt küsib oma puurkaevu projekti kohta- kas see on olemas ja ega see kaduma ei lähe. T.T seletab, et projekt on olemas, läbi vaadatud, kaaskiri tehtud. I.Hxxx mitmekordsele küsimusele, kas ta saaks selle kohe kaasa võtta, et Viru Geoloogiasse ära viia, järgneb vastab T.T esimesel korral küsimusega "Ah?" ja teisel korral "ei, tähendab kaardi koopia on vaja teha..., selle saab kätte küll.. Nii et sellega saab korda küll.. Registrist läbi lasta " ( tl 46-48). Ixxx Hexxxküsimusele, kas KKT-st on veel vaja saada kooskõlastusi, vastab T.T jaatavalt ja nimetab korduvalt, et ehitusprojekt tuleb KKT-s kooskõlastada (tl 49, 50,51). Järgneb jutt T.T ämmalt kui naaberkinnistu omanikult kooskõlastuse saamise võimalustest, mille käigus T.T viib jutu uuesti maa mõõtmisele , pakub välja, et valla maamõõtja seda teeks ja I.Hxxxa ettepanekule erafirmast hindaja väljakutsumiseks vastab, et nendega on keerulisem, neile tuleb maksta(tl 52). Jälitusprotokollis fikseeritud (tl 41, lisad tl 44-46, 54-55) T.T vestlustes 28.01.08 HxxxKxxxja oma poja Mxxx T.T-ga väljendas huvitatust IrxxxHxxx maa saamiseks ja soovi saada seda madala hinnaga. Kõnes Mxx T.T-ga väljendab ta ka arvamust, et vaja on saada 450500 m2. Kõnes 29.01.08, kui I. Hein teatas, et ta otsustas maad mitte müüa, teatas T.T talle, et I.Hxxx ei saa enam ühtegi kooskõlastust (tl 41, 56). Lisaks jälitustoimingu protokollile uuris kohus jälitustoimingute vahetuks tulemiks olnud teabesalvestisi- T.T telefonidel toimunud kõnede salajaste pealtkuulamiste salvestisi ning Irxxx Hxxa poolt T.T suhtes 28.01.08 toimunud kuriteo matkimise audiosalvestist. Kuna jälitustoimingu protokolli ja salvestiste tõenditena lubatavuse ja usaldusväärsuse kohta osas väljendasid riiklik süüdistaja ja süüdistatava kaitsja vastandlikke seisukohti, siis peab kohus vajalikuks anda oma seisukoht. Prokurör esitas seisukoha, et tõendiks on nii jälitustoimingu protokoll kui selle aluseks olevad teabesalvestised. Kaitsja leidis, et tõendiks saab olla vaid jälitustoimingute protokoll Protokolli kui tõendi usaldusväärsuse pani kaitsja kahtluse alla selles esinevate ebatäpsuste pärast. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga, et tõendiks on vaid jälitustoimingu protokoll: Riigikohtu 07.05.09 otsuse nr 3-1-1-21-09 p 9.2. on öeldud, et

§ 63

lg 1 koha eristatakse iseseisva tõendiliigina jälitusprotokolli, jälitusprotokollile lisataval salvestisel ei ole enam iseseisvat tõenduslikku tähendust ja kohtuotsuses saab tugineda vaid jälitusprotokollile kui tõendile. Kohus leiab, et Irina Heina poolt T.T suhtes 28.01.08 kuriteo matkimine on jälitustoimingu protokollis kajastatud korrektselt, mistõttu on jälitustoimingu protokoll usaldusväärseks tõendiks T.T töötelefonil nr 3324400 ja tema mobiiltelefonil nr 5033985 28.01.08 ja 29.01.08 toimunud kõnede salajase pealtkuulamise vormistamisel jälitusprotokollis esineb mitmeid ebatäpsusi: 28.01.08 kell 17.33 ja 29.01.08 kell 16.46 T.T ja Mikk T.T vahel ning 29.01.08 kell 11.14 T.T ja Ixx Hxxxa vahel toimunud kõnede osas on protokollis näidatud telefoninumber 5279825, mitte T.T mobiiltelefoni number 5033895 (tl 41). Küll aga on number 5033895 kajastatud jälitustoimingu protokolli lisaks olevates stenogrammides (tl 54 -56). Nimetatud lisades on järgmised ebatäpsused; Irina Heina telefoninumbriks on näidatud T.T telefoninumber 5033985 (tl 43, 55), kell 16.46 T.T ja xxxärimäe vahel toimunud kõne kuupäevaks on jälitustoimingu protokolli kohaselt 29.01.08 (tl 41), stenogrammis on märgitud toimumise kuupäevaks 28.01.08 ja kõnelejateks Mxxx T.T Mikk T.T-ga. Riigikohtu 05.12.08 otsuse nr 3-1-1-63-08 p 14.3 kohaselt ei ole välistatud jälitustoimingu protokolli kui tõendi usaldusväärsuse vaidlustamine kohtulikul arutamisel. Jälitusprotokolli vastavust tehnilisele teabesalvestisele peab olema võimalik kontrollida, kuna olles viimase pinnalt koostatud nn tuletatud tõendiks, ei ole välistatud näiteks inimlike eksimuste esinemine teabesalvestisel fikseeritu vormistamisel jälitusprotokolliks. Kui kohtumenetluse poolel või kohtul on tekkinud kahtlus jälitustoimingu protokollis kajastatud teabe õigsuses, tuleb kohtulikul arutamisel kontrollida jälitusteabe kirjaliku fikseerimise tulemuse ehk jälitusprotokolli vastavust jälitustoiminguga saadud salvestise sisule, kuulates või muul viisil vahetult uurides teabesalvesti st ennast. Kohus, uurinud jälitustoimingute vahetuks tulemiks olnud T.T, Ixxx Hxxx, Mxxx T.T ja xxxoxxxu vahel 28.01.08 -29.01.08 toimunud kõnede salajase pealtkuulamise salvestisi, leiab, et jälitustoimingu protokollis esinevate ülalnimetatud ebatäpsuste puhul on tegemist inimliku eksimustega teabesalvestisel fikseeritu vormistamisel, mis ei vähenda jälitusprotokolli kui tõendi usaldusväärsust. Seda enam, et ka süüdistatava ütlused kinnitasid jälitusprotokollis fikseeritud vestluste toimumist. Süüdistatava kaitsja vaidlustas kannatanu IrxxxHxxx ütluste lubatavuse ja usaldusväärsuse põhjendusel, et Irina Heina kui kuriteo matkija kannatanuks tunnistamisega kohtuistungil on rikutud süüdistatava kaitseõigust, sest kannatanu menetlusseisund annab talle võimaluse kohandada oma ütlusi enne enda ütluste andmist uuritud tõendite järgi. Kaitsja leidis, et kuriteo matkijale, kes provotseerib isikut kuriteole, ei saa olla tekitatud kahju. Kohus ei nõustu selle seisukohaga.

§37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik kellele on kuriteoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Ixxx Hxxxe oli tekitatud moraalne kahju tema kohtumisel KKT juhataja T.T-ga 22.01.08, kui ta pöördus ametkonna juhi poole projekti kooskõlastusega venitamise kohta, ei asunud küsimust lahendama vaid sidus kooskõlastuse saamise sooviga omandada tükk Ixxx Hxxx kuuluvast maast. Mure selle pärast, et maa müügiga mittenõustumine võib raskendada kooskõlastuse saamist KKT-s sundis IrxxxHxxxa pärast kohtumist T.T-ga pöörduma õiguskaitseorganitesse. Asjaolu, et 28.01.08 Irxx Hxosales jälitustoimingus kuriteo matkijana ei muuda olematuks temale põhjustatud moraalset kahju. Tõendatud asjaolud. Lähtudes ülalnimetatud tõenditest loeb kohus tõendatuks järgmised asjaolud: Tunnistaja Lxxxa Moxx ütluste ja OÜ Viru Geoloogia kirjaga 11.12.07 nr 224 loeb kohus tõendatuks, et 11.12.07 saatis OÜ Viru Geoloogia KKT-sse kooskõlastamiseks Ixxx Hxxxpuurkaevu projekti K-110-

  1. Tunnistaja xxxesxxxtri ütluste kohaselt vastavalt kehtinud tavale viidi kantseleist kõik sissetulnud kirjad koheselt registreerimata KKT juhataja T.T töölauale Juhataja viseeris need koheselt või hiljemalt 1 -2 päeva jooksul ja edastas kantseleisse, kus need registreeriti. Ixxa Hxxxkaevuprojekti registreeritud ei olnud. Ta asus seda otsima ja see leiti T.T kabinetist pärast seda kui Ixxx Hxxxoli käinud KKT kantseleis ja T.T juures. Koheselt pärast leidmist projekt registreeriti Postipoisis. Väljavõttega Postipoisist on tõendatud, et registreerimise kuupäev oli 24.01.
  2. Sellega on tõendatud, et vahetult pärast 11.12.07 ja kuni 24.01.08 oli Ixxx Hxxx puurkaevu projekt KKT juhataja T.T valduses. Kannatanu Irxxx Hxx, süüdistatava T.T ja tunnistaja T.T ütlustega on tõendatud, et 22.01.08 Ixx Hxxkohtus T.T-ga KKT juhataja kabinetis selgitamaks puurkaevu projekti kooskõlastust. Irina Heina ütlustega on tõendatud, et T.T, kui IxxxHxxxoli end tutvustanud ja teatanud, et tema kaevuprojekt on kadunud, vastas, et projekt on täitsa olemas, ärgu muretsegu. Sellest järeldub, et T.T hoidis projekti registreerimatult enda käes tahtlikult, luues olukorra, kus Irina Hein oli sunnitud pöörduma tema kui KKT juhataja poole saavutamaks tellitud projekti kooskõlastuse menetlemist. Irina Heina ütlustega on tõendatud, et T.T, teatanud, et tema projekt on olemas, küsis talt kinnistu plaani, palus näidata selle piire ja seletas, et ta ei ole rahul kinnistu piiridega, sest tema ämma Hxxx Lxxx kinnistule viiv tee läheb läbi IrxxxHxx kinnistu, ta tahab seda teed endale. T.T tegi ettepaneku mõelda maatüki müümisest ja kui tema küsis, millal võib oma kaevuprojekti saada, tegi T.T ettepaneku saada kokku 28.01.
  3. Seda, et T.T KKT juhatajana pidi allkirjastama ja allkirjastas kõik KKT-st välja saadetavad dokumendid, sh projektide kooskõlastused, kinnitavad nii süüdistatava T.T kui tunnistajate xxxesxxxistri ja T.T Koxxxovi ütlused. Nimetatud kohustus tulenes KKT põhimäärusest. Kohus leiab, et T.T teade, et soovib saada IrxxxHxxx kuuluvast kinnistust maad ning tema ettepanek mõelda maa müügist olukorras, kus IrxxxHxxxpöördus tema kui KKT juhataja poole pikka aega menetlemata puurkaevuprojekti küsimuses, on käsitletav ametiisiku poolt vara nõudmisena seadusega lubatud teo toimepanemise eest. Ixxxa Hxxx ütluste ja jälitustoimingu protokolliga on tõendatud et 28 01 08 KKT juhataja T.T kabinetis toimunud vestlust alustas T.T küsimusega, kas Irina Hein on otsustanud maad müüa. Irina Heina korduvatele küsimustele kaevuprojekti kohta ja kooskõlastuse kättesaamise võimaluse kohta jättis T.T mitmel korral sisuliselt vastamata, et kooskõlastus on valmis Selle asemel viis ta jutu sellele, et soovib osta Irina Heinalt oma ämma krundiga piirnevat maatükki. Kui xxx kes ei osanud öelda soovitud maatüki hinda, avaldas arvamust , et maa tuleks lasta hinnata, teatas T.T, et sellega on probleem- hindajatele tuleb maksta. Ta pakkus välja, et valla maamõõtjad teeks mõõtmise ja hindamise tasuta. Alles kohtumise lõpuosas vastas ta Ixxxa Hxxx järjekordsele küsimusele projekti kohta, et see on lahendatud ja asub sekretäri käes. Küsimusele, kas maja ehituse tõttu on KKT-s vaja kooskõlastada projekte, vastas T.T, et maja projekt tuleb ka kooskõlastada. Irina Heina küsimusele naaberkrundi omaniku T.T ämma Hxxx Lxxxe kooskõlastuse saamise kohta selgitas T.T, et Tartus elav ämm on vana inimene, keda ta tihti külastab, mistõttu võib ta piirinaabri kooskõlastuse ämmalt ise võtta. KKT kirjaga Viru Geoloogia OÜ-le on tõendatud, et Irina Heina kaevuprojekti kooskõlastus oli valmis ja registreeritud 25.01.
  4. Nende tõenditega on tõendatud, et 28.01.08 KKT juhataja T.T jätkuvalt kasutas ära Irina Heina vajadust saada temalt kui KKT juhatajalt puurkaevu projekti kooskõlastus: jättes Irina Heinale teatamata, et kooskõlastus on olemas ning pareerides Irina Heina korduvaid küsimusi projekti ja kooskõlastuse kohta, alustas ta vestlust ja arendas seda ainult Irina Heinale kuuluvast kinnistust maatüki müümise teemal. Mõjutamaks Ixxxa Hxxxsoostuma maatükki müüma, teatas ta viimase küsimusele vastates, et Irina Heinal tuleb hiljem KKT-s kooskõlastada ka ehitusprojekt. Sellega näitas ta IxxxHexxxe, et tema kui ametiisiku poolt seadusliku teo toimepanemine sõltub Ixxx Hexxx poolt maa üleandmisest. Kohus leiab et 22.01.08 ja 28.01.08 T.T nõudis IrxxxHexxxt maad: Ametkonna juhi poolt korduvat ettepanekute tegemiste isiku vara üleandmiseks olukorras, kus inimene tuli tema vastuvõtule ametkonna pädevuses oleva küsimuse lahendamiseks, olles ametkonna juhi poolt pandud olukorda, kus ametkonna pädevuses olev küsimus on lahendamata ning ta ei tea kas, millal ja kuidas tema küsimus lahendatakse, on käsitletav vara nõudmisena. Süüdistatava ütlused, et 22.01.08 ja 28.01.08 KKT juhataja kabinetis tema ja IrxxxHxxxvahelised vestlused maa müügist olid vaid piirinaabrite jutuajamised, loeb kohus mitteusaldusväärseks, sest nad ei haaku uuritud tõendite kogumiga. Süüdistatava versiooniga ei saa seletada asjaolu, miks oli vaja 22.01.08 määrata Irina Heinale uus kokkusaamine; miks T.T, olles 22.01.08 teatanud Irina Heinale, et kaevuprojekt on olemas, ei andnud seda registreerimisele ja täitmisele või kui projekti kohta tegelikult andmed puudusid, siis miks T.T 22.01.-24.01.08 selle otsimiseks midagi ette ei võtnud; miks T.T 24.01.08, mil Anna Veskimeister talle teatas, et projekt on kadunud, esitas küsimuse "kas see on üldse sisse tulnud?"; miks T.T 28.01.08 kokkusaamisel xx olles projekti kooskõlastuse allkirjastanud 25.01.08, ei teavitanud sellest koheselt xx hoolimata viimase korduvates küsimustest; miks tema asutuse juhi ja spetsialistina 28.01.08 väitis korduvalt, et Ixx Hexxxal tuleb kooskõlastada maja ehitusprojekt, kuigi seda ei nõuta. Kinnisvarafirma xxx eksperthinnangu kohaselt oli hoonestamata kruntide turuväärtus xxx T.T ei aktsepteerinud hindaja kaasamist. Jälitustoimingu protokollist (stenogrammid) nähtub, et T.T kõnes Mxxx T.T-le rääkis, et Ixxxa Hxxxmaa maksustamishind oli 50 senti 1 m2 eest. Ostes 500 400-450 m2, oleks 500 m2 hind 250 krooni. Mixxx T.T arvas, et võiks maksta 15 ruumi küttepuudega. Nende tõenditega on tõendatud, et T.T nõudmine maad müüa sisaldas soovi saada see oluliselt alla turuhinna. Hind 0,50 kr/m2 on 400 korda väiksem minimaalsest turuhinnast 200 kr/m
  5. 400m2 suuruse maatüki turuhinnaks oleks olnud 400x200 =80.000 krooni. 15 ruumi küttepuude hinnaks Ida –Virumaal 400x150 6000 krooni, mis oleks olnud 12 korda madalam turuhinnast. Seega kätkes maa müügi nõudmine soovi selle omandamiseks praktiliselt tasuta. Kannatanu Ixxx Hxxx ütluste ja jälitustoimingu protokolliga on tõendatud, et T.T nõudis Ixx Hexa kinnistust maatükki iseendale. Asjaolu, et xxx naaberkinnistu kuulus T.T ämmale Helene Lillele ning maa üleandmise korral oleks seda saanud liita vaid xxxne Lxxxe kinnistuga, ei oma tähtsust süüteo objektiivse koosseisu mõttes. Samuti ei oma tähtsust see, millise summa oleks süüdistatav pidanud kulutama tee rajamisega ämma krundile. Eeltoodust lähtudes on tõendatud, et T.T, olles KKT juhatajana ametiisikuks KarS § 288 lg 1 ,KVS § 4 lg 1 mõttes, nõudis Irina Heinalt endale Irina Heinale kuuluvast kinnistust ca 400-450 m2 suurust maatükki vastutasuna selle eest, et ta oma ametiseisundit kasutades kooskõlastaks Irina Heina puurkaevu projekti. Sellega pani T.T toime KarS § 293 lg 2 p 2 tunnustega teo pistise nõudmise. Tegu- maa nõudmine pistisena kooskõlastuse(kooskõlastuste) eest – toimus korduvalt- 22.01.08 ja 28.01.
  6. Pistise nõudmine on T.T poolt toime pandud kavatsetult: süüdistatav seadis endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, milleks oli IrxxxHxxxlt temale kuuluva maa endale nõudmine. Eesmärgi seadmist näitas Irxxx Hxxxna projekti hoidmine ilma selle registreerimise ja täitmisele suunamiseta seni, kui Irina Hein asja lahendamiseks oli sunnitud ilmuma süüdistatava kui ametiisiku poole oma probleemi lahendamiseks. Teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud puuduvad. T.T tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 293 lg 2 p 2 järgi. Karistuse mõistmine. T.T pani KarS § 293 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava 2.astme kuriteo- pistise nõudmisetoime ametiisikuna, kelle juhtimisel oli riigiasutus- Ida-Virumaa Keskkonnateenistus. Pistise nõudmine oli toime pandud kavatsetult, ajendatuna isikliku materiaalse kasu saamise eesmärgist ja kasutades ära ametiseisundit. Kuriteo toimepanemise aeg oli lühike. Sellega ei kaasnenud kannatanule materiaalset kahju. Kohtuistungi toimumise ajal ei ole süüdistatav enam riigiametnik vaid töötab tippjuhina suures erafirmas. Ta on varem karistamata nii kriminaalkorras kui väärtegude eest. Tema karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Arvestades 59-aastase T.T isikut, ei ole alust eeldada, et ta võiks tulevikus toime panna kuritegusid. Seega on temale karistuse mõistmise põhikriteeriumiks õiguskorra tagamise eesmärk. KarS § 293 lg 2 sätestab pistise nõudmise eest karistuseks kuni 5-aastase vangistuse. Kohus, arvestades, arvestades süüdlase varasemat positiivset elukäiku ja vajadust anda ühiskonnale märk ametiisiku poolt aususe kohustuse rikkumisega toime pandud kuriteo ohtlikkusest, mõistab T.T karistuseks vangistuse 9 kuud. Arvestades süüdlase isikut, leiab kohus, et mõistetud vangistuse ärakandmine pole otstarbekas. T.T on varem karistamata. Tema karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Käesoleval ajal ei ole T.T riigiametnik. Arvestades seda, et 59-aastane T.T ei ole varem toime pannud ühtki õigusrikkumist ja seda, et kuritegu ei tekitanud kannatanule ega riigile varalist kahju, leiab kohus, et T.T-le tuleb mõista karistuseks lühiajaline vangistus 9 kuud. Arvestades T.T varasemat õiguskuulekat käitumist, võib eeldada, et tema mõjutamine hoiduma süütegude toimepanemisest on võimalik ilma mõistetud vangistust täitmisele pööramata. Seepärast kohus, lähtudes KarS § 73 lg 1, 3, jätab T.T-le mõistetud vangistuse tingimisi kohaldamata 3-aastase katseajaga. Menetluskulud.

§ 180

lg 1 alusel tuleb T.T-lt riigituludesse välja mõista menetluskulud:

§ 179

lg 1 p 9 alusel sundraha 6525 krooni ja

§ 175lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 124,20 krooni.

Kohtunik Anu Ernits RESOLUTSIOON Juhindudes

§ 337lg 1 p 4, 338 p 1,2; 340 lg 2 p 1 tühistada Viru Maakohtu 4.

septembri 2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-17149 täies ulatuses. Mõista T.T KarS § 293 lg 2 p 2 järgi õigeks.

§ 181

lg 1 alusel T.T-lt väljamõistetud menetluskulud 124.20 krooni kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu ning valitud kaitsjale Aadu Lubergile kohtumenetluses osutatud õigusabi eest tasutud summa 60 720 krooni, jätta riigi kanda. Eesti Vabariigilt välja mõista T.T kasuks valitud kaitsjale kohtumenetluses osutatud õigusabi eest tasutud summa 60 720 krooni. RESOLUTSIOON

  1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  2. märtsi
  3. a määrus, millega jäeti rahuldamata T.T kaitsja vandeadvokaat Aadu Lubergi määruskaebus.
  4. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  5. veebruari
  6. a kohtuotsus T.T kriminaalasjas KarS § 293 lg 2 p 2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse osas ja saata kriminaalasi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise osas uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
  7. T.T kaitsja vandeadvokaat Aadu Lubergi
  8. veebruari ja
  9. märtsi
  10. a määruskaebused rahuldada osaliselt. Juhindudes

§ 175

lg 1 p 1 ja 181 lg 1 ringkonnakohus määras: Jätta menetluskuludena T.T poolt valitud kaitsjale makstud tasu 86 000 krooni ulatuses riigi kanda. Ärakiri õige №oremreferent Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 10.06.10 №oremreferent Liivi Õun Liivi Õun

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.