1-09-2429/13

Kriminaalasi nr.1-09-2429 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 07.juulil 2010.a. Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-09-2429 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Tõlk Svetlana Hamaza Prokurör Pavel Grjazev Asja läbivaatamise kuupäev 07.07.2010 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid N.L-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks N.L, isikukood xxx viibib xxx Süüdimõistetu Kaitsja Vandeadvokaat Veljo Viilol Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Vabastada N.L karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga üks aasta ja määrata ta selleks tähtajaks VIRU Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada N.L järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil xxx 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 1 Kohaldada N.L-i suhtes vastavalt KarS §75 lg 2 p 2,4,7,8 järgmised kohustused: 1) ilmuda kriminaalhooldusosakonda kriminaalhooldaja juurde kolme 5 tööpäeva jooksul ennetähtaegselt vanglast vabanemise päevast arvates; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 3) alluma koheselt alates vangistusest vabanemisest 12 kuud kestvale sõltuvusvastasele ravile Narva Narkomaanide ja alkohoolikute Rehabilitatsioonikeskuses „Sind ei jäeta üksi“ 4) ilmuma vanglast vabanemise järgselt koheselt ja samal päeval kas Vaivina küla 36 Toila Vald Ida-Virumaa või Karja 6c Narva sõltuvusravile MTÜ-sse Narva Narkomaanide ja alkohoolikute Rehabilitatsioonikeskus „Sind ei jäeta üksi“ 5) osaleda sotsiaalabiprogrammides, kui kriminaalhooldusametnik pakub; N.L vabastada vangistusest tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumise tähtajast. Määrus saata teadmiseks Viru Vanglale, N.L-ile. Jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud vastavalt KrMS § 180 lg 3 s.o 2623, 20 krooni kaitsjatasu, seoses süüdimõistetul piisavate rahaliste vahendite puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 07.05.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.L-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. N.L on Harju Maakohtu 19.02.2009 otsusega süüdi tunnistatud KarS §199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning karistatud lühimenetluses 2 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 17.11.2008 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta ja 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 17.02.2009 ja lõpp 16.12.2010. Kinnipidamisasutuses N.L-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul on teda 1 kord karistatud distsiplinaarkorras. Enne vangistust elas kinnipeetav koos vennaga sotsiaalmajas ning vabanedes on tal võimalus asuda Narva Rehabilitatsioonikeskuse „Sind ei jäeta üksi“ kinnisesse teraapiakommuuni. Kinnipeetaval on 8 klassi haridust. Enne vangistust töötas. Viru Vanglas töötab majandustöödel. Kinnipidamisasutuses omandas keevitaja algoskused. Vanglas kinnipeetav läbis sotsiaalprogrammid Sotsiaalsed oskused ja Eluviisitreening. Käesoleval ajal osaleb Vabanemiseelses toimetulekuprogrammis ja Agressiooni asendamise treeningus. Enne vangistust täheldatud alkoholi kuritarvitamist. Isikut on karistatud Alkoholiseaduse sätete rikkumise eest. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Viru Vangla taotlust N.L-i tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt N.L on käitunud õigusevastaselt pika aja vältel ning tema varasem käitumiskontrollile allutamine on lõppenud uue kuriteo toimepanemisega. Kriminaalhooldusametniku arvamusel võib alkoholi tarvitamine suurendada kinnipeetava ohtlikkust ja riskikäitumist. Enne viimast vangistust oli N.L samuti karistatud alkoholiseaduse järgi. Seega ei ole välistatud, et vabaduses võib kinnipeetav peale 2 alkoholi tarvitamist toime panna uue kuriteo, kuna kinnipeetav pani korduvalt toime kuritegusid ning uue kuriteo ka katseajal. Ametniku arvamusel ei ole otstarbekas vabastada N.L 'it tingimisi enne tähtaega vangistusest. Suure tõenäosusega ei suuda kinnipeetav läbida katseaega edukalt. Seoses N.L-i alkoholi kuritarvitamise probleemiga, millest ta on teadlik ning arvestades kinnipeetava soovi vabaneda alkoholisõltuvusest, näeb kriminaalhooldusametnik ainsa võimalusena vabastada N.L tingimisi ennetähtaega juhul, kui ta on nõus katseaja jooksul läbima sõltuvusvastase rehabilitatsiooni kinnises rehabilitatsioonikeskuses mitte vähem kui 12 kuud. Seoses sellega, et N.L-ile võimaldatakse rehabilitatsiooni võimalus kinnises teraapiakommuunis kestvusega üks aasta . Ilma sõltuvusvastase rehabilitatsioonita ei ole N.L-i tingimisi ennetähtaega vabastamine otstarbekohane, kuna uue kuriteo toimepanemise risk on kõrge. Deniss Platonov taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab oma kaitsealuse ennetähtaegset vabastamist. Prokurör toetab kinnipeetava vabastamist enne tähtaega. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, kaitsja ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et N.L-i taotlus on esitatud küllaldase põhjendusega ja kohus nõustub kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Toimiku materjalidest nähtuvalt on N.L-i karistuse eesmärgid sisuliselt täidetud – süüdimõistetu kahetses oma varasemat käitumist. Seda kinnitab ka tõsiasi, et vanglast iseloomustatakse N.L-i positiivselt. Vangistuses N.L on läbinud mitmed sotsiaalabiprogrammid. Seega on N.L aru saanud, kui oluline on seaduskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toovad endaga kaasa reeglite rikkumine ning õigusvastane tegevus. Kriminaalhooldusametniku teatel võib süüdimõistetu peale võimalikku vabanemist asuda elama Narva Narkomaanide ja alkohoolikute Rehabilitatsioonikeskusesse „Sind ei jäeta üksi.“ Kohus leiab, et N.L-i edaspidised võimalused vabaduses (võimalus läbida alkoholivastane ravi ja tugiisikute abi) võimaldavad tema varasemast elukäigust tulenevaid riske ära hoida ja käituda õiguskuuleka eluviisiga kodanikuna. Kohus arvestab ka sellega, et N.L-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Eeltoodust lähtudes nõustub kohus süüdimõistetu N.L-i vabastamisega temale Harju Maakohtu 19.02.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Loretta Pikma(allkiri) Ärakiri õige 3 №oremreferent Liivi Õun /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtumäärus jõustus 19.07.2010 №oremreferent Liivi Õun 4