1-10-8617/5

(10230105567)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi P.U süüdistus KarS § 263 p 1 järgi lühimenetluses Prokurör Natalia Kutepova Süüdistatav P.U ik: xxx, VF kodanik, põhiharidus, töökoht: töötu, elukoht: xxx, tõkend: elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: puudub Kaitsja Advokaat Eva Tibar RESOLUTSIOON

1. P.U süüdi tunnistada KarS § 263 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) kuud.
2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada P.U-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.
3. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta P.U-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud P.U suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et P.U temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu.
4. KarS § 78 p 1 alusel arvestada P.U-le määratud 3 aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 08.09.
6. P.U suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
7. P.U-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1620 (üks tuhat kuussada kakskümmend) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, 1 märkides selgitusena „P.U, 1-10-8617, kaitsjatasu“.
8. P.U-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „P.U, 1-10-8617, sundraha“.
9. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: P.U süüdistatakse selles, et tema 13.04.2010 kella 16.30 paiku Tallinnas, Kalmistu tee 34 asuval Liiva kalmistul, avalikus kohas, paljude inimeste juuresolekul, rikkudes avalikku korda, lõi põhjusetult KG’t rusikaga parempoolse silma piirkonda, mille tagajärjel KG kukkus, tundis füüsilist valu ning sai kehavigastuse - turse ja hematoomi parema silma alla. Oma tegevusega pani P.U toime vägivallaga avaliku korra raske rikkumise so KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo Kohtuistungil süüdistatav P.U seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava poolt toime pandud tegu on põhimõtteliselt tõendamist leidnud, kuid süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang ei ole põhjendatud ning süüdistatava käitumine tuleb kvalifitseerida KarS § 121 järgi. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 13.04.2010 koostatud kannatanu KG ülekuulamisprotokolli kohaselt 13.04.2010.a kella 16.30 paiku olid nad koos abikaasa ja ämmaga Liiva kalmistul. Läksid koos kannatanu auto juurde, käes olid kalmistu korrastamiseks vajalikud asjad ja pakitud lilled. Haua korrastamisel järgnes neile seltskond: üks mees, kolm naist ja laps. Kannatanu juurde tulid meesterahvas ja hakkas teda solvama, talle järgnes seltskonnast üks naisterahvas ja hakkas ka kannatanut, kannatanu naist ning ämma solvama ja nad süüdistasid neid haudadelt lillede varguses. Naisterahvaga vestlemise ajal kõrval seisnud meesterahvas ootamatult lõi kannatanut rusikaga parempoolse silma piirkonda. Löömisega tekitati kannatanule füüsilist valu ja löögi tagajärjel kukkus kannatanu maha. Tõusis püsti ja nende juurde tuli ka teine seltskonnas olnud naine, kes hoidis teda koos esimese naisterahvaga kinni, et ta ei pääseks teda löönud meesterahva juurde. Näitas naisterahvastele, et tal on auto pagasis uued lilled ja kalmistult ta neid varastanud ei ole. Seepeale naisterahvad vabandasid. Meesterahvas, kes teda lõi jooksis oma autosse, kus juba ootas teda kolmas naisterahvas lapsega ja lukustas auto uksed. Naisterahvad läksid teda löönud meesterahva autosse ja 2 • • • • sõitsid minema. Abikaasa helistas politseisse, teatas ärasõitnud autonumbri ja isikud peeti politsei poolt kinni. Teda löönud meesterahvas ja kinnihoidnud naisterahvast olid ilmses alkoholijoobes. Kannatanut löönud meesterahvas oli u 30-35 aastane, u 1.75-1.80 pikkune, kõhnemapoolse kehaehitusega, lühikesed tumedad juuksed, seljas oli lühike tumedam jope, sinised teksased. Löögi tagajärjel on kannatanu parem silm sinine.(t/l 2-4) 13.04.2010 koostatud SA PER Mustamäe korpus patsiendikaardist nähtuvalt 13.04.2010 tuvastati KGl silmalau ja silmaümbruse kontusioon. (t/l 5-6 ) Fototabel kannatanu KGst, millest nähtuvalt oli kannatanu parem silma ümber hematoom. (t/l 7-9). 20.04.2010 koostatud tunnistaja TO ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 13.04.2010 sõitsid tema, tema tütar ja tütre mees Liiva kalmistule. Jõudsid kohale umbes kell 16.
10. K võttis kaasa kilekoti mullaga, kilekoti kunstlilledega ning aiatööriistad. Tütrel olid sõrmkindad käes. Haual koristasid umbes pool tundi. Kuna maa oli veel külmunud, ei õnnestunud neil kõiki lilli maasse panna ning paljud jäid kilekotti. Nende vastas oli seltskond 4 inimesest: meesterahvas, 2 naisterahvast ning noor naisterahvas lapsega süles. Tunnistaja pööras sellele seltskonnale tähelepanu, kuna nad suhtlesid kalmistul valjuhäälselt. Kui hakkasid liikuma oma auto poole ning samaaegselt jõudis see seltskond ka parkimisplatsile. Äkki kuulsid, kuidas naishääl sellest seltskonnast ütles: „Vaadake, varastasid kalmistult lilli ja lähevad neid pärast müüma. Tuleb nende auto number üles kirjutada". Alguses ei saanud nad isegi aru, et see oli neile öeldud. K hakkas järelejäänud asju autosse panema - kotid mulla ja lilledega. Äkki hüppas noormees sellest seltskonnast K juurde ja ütles karjudes: „ Mis, kas veini jaoks ei jätku raha või, et kalmistult lilli varastad?" Väimees küsis, mida see noormees temast tahab. Tunnistaja istus sel hetkel tütrega autos. Neil oli uks lahti. Äkki nägi, kuidas see noormees lõi K , pärast seda kukkus Kostja maha. Kuna K oli löögi hetkel nende ja selle noormehe vahel, ei näinud ta täpselt, kuhu Kostjat löödi. Väljusid tütrega kohe autost, et aidata Kostjal püsti tõusta. Kostjal oli silma juurest paistes ja punane. Kui Kostja püsti tõusis, hakkas see noormees jälle tema peale karjuma: „ Tule, tule, ma annan sulle veel" Kostja hakkas selle noormehe poole minema, see noormees jooksis oma autosse ja sulges ukse. Kostja hüüdis, et see noormees tuleks autost välja. Tütar kutsus sel ajal politsei välja. Naisterahvad süüdistasid neid lillede varguses, sõimasid seejuures ebatsensuurselt. Mingil hetkel kutsus Kostja ühe naisterahvastest auto juurde ja ütles talle, et neil on autos muld ja lilled. Seltskond istus autosse ja sõitis ära. ( t/l 10-14). 15.04.2010 koostatud tunnistaja IS ülekuulamisprotokolli kohaselt 13.04.2010 kella 16:00 paiku hakkasid nad koos tema ema ja abikaasa KG liikuma Harkust Liiva kalmistule. Parkisid auto parkimisplatsile ja suundusid haua suunas, eesmärgiga hauda koristada. Neil olid kaasas rehad, muld, kotid kunstlilledega ja väike plastlabidas. Umbes 50 meetri kaugusel nägid, et ühe haua juures oli kolm naisterahvast ja üks meesterahvas, kes omavahel väga kõvasti rääkisid ja tunnistaja arvab, et nad tarvitasid alkoholi. Koristasid hauda umbes 20 minutit. Tagasi liikudes auto juurde, järgnes neile seesama seltskond. Tunnistaja kuulis, kuidas need inimesed omavahel ajasid juttu sellest, et peab mingisuguse auto reg nr kirja panema. Kuna teisi autosid sellel hetkel parkimisplatsil ei olnud, ta sai aru, et jutt käib nende autost. Tema koos emaga istus autosse, tunnistaja abikaasa tegi auto küljepealse ukse lahti ja pani sinna tööriistad, ülejäänud lilled ja mulla. Ema pani tähele, et see meesterahvas küsis midagi tunnistaja abikaasalt, millest nad aru ei saanud. Vaatasid autoaknast välja ja nägid, et tema abikaasa oli pikali. Ema ütles, et nägi, kuidas see meesterahvas lõi tema abikaasat. Mingi hetk väljusid autost ja ta nägi, kuidas tema abikaasa jooksis sellele noorele meesterahvale järgi, kuid too jõudis oma autosse istuda ja pani autouksed kinni. Nende auto oli punast värvi VAZ 2109 reg nr XXX. Samal ajal need naisterahvad (vanemas eas) sõimasid neid roppude sõnadega, neid süüdistati selles, et nad varastasid lilli surnuaiast. Nende auto roolis istus noorem naisterahvas, kes tuli ütlema, et nad traumeerivad tema väikest last. Abikaasa tegi ukse lahti ja näitas ühele naisterahvale, et neil olid kaasas pakitud lilled ja tööriistad haua korrastamiseks. Üks neist hakkas vabandama ja mingi hetk nad kõik istusid oma autosse. 3 • • Tunnistaja kutsus politsei kohale ja ütles politseile ka selle auto reg nr. Peale seda, antud seltskond sõitis minema. (t/l 15-17) 16.04.2010 koostatud tunnistaja SSülekuulamiseprotokolli kohaselt 13.04.2010 umbes kell 16.00 sõitsid nemad-tema ema RS, mees P.U, tema ema TK ja nende 2 aastane tütar - Liiva kalmistule. Neil oli plaanis koristada hauda. Kuna läksid autoga, siis jätsid selle parklasse kalmistu juurde. Kui nad lõpetasid haua koristamise, istusid ja tunnistaja toitis tütart. Tunnistaja ema, mees ja mehe ema tarvitasid alkoholi, neil oli kaasas pooleliitrine pudel viina. Mõne aja pärast ütles tunnistaja ema: „ Vaadake, tulevad, tuhnivad haudadel", näidates inimestele, kes läksid nendega paralleelselt haudade suunas. Ta nägi, et neist 40-50 meetri kaugusel läksid kaks naisterahvast, nende järgi läks aga meesterahvas. Ühel naistest oli käes valge kilekott, meesterahval oli käes midagi ämbri taolist, tumerohelist värvi. Mingeid tööriistu ta nende inimeste käes ei näinud. Tunnistaja pani tähele, et need inimesed peatusid haudade juures ja nägi, et üks naisterahvastest kummardus ühe korra mingi haua poole, kuid mida ta konkreetselt seal tegi, ta aru ei saanud. Nad sõid ja hakkasid kojuminekuks valmistuma, kuna tal oli vaja veel lapsele lasteaeda järele sõita. Läksid kõik mööda metsateed piki haudasid auto poole. Mingil hetkel juhtus nii, et tunnistaja läks nende seltskonnast ette ning jõudes peaaegu autoni nägi eelpoolkirjeldatud meesterahvast, kes hoidis käes pealetõmmatavat ämbrit ning oli arusaadav, et see on täis. Ta läks tunnistaja auto tagant ringi minnes oma auto juurde. Tunnistaja istus oma autosse juhikohale. Pärast nägi, kuidas eelpoolkirjeldatud naisterahvad läksid samuti selle meesterahva auto juurde (valge mikrobuss) ning neil olid käes kaks täis kilekotti. Mõlemad naisterahvad olid sõrmkinnastes. Talle tundus see imelik, ta mõtles, et nad varastavad kalmistult lilli. Tunnistaja istus autos, kui tulid tema mees tütrega ja ema. Tunnistaja avas ukse ja mees hakkas last autosse istuma panema. Tunnistaja ema ütles talle kõva häälega: "S ! Kirjuta auto number üles, muidu käivad ja varastavad lilli" Ise läks ta, et paluda vaadata, mis neil kilekottides on.(Edasi tunnistaja ei näinud) mis toimus. Kuid kuna auto tagauks oli avatud siis kuulis meeshäält ütlemas: ,,Mine siit ära. Kes sa selline oled, et ma sulle näitaks, mis mul siin on!" Mees läks sinna ning mis seal edasi juhtus tunnistaja ei tea, kuna oli autos. Mehe ema läks ka selle mikrobussi juurde ja nad olid kõik kolmekesi mikrobussi juures. Poole minuti pärast tuli nende mees auto juurde tagasi ja tema ema ütles talle „Istu autosse! Las parem politsei kontrollib, mis neil seal on" Mees istus autosse ja ütles tunnistajale: „pole vaja naisterahvaste vastu kätt tõsta!" Tunnistaja küsis, mis neil seal juhtus, mille peale mees vastas „Ma lükkasin teda". Äkki jooksis see meesterahvas auto juurde, lõi vastu autot, tunnistaja laps ehmatas ja hakkas nutma. Tunnistaja ütles oma emale ja mehe emale, et nad autosse istuksid. Seejärel avas see meesterahvas auto reisijapoolse esiukse ja haaras mehel jalast, püüdes teda koos lapsega autost välja tirida. Tunnistaja ema haaras sellel meesterahval käest, mille peale viimane ta jõuga eemale tõukas, nii, et tema ema maha kukkus. Tunnistaja tegi neile märkuse, et nad hirmutavad last, mille peale naisterahvas, kes selle meesterahvaga kaasas oli, ütles, et ta on purjus ja et ta kutsus politsei. Mingil hetkel hakkas tunnistaja tasakesi eemale sõitma. See meesterahvas püüdis auto ust avada ning tema ema takistas teda. Tunnistajal õnnestus ümber pöörata, tema ema istus autosse ja nad sõitsid ära. Teel pidas patrull neid kinni. Hiljem rääkis tunnistaja ema, et ta palus näidata, mis nendel inimestel kilekottides on, mille peale see meesterahvas ta eemale tõukas. (t/l. 18-23) 16.04.2010 koostatud tunnistaja RS ülekuulamisprotokolli kohaselt 13.04.2010 umbes kell 16.40 jõudsid nemad: tema tütar SS, tema mees P.U ja Andrei ema TK, Liiva kalmistule. Neil oli plaanis koristada haual, mis asub parkimiskohast umbes 100 meetri kaugusel. Haual olid nad pool tundi-tund. Nad tarvitasid seal alkoholi, neil oli viin kaasas. Mingil hetkel nägid, et tuli valge auto, mikrobuss. Autost väljusid ja läksid piki haudasid kaks naisterahvast. Umbes 20 meetri kaugusel nende taga läks meesterahvas, kellel oli käes suur rohelist värvi kott. See seltskond läks kalmistu sügavusse, tunnistaja ei pööranud tähelepanu, kuhu konkreetselt. Kui lõpetasid haua koristamise ning kavatsesid auto juurde tagasi minna, siis kohtasid teel neidsamu kahte naisterahvast, kelle oli käes lilli täis kilekott. Lilled olid kunstlilled. Läksid koos parklani. Autodeni jõudes ütles 4 • • • • tunnistaja T , et auto number on vaja üles kirjutada ning politseisse teatada, kuna ta mõtles, et need inimesed varastavad kalmistult lilli. Meesterahvas tuli juurde ja hakkas nendega lillede suhtes rääkima. Tunnistaja küsis, kuidas neil pole häbi teha sellist asja kalmistult, mille peale ta vastas: „Mida te räägite!? Me tõime lilled ja turba kaasa!" Mingil hetkel tuli juurde Andrei ja küsis: „Kuidas te võite marodöörlusega tegeleda?" Mille peale meesterahvas vastas jämedalt. Andrei seisis tema taga ning tõukas vastuseks meesterahva solvangutele teda käega rinna piirkonda. Meesterahvas kukkus paremale küljele. Tunnistaja tütar oli sel ajal autos, Tatjana seisis aga naisterahvastega kaugemal. See meesterahvas tõusis üles, nemad läksid oma autosse ning meesterahvas hakkas nende autosse sisse murdma. Tunnistaja jäi meesterahvaga, et püüda teda autost eemale tirida, kuid ta lükkas ta eemale ning mingil hetkel õnnestus sel meesterahval auto uks avada ning Andrei jalast kinni haarata. Meesterahvas hakkas Andreid autost välja tirima, tunnistaja haaras jälle sellest meesterahvast kinni, öeldes, et neil pole tarvis kakelda, võib rääkida. Keegi sellest seltskonnast ütles neile, et nad on purjus. Mille peale tunnistaja vastas: „Kutsuge politsei, las nemad kontrollivad, kas nad on purjus või ei!" Tunnistaja püüdis meesterahvast kinni hoida, kuni S sõitis teistega teeni. Sel hetkel tuli juurde üks naisterahvas kilekotiga ja ütles: „Vaadake, missugused lilled meil on!" Kilekotis olid uued kunstlilled. Selle peale tunnistaja vabandas, läks jalgsi kuni teeni ja seal istus juba autosse. Teel peatas neid politsei. (t/l 24-27) 19.04.2010 koostatud tunnistaja TK ülekuulamisprotokolli kohaselt kasutab ta oma õigust ja keeldub oma poja P.U suhtes ütluste andmisest. (t/l 28-31) 14.04.2010 koostatud kahtlustatava P.U ülekuulamisprotokollist nähtuvalt ei tunnista ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab 13.04.2010 kella 15.30 paiku, tema koos oma elukaaslase SS, nende 2 aastase lapse, ämma RS ja tema ema TK'ga läksid Liiva kalmistule. Sinna sõitsid autoga (VAZ 2109, reg nr ei mäleta täpselt). Auto jätsid parkimisplatsile ja ise läksid hauda koristama. Haud asus u 50 m kaugusel. Seal korrastasid hauda umbes tund aega, kui nägid, et parkimisplatsile tuli valget värvi Mercedez-Benz Vito (reg nr ei mäleta). Nad olid haua kõrval kui nägid, et samast sõidukist väljusid kolm isikut, üks meesterahvas ja temaga koos kaks naisterahvast. Nendel isikutel, autost väljudes, oli käes suur must prügikott ja kõikidel käes töökindad. Need liikusid nendega paralleelselt haudade suunas, ja nägid, kuidas nad peatusid kolme nelja haudade kõrval ja varastasid sealt lilli. See kõik toimus neist umbes 50 meetri kaugusel. Nad hakkasid liikuma auto poole ja need samad isikud liikusid samal ajal ka oma auto juurde. Jõudes parkimisplatsile, kuulis kuidas ämm ja ema tahtsid selle valget värvi sõiduki reg nr kirja panna, kuid see meesterahvas ei lubanud seda teha. Siis ämm ja ema palusid, et see meesterahvas näitaks mida ta pani kilekotti, kuid meesterahvas keeldus ning tõukas neid eemale. P.U otsustas vahele sekkuda, tõukas ka seda meesterahvast kahe käega rindkere piirkonda. Selle tagajärjel antud meesterahvas kukkus pikali, võib olla kukkus tema näoga vastu maad, sest nemad istusid oma autosse. Mingi hetk hiljem (umbes minut hiljem), kui ta oli juba autos, tuli see meesterahvas nende auto juurde, tegi ukse lahti ja haaras teda jalast kinni, hakkas teda autost välja tirima, kuid ämm ja ema üritasid teda takistada. Laps hakkas autos nutma, kuna oli ehmunud, sellepärast see meesterahvas ilmselt rahuneski maha. Nad sõitsid minema ja tee peal pidas neid politseipatrull kinni. (t/l. 32-34) 13.04.2010 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt P.U tuvastati indikaatorvahendi Alcoquant 6020 nr A103444 kasutamisel joove 0,45 mg/l.(t/l 35) 05.05.2010 koostatud kahtlustatava P.U ja kannatanu KGvastastamisprotokollist nähtuvalt mõlemad pooled kinnitavad, et kohtusid Liiva kalmistul esimest korda. P.U selgitas, et kaitses oma perekonda kui see isik ründas tema ema ja ämma, tõugates neid oma autost eemale. P.U tõukas teda rinna piirkonda. KG selgitas, et P.U lõi rusikaga silma ning korduvalt solvas teda. P.U vastuse kohaselt oli kannatanul ja temaga koos olnud isikutel kaasas must prügikott ning kõikidel olid kindad käes. KG sõnul oli neil kaasas kokkupandav roheline kott, kus olid kunstlilled, väike 5 • reha, väike labidas, suur reha ja suur mullakott. P.U vastusest nähtuvalt läksid esimesena lillede varguse kohta küsima tema ema ja ämm. KGsõnul tuli esimesena tema juurde kahtlustatav. P.U vastuse kohaselt tekkis konflikt, kuna KG haaras tema ämma varrukast kinni ning tõukas ta ema eemale, ei tahtnud näidata, mis on tema autos. Sellepärast ta tõukas kannatanut kahe käega rinna piirkonda, mille tulemusel kannatanu kukkus pikali. KG selgitas, et nemad tulid auto juurde, P.U tuli tema juurde, ropendas pretensioonidega, et tal ei jätku veini jaoks raha. Kannatanu ütles, et ta kaoks minema, peale seda tuli tema ema ja hakkas ropendama, kannatanut ja tema perekonda süüdistati lillede varguses surnuaiast. Sellel hetkel kahtlustatava ema seisis tema ees, kahtlustatav ise aga seisis kõrval. Järsku kahtlustatav lõi teda näkku silma piirkonda. Selle löögi tulemusena kukkus kannatanu maha. P.U vastuse kohaselt võis tema tõukamise tõttu tekkida kannatanul silmavigastus ainult kukkumise käigus - võis silma või pea ära lüüa. KG väidab, et silmavigastus tekkis kahtlustatava löögist näo piirkonda (silma). Mõlemad pooled jäävad varem antud ütluste juurde. (t/l. 43-46) Teatis süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, millest nähtub, et 2009 kahtlustataval keskmine päevasissetuleku suurus peale mahaarvamisi oli -14,74 krooni. (t/l 40) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd osaliselt tunnistavad ütlusi ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel P.U süüd osaliselt tunnistavaid ütlusi, kannatanu KG ütlusi, tunnistajate TO, IS, SS, RS ja TK ütlusi, SA PER Mustamäe korpuse patsiendikaarti, fototabelit, indikaatorvahendi kasutamise protokolli, vastastamisprotokolli, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. P.U süüdistatakse selles, et tema 13.04.2010.a. kella 16.30 paiku Tallinnas, Kalmistu tee 34 asuval Liiva kalmistul, avalikus kohas, paljude inimeste juuresolekul, rikkudes avalikku korda, lõi põhjusetult KG’t rusikaga parempoolse silma piirkonda, mille tagajärjel KG kukkus, tundis füüsilist valu ning sai kehavigastuse - turse ja hematoomi parema silma alla. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 263 lg 1 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt süüdistatakse süüdistatavat selles, et tema pani toime rahu ja avaliku korra raske rikkumise sellega, et 13.04.2010.a. kella 16.30 paiku Tallinnas, Kalmistu tee 34 asuval Liiva kalmistul, so avalikus kohas lõi KG’t rusikaga parempoolse silma piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Kohtuistungil jäi süüdistatav oma seisukoha juurde ja seletas, et ta vaid tõukas kannatanut. Seevastu kannatanu jäi oma versiooni juurde ning selgitas, et teda löödi rusikaga näkku. Kriminaaltoimikus leiduvast patsiendikaardist nähtuvalt on kannatanu pöördunud erakorralise meditsiini osakonda kaebusega just seetõttu, et teda löödi rusikaga näkku ning tal tuvastati silmalau ja silma ümbruse põrutus. Ka toimikus olevad fotod kinnitavad haiglas tuvastatut. Kohtuistungil kannatanut vaadates on ilmselge asjaolu, et väikesekasvuline ja kõhetu süüdistatav peaks kannatanu pikali saamiseks kasutama palju jõudu ja suunama selle võimalikult üles, kuivõrd kannatanu on suurekasvuline ja süüdistatavast oluliselt kogukam. Kohus asub seisukohale, et lihtsalt kätega tõugates poleks süüdistatav suutnud kannatanut pikali tõugata, küll saaks seda teha löögiga näkku, mida kinnitavad ka kannatanu enese ütlused, patsiendikaardil fikseeritud vigastus ning fotod kannatanust. Seetõttu leiab, et süüdistatava väitesse tõukamise kohta tuleb suhtuda kriitiliselt ja usaldusväärsemaks tuleb lugeda kannatanu ütlusi tervisekahjustuse tekkemehhanismi ja asukoha kohta. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava taoline käitumine kannatanu suhtes oli oma iseloomult lugupidamatuse väljendamine ja seal viibivate inimeste rahu häiriv tegevus. Vaatamata sellele, et tegemist oli süüdistatava ja kannatanu kaaskonnaga, kes süüteo toimepanemise juures viibisid, ei olnud nende isikute puhul tegemist isikutega, kes kiidavad 6 taolise vägivalla heaks ja kes ise aktiivselt osalevad tekkinud olukorras ning kohtu arvates oli taoline süüdistatava käitumine ilmselgelt juuresviibivaid isikuid häiriv. Samuti leiab kohus, et see oli häiriv ka juuresviibinud lapse jaoks, kes ei saanud toimuvast aru ning tajus vaid vägivaldset olukorda. Kriminaaltoimikust nähtuvalt süüdistasid süüdistatav ja temaga kaasas olnud täiskasvanud kannatanut ja temaga kaasas olnud isikuid varguse toimepanemises ning otsustasid ise varguse tuvastada, nõudes kannatanu ja temaga kaasas olnud isikute asjade ja auto ettenäitamist, riivates kohtu arvates sellega kannatanu ja temaga kaasas olnud isikute omandi puutumatust. Sellega kaasnes ropendamine, mis kohtu arvates on juba tahtlik avaliku korra rikkumine ja selliste väljendite kuulja jaoks rahu häiriv tegevus. Sellele järgnevalt aga kasutas süüdistatav kannatanu suhtes põhjusetut vägivalda, kuivõrd kannatanu ei lubanud oma isiklikke asju võõrastel isikutel läbi vaadata ja tõrjus rünnet tema omandi vastu. Seega kasvas tavaline avaliku korra rikkumine üle avaliku korra raskeks rikkumiseks, mis oli toime pandud vägivallaga. Taoline käitumine leidis aset kalmistul, mis on põhimõtteliselt viimase rahu paik, kus käiakse autust avaldamas lahkunutele ja tavapäraselt käitutakse kalmistul aupaklikult nii sinna maetud inimeste kui ka seal viibivate inimeste suhtes ning on üldteada asjaolu, et sellises kohas ei ropendata ega tekitata konflikte ega peksta kellegi nägu üles. Kohtu arvates on kalmistu koha kui sellisena iseenesest selline, kus igasugune rahu rikkumine on mõeldamatu ja lubamatu. Süüdistatav suhtus aga sellisesse omaks võetud põhimõttesse üleolevalt, viibides avalikus kohas alkoholijoobes ning asus väljamõeldud põhjusel teiste isikute rahu häirima ja kalmistul lugupidamatust väljendama nii elavate kui surnute suhtes, rikkudes samal ajal ka kannatanu õigust privaatsusele ning turvatundele avalikus kohas. Seetõttu asub kohus seisukohale, et algselt KarS § 262 järgi kvalifitseeritav süütegu kasvas süüdistatava vägivalla tõttu üle KarS § 263 p 1 ettenähtud kuriteoks. Seetõttu leiab kohus, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning alus selle muutmiseks puudub, mistõttu kuulub süüdistatav süüditunnistamisele KarS § 263 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata isik ning teda on kolmel korral karistatud väärteokorras, millised karistused olid inkrimineeritud teo toimepanemise ajaks kustunud. Süüdistatavale inkrimineeritud süüteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Arvestades süüdistatava isikuandmeid ja asjaolu, et süüdistataval puudub hetkel alaline sissetulek, tema ülalpidamisel on kaks alaealist last, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud alternatiivset, so rahalist karistust, kuivõrd süüdistatava elatusvahenditeks saavad olla vaid lapsetoetus ja töötu abiraha ning sellises olukorras süüdistataval puuduvad rahalised vahendid rahalise karistuse tasumiseks. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabaduse piiramisega seotud karistust. Karistuse määra valikul arvestab kohus, et kannatanule tekitatud tervisekahjustus oli kerge, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kuivõrd süüdistatavat ei ole varem kohtu poolt karistatud ning väärtegude toimepanemise eest määratud karistused on kustunud, siis leiab kohus, et karistuse võib jätta süüdistatava suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täielikult täitmisele pööramata. Süüdistatava isikuandmeid arvestades asub kohus seisukohale, et süüdistatav ei ole isik, kes vajaks kõrvalise isiku järelevalvet ja käitumiskontrollile allutamist ning kohus peab võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes KarS § 73 lg 1 ja 3 sätteid, määrates süüdistatavale minimaalse katseaja. Märt Toming kohtunik 7