Obsah (8)

§ 424§ 266§ 218§ 215§ 63§ 68§ 70§ 66

1-10-15422 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. november 2010. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-10- 15422 (10257000355) Kohtukoosseis Kohtun

) § 215 lg 1 ja

§ 424

järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Agnes Ollema Süüdistatav H.L - isikukood xxx, elukoht *, * kodanik, *haridus, emakeel * keel, töökoht *, karistusregistri andmetel kriminaalkorras karistatud üks kord - 11.08.2008 Pärnu Maakohtu poolt

§ 266

lg 1 alusel rahalise karistusega 2500 krooni (tasutud 28.09.2010); väärteomenetluse korras üks kehtiv karistus - 18.01.2008 Põhja Politseiprefektuuri poolt

§ 218lg 1 alusel rahatrahviga 600 krooni (tasutud 15.04.2008) Kr

MS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 22.11.2010 kell 02.25 kuni 23.11.2010 kell 11.

1. Kaitsja Vandeadvokaat Toomas Liiva RESOLUTSIOON
2. Süüdi mõista H.L

§ 215

lg 1 ja

§ 424

järgi ja karistada teda

§ 63

lg 1 alusel rahalise karistusega 300 (kolmsada) päevamäära (lugedes päevamäära suuruseks 50 krooni), so 15 000 (viisteist tuhat) krooni. 2.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka H.L-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 22.11.2010 kell 02.25 kuni 23.11.2010 kell 11.00, s.o 2 päeva, mis

§ 70

lg 2 alusel ümberarvestatuna moodustab 6 (kuus) päevamäära so 300 krooni, mistõttu ärakandmata karistuseks lugeda rahaline karistus 294 (kakssada üheksakümmend neli) päevamäära, so 14 700 (neliteist tuhat seitsesada) krooni. 3.

§ 66

lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse kandmine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuise maksena 1225 (üks tuhat kakssada kakskümmend viis) krooni. Igakuised 1 1-10-15422 maksed tasuda kuu

1. kuupäevaks. Esimene osamakse tasuda
2. detsembriks 2010a. Mõistetud karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber
3. Maksekorralduse selgitusse kirjutada Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-10-15422, rahaline karistus.
4. Välja mõista H.L-ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber
5. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-1015422 ning nõude liik (sundraha, kaitsjatasu vms)/: - 3262,50 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks krooni 50 senti) krooni; - määratud kaitsjale makstud tasu 2100 (kaks tuhat ükssada) krooni.
6. Ajatada punktis 4 välja mõistetud kriminaalmenetluse kulu tasumise tähtaeg 6 kuu peale määrata tasumata menetluskulud kogusummas 5362.50 (viis tuhat kolmsada kuuskümmend kaks krooni ja 50 senti) krooni tasumisele osade kaupa 6 (kuue) kuu jooksul. Osamaksed summas 893.75 (kaheksasada üheksakümmend kolm krooni ja 75 senti) krooni tasuda 15.kuupäevaks. Esimene osamakse tasuda 15.detsembriks
7. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu.
8. Jätta riigi kanda määratud kaitsjale makstud tasu 1164 krooni. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja tema kaitsjal on seoses kokkuleppemenetluse normide rikkumisega õigus esitada otsuse peale apellatsioon, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigus vastavalt KrMS § 318 lg 3 p-le 2 puudub. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus Kriminaalasjas nr 10257000355 süüdistatakse H.L selles, et tema alkoholijoobes olles võttis ööl vastu 22.novembrit 2010.a kella 02:15 ajal Haapsalu linnas Vahtra põik 4 asuva kortermaja eest omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks omastamise eesmärgita, s.o ringi sõitmiseks Haapsalu linnas, ära võõra vallasasja, milleks oli L. S.le kuuluv ja D. P. seaduslikus kasutuses olev sõiduauto Nissan Bluebird registreerimismärgiga * * maksumusega 10000 krooni, mida juhtides sõitis alkoholijoobes olles ning vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata ringi Haapsalu linnas, kus ta Tallinna mnt 26 maja kell 02:25 politseiametnike poolt kinni peeti. Sellise tegevusega H.L , võttes omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks omastamise eesmärgita ära võõra vallasasja, pani toime asja omavolilise kasutamise, s.o

§ 215

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo; Peale selle H.L ööl vastu 22.novembrit 2010.a kella 02:25 ajal vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata juhtis Haapsalu linnas Tallinna mnt 26 maja juures liikudes Tallinna mnt 28a maja suunas L. S.le kuuluvat ja D. P. seaduslikus kasutuses olevat mootorsõidukit 2 1-10-15422 – sõiduautot Nissan Bluebird registreerimismärgiga * *, millise oli eelnevalt kasutamiseks võtnud ilma auto seadusliku kasutaja loata ning isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110EST mõõtes alkoholikontsentratsioon 0,95 mg/l +- mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,09 mg/liitri kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,86 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 20 lõike 31 p 1 sätetest, mille kohaselt „Juht loetakse alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi“ juhtis H.L mootorsõidukit alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, millega rikkus Liiklusseaduse § 20 lg 3 nõudeid, mille kohaselt juht ei või olla joobeseisundis. Sellise tegevusega H.L , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime Karistusseadustiku § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus H.L-ile nõutud karistus: Kohtus nõuab prokurör süüdistatavale karistuseks:

§ 215

lg 1 ja

§ 424

j är gi k vali fi ts e er it avat e kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale

§ 63

lg 1 alusel rahalise karistuse 300 (kolmsada) päevamäära ehk 15000 (viisteist tuhat) krooni.

§ 68

lõike 1 alusel arvata karistusaja hulka H.L-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 22.novembrist 2010.a kell 02:25 kuni 23.novembrini 2010.a kell 11:00 /tl 20-21/, s.o 2 päeva, mis

§ 70

lg 2 alusel ümberarvestatuna moodustab 300 krooni, mistõttu ärakandmata karistuseks jääb rahaline karistus 14700 (neliteist tuhat seitsesada) krooni.

§ 66

sätete alusel määrata rahalise karistuse kandmine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuise maksena 1225 (üks tuhat kakssada kakskümmend viis) krooni kuus. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab H.L-i süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi - puudub. Asitõendid - puuduvad. Tõkend – H.L-i osas ei ole kohaldatud tõkendit, kuid ta on kahtlustatavana kinni peetud 22.11.2010 kell 02.25 kuni 23.11.2010 kell 11.0 /tlk 20-21/, so 2 päeva, mis tuleb

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. Menetluskulud Vastavalt Kr

MS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt vähendab kohus tehes kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuotsust KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kaitsja taotles vähendada käesoleval juhul sundraha suurust ½ võrra, millise taotluse kohus ka rahuldab ja vastavalt eeltoodule tuleb H.L-ilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses ½ 1,5 palga alammäära suuruses summas so (1,5 * 4350) / 2 = 3262,50 krooni. 3 1-10-15422 Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev – kaitsjale T. Liiva H.L-i kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasu 2364 krooni /tlk 41-43/ ja kohtumenetluses makstud tasu 900 krooni, kokku 3264 krooni. Kohus jätab riigi kanda kaitsjale makstud sõidukulu ja tasu õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest, kuna kaitsja on määratud riigi poolt ja eelnimetatud kulud on tekkinud sellest, et kaitsja on väljastpoolt menetlustoimingute piirkonda – süüdistatav ei ole neid kulusid põhjustanud. Seega kaitsjale makstud tasudest kuulub H.L-ilt väljamõistmisele 2100 krooni ja riigi kanda tuleb jätta 1164 krooni. Kaitsja taotles määrata menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul. Kohus mõistab H.L-ilt välja menetluskulu summas 5362.50 krooni. Kohus leiab, et põhjendatud on menetluskulude ajatamine 6 kuu peale. Seega tuleb H.L tasuda menetluskulud osade kaupa 6 kuu jooksul. Osamaksed summas 893.75 krooni tuleb tasuda iga kuu 15. kuupäevaks. Esimene osamakse tuleb tasuda 15. detsembriks 2010..a Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4