← Eesti

1-10-7230/6

Obsah (5)§ 188§ 68§ 74§ 75§ 184

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number, menetlus ja nimetus) Menetlus kohtus Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Viljandi kohtumaja 10. jaanua

§ 188

lg 2 p 1 järgi advokaat Anu Pärtel Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Denis Harri (isikukood 38806264212; elukoht xxxxx xx xxxxxx ; töötu; omab kriminaalkaristatust)

§ 188

lg 2 p 1 järgi advokaat Anne Vissak Mikk Olev (isikukood 38901314216; elukoht xxxxx xx xxxxx ; ilma kindla töökohata; omab kriminaalkaristatust)

§ 188

lg 2 p 1 järgi advokaat Aivar Kello RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 tunnistada L.F süüdi kanepi ebaseaduslikus kasvatamises karistusseadustiku (

) 188 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 (kaks) aastat;

§ 68

alusel arvata eelvangistuse aeg 2 (kaks) päeva mõistetud vangistuse aja hulka ning lugeda L.F kandmata karistuseks vangistus 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva;

§ 74

lg 1 ja lg 2 alusel määrata, et mõistetud vangistus 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva jääb tingimisi kohaldamata; määrata L.F-ile katseaeg 2 (kaks) aastat ning mõistetud vangistust 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui L.F ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata L.F-ile katseajaks

§ 75

lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada narkootikume; määrata L.F-ile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxx x-x xxxxx ; Pärnu Maakohtu 15. veebruari 2010 otsusega L.F-ile

§ 184

lg 2 p 2 järgi mõistetud kandmata karistus tingimisi vangistus 2 aastat 6 kuud 28 päeva katseajaga 3 aastat 6 kuud jätta iseseisvale täitmisele; tühistada L.F-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.2 tunnistada Denis Harri süüdi kanepi ebaseaduslikus kasvatamisesKarS § 188 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 (kaks) aastat;

§ 68

alusel arvata eelvangistuse aeg 2 (kaks) päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda Denis Harril kandmata karistuseks vangistus 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva;

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 1 aasta 11 kuud 28 päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Denis Harrile katseaeg 2 (kaks) aastat ning mõistetud vangistust 1 aasta 11 kuud 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui Denis Harri ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata Denis Harrile katseajaks

§ 75

lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada narkootikume; määrata Denis Harrile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxx xx xxxxx; tühistada Denis Harrile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.3 tunnistada Mikk Olev süüdi kanepi ebaseaduslikus kasvatamises

§ 188

lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud;

§ 74

lg 1 ja lg 2 alusel määrata, et mõistetud vangistus 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud jääb tingimisi kohaldamata; määrata Mikk Olevile katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud ei pöörata täitmisele, kui Mikk Olev ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata Mikk Olevile katseajaks

§ 75

lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada narkootikume; määrata Mikk Olevile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxx xx xxxxxx ; tühistada Mikk Olevile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

  1. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.1.1 L.F-ilt sundraha 347 (kolmsada nelikümmend seitse) eurot 52 senti, riigi õigusabi tasu 92 (üheksakümmend kaks) eurot 05 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 112 (ükssada kaksteist) eurot 7 senti (sealhulgas ekspertiisitasu 1 711.33 kr, s.o 109.37 eurot) riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 551.64 eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011 a veebruari kuust igakuise menetluskulu osa 45 (nelikümmend viis) eurot 97 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.1.2 Denis Harrilt sundraha 347 (kolmsada nelikümmend seitse) eurot 52 senti, riigi õigusabi tasu 92 (üheksakümmend kaks) eurot 05 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 112 (ükssada kaksteist) eurot 7 senti (sealhulgas ekspertiisitasu 1 711.33 kr, s.o 109.37 eurot) riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 551.64 eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011 a veebruari kuust igakuise menetluskulu osa 45 (nelikümmend viis) eurot 97 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.1.3 Mikk Olevilt sundraha 347 (kolmsada nelikümmend seitse) eurot 52 senti, riigi õigusabi tasu 85 (kaheksakümmend viis) eurot 65 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 112 (ükssada kaksteist) eurot 7 senti (sealhulgas ekspertiisitasu 1 711.33 kr, s.o 109.37 eurot) riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 551.64 eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011 a veebruari kuust igakuise menetluskulu osa 45 (nelikümmend viis) eurot 97 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.2 L.F-ile õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 67.13 eurot jätta riigi kanda; Denis Harrile õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 67.13 eurot jätta riigi kanda; Mikk Olevile õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 67.13 eurot jätta riigi kanda; 2.3 kohtuotsuse jõustumisel asitõendid: 78 istutuspotti, 9 erineva suurusega istutuspotti rohelist, pruuni ja musta värvi, rohelist värv ja plastmassist kastekann (hoiul Viljandi politseiosakonna hoiulaos) – tagastada L.F; 9 55-liitrist plastkotti, millel kirje MUS™ULD, väetisepudel, ventilaator; elektriline ventilatsioonisüsteem, kolm valgustuslampi, termomeeter; ventilatsioonitoru, programmkell; 30 musta värvi plastanumat ja D. Harri poolt politseile väljaantud valget värvi plastmasstops, milles kanepiseemned (Viljandi politseiosakonna hoiulaos) - tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Anu Pärtelile 105 (ükssada viis) eurot 49 senti, Anne Vissakule 105 (ükssada viis) eurot 49 senti ja Aivar Kellole 105 (ükssada viis) eurot 49 senti. Selgitused kohtuotsusele
  2. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-10-7230“); 3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
  3. Süüdistused Süüdistustest nähtuvalt on L.F, Denis Harri ja Mikk Olev toime pannud kuriteona kanepi ebaseadusliku kasvatamise grupi poolt

§ 188

lg 2 p 1 järgi, mis seisnes selles, et nemad grupis koos kasvatasid ebaseaduslikult xxxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx spetsiaalselt kanepitaimede kasvatamiseks talu aita kohandatud kasvuruumi 107 kanepitaime kuni

  1. juunini 2007, mil 78 kanepitaime leiti ja võeti ära politsei poolt läbiotsimise käigus. Ülejäänud 29 kanepitaime, leidis xxxxxxxx xxxx uus rentnik Bruno P. aida lähedusest maast väikestes lillepottides, mille andis politseile üle
  2. augustil 2007.a.
  3. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) L.F

§ 188

lg 2 p 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 aastat;

§ 74

alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui L.F ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata, et L.F on kohustatud katseajal mitte tarvitama narkootikume. 3 2) Denis Harri

§ 188

lg 2 p 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 aastat:

§ 74

alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Denis Harri ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata, et L.F on kohustatud katseajal mitte tarvitama narkootikume. 3) Mikk Olev

§ 188

lg 2 p 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 1 aasta ja 4 kuud;

§ 74

alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui Mikk Olev ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata, et Mikk Olev on kohustatud katseajal mitte tarvitama narkootikume.

  1. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
  2. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
  3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.
  4. Põhjendused karistuste mõistmisel

§ 188lg 2 p 1 näeb ette süüdlase karistamise ühe- kuni kümneaastase vangistusega.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele.

  1. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
  2. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, s. o 695,05 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Eesti Advokatuuri juhatuse
  3. detsembri 2009 otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Süüdistatava L.F kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 840 krooni, s.o 53.69 eurot. Süüdistatava 4 L.F kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 105.49 eurot. Süüdistatava Denis Harri kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 840 krooni, s.o 53.69 eurot. Süüdistatava Denis Harri kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 105.49 eurot Süüdistatava Mikk Olev kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 840 krooni, s.o 53.69 eurot. Süüdistatava Mikk Olevi kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 105.49 eurot. Kaitsjate kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada. Riigi õigusabi tasu koosseisus on süüdistatavatele sisulise õigusabi teenuse osutamine 38.36 eurot ning õigusabi osutamiseks sõidukulud ja selleks kulutatud aeg kokku 67.13 eurot. Sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi andmise kulud. Kohtule teadaolevalt võinuks õigusabi osutav advokaat olla määratud menetluse koha järgsest advokaadibüroost ja sel juhul ei kaasneks advokaadi kohalesõiduga seonduvaid kulusid. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi osutamise kulud, on süüdistavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. Eeltoodust lähtuvalt tuleb õigusabi andmiseks tehtud kulutused sõitudele 67.13 eurot jätta süüdimõistetutelt välja mõistmata. Sisuliselt jäävad sõidukulud riigi kanda, kuna kohtule teadaolevalt on riik aastaks õigusabi kulud advokatuurile ette maksnud. Sõidukulud ja sõiduks kulutatud aega hüvitatakse küll õigusabi osutanud advokaadile, kuid süüdimõistetult seda kohus välja ei mõista ning selles osas jääb riigilt advokatuurile ettemakstud rahasumma süüdimõistetult riigile tagasi välja mõistmata. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus süüdimõistetutelt väljamõistetavaks menetluskuludeks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 38.36 eurot. KrMS § 175 lg 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud Kriminaalasjas ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud – 5 134 krooni. Ekspertiisi tegemiseks tekkinud kulutused nähtuvad (tl 18 ja tl 26). KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 126.75 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Arvestades süüdistatavate majanduslikku olukorda tuleb süüdistataval vähendada sundraha 347.53 euro võrra. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) L.F-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 347.52 eurot, riigi õigusabi tasu 92.05 (53.69 + 38.36) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 112.07 (109.37 + 2.70) eurot riigi kasuks; 2) Denis Harrilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 347.52 eurot, riigi õigusabi tasu 92.05 (53.69 + 38.36) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 112.07 (109.37 + 2.70) eurot riigi kasuks; 3) Mikk Olevilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 347.52 eurot, riigi õigusabi tasu 92.05 (53.69 + 38.36) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 112.07 (109.37 + 2.70) eurot riigi kasuks; 5 Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks.
  4. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. Kriminaalasja juures olevad asitõendid: 78 istutuspotti, 9 erineva suurusega istutuspotti rohelist, pruuni ja musta värvi, rohelist värvi plastmassist kastekann ja 30 musta värvi plastanumat (hoiul Viljandi politseiosakonna hoiulaos) – tuleb tagastada L.F; 9 55liitrist plastkotti, millel kirje MUS™ULD, väetisepudel, ventilaator; elektriline ventilatsioonisüsteem, kolm valgustuslampi, termomeeter; ventilatsioonitoru, programmkell; D. Harri poolt politseile väljaantud valget värvi plastmasstops, milles kanepiseemned (Viljandi politseiosakonna hoiulaos) tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada hävitada; L.F on kahtlustatavana kinni peetud 25.-
  5. juuni 2007, seega on L.F viibinud eelvangistuses 2 päeva.

§ 68

kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Seoses L.F-ile

§ 74

kohaldamisega, tuleb eelvangistuses oldud aeg 2 päeva arvestada kantud karistusena mõistetud vangistuse hulka ja lugeda L.F kandmata karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva. Denis Harri on kahtlustatavana kinni peetud 25.-26. juuni 2007, seega on Denis Harri viibinud eelvangistuses 2 päeva.

§ 68

kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Seoses Denis Harrile

§ 74

kohaldamisega, tuleb eelvangistuses oldud aeg 2 päeva arvestada kantud karistusena mõistetud vangistuse hulka ja lugeda Denis Harril kandmata karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Toomas Lillsaar Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.