lg 2 p 7, 9 järgi; Z.J-i süüdistus
Lühimenetlus Prokurör Veera Kremez Süüdistatav Z.E ik: XXX, kodakondsuseta, haridus 8-kl., töökoht: puudub, elukoht: puudub, viibib Vanglas, tõkend: kahtlustatavana kinnipeetud 07.10.2009, vahistatud 08.10.
lg 2 p 4 ja
Linnakohtu 10.02.2004 otsusega
Linnakohtu 24.05.2005 otsusega
Linnakohtu 02.09.2005 otsusega
MS § 238 lg 2 alusel vangistus 8 kuud;
Linnakohtu 12.10.2005 otsusega
MS § 238 lg 2 alusel vangistus 4 kuud;
Harju Maakohtu 26.05.2006 otsusega
järgi vangistus 4 kuud;
Harju Maakohtu 10.09.2007 otsusega
lg 2 p 4 ja
lg 2 järgi vangistus 3 kuud;
alusel vangistus 5 kuud;
Harju Maakohtu 29.10.2007 otsusega
ja
MS § 238 lg 2;
Harju Maakohtu 22.01.2008 otsusega
lg 2 p 4 ja
lg 2 järgi vangistus 2 kuud;
Harju Maakohtu 14.11.2008 otsusega
lg 2 p 8, 9 järgi vangistus 9 kuud;
lg 1 järgi vangistus 3 kuud;
MS § 238 lg 2 alusel vangistus 6 kuud; 14. Harju Maakohtu 13.03.2009 otsusega
MS § 238 lg 2 alusel vangistus 4 kuud, karistuse alguseks loeti 12.03.2009. Väärteokorras karistatud 26 korral, s.h korduvalt
Advokaat Eva Rivis Z.J ik: XXX, kodakondsuseta, keskharidus, töökoht: puudub, elukoht: XXX, viibib Vanglas, tõkend: kinni peetud 07.10.2009, vahistatud 08.10.2009, kinni peetud 25.07.2009 ja vabastatud 25.07.
lg 2 p 4, 7, 8 ja
Linnakohtu 28.09.2004 otsusega
lg 2 p 4 ja 2
Linnakohtu 25.01.2005 otsusega
lg 2 p 4, 8 järgi vangistus 3 kuud;
lg 1 ja
lg 3 järgi vangistus 2 kuud;
lg 1; § 65 lg 1 alusel vangistus 6 kuud 29 päeva;
Linnakohtu 30.05.2005 otsusega
lg 2 p 4 ja
lg 2 järgi vangistus 3 kuud;
lg 1 alusel vangistus 4 kuud;
lg 2 p 4 ja
lg 2 järgi vangistus 3 kuud;
Linnakohtu 27.09.2005 otsusega
lg 2 p 1 ja
lg 2;
järgi;
lg 1 alusel vangistus 1 aasta;
Harju Maakohtu 11.04.2007 otsusega
lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistus 6 kuud;
lg 1 ja
lg 2 järgi vangistus 2 kuud;
MS § 238 lg 2 alusel vangistus 4 kuud; 13. Harju Maakohtu 20.02.2008 otsusega
lg 1 järgi vangistus 1 kuu;
lg 2 p 4, 8 järgi vangistus 6 kuud;
järgi vangistus 4 kuud;
33-42/. 14. Harju Maakohus 08.10.2008 otsusega
lg 2 p 4 ja
Väärteokorras karistatud 32 korral, s.h korduvalt Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 15'1 alusel Kaitsja Advokaat Toomas Pilt RESOLUTSIOON 1. Z.E süüdi tunnistada
lg 2 p 7, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. 2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta. 3.
lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, arvestades ärakandmisele kuuluva karistuse ärakandmist alates Z.E kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 07.10.2009. 4. Z.E suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata. 5. Z.J süüdi tunnistada
lg 2 p 7, 8, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud. 6. Z.J süüdi tunnistada
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 7.
lg 1 alusel, liites mõistetud karistused täies ulatuses, mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. 8. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta. 9.
lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, lugedes mõistetud karistusest ärakantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 25.07.2009 so 1 (üks) päev, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates Z.J-i kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 07.10.
lg 2 p 9 järgi 13.06.2008, 09.09.2008 ja 12.03.2009 toimepandud süstemaatiliste varguste eest, uuesti, 16.08.2009 kella 20:11 ajal grupis V.A-ga , vaba juurdepääsu teel, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära Tallinnas, Endla 45 asuva Kristiine Keskuse peaukse juurest SR`ile kuuluva jalgratta Tunturi Retki Super, maksumusega 1 365 krooni ja MV`ile kuuluva jalgratta Classic Delux, maksumusega 4 000 krooni. Samuti Z.E , olles isikuks, kes on viimase aasta jooksul toime pannud vargusi vähemalt kahel korral, uuesti, ajavahemikul 22.08.2009 kuni 23.08.2009, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vaba juurdepääsu teel võttis ära Tallinnas, XXXasuva 5 J T OÜ-le kuuluva hoone (pubi S ) linnapoolselt küljelt akna alt 26 vasest fassaadiplaati mõõtudega ca 110 x 60 cm, kokku 17,16 m², väärtusega 1 900 krooni/m², koguväärtusega 32 604 EEK, tekitades lõhkumisega lisakahju summas 107 421 krooni. Samuti Z.E , olles isikuks, kes on viimase aasta jooksul toime pannud vargusi vähemalt kahel korral, ajavahemikul 25.08.2009 kuni 27.08.2009, grupis eeluurimise käigus tuvastamata isikuga, vaba juurdepääsu teel võõra vallasasja omastamise eesmärgil võttis ära Tallinnas, XXXasuva J T OÜ-le kuuluva hoone (pubi S ) linnapoolselt seinalt, mõlemalt poolt välisust, kokku 52 erinevate mõõtudega vasest fassaadiplaati, kokku 18,50 m², väärtusega 1 900 krooni/m², koguväärtusega 35150 krooni, tekitades lõhkumisega lisakahju 40390 krooni. Samuti Z.E, olles isikuks, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, s.o vähemalt kahel korral viimase aasta jooksul, uuesti, ajavahemikul 17.09.2009 kuni 21.09.2009, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära Tallinnas, XXXasuva J T OÜ-le kuuluva hoone (pubi S ) linnapoolselt seinalt, välisuksest paremal pool, 20 vasest fassaadiplaati mõõtudega ca 110 x 60 cm, Pärnu mnt. poolselt seinalt katuse äärelt 20 erinevate mõõtudega vasest fassaadiplaati ja katusel oleva ventilatsioonikorstna juurest 2 vaskplaati mõõtudega 130 x 45 cm, kokku 11,8 m² vaskplekki, maksumusega 1 900 krooni/m², koguväärtusega 22 420 krooni, tekitades lõhkumisega lisakahju summas 14 640 krooni. Samuti Z.E, olles isikuks, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, s.o vähemalt kahel korral viimase aasta jooksul, uuesti, ajavahemikul 02.10.2009 kuni 06.10.2009, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vaba juurdepääsu teel võttis ära Tallinnas, XXXasuva J T OÜ-le kuuluva hoone (pubi S ) peaukse poolselt küljelt 22 erinevate mõõtudega vasest fassaadiplaati, kokku 10 m² vaskplekki, väärtusega 1 900 krooni/m², koguväärtusega 19 000 krooni. Samuti Z.E , kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, s.o vähemalt kahel korral viimase aasta jooksul, uuesti, 07.10.2009 kella 01:45 ajal, grupis Z.J-iga, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil vaba juurdepääsu teel püüdis ära võtta Tallinnas, XXXasuva J T OÜ-le kuuluva hoone (pubi S ) J T OÜ-le kuuluvalt hoonelt vasest fassaadiplaate, kuid olid tabatud sündmuskohal J T OÜ töötajate poolt. Enne kinnipidamist jõudsid Z.E ja Z.J lahti kruvida ning ära painutada mõlema välisukse varikatuste metallservad, milliste all paiknevad 45 erinevate mõõtudega vasest fassaadiplaati, kokku vähemalt 20 m² vaskplekki, väärtusega 1 900 krooni/m², koguväärtusega vähemalt 38 000 krooni, tekitades lõhkumisega kahju summas 7 130 EEK. Seega pani Z.E toime
lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil /varguse/, mis oli toime pandud süstemaatiliselt ja grupi poolt. Z.J süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, keda karistati 11.04.2007 Harju Maakohtu poolt
lg 1-§ 25 lg 2 järgi, tungis ebaseaduslikult, valdaja Korteriühistu tahte vastaselt ukse luku lahtimurdmise teel 25.07.2009 kella 05.00 paiku Tallinnas asuva maja keldriruumi, tekitades KÜ-le varalist kahju summas 893.15 krooni. Seega Z.J tungis vähemalt teist korda, ebaseaduslikult, valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi, s.o pani toime
Samuti süüdistatakse Z.J selles, et tema, olles isikuks, keda karistati 08.10.2008
lg 2 p 4-§ 25 lg 2 järgi 07.10.2008 toimepandud varguskatse eest ja 13.10.2008
lg 1 alusel 14.09.2008 toimepandud pisivarguse katse eest, s.o olles isikuks, kes on viimase aasta jooksul toime pannud vargusi vähemalt kahel korral, uuesti, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil augusti keskel 2009 ukse luku avamise 6 teel tungis korterisse aadressil Tallinn, XXX, kust võttis ära MS kuuluvad järgmised esemed: - lillat värvi kõvast kangast kosmeetikakott, väärtusega 40 krooni, milles oli s/a WW Passat reg. Nr XXX autovõti, väärtusega 900 krooni, üldväärtusega 940 krooni; - lillakaspruuni korpusega digitaalne fotoaparaat (ilma kotita) väärtusega 3000 krooni koos mälukaardiga, väärtusega 600 krooni, varastades vara üldväärtusega 4 540 krooni. Samuti Z.J , olles isikuks, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, s.o vähemalt kahel korral viimase aasta jooksul, uuesti, 06.09.2009 ajavahemikul kella 17:00-st kuni kella 20:00-ni ukse luku murdmise teel tungis võõra vallasasja omastamise eesmärgil korterisse aadressil Tallinn, XXX, kust võttis ära MS kuuluvad järgmised esemed: - Valget värvi korpusega sülearvuti iBook G4, seeria nr UV4424CPRCQ, väärtusega 8000 krooni; - Roosat värvi korpusega I Pod Nano väärtusega 3500 krooni, komplektis koos kõrvaklappidega väärtusega 700 krooni, üldväärtusega 4200 krooni; - EV pass Maris Sandri nimele, väärtuseta; - Pärlikujulised kõrvarõngad väärtusega 1 000 krooni; - Ehtekarp milles oli 5 paari mitte väärismetallist kõrvarõngaid ning hõbedast kaelakeed üldväärtusega 500 krooni; - Kasutatud näovesi “Mac” väärtuseta; - Komplekt telefonimärkmiku, 10 ümbriku ja 10 kaardiga-halli värvi riidest koti sees väärtusega 450 krooni; - Võtmekomplekt (2-3 võti) väärtuseta; - Fotoaparaadi Canon IXUS 80/82 IS №rd aku laadimisjuhe, väärtuseta, varastades vara üldväärtusega 14 150 krooni. Samuti Z.J , olles isikuks, kes on viimase aasta jooksul toime pannud vargusi vähemalt kahel korral, uuesti, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, ajavahemikul 15.09.2009 kella 10:00-st kuni 16.09.2009 kella 20:30-ni ukse luku murdmise teel tungis korterisse aadressil Tallinn, XXX, kust võttis ära MS kuuluvad järgmised esemed: - Fotoaparaadi juhtmed, väärtusega 30 krooni; - Valget värvi korpusega firma Braun saumikser väärtusega 400 krooni; - Roosat värvi korpusega firma Philips GC1820/0 triikraud, väärtusega 539 krooni; - Fotoaparaadi karp koos dokumentidega väärtuseta koos fotoaparaadi mälukaardiga väärtusega 300 krooni; - Firma iBooc G-2 (vanem mudel) sülearvuti väärtusega 1000 krooni; - 3 krooni väärtuses eesti raha sendid; - Kulla värvi plekist lehekujulised kõrvarõngad ning metallist, musta värvi pikad rippuvad kõrvarõngad üldväärtusega 350 krooni; - Snepperluku võti väärtusega 30 krooni, varastades vara üldväärtusega 2 652 krooni. Samuti Z.J , olles isikuks, kes on viimase aasta jooksul toime pannud vargusi vähemalt kahel korral, uuesti, ajavahemikul 16.09.2009 kella 21.00-st kuni 17.09.2009 kella 12:30-ni ukse luku murdmise teel tungis võõra vallasasja omastamise eesmärgil korterisse aadressil Tallinn, XXX, kust võttis ära MS kuuluvad järgmise esemed: - Valget värvi korpusega jäätisemasin, väärtusega 400 krooni; - Halli värvi korpusega, firma ACER, CD/mp3-mängija koos raadioga väärtusega 350 krooni; - Inglisekeelne reisiatlas, valget värvi, väärtusega 2 000 krooni; - Naiste jooksujalatsid Reebok, number 37, valget värvi hõbedaste joontega, vähekasutatud, väärtusega 400 krooni, varastades vara üldväärtusega 3150 krooni. Samuti Z.J , olles isikuks, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, s.o vähemalt kahel korral viimase aasta jooksul, uuesti, 07.10.2009.a. kella 01:45 ajal, grupis Z.E-ga , võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil vaba juurdepääsu 7 teel püüdis ära võtta Tallinnas, XXXasuva J T OÜ-le kuuluva hoone (pubi S ) J T OÜ-le kuuluvalt hoonelt vasest fassaadiplaate, kuid olid tabatud sündmuskohal J T OÜ töötajate poolt. Enne kinnipidamist jõudsid Z.E ja Z.J lahti kruvida ning ära painutada mõlema välisukse varikatuste metallservad, milliste all paiknevad 45 erinevate mõõtudega vasest fassaadiplaati, kokku vähemalt 20 m² vaskplekki, väärtusega 1 900.krooni/m², koguväärtusega vähemalt 38 000.- krooni, tekitades lõhkumisega kahju summas 7 130.- EEK. Seega pani Z.J toime
lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil /varguse/, mis oli toime pandud sissetungimisega, süstemaatiliselt ja grupi poolt. Kohtuistungil süüdistatav Z.E seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kohtuistungil süüdistatav Z.J seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsjad asusid seisukohale, et süüdistatavate käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatavate poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatavate süüd tunnistavad ütlusi ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatava Z.J-i süüd tunnistavaid ütlusi, kahtlustatava Z.E süüd tunnistavaid ütlusi, kahtlustatava V.A süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute MS'i ja SR`i ütlusi, kannatanute esindajate KÜ esindaja JR'i ja kannatanu J T OÜ esindaja MV`i ütlusi, hagiavaldustele lisatud hinnapakkumisi, tunnistajate RS, D D `u, V D 'i, S R ja A H `i ütlusi, eksperdiarvamust sõrmejäljeekspertiisi aktis nr SS-0450-09/3784, asitõendite vaatlusprotokolle, äratundmiseks esitamise protokolle, ütluste ja olustikuga seostamise protokolle, sündmuskoha vaatlusprotokolle, AS G4S Eesti õigusrikkuja üleandmise akti, kohtuotsuse väljatrükke, väärteootsuste väljatrükke, asub seisukohale, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava Z.E käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli süüdistatavat viimati karistatud 13.03.2009 Harju Maakohtu otsusega
Käesolevas asjas on Z.E-le esitatud süüdistus 6 varguse episoodis, mis on toime pandud vähem kui kolme kuu jooksul. Seega oli Z.E
Kriminaalasja materjalide kohaselt varastas Z.E 16.08.2009 grupis koos V.A-ga Kristiine Keskuse peaukse juurest SR`ile ja MV`ile kuuluvad jalgrattad, seejärel ajavahemikul 22.08.2009 kuni 23.08.2009 Z.E varastas Tallinnas, XXX asuva J T OÜ-le kuuluva hoone linnapoolselt küljelt akna alt 26 vasest fassaadiplaati, tekitades lõhkumisega kahju summas 107 421 krooni, sellele järgnevalt ajavahemikul 25.08.2009 kuni 27.08.2009 Z.E varastas grupis eeluurimise käigus tuvastamata isikuga Tallinnas, XXX asuva J T OÜ-le kuuluva hoone linnapoolselt seinalt, mõlemalt poolt välisust, kokku 52 erinevate mõõtudega vasest fassaadiplaati, tekitades lõhkumisega lisakahju 40 390 krooni, seejärel ajavahemikul 17.09.2009 kuni 21.09.2009 Z.E varastas Tallinnas, XXX asuva J T OÜ-le kuuluva hoone linnapoolselt seinalt, välisuksest paremal poolt, 20 vasest fassaadiplaati mõõtudega ca 110 x 60 cm, Pärnu mnt. poolselt seinalt katuse äärelt 20 erinevate mõõtudega vasest fassaadiplaati ja katusel oleva ventilatsioonikorstna juurest 2 8 vaskplaati mõõtudega 130 x 45 cm, tekitades lõhkumisega lisakahju summas 14 640.- krooni, seejärel uuesti ajavahemikul 02.10.2009 kuni 06.10.2009 Z.E varastas Tallinnas, XXX asuva J T OÜ-le kuuluva hoone peaukse poolselt küljelt 22 erinevate mõõtudega vasest fassaadiplaati, kokku 10 m² vaskplekki, väärtusega 1 900 krooni/m², koguväärtusega 19 000 krooni ning sellele järgnevalt 07.10.2009 Z.E grupis Z.J-iga püüdis ära võtta Tallinnas, XXXasuva J T OÜ-le kuuluva hoone J T OÜ-le kuuluvalt hoonelt vasest fassaadiplaate, kuid nad peeti kinni. Enne kinnipidamist jõudsid Z.E ja Z.J lahti kruvida ning ära painutada mõlema välisukse varikatuste metallservad, milliste all paiknevad 45 erinevate mõõtudega vasest fassaadiplaati, kokku vähemalt 20 m² vaskplekki, väärtusega 1 900 krooni/m², koguväärtusega vähemalt 38 000 krooni, tekitades lõhkumisega kahju summas 7 130 EEK. Kuivõrd süüdistatav on tunnistanud võõraste vallasasjade omastamise eesmärki, osadel juhtudel ka võõraset vallasasjade müüki, mis on ühel juhul tõendatud ka tunnistaja ütlustega, siis näitab süüdistatava objektiivne käitumine seda, et ta on võõrad vallasasjad ära võtnud eesmärgiga need vallasasjad ebaseaduslikult omastada. Kriminaalasja materjalidest nähtub ka seda, et süüdistatavat on varem karistatud
lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning uue teo toimepanemise ajal ei olnud see karistus kustunud ning käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda veel kuue varguse toimepanemises, mis pandi toime lühikese ajavahemiku jooksul ja kolmel juhul ka isikute grupis. Selline käitumine näitab seda, et varguste toimepanemine on süüdistatava põhiliseks elatusallikaks ning süüdistatava karistusandmetest ja esitatud süüdistusest võib teha järeldusi ka selle kohta, et varavastaste kuritegude toimepanemine on süüdistatava elulaadiks. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt ja grupi poolt, so
Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava Z.J-i käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, keda varem sissetungimise toimepanemise eest karistatud. Seega oli Z.J
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 25.07.2009 kella 05.00 paiku Z.J tungis uste lukkude lahtimurdmise teel Tallinnas asuva maja keldri ruumidesse, tekitades KÜ-le varalist kahju summas 893.15 krooni. Süüdistatava sisenemise viis, so ukse luku murdmine ja sisenemise kellaaeg näitavad ilmselgelt seda, et sissetungimine pandi toime hoone ja ruumi valdaja tahte vastaselt, millele annab kinnitust ka politsei väljakutsumine ja süüdistatava kinnipidamine. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud so. valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimisena isiku poolt, kes on varem toime pannud omavolilise sissetungimise. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava Z.J-i käitumine kvalifitseeritud ka
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli süüdistatavat viimati karistatud 08.10.2008 Harju Maakohtu otsusega
Karistuse kandmiselt vabanes 06.04.2009. Käesolevas asjas on Z.J-ile esitatud süüdistus 5 varguse episoodis, mis on toimepandud vähem kui kahe kuu jooksul ja nelja kuu möödudes viimase karistuse kandmiselt vabanemisest. Seega oli Z.J
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tungis süüdistatav augusti keskel 2009 ukse luku avamise teel tungis Z.J korterisse aadressil Tallinn, XXX, kust varastas MS kuuluvaid esemeid, millele järgnevalt tungis uuesti samasse korterisse 06.09.2009, samuti ajavahemikul 15.09.2009 kuni 16.09.2009, samuti 17.09.2009, varastades kõigil kordades võõraid vallasasju. Sellele järgnevalt aga 07.10.2009 kella 01:45 ajal grupis Z.E-ga , võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil vaba juurdepääsu teel püüdis varastada Tallinnas, XXX asuva J T OÜ-le kuuluva hoone J T OÜ-le kuuluvalt hoonelt vasest fassaadiplaate, tekitades sellega varalist kahju, kuid nad tabati sündmuskohal. Kuivõrd süüdistatav on tunnistanud võõraste vallasasjade omastamise eesmärki, samuti varastatu müüki, näitab süüdistatava objektiivne käitumine seda, et ta on võõrad vallasasjad ära võtnud eesmärgiga need vallasasjad ebaseaduslikult omastada. Kriminaaltoimikust 9 nähtuvalt on süüdistatavat karistatud
lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo eest, samuti on teda karistatud
lg 1 ettenähtud väärtegude eest ning menetletavas kriminaalasjas süüdistatakse teda viie varguse toimepanemises, millest neli on toime pandud sissetungimisega ruumi valdaja tahte vastaselt ning üks isikute grupis koos kaassüüdistatavaga. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatav elatub varavastaste süütegude toimepanemisest ning karistusandmetest saab teha järelduse ka selle kohta, et varavastaste süütegude toimepanemine on süüdistatava elulaadiks. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, sissetungimisega ja grupi poolt, so
Kohtueelsel menetlusel on J T OÜ esindaja esitanud tsiviilhagi 50190 krooni nõudes, milline sisaldab endas hoone fassaadi vargustega tekitatud, kuid EKAS-i pool hüvitamata jäänud kahju. Seoses vargustega ajavahemikel 22.08.2009-23.08.2009 ja 25.08.2009-27.08.2009 hüvitas EKAS J T OÜ-le kahju summas 209 565 krooni. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule tekitasid kahju Z.E ja Z.J , kusjuures 7130 krooni ulatuses tekitasid varalist kahju Z.E ja Z.J isikute grupis tegutsedes ning ülejäänud osas Z.E. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatavate tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavatelt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatavate poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatavate süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 50190 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatavate õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatavate süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb 7130 krooni ulatuses Z.E-lt ja Z.J-ilt välja mõista kannatanu kasuks solidaarselt ning 43060 krooni ulatuses välja mõista Z.E J T OÜ kasuks. Kohtueelsel menetlusel on Korteriühistu esindaja esitanud tsiviilhagi 893 krooni ja 15 sendi nõudes, milline sisaldab endas sissetungimisega lõhutud lukkude remondikulusid. Kuivõrd käesoleva kriminaalasjaga on tõendamist leidnud süüdistatava süü sissetungimises, millise teo toimepanemiselt ka Z.J tabati, leiab kohus, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule tekitas sissetungimisega kahju Z.J . Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele 893,15 ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud sissetungimisega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatavate süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 893,15 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule 10 õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb 893,15 krooni ulatuses välja mõista Z.J-ilt Korteriühistu kasuks. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu MS'i esitanud tsiviilhagi 24492 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatud esemete väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule tekitas kahju Z.J . Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud sissetungimisega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatavate süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 24492 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb 24492 krooni ulatuses välja mõista Z.J-ilt MS'i kasuks. Z.E-le karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, nende rohkust ja toimepanemisel üles näidatud järjekindlust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Kriminaalasjast nähtuvalt on süüdistatava toimepandut kahetsenud, mida peaks arvestama karistust kergendava asjaoluna. Samas kuritegude toimepanemisel üles näidatud järjekindlus sunnib kohut sellesse kahetsusse suhtuma ettevaatlikult. Teisalt on süüdistatav kohtueelsel menetlusel andnud süüd tunnistavaid ütlusi ka muude kuriteoepisoodide kohta, milliste toimepanemise kohta koguti tõendeid alles pärast süüdistatava antud ütlusi. Sellest saab kohus teha järelduse, et kahetsus on siiski karistust kergendava asjaoluna arvestatav ning süüd tunnistavate ütluste andmine teiste kuriteoepisoodide kohta, mille osas ei olnud varem tõendeid kogutud on hinnatav aktiivse kaasaaitamisena kuritegude avastamisele, mida kohus peab võimalikuks arvestada karistust kergendava asjaoluna
Süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kriminaalkorras 14 korral. Uued kuriteod pani Z.E toime juba paar kuud hiljem peale viimase otsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabanemist. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek. Sellised asjaolud aga välistavad kohtu arvates võimaluse mõista karistuseks rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval puuduvad legaalsed vahendid sellise karistuse tasumiseks ning süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude varavastane iseloom ja süstemaatilisus näitavad juba iseenesest, et süüdistataval puudusid legaalsed elatusvahendid. Seetõttu tuleb süüdistatavale mõista karistuseks vangistus. Teda on varem korduvalt karistatud ka reaalse ja pikemaajalise vangistusega, tema suhtes on jäetud karistus tingimisi kohaldamata ja sellele järgnevalt on see täitmisele pööratud. Pärast karistuste ärakandmist on ta aga jätkanud varavastaste kuritegude toimepanemist. Süüdistataval on puudunud ka alaline elukoht ning ta on elanud juhututtavate juures. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatav oma isikuandmete tõttu ei sobi kriminaalhooldusele ning temale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Süüdistatava karistusandmed viitavad sellele, et 11 süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest, jätkates varavastaste kuritegude toimepanemist. Selline süüdistatava järjekindlus kuritegude toimepanemisel näitab, et süüdistataval puudus ja puudub soov elada õiguskuulekalt. Õiguskorra kaitsmise ja vabaduses viibivate isikute vara kaitsmise tagamise viisiks on sellisel juhul ainult reaalse vangistuse mõistmine süüdistatavale, sest vähemalt vangistuses viibimise ajal võivad isikud loota, et süüdistatav nende asju ei varasta. Karistuse määra valikul lähtub kohus sellest, et varguste toimepanemisega tekitati kannatanutele olulist varalist kahju. Seetõttu tuleks süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude rohkust arvestades mõista karistus ettenähtud sanktsiooni keskmise määras. Samas, arvestades süüdistatava käitumises karistust kergendavate asjaolude olemasolu ja karistust raskendavate asjaolude puudumist, peab kohus võimalikuks mõista karistuse mõningal määral alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Z.J-ile karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, nende rohkust ja toimepanemisel üles näidatud järjekindlust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Kriminaalasjast nähtuvalt on süüdistatava toimepandut kahetsenud, mida peaks arvestama karistust kergendava asjaoluna. Samas kuritegude toimepanemisel üles näidatud järjekindlus sunnib kohut sellesse kahetsusse suhtuma ettevaatlikult. Teisalt on süüdistatav tunnistanud kohtueelsel menetlusel ka teiste varavastaste kuritegude toimepanemist, mis aitas kaasa kuritegude avastamisele, kuivõrd enne selliste ütluste andmist ei olnud teisi tõendeid kogutud, mistõttu peab kohus võimalikuks taolist käitumist hinnata kuritegude avastamisele aktiivse kaasaaitamisena ja arvestada karistust kergendavate asjaoludena
Süüdistatavale
2 p 7, 8, 9 järgi inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat.
lg 2 p 1 järgi inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kriminaalkorras 14 korral. Viimase karistuse kandmiselt vabanes 06.04.2009. Uued kuriteod pani Z.J toime juba mõned kuud hiljem peale vabanemist. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek. Sellised asjaolud aga välistavad kohtu arvates võimaluse mõista karistuseks rahalist karistust, kuivõrd ka süüdistataval puuduvad legaalsed vahendid sellise karistuse tasumiseks ning süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude varavastane iseloom ja süstemaatilisus näitavad juba iseenesest, et süüdistataval puudusid legaalsed elatusvahendid. Seetõttu tuleb süüdistatavale mõista karistuseks vangistus. Teda on varem korduvalt karistatud ka reaalse ja pikemaajalise vangistusega, samuti on karistus jäetud tingimisi kohaldamata, kuid hiljem täitmisele pööratud ning pärast karistuste ärakandmist on ta jätkanud varavastaste kuritegude toimepanemist. Süüdistatav on küll kohtuistungil seletanud, et tal on elukoht, kuid süüdistatava kahtlustatavana ülekuulamisel on ta selgitanud oma elukoha kohta hoopis midagi muud ning kohtul on tekkinud kahtlus süüdistataval alalise elukoha olemasolu kohta. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatav oma isikuandmete tõttu ei sobi kriminaalhooldusele ning temale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Süüdistatava karistusandmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest, jätkates varavastaste kuritegude toimepanemist. Selline süüdistatava järjekindlus kuritegude toimepanemisel näitab, et süüdistataval puudus ja puudub soov elada õiguskuulekalt. Õiguskorra kaitsmise ja vabaduses viibivate isikute vara kaitsmise tagamise viisiks on ainult reaalse vangistuse mõistmine süüdistatavale, sest vähemalt vangistuses viibimise ajal võivad isikud loota, et süüdistatav nende asju ei varasta. Karistuse määra valikul
2 p 7, 8, 9 järgi inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest lähtub kohus sellest, et varguste toimepanemisega tekitati kannatanutele varalist kahju ning süüdistatavale tuleks inkrimineeritud kuritegude rohkust arvestades mõista karistus ettenähtud sanktsiooni keskmise määras. Samas esinevad süüdistatava käitumises karistust kergendavad asjaolud ning kohus peab võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Arvestades asjaolu, et
lg 2 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemisega erilist varalist kahju ei tekkinud ja süüdistatava süü ei olnud kuigi suur, leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. Kuivõrd aga 12 süüdistatav on toime pannud eriliigilised kuriteod ja nende toimepanemine on aset leidnud erineva tahtlusega ja need on toime pandud erineval ajal, leiab kohus, et süüdistatavale erinevate kuritegude toimepanemise eest mõistetavad karistused tuleb liita täies ulatuses. Märt Toming kohtunik 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.