← Eesti

1-10-17325/7

1-10-17325 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. märts 2010 Tallinn Kriminaalasja number 1-10-17325 (10230116588) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekr

§ 15lg 2 järgi vabadusekaotus 8 kuud tingimisi katseaeg 3 aastat; 5. Lääne Maakohtu 01.04.1998 otsusega Kr

K § 140 lg 2 p 3 järgi vabadusekaotus 1 aasta;

  1. Lääne Maakohtu 14.03.2000 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3, § 140 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 1 aasta 6 kuud;
  2. Lääne Maakohtu 22.03.2002 otsusega KrK § 139 lg 2 p 2 järgi vabadusekaotus 4 kuud tingimisi katseaeg 1 aasta 6 kuud; 1 Kaitsja
  3. Lääne Maakohtu 10.06.2003 otsusega KrK § 139 lg 2 p 2,

§ 17lg 6, Kar

S § 199 lg 2 p 4, 8 järgi vangistus 1 aasta, § 65 lg 2 alusel vangistus 1 aasta 4 kuud;

  1. Pärnu Maakohtu 11.01.2006 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, § 266 lg 2 p 1, § 64 lg 1 järgi vangistus 9 kuud;
  2. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 21.02.2007 otsusega KarS § 266 lg 2 p 1 järgi vangistus 2 kuud;
  3. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 14.12.2007 otsusega KarS § 266 lg 2 p 1, § 68 lg 1 järgi vangistus 5 kuud 26 päeva;
  4. Pärnu Maakohtu 13.03.2009 otsusega KarS § 266 lg 2 p 1, 3 alusel vangistus 1 kuu. Vabanes pärast karistuse kandmist 09.04.
  5. Advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON
  6. P.F süüdi tunnistada KarS § 266 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud.
  7. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva.
  8. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, so kahtlustatavana kinnipidamise päev, so 22.09.2010, so 1 (üks) päev, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 9 (üheksa) päeva ning ärakandmisele kuuluva karistuse, so tähtajalise vangistuse 1 kuu ja 9 päeva ärakandmist arvestada alates süüdistatava P.F vahistamisest Harju Maakohtu 31.01.2011 määruse alusel, so alates 15.02.
  10. P.F-i suhtes muudetud tõkend vahistamine jätta muutmata.
  11. P.F-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 115 (ükssada viisteist) eurot ja 5 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „P.F, 1-10-17325, kaitsjatasu“.
  12. Jätta P.F-ilt KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel välja mõistetav sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 3 (kolm) senti P.F-ilt KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõistmata, jättes selles osas menetluskulu riigi kanda.
  13. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: Käesolevas kriminaalasjas P.F-i süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud sissetungimise, 22.09.2010 kella 04.57 paiku Tallinna linnas Rannamäe tee 5 2 asuvas parklas tungis ebaseaduslikult valdaja BWAHtahte vastaselt temale kuuluvasse sõiduautosse Opel Astra registreerimismärgiga XXX. Seega pani P.F oma tahtliku tegevusega toime valdaja tahte vastase ebaseadusliku sissetungimise võõrasse sõidukisse ning seda isikuna, kes on varem toime pannud sissetungimise, s.o KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo Kohtuistungil süüdistatav P.F seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 22.09.2010 koostatud kannatanu BWAH´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 20.09.2010 kell 19.23 parkis ta enda isiklikku s/a Opel Astra XXX aadressil Rannamäe 5 asuvasse tasulisse valveta parklasse. Lukustas auto uksed kesklukuga, kuid signalisatsioon puudus. 21.09.10 kell 12.00 oli autoga kõik korras. Kell 6.15 tulles auto juurde avastas, et parempoolne esiukse klaas oli lõhutud. Juhiistme pealt leidis ingliskeelse sildi „Pöörduda Kolde pst 65 Kesklinna Politseiosakonda." Peale auto ülevaatamist avastas, et oli varastatud järgmised asjad: pagasiruumist kolm kotti meeste riietega väärtusega 5000 eurot, mobiiltelefoni №kia 6230 laadija väärtusega 20 eurot, digifotoka Nikon laadija väärtusega 20 eurot, I-Pod Apple laadija väärtusega 20 eurot, päikseprillid Ray-Ban 120 eurot, 2 paari kingi väärtusega 240 eurot, telk väärtusega 200 eurot, kindlustuse (ANWB) paberid, juturaamat väärtusega 15 eurot, 1 purk Unox Stevige Tomaten soup ja 2 pakki Unox Good№odels paki nuudleid väärusega 1 eurot. Esialgne kahju 5630 eurot. Politseiosakonnas sai kannatanu teada, et antud juhtumiga oli tema autost varas kinni peetud ja tema asjade hulgast leitud 1 purk tomati suppi ja 2 pakki kiirnuudleid, mida kannatanu tagasi saada ei soovinud. (t/l 2-3) • 22.09.2010 koostatud tunnistaja Maianžely U ´i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tema koos patrullpolitseinik T.Tatsp´iga 22.09.2010 kella 04:55 said Juhtimiskeskuselt „B" prioriteediga väljakutse Rannamäe tee 5, Tallinn, kus keegi musta jope ja heledat värvi pükstega isik üritas autosse tungida. Teatajaks oli bussijuht, kes nägi sündmust pealt. Kohale jõudes kell 04:57 (22.09.2010) nägid, kuidas tumerohelist värvi jopega ja beeži värvi pükstega isik oli poole kehaga parempoolse tagumise ukse kaudu sees tumesinist värvi luukpäratüüpi kerega sõiduautos Opel Astra, hollandi registreerimismärgiga XXX. Lõhutud oli ka sama sõiduki parempoolse esiukse aknaklaas. Kirjeldatud isik sobras auto pagasiruumis, olles selleks avanud salongis tagumise istme seljatoe. Visuaalsel vaatlusel oli näha, et sõiduki pagasiruumis olid erinevad toiduained, nõud jne. Isiku pidasid kinni 22.09.2010 kella 04:
  14. Kinnipeetuks osutus P.F. P.F-i läbiotsimise käigus avastasid 1 purgi „UNOX" Stevige Tomatensoep 300 ml ja 2 pakki „UNOX" Good №odles makarone. (t/l 6-7) • 24.09.2010 koostatud tunnistaja AN´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 22.09.2010.a. kella 04.41 sõitis ta bussiga mööda Rannamäe tee 5 asuvast parklast ja nägi, et parklas seisis Opel Astra, mille juures nägi ühte meesterahvast, kes kõndis ümber auto, avades auto uksi. Alguses meesterahvas seisis auto pagasiruumi juures ja üritas avada pagasiruumi, mis aga ei õnnestunud ja seejärel kõndis meesterahvas auto ühele poole küljele ja avas auto ukse, siis kõndis auto teisele poole, avas järgmise ukse. Meesterahvas avas ukse lihtsalt käega. Seejärel nägi, et meesterahvas sisenes sõiduautosse tagumise ukse kaudu ja alla lastud tagumise istme kaudu üritas isik auto pagasiruumi saada. Meesterahvas ise auto tagumist istet alla ei lasknud, see oli juba alla lastud. Meesterahvas oli autos umbes 10-15 minutit, kuni tuli politsei. Kui tunnistaja politseisse helistas, siis politsei palus autot lähemalt vaadata ja kui ta autot vaatama läks, siis avastas, et lõhutud oli kõrvalistuja poolne esiklaas. Seda hetke, kui Opel Astra klaas lõhuti, tunnistaja ei näinud. Samuti ei näinud tunnistaja seda, mida meesterahvas autost võttis. 3 Meesterahval olid jalas valged püksid, tume jope ja peas oli tume müts. Kui ta meesterahva kõndimist jälgis, siis tundus, et ta oli purjus - kõndis aeglaselt ja õõtsus kõndimise ajal. Meesterahvas oli aeglane ning sellel ajal, kui tunnistaja teda nägi, siis autost ta midagi minema ei viinud. (t/l 9-11) • 22.09.2010 koostatud kahtlustatava P.F-i ülekuulamisprotokolli kohaselt ta ennast KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritavas kuriteos süüdi ei tunnista. 22.09.2010 öösel, jalutas Tallinnas Rannamäe tänaval. Ühel hetkel kuulis mingit müra. Lähedal nägi pargitud autot. Keeras pea auto suunas ja nägi, et auto juurde tulid kaks umbes 25 aastast meesterahvast. Neil olid seljas tumedad riided, ühel midagi kapuutsiga. Üks oli pikemat kasvu, teine lühem. Nad lõhkusid kiviga aknaklaasi, avasid auto uksed ja sisenesid autosse. Nägi, et nad väljusid autost ja läksid lähedale põõsastesse. Nende käes oli midagi. Paari minuti pärast tulid samad kaks meesterahvast tagasi auto juurde. Neil olid käes kaks kotti. Nad sisenesid uuesti autosse ja paari minuti pärast väljusid kahe täis kotiga ja läksid minema. P.F-i huvitas, mis juhtus ja läks ka auto juurde. Läbi purustatud parempoolse esiukseklaasi nägi, et autos olid mõned toiduained. Kuna tahtis süüa, sisenes autosse ja võttis sealt ühe pakisupi ja kaks pakki nuudleid. Rohkem midagi ei võtnud. Aknaklaasi ta ei lõhkunud. Tal ei olnud telefoni ja poliseile teatada varguse kohta ei saanud. Ise oli purjus ja ei saanud midagi varastada ja kusagile ära viia. Sel momendil, kui ta oli poole kehaga sõiduautos, pidas politsei ta kinni. (t/l 14-16) • 22.09.2010 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt asus vaadeldav sündmuskoht Tallinnas, Rannamäe tee 5 tasulises valveta parklas, kus seisis tumesinist värvi luuktüüpi kerega sõiduauto Opel Astra, hollandi registreerimismärgiga XXX (vt skeemi). Vaatluse hetkel oli sõiduki parempoolne tagumine uks avatud, ülejäänud uksed kinni ja lukustatud. Sõidukil puudus signalisatsioon. Sõiduki uste lukusüdamikel ja süütelukul visuaalsel vaatlusel väliseid vigastusi ei tuvastatud ja olid töökorras. Parempoolse esiukse aknaklaas oli puruks. Klaasikillud olid nii parempoolse esiuske ees vihmamärjal asfalteeritud maapinnal kui ka salongi esi-ja tagaosas. Sõiduki ülejäänutel aknaklaasidel visuaalsel vaatlusel väliseid vigastusi ei tuvastatud. Parempoolse esiistme peal oli kindalaeka sahtel. Nimetatud sahtlis oli kaitsmete komplekt, autoraadio väljatõmbamise halli värvi metallist Ukujulise klambrid (2 tk). Vaatluse hetkel oli kindalaegas suletud. Kindalaeka ülemine riiul tühi, alumisel riiulil raamat, dokumendid, paberid. Tagumise istme parem- kui vasakpoolne seljatugi oli all. Salongist oli näha pagasiruumi. Pagasiruumis oli pann, erinevad toiduained, magamiskott jne. (t/l 21-26) • Väljatrükk Pärnu Maakohtu 13.03.2009 otsusest, millega KarS § 266 lg 2 p 1, 3 alusel P.F-ile mõisteti vangistus 1 kuu. (t/l 34-38) • P.F karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on teda varem kriminaalkorras karistatud 12 korda:
  15. 25.11.1986 Kingissepa Rajooni Rahvakohtu otsusega KrK § 139 lg 3, § 94 lg 3, § 139 lg 2 p 3, § 140 lg 2 p 4 järgi vabadusekaotus 3 aastat;
  16. 15.07.1992 Lääne Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 3 aastat;
  17. 21.06.1995 Lääne Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3, § 140 lg 2 p 1, 3 järgi vabadusekaotus 1 aasta;
  18. 30.10.1997 Lääne Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3, § 139 lg 2 p 1, 2,

§ 15lg 2 järgi tingimisi vabadusekaotus 8 kuud katseaeg 3 aastat; 5. 01.04.1998 Lääne Maakohtu otsusega Kr

K § 140 lg 2 p 3 järgi vabadusekaotus 1 aasta;

  1. 14.03.2000 Lääne Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3, § 140 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 1 aasta 6 kuud;
  2. 22.03.2002 Lääne Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 2 järgi tingimisi vabadusekaotus 4 kuud katseaeg 1 aasta 6 kuud;
  3. 10.06.2003 Lääne Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 2,

§ 17lg 6, Kar

S § 199 lg 2 p 4, 8 järgi vangistus 1 aasta, § 65 lg 2 alusel vangistus 1 aasta 4 kuud;

  1. 11.01.2006 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, § 266 lg 2 p 1, § 64 lg 1 järgi vangistus 9 kuud; 4
  2. 21.02.2007 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja otsusega KarS § 266 lg 2 p 1 järgi vangistus 2 kuud;
  3. 14.12.2007 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja otsusega KarS § 266 lg 2 p 1, § 68 lg 1 järgi vangistus 5 kuud 26 päeva;
  4. 13.03.2009 Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 266 lg 2 p 1, 3 alusel vangistusega 1 kuu. Vabanes pärast karistuse kandmist 09.04.
  5. (t/l 39-53) • Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2009 oli 0 krooni. (t/l 32-33) Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava P.F-i ütlusi, kannatanu BWAH´i ütlusi, tunnistajate MU´i ja AN´i ütlusi, Pärnu Maakohtu 13.03.2009 otsuse väljatrükki, karistusregistri väljavõtet, sündmuskoha vaatlusprotokolli, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava P.F-i käitumine kvalifitseeritud KarS § 266 lg 2 p 1 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, keda varem sissetungimise toimepanemise eest karistatud ning inkrimineeritava teo toimepanemise ajaks ei olnud mõistetud karistus kustunud. Seega oli P.F KarS § 266 lg 2 p 1 märgitud isikuks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 22.09.2010 kella 04.57 paiku Tallinna linnas Rannamäe tee 5 asuvas parklas tungis P.F valdaja BWAH´i tahte vastaselt ja teadmata viimasele kuuluvasse sõiduautosse Opel Astra reg nr XXX. Süüdistatav tungis tema jaoks võõrasse sõidukisse pärast seda, kui eelnevalt olid kaks temale võõrast isikut sinna tunginud ja asju võtnud. Seejuures tungis ta sõidukisse varahommikul. Kogu selline käitumine näitab seda, et süüdistataval puudus omaniku luba sõidukisse tungimiseks ning tal puudus ka soov sellise loa saamiseks ja sissetungimise eesmärgiks oli leida sealt endalegi midagi väärtuslikku, mis varastest maha oli jäänud. Sellest tulenevalt saab teha üheseid järeldusi sellise võõrasse sõidukisse sisenemise õigusvastasuse kohta. Arvestades taolisi asjaolusid leiab kohus, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud valdaja tahte vastaselt võõrasse sõidukisse ebaseadusliku tungimisena, mis on toime pandud vähemalt teist korda. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt puudub süüdistataval alaline sissetulek ning teda on varem korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ja kolmel korral samalaadsete kuritegude toimepanemise eest. Peale selle on teda kümneid kordi karistatud väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, mis on senini tasumata jäetud. Ka inkrimineeritavat kuritegu toime pannes varastas süüdistatav sõidukist toiduaineid, mis viitab sissetuleku puudumisele. Kriminaaltoimiku materjalidest võib teha järeldusi sellegi kohta, et süüdistataval puudub ka alaline elukoht. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistatud 12 korda, teda on kümneid kordi karistatud ka erinevaliigiliste väärtegude toimepanemise eest, mis viitab süüdistataval õiguskuulekuse puudumisele. Kuivõrd süüdistus on esitatud ühes episoodis ja kriminaalmenetlusega ei ole tuvastatud seda, et süüdistatav oleks kannatanule tekitanud sõiduki aknaklaasi purustamisega või asjade varastamisega varalist kahju, siis ei ole süüdistatava süü kuigi suur ning kohus peab võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Samas, arvestades asjaolu, et süüdistatavat karistati viimane kord samalaadse kuriteo toimeopanemise eest ettenähtud sanktsiooni alammääras ja ärakantud karistus ei suutnud teda mõjutada uue 5 samalaadse kuriteo toimepanemisest hoidumiseks, leiab kohus, et inkrimineeritava teo eest mõistetav karistus ei saa olla enam mõistetud alammääras ja peab seda mõningal määral ületama. Kohus leiab, et kuivõrd süüdistataval puudub alaline elukoht, siis ei ole tema suhtes võimalik kohaldada KarS § 74 sätteid ning kuivõrd süüdistatavat on varem ka korduvalt karistatud vangistusega, on välistatud tema suhtes ka KarS § 73 sätete kohaldamine. Seetõttu kuulub süüdistatavale mõistetav vangistus reaalsele ärakandmisele ning ärakantava karistuse algust tuleb arvestada süüdistatava kinnipidamisest kohtumääruse alusel. Kuivõrd süüdistataval puudub alaline sissetulek juba pikemat aega ning temale määratud rahatrahvid on tasumata ja süüdistataval on ka muid rahalisi kohustusi riigi ees, leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätteid, jättes suurema osa menetluskulust süüdistatavalt välja mõistmata ja jättes sundraha kui suurema menetluskulu riigi kanda. Märt Toming kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.