lg 2,
lg 2, 7, 35
lg 1 järgi; väärteoprotokoll AB1194871 (2316,10,014633) Menetlusalune isik D.L (isikukood XXX, elukoht XXX; Eesti Vabariigi kodanik; töökoht OÜ G ) Kohtuväline menetleja Politseija korrakaitsebüroo Asja läbivaatamise aeg ja koht 04.03., 08.03.2011.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Istungitel osalenud isikud Menetlusalune isik D.L Piirivalveamet; Põhja Prefektuur, Kohtuvälise menetleja esindajad Triinu Riigor, Enel Reegat RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47 lg 1, § 48, § 63 lg 1 ja lg 3 ning V™S § 83 p 2, § 107-111, § 113 kohus otsustas: 19 1. Süüdi tunnistada D.L väärteos
S § 63 lg 1 alusel
35 2. Süüdi tunnistada D.L väärteos
lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahatrahv 20 trahviühikut, s.o 80 (kaheksakümmend) eurot.
) § 17 lg 3 kohaselt kohustuslik. Selliselt rikkus D.L liikluseeskirja (LE) § 76 p3,
lg 1, LE § 219 ja § 70 p 4 nõudeid ning pani toime
lg 2,
lg 2,
7,
Väärteoasi on saadetud kohtualluvusse, kohtuliku arutamise vajalikkus on kohtuvälise menetleja kaaskirja kohaselt põhjendatud asjaoludega, et D.L on politsei määratud rahatrahvid tasumata, mootorsõiduki juhtimise õigus puudub ning isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Kohtuväline menetleja leidis, et D.L tuleb karistada arestiga. Kohtuistungil tunnistas menetlusalune isik end väärteo toimepanemises süüdi, teo toimepanemist selgitada ei osanud. D.L kinnitas, et teadis, et tal ei ole juhtimisõigust ja et ilma juhtimisõiguseta ei ole mootorsõiduki juhtimine lubatud. Pärast alkoholi joomist asus sõidukit juhtima, kuna arvas, et on kaine, tundis end kainena, alkomeetriga end ei kontrollinud. Sõiduki tehnilise ülevaatuse kohta selgitas, et talle teadaolevalt oli ülevaatus läbitud 2009.a ja see tuli uuesti läbida alles 2010.a detsembris, ülevaatus oli seega talle teadaolevalt kehtiv ja seda kinnitas talle ka sõiduki omanik. Sõiduki omaniku volitust kinnitavat volikirja ei olnud esitada, kuna omanik ei teadnud sel hetkel, et ta sõidukit juhtis ja kuna tal ei ole juhtimisõigust, ei annaks keegi talle volikirja. Selgitas, et käib tööl graafiku järgi 2 päeva tööl ja 2 päeva vaba ning madrusekursustel, mis lõppevad 29.04.2011.a. Arestiga karistamine mõjutaks tööd, avaldas nõusolekut trahvi maksta. Puhkused on suvel, sest siis ei ole tööd, muul ajal aresti kandmiseks puhkuse võtmise võimaluse kohta ei ole huvi tundnud. Varem arestiga karistatud ei ole, trahvid on tasutud ja ühiskondlik töö tehtud. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles menetlusaluse isiku karistamist arestiga 15 päeva, kuna varasemad määratud karistused ei ole mõjutanud seaduskuulekalt käituma ja isik kinnitas, et ta teadis, et ei ole juhtimisõigust ning kasutas sõidukit omavoliliselt. Märkis, et tegemist on ühe teoga 3 ja menetlusalust isikut tuleb karistada KarS § 63 lg 1 järgi ühe karistusega. Kohus avaldas väärteoasja toimikust kõik kirjalikud tõendid, tunnistaja ülekuulamist kohtus menetlusosalised vajalikuks ei pidanud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku, kohtuvälise menetleja seisukoha ning hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et menetlusaluse isiku poolt
lg 2,
lg 2,
7 ja
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on tõendatud ning teda tuleb selle eest karistada.
lg 2 kohaselt on mootorsõiduki või trammi juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi, karistatav rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Vastavalt
lg 2 karistatakse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest juhtimise õiguseta isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellel mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus ära võetud, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Vastavalt
karistatakse tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest rahatrahviga kuni 30 trahviühikut. Kõigi osundatud väärteokoosseisude täitmise korral väärteoprotokollis kirjeldatud ühe ja sama tegevusega – mootorsõiduki juhtimisega - tuleb KarS § 63 lg 1 alusel nende rikkumiste eest mõista üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse, käesoleval juhul
Vastavalt
lg 1 karistatakse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub sama seaduse §-des 741–74 27, 74 30–7432 või 7464 sätestatud väärteokoosseis, rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Liiklusnõuete muu rikkumisena on menetlusalusele isikule heidetud ette sõiduki omaniku poolt välja antud kirjaliku volikirja puudumist kontrollijale esitamiseks. Kuivõrd sellise rikkumise puudub
§-des 741–7427, 74 30–7432 või 7464 sätestatud väärteokoosseis, on rikkumine kvalifitseeritav
lg 1 järgi, mis on sõiduki juhtimisel toime pandud rikkumistest eraldiseisev tegu ning mille eest tuleb mõista selle teo toime pannud isikule eraldi karistus vastavalt KarS § 63 lg-le 3. 19 D.L-i käitumises
lg 2 objektiivsete väärteo tunnuste esinemine on tõendatud 13.11.2010.a koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga ning 14.11.2010.a koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja alkomeetri näidu väljatrükiga, mille kohaselt tuvastati 14.11.2010.a kell 00:12-00:14 D.L-i ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus tõendusliku alkomeetriga ehk mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0036, mille lõplik lugem oli 0,52 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,47 mg/l. Asjaoludes, et mõõtevahend oli taadeldud (taatlemistunnistus nt TTRC-09-00073), et mõõtmise teostas pädev mõõtja ning mõõtmisel järgiti mõõtemetoodikat, seega et mõõtetulemus on jälgitav MõõteS § 5 lg 1 tähenduses ja vastavalt MõõteS § 5 lg 2 p 2 kohane alus väärteomenetluses karistuse mõistmisele, kohtul väärteoasjas kogutud ja uuritud tõenditest tulenevalt alust kahelda ei ole. Väärteo subjektiivse tunnusena loeb kohus tuvastatuks menetlusaluse isiku käitumises vähemalt kaudse tahtluse, kuivõrd D.L on andnud ütlusi alkoholi tarvitamise kohta juhtima asumisele eelnenud ajal ning oma seisundi kontrollimata jätmise kohta. Arvestades asjaolu, et teda on varem karistatud korduvalt mootorsõiduki juhtimise 4 eest joobeseisundis, pidi D.L olema teadlik oma organismi eripäradest alkoholi lagundamisel ning õigusrikkumise toimepanemise võimalikkusest pärast alkoholi tarvitamist sõidukit juhtima asudes ja astuma enese kainuse tuvastamiseks konkreetseid samme - veenduma joobeseisundi puudumises aktiivse tegevuse kaudu ning selle teadlik tegemata jätmine ei tähenda väärteo toimepanemist süü kergemas vormis. 1 D.L-i käitumises
lg 2 objektiivsete väärteo tunnuste esinemine ja subjektiivse tunnusena tahtluse esinemine on tõendatud 20.03.2007.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt kõrvaldati D.L 20.03.2007.a sõiduki juhtimiselt juhtimisõiguse saamiseni, kuna tal puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Maanteameti liiklusregistri andmebaasi andmete kohaselt puudus menetlusalusel isikul seisuga 04.03.2011.a kehtiv juhtimisõigus ning menetlusalune isik on kinnitanud, et see puudus tal ka 13.11.2010.a ning et ta oli teadlik sellises olukorras mootorsõiduki juhtimise keelatusest.
järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsete tunnuste esinemine on tõendatud maanteeameti liiklusregistri andmete väljatrükkidega seisuga 16.11.2010.a ja 04.03.2011.a ja sõiduki Ford Transit XXX (sõiduk, mida menetlusalune isik juhtis) tehnilise passi koopiaga, millest nähtub, et sõiduk on läbinud tehnoülevaatuseid 05.12.2008.a ja 25.11.2010.a. Pärast 05.12.2008.a ülevaatust kohustuslik olnud järgmist tehnoülevaatust hiljemalt 30.11.2009.a sõidukiga seisuga 13.11.2010.a läbitud ei olnud. Seega juhtis D.L 13.11.2010.a tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõidukit. Selle väärteo objektiivsetele tunnustele vastavalt käitus D.L kohtu hinnangul hooletusest, kuivõrd tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral (sõiduki registreerimistunnistusele tehtud märke kontrollimisel) oleks ta pidanud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist ette nägema.
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsete tunnuste ja subjektiivse tunnusena tahtluse esinemine on tõendatud samuti menetlusaluse isiku ütlustega kohtuistungil, milles ta kinnitas sõiduki omaniku kirjaliku volikirja puudumist kontrollijale esitamiseks ja selle volikirja puudumisest ja isegi hankimise võimatusest teadlik olemist. Eeltooduga on tõendatud menetlusaluse isiku käitumises nii
lg 2,
lg 2,
kui
Kuivõrd teo õigusvastasust ega isiku süüd välistavaid asjaolusid väärteoasja materjalidest ei nähtu, tuleb D.L 19 karistada KarS § 63 lg 1 alusel
lg 2, § 74 7 ja § 741 lg 2 järgi, mõistes 19 karistuse
S § 63 lg 3 alusel
S § 56 lg 1 isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on taotlenud D.L-i karistamist kõigile väärteotunnustele vastava teo eest KarS § 63 lg 1 alusel arestiga sanktsiooni keskmises määras, s.o 15 päeva. Kohus on eeltoodu alusel seisukohal, et käesolevas väärteoasjas tuleb menetlusalust isikut karistada siiski kahe erineva karistusega KarS § 63 lg 3 alusel – KarS § 61 lg 1 alusel
lg 2,
1 lg 2 ja
järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest ja eraldi
Kuivõrd
lg 1 sanktsioon näeb ette võimaluse isiku karistamiseks üksnes rahatrahviga, puudub kohtul võimalus isegi kaaluda kontrollijale sõiduki omaniku väljastatud kirjaliku volikirja esitamata jätmise eest aresti kohaldamise põhjendatust ning D.L tuleb karistada rahatrahviga. Arvestades varasemate liiklusalaste rikkumiste eest määratud karistuste kehtivust ning selle väärteo tunnustele vastava teo toimepanemist otsese tahtlusega, loeb kohus põhjendatud karistuseks 20 trahviühikut, s.o. 80 eurot. Karistuse mõistmisel alla sanktsiooni keskmist määra arvestab kohus varasemate trahvide tasumist ja varasemalt sama väärteokoosseisu järgi karisuse puudumist. 5 19 Arvestades D.L-i juba varasemat karistatust nii
kui
S § 424 järgi, peab kohus
lg 2,
1 lg 2 ja
Kuivõrd menetlusalust isikut on varem korduvalt karistatud nii
kui
järgi suures määras rahatrahvidega, mille menetlusalune isik on tasunud ja jätkanud sellele vaatamata liiklusalaste ohtlike ja samaaegselt mitmele väärtegukoosseisule vastavet rikkumiste toimepanemist, on rahatrahv end kohtu hinnangul karistusliigina ammendanud ja vältimatult vajalik on D.L-i karistamine raskemaliigilise karistusega. Menetlusaluse isiku soov kanda karistusena taas kergemaliigist karistust ehk trahvi maksmise kohustust ei ole kohtule siduv ja on kohtu hinnangul ka vastuolus karistuse nii eri- kui üldpreventiivsete eesmärkidega. Ehkki D.L ei ole varem väärtegude toimepanemise eest arestiga karistatud, siis kuivõrd teda on juba kogumis teiste kuritegudega karistatud juba ka kriminaalkorras KarS § 424 järgi, ei saa samalaadilise järjekordse õigusvastase käitumise eest mõistetav karistus olla sanktsiooni alammääras ega ka mitte oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus peab põhjendatud karistusmääraks toime pandud mitmete ohtlike rikkumiste eest aresti 12 päeva. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, ta ilmus kohtusse väärteoasja arutamisele, s.t ei ole hoidnud väärteomenetlusest kõrvale, kuivõrd ta nii töötab kui õpib ning arvestades ka väärtegude toimepanemisest karistamise ajaks möödunud aega peab kohus põhjendatuks aresti kandmisele asumiseks tähtaja määramist. Kohus peab põhjendatuks võimaldada D.L läbida 29.04.2011.a lõppev koolitus, mis võib suurendada tema võimalusi tulevikus õiguskuulekalt käituda ja õiguspäraselt ja püsivalt sissetulekut teenida ning asuda aresti kandma selle koolituse lõppemisel. Samuti on antud tähtaeg kohtu hinnangul piisav selleks, et D.L saaks piisava ajavaruga korraldada oma eemalolekut töisest tegevus . Veelgi pikemat tähtaega (nt planeeritud puhkuste aeg 2011.a suvel ei pea kohus karistuse kandmiseks põhjendatuks määrata. KarS § 66 lg 1 mõistes mõjuvaid põhjuseid aresti ositi kandmise võimaldamiseks kohus käesolevas väärteoasjas tuvastanud ei ole. Marie Tammsaar kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.