1-09-11844/26

Ärakiri 1-09-11844 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a Haapsalu kohtumaja Kohtuistungi toimumise aeg
3. mai 2011.a Kriminaalasja number 1-09-11844 Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Tõlk Gerda Raidla Jelena Ustinova Prokurör Indrek Kalda Erakorraline ettekanne Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku Enno Barndõk erakorraline ettekanne taotlusega pöörata D.S-ile Pärnu Maakohtu 14.09.2009 kohtuotsusega nr 1-09-11844 mõistetud ärakandmata karistus täitmisele RESOLUTSIOON
4. Rahuldada Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametnik E.Barndõk taotlus ja pöörata D.S-ile (isikukood xxx, elukoht *, kodakondsus *, *, emakeel *, *) Pärnu Maakohtu 14.09.2009.a kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus 3 (kolm) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust täitmisele.
5. D.S suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata kuni käesoleva kohtumääruse jõustumisel karistuse kandmisele asumiseni.
6. Vangistuse kandmise alguseks lugeda D.S vahistamise päev s.o. 18.mai
8. Edastada määruse ärakiri D.S-ile, prokurörile, kriminaalhooldajale ja Haapsalu politseijaoskonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määrusekättesaamisest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. Asjaolud 1 Ärakiri 1-09-11844 Pärnu Maakohtu 14.09.2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-11844 mõistis kohus D.S süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121, §266 lg 2 p 3 järgi ja KarS § 64 lg 1 alusel mõistis liitkaristuseks vangistuse 6 kuud. KarS § 65 lg 2 järgi suurendas kohus mõistetud 6-kuulist vangistust Pärnu Maakohtu haapsalu kohtumaja 15.11.2007 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 5 kuud 29 päeva vangistuse võrra, mõistes D.S-ile liitkaristuseks vangistuse 11 kuud 29 päeva, mille kandmise alguseks oli 14.04.
9. 04.12.2009 Harju Maakohtu määrusega nr 1-09-19513 vabastas kohus D.S karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta, määrates D.S selleks ajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, kohustas teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2, 4 tulenevaid kohustusi: 1)pöörduda narkoloogi poole 1 kuu jooksul alates vanglast vabanemisest, läbida ravikuur ning esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 1 kuu jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata; 5) osaleda sotsiaalabiprogrammides, kui kriminaalhooldaja seda pakub. Määrus jõustus 15.12.
10. Erakorraline ettekanne 28.09.2011saabus Pärnu maakohtusse erakorraline ettekanne D.S kohta. ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS Kontrollnõuete mittejärgmine: ei ilmu registreerimisele, ei ela kindlaksmääratud kohas. Kriminaalhooldusalune D.S ei järgi kontrollnõudeid ja alates 2010.a maikuust kuni käesoleva ajani ei ilmu ilma mõjuva põhjuseta Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talitusse registreerimisele ning ei ela kohtu määratud alalises kohas Kastani 32-31 Haapsalu linnas Lääne maakonnas. KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST Kuna hoolealune D.S ei ilmu registreerimisele ja elab kriminaalhooldajale teadmata kohas, siis ei ole temalt saanud võtta ka kirjalikku seletust kontrollnõuete mittejärgimise kohta. 26.mail 2010.a helistas hoolealune kriminaalhooldajale ning teatas, et ta viibib Tallinnas oma tuttava juures, kuigi oma konkreetset asukoha ta nimetada ei tahtnud ning teatas veel, et läbib Tallinnas ravikuuri seoses saadud kehaliste vigastustega. KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG KATSEAJALE D.S on Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituses arvel alates 21.detsembrist 2009.a. Arvele oli ta võetud Harju Maakohtu 02.12.2009.a määruse alusel, kui isik, keda kohus vabastas karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta. Esimesele vestlusele ja arvele võtmisele ilmus ta juba enne nimetatud kohtumääruse kriminaalhooldustalitusse laekumist, s.o 18.12.2009.a, mil toimus esmane vestlus kriminaalhooldusest ning hoolealuse õiguste ja kohustustega tutvustamine allkirja vastu. Juba esimesel kohtumisel esitas hoolealune D.S Eesti Töötukassa otsuse tema töötuna arvelevõtmise kohta. Esimene hoolealuse registreerimine toimus 04.01.2010.a, mil arutusel oli registreerimiste sagedus 2 korda kuus ja osaline riskihindamine, sest teada oli hoolealuse probleem seoses alkoholi kuritarvitamisega. 2010.a veebruarikuus sai koostatud hoolduskava, mille järgi kriminaalhooldaja jätkas hoolealusega tööd. Viimane kohtumine ja vestlus D.S-iga toimus registreerimise päeval 21.aprillil 2010.a ning järgmine registreerimine pidi toimuma 03.05.2010.a. Hoolealusega kohtumisel sai kriminaalhooldaja D.S-ilt teada, et viimane pani aprillikuus toime pisivarguse Haapsalu linnas asuvast kauplusest, kuigi ise hindas seda tegu arusaamatuseks. Ühtlasi teatas hoolealune kriminaalhooldajale veel, et ta käis Tallinnas oma lapsi vaatamas (hoolealusel on neli last, kellest kaks elavad Tallinnas laste isa juures) ning teda oli seal trahvitud piletita ühistranspordivahendis sõitmise eest, kusjuures ka seda tegu pidas ta ise arusaamatuseks. Toimus profülaktiline vestlus seadusekuulekusest ning kriminaalhooldaja tegi hoolealusele suulise hoiatuse. Kuna D.S määratud päeval 03.05.2010.a registreerimisele ei ilmunud, tegi kriminaalhooldaja 06.05.2010.a kodukülastuse ning sai D.S-iemalt teada, et tütar on järjekordselt sõitnud Tallinna oma lapsi vaatama, kust ei ole siiani koju tagasi ilmunud ning asub temale teadmata kohas. 2 Ärakiri 1-09-11844 Kriminaalhooldajal õnnestus välja selgitada D.S-i Tallinnas asuva sõbratari aadress ning selle järgi tuvastada antud isiku telefoninumber. Telefonivestluse käigus Karina nimeline naisterahvas teatas, et D.S on tõepoolest viibinud tema juures ja olevat olnud heas tujus, sest sai näha oma lapsi. 19.05.2010.a helistas kriminaalhooldajale D.S-i vanem tütar Taisia, kes teatas, et tema ema sattus Tallinnas motorattal viibinud kaasreisijana avariisse ja on haiguslehel ning elab sõbranna juures ja käib Ravi tänava haiglas sidumisel. Ühtlasi teatas D.S-i tütar veel seda, et ema lubas koheselt pärast ravi saamist naaseda Haapsalusse. 28.05.2010.a helistas kriminaalhooldajale D.S ise ja teatas, et ta on Tallinnas senikaua kui vajab avarii tagajärjel ravi. Pärast seda jutuajamist on kriminaalhooldaja juures korduvalt käinud D.S-i tütar, kes tungivalt palus ära oodata ema saabumine Haapsallu, mil D.S ka pidi kriminaalhooldajale esitama saadud ravi kohta arstitõendi. Viimane vestlus D.S-i tütrega toimus 2010.a septembrikuu keskel, mil tütar * teatas kriminaalhooldajale veel, et ta on ise mitmel korral käinud Tallinnas oma ema vaatamas ja teda Haapsalusse tagasi kutsumas, kuid ema on temale vastanud, et ta kardab Haapsalusse ilmuda, sest kardab kontrollnõuete mittejärgimise tõttu vahistamist. KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSEGA Pöörata karistus täitmisele Kuna kriminaalhooldusalune D.S ei ela kohtu poolt määratud alalises kohas Kastani 32-31 Haapsalus, ei ilmu kriminaalhooldustalitusse registreerimisele, on ilma kriminaalhooldaja loata vahetanud elukohta ja asub teadmata kohas, siis juhindudes KrHS § 31 ja KarS § 76 lg 5 sätetest teen ettepaneku saata kriminaalhooldusalune D.S kandma temale Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud ja ärakandmata karistust 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Menetluse käik Kohus määras arutada erakorralist ettekannet kohtuistungil 07.10.2011 ja väljastas kohtukutse D.S-ile tema elukohta Kastani32-31 Haapsalu. Kutse tagastati märkega – ema keeldus vastu võtmast, D.S elab Tallinnas. 07.10.2011 kohtumäärusega kuulutas kohus D.S tagaotsitavaks ja määras vahistada D.S tema tabamisel. D.S peeti politsei poolt kohtumääruse alusel kinni 18.05.
11. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja oma taotluse juurde. D.S andis kohtuistungil ütlusi, et taotlus on aru saadav. Kui oli Tallinnas, siis sattus avariise, kodus on tõendid olemas, sõrmed olid katki ja varbad. Luumurd. Ka siis oleks saanud tulla kriminaalhooldaja juurde, kuigi ei tulnud ja aeg läks edasi. Kriminaalhooldajale teatas, et ei saa tulla. Pani seal raviasutuses kipsi, ei ravinud ennast seal. Kipsis oli kuu aega. Teab, et on väga süüdi. Lõi araks. Ja sellepärast ei tulnud registreerimisele, sest lõi kartma, et peab vangistusele minema. Nüüd on kõik hästi. On kodus oma lapselapsega, on väga head suhted emaga, elab * tänaval. On nõus mitu aastat olema arvel ja käib registreerimas, kui antakse üks võimaluse. Kriminaalhooldusametniku teated lähedaste kaudu jõudsid temani, et võtaks ühendust, aga kartis. Venitas ja venitas ja venitas ennast tupikusse. Tuli vanglast välja ennetähtaegselt ainult lapse ja lapselapse pärast, tütar sünnitas sel ajal ja see oli ääretult tähtis. Oma lapsi ei kasvatanud ja see lapselaps on ääretult tähtis. Olid probleemid ja ei ole siin käinud tööl, aga praegu pakutakse tööd Fra Mares toateenijaks. Tahtis kriminaalhooldajale helistada, kõik toetasid selles, mõtles, et ostab telefonikaardi, aga lükkas kogu aeg edasi ja mõtles, et kohe- kohe- kohe helistab. Hakkab nüüd kõike tegema. Parandab ennast, tahab viimast võimalust. On praegu pidev elukoht. Elamisluba on olemas. 3 Ärakiri 1-09-11844 Prokurör oli kohtuistungil seisukohal, et taotlus tuleb rahuldada, sest on täiesti ilmne, et D.S on rikkunud kontrollnõudeid, pole käinud registreerimas alates maist 2010, ei elanud kohtu määratud elukohas. Ka ise tunnistab mõlemat rikkumist. Nende rikkumist põhjal tuli D.S ka tagaotsitavaks kuulutada ja vahistada, mis oli põhjendatud. D.S tunnistas, et isegi siis kui tal oli jalg kipsis, oli ta võimalus ilmuda kriminaalhooldaja juurde, kuid siiski ei tulnud. On oluline rikkumine, sest aeg, mil ei käinud registreerimas, oli väga pikk. Seega tuleb minna karistust kandma ja karistuse kandmise alguseks lugeda kinnipidamise päev 18.05.
12. Kaitsja leidis, et on tuvastatud, et ta rikkus kontrollnõudeid - ta ei käinud registreerimas kriminaalhooldaja juures ja vahetas ka oma elukohta. Selles vaidlust ei ole. Samas on ta täitnud täiendavaid lisakohustusi, ta on olnud narkoloogi juures, olulisi probleeme alkoholiga ei ole. Karistatud selle eest teda ei ole. Ta on võtnud ennast tööbörsile arvele, see on tehtud. Ta selgitas, miks ta ei ole käinud registreerimas, kuigi 4- 5 kuud on ta Haapsalus elanud, tal on uus perekond, ta kartis, et teda saadetakse kohe karistust kandma. Meil on esimest korda arutusel tema kontrollnõuete rikkumine, paluks kohtul arvestada, et üheks põhjuseks oli ka see, et ta sattus tõsisesse liiklusavariisse ja ravis ennast. See on ka üks asjaolu. Pikemat aega elab ta seadusekuulekalt ja ei ole otstarbekas jätkata tema vahistamist ja saata ta kinnipidamiskohta karistust kandma. Kaitsja tegi ettepaneku pikendada katseaega. Kuna ta ei ole käitumiskontrolli mõnda aega täitnud, et siis talle pikendada katseaega, see oleks otstarbekas. Ta elab reaalselt Haapsalus, tal on konkreetne elukoht, tal on elukaaslane ja pretensioone tema vastu ei ole. Kohtu seisukoht KarS § 76 lg 5 sätestab, et kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Vastavalt Harju Maakohtu 04.12.2009 määrusele oli D.S kohustatud katseajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 2, 4 alusel täitma kohustusi. Käesolev erakorraline ettekanne on esitatud põhjusel, et D.S ei ilmunud registreerimisele, ei elanud kindlaksmääratud kohas ja neid kontrollnõudeid rikkus ta juba maist
13. Kui oktoobris 2010 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande, kas siis ei elanud D.S kohtu määratud elukohas ja ei käinud kriminaalhooldaja juures registreerimas. D.S ise tunnistas rikkumisi ja põhjendas rikkumisi sellega, et ta kartis, et ta pannakse kohe vangi. Kohus leiab, et see asjaolu näitab ilmekalt, et D.S oli teadlik, et kohtu poolt pandud kontrollnõuete rikkumisel on vaid üks tagajärg, tal tuleb minna ärakandmata vangistust kandma. Ja kuna D.S teadis, et ta oli nõudeid rikkunud, siia asus ta karistuse kandmisest kõrvale hoiduma. Seda näitab ilmekalt ka asjaolu, et kui tal Tallinnas juhtus liiklusõnnetus, siis ei olnud ta nõus kriminaalhooldajale teatama ei raviasutust ega oma asukohta Tallinnas. See näitab ilmekalt, et juba mais 2010 asus ta karistuse kandmisest kõrvale hoiduma. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise puhul on isik kohustatud järjekindlalt järgima kontrollnõudeid ja kohtu poolt määratud kohustusi, sest seadus ei anna juba esimese rikkumise puhul mingit muud võimalust, kui saata isik reaalselt vangistust kandma. D.S järgis kontrollnõudeid ja talle määratud kohustusi nelja kuu jookasul ning peale seda ei olnud tema kadumise tõttu tema üle enam kriminaalhooldust teostada. Seega on tõendamist leidnud, et D.S on rikkunud kontrollnõudeid – ei elanud kohtu määratud asukohas, lahkus elukohast ilma selleks kriminaalhooldajalt nõusolekut saamata ja ei ilmunud kriminaalhooldaja määratud ajal tema juurde registreerimisele. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et D.S on rikkumised toime pannud tahtlikult ja ärakandmata 3 kuu 27 päevane vangistus tuleb täitmisele pöörata. Kohus leiab, et D.S suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata, sest D.S enda ütlustega on tõendamist 4 Ärakiri 1-09-11844 leidnud, et alates maist 2010 asus ta karistuse kandmisest kõrvale hoiduma ja seda seni, kuni politsei ta tabas. Vastavalt KrMS § 429 lg 2 tuleb D.S suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata kuni käesoleva kohtumääruse jõustumisel karistuse kandmisele asumiseni, seejärel tühistada. Vangistuse kandmise aja alguseks tuleb lugeda D.S vahistamise päev – 18.mai
14. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 5