5

(11230102531)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi J.P süüdistus KarS § 424 järgi Lühimenetlus Prokurör Veera Kremez Süüdistatav J.P ik: xxx, kodakondsuseta, keskeriharidus, töökoht: lukksepp, elukoht: xxx, postiaadress xxx Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 03.03.2011 Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata. Kaitsja Advokaat Talvi Vaske RESOLUTSIOON

1. J.P süüdi tunnistada KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 120 päevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 12 eurot ja 62 senti päevamäär, so 1514 (üks tuhat viissada neliteist) eurot ja 40 senti.
2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks rahalise karistuse 80 päevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 12 eurot ja 62 senti päevamäär, so 1009 (üks tuhat üheksa) eurot ja 60 senti.
3. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi igakuistes võrdsetes osades 10 kuu jooksul so. 100 (ükssada) euro ja 96 sendi kaupa kuus alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank viitenumbriga 4100064939, märkides selgitusena „J.P, 1-11-3573, rahaline karistus“.
4. Kohaldada J.P suhtes KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristust, võttes J.P-lt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 9 (üheksa) kuuks. Lisakaristuse tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb kohtu poolt määratud üheksakuulise tähtaja möödumisel. 1
5. J.P suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
6. J.P-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 3 (kolm) euro senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „J.P, 1-11-3573, sundraha“.
7. J.P-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 95 (üheksakümmend viis) eurot ja 88 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „J.P, 1-11-3573, kaitsjatasu“.
8. J.P välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisiasutusel joobeseisundi tuvastamisega tekkinud kulu 25 (kakskümmend viis) eurot ja 94 (üheksakümmend neil) senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „J.P, 1-11-3573,saatekiri 2112T, joobe tuvastamine“.
9. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
10. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Käesolevas kriminaalasjas on J.P-le esitatud süüdistus selles, et tema 13.12.
11. a kella 00.25 ajal juhtis Harjumaal Tallinnas Paldiski mnt 48A juures mootorsõidukit VW Passat registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 2112T kohaselt uuritaval J.P on uuringu läbiviimiseks võetud veres tuvastatud alkoholisisaldus ühes grammis veres 2,12 milligrammi, laiendmääramatus +/-0,06 mg/g, lõplik tulemus 2,06 mg/g). Sellise käitumisega rikkus J.P Liiklusseaduse § 20 lg 3 /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 20 lg 3¹ p 1 /Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid. Seega J.P pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav J.P seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. 2 Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 13.12.2010 koostatud tunnistaja NS ülekuulamisprotokolli kohaselt 13.12.2010 tunnistaja tulles bussijaamast märkas Liivalaia tänaval sinist värvi Volkswagen Passatit reg nr xxx imelike manöövreid tegemas, helistas politseisse ning sõitis nimetatud sõidukile järgi kuni Tallinna Trammi pargi territooriumile Paldiski mnt, kus Volkswagen Passat tagurdas NS seisvale autole sisse. (t/l 9-10) • 13.12.2010 koostatud liiklusõnnetuse aktist nr 2234 ja fototabelist nähtuvalt 13.12.2010 kell 00:25 toimus Paldiski mnt 48A maja juures liiklusõnnetus, mille käigus sai vigastada VW Passati reg nr xxx tagastange (juht J.P ) ning NSjuhitud sõiduki Chervrolet Transsport reg. nr xxx esistange ja esituli. (t/l 2-8) • 13.12.2010 koostatud joobeseisundi tuvastamise saatekirjast ja uuringu aktist nr 2112T nähtuvalt 13.12.2010 kell 00:56 tuvastati J.P joove 2,12 mg/g (+-0,06mg/g). (t/l 15) • 13.12.2010 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt 13.12.2010 kell 00:47 tuvastati J.P indikaatorvahendi AlcoQuant 6020nr A103450 kasutamisel joove 0,79 mg/l. (tl 12) • 03.03.2011 koostatud kahtlustatava J.P ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta ennast süüdi selles, et juhtis 13.12.2010.a. kella 00.25 ajal Harjumaal Tallinnas Paldiski mnt. 48 A juures mootorsõidukit VW Passat registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis. Alkohol hakkas tarvitama 12.12.2010 kella 23.00 paiku, mis kellani jõi, ei mäleta. Viina jõi TTK territooriumil, sõiduautos VW Passat registreerimismärgiga xxx istudes. Tal ei olnud plaanis kuskile sõita. Mingi hetk TTK territooriumile sõitis lumekoristusauto ning tema auto segas selle liikumist. Otsustas oma s/a teise kohta parkida. Selleks, kella 00.20 ajal 13.12.2010 istus s/a VW Passat registreerimismärgiga xxx rooli ning hakkas liikuma. Tagurdades sõitis otsa seisvale sõiduautole Chevrolet, sest ei märganud seda autot enda taga. Vigastatud sõiduauto omanik kutsus kohale politsei. Peale juhtunud avariid ta alkoholi ei tarvitanud. Oli sündmuskohal kuni politsei saabumiseni. Puhtsüdamlikult kahetseb, et juhtis mootorsõidukit olles joobes. Võimalusel palub määrata karistuse rahalise trahvi kujul ning juhtimiseõiguse äravõtmisega 3-ks kuuks. (t/l 22-24) • Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2010 oli 12,62 eurot. (t/l 30) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel J.P kahtlustatavana antud süüd tunnistavaid ütlusi, tunnistaja NS ütlusi, liiklusõnnetuse akti ja fototabelit, joobeseisundi tuvastamise saatekirja ja uuringu akti nr 2112T, indikaatorvahendi kasutamise protokolli, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava J.P käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 13.12.2010.a kella 00:25 ajal J.P juhtis mootorsõidukit VW Passat registreerimismärgiga xxx alkoholijoobe seisundis. (2.12 mg/g, laiendmääramatusega +-0,06 mg/g). LS § 20 sätestab sõiduki juhtimise keelu ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või juht olla joobeseisundis. Vastavalt sama paragrahvi 31 sätetele loetakse juht alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt tuvastati süüdistatava ühes grammis veres vähemalt 2,06 milligrammi alkoholi. Arvestades taolisi asjaolusid, asub kohus seisukohale, et süüdistatav on sõidukit juhtides olnud alkoholijoobes, millega on rikkunud LS § 20 lg 3 sätestatud sõiduki juhtimise keeldu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik 3 hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 ettenähtud kuriteona, so mootorsõiduki juhtimisena joobeseisundis. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistamata isik ning teda on mõned korrad karistatud väärteokorras. KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistataval alaline sissetulek. Seetõttu leiab kohus, et on võimalik kohaldada süüdistatava suhtes sanktsioonis ettenähtud alternatiivset ja kergemaliigilist karistust, so rahalist karistust. Arvestades süüdistatava süü ning alalise sissetuleku suurust, leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse määrata oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kuivõrd süüdistatava sõnade kohaselt on tal ülalpidamisel kaks alaealist last ning maksta laen, peab kohus võimalikuks määrata rahalise karistuse tasumisele ositi pikema aja jooksul. Inkrimineeritava teo eest võib kohus kohaldada lisakaristust mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol. Kuigi kriminaalasja materjalidest nähtuvalt võib süüdistataval mootorsõiduki juhtimise õigust oma igapäeva toimetustes vaja minna, leiab kohus, et kehtivat kohtupraktikat ja riigikohtu seisukohti arvestades ei saa kohus lisakaristust jätta kohaldamata, kuivõrd tegemist on kavatsetusega toime pandud kuriteoga, mille tulemusena seatakse ohtu kõrvaliste isikute elu ja tervis, samuti vara. Süüdistatava puhul ei ole ka tegemist liikumispuudega isikuga, kellelt juhtimisõiguse äravõtmine oleks välistatud. Süüdistatav peab ise oma elu korraldama viisil, mis ei tingi tema suhtes piirangute kehtestamist ja hoolitsema, et tema enda käitumise tõttu ei halveneks ei tema enda ega tema lähedaste heaolu või senini väljakujunenud elulaad. Süüdistatav viis end teadlikult ja tahtlikult seisundisse, millises on sõiduki juhtimine keelatud ning sellega otsustas ta ise juba selle üle, mis sellega kaasneb, kuivõrd juhtimisõiguse saanud isikuna on süüdistatav teadlik liikluseeskirja nõuetest ja liisklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Seega pidi süüdistatav vähemalt möönma seda, et pärast inkrimineeritava teo toimepanemist võetakse temalt ära sõiduki juhtimisõigus. Sellele vaatamata ei jätnud ta inkrimineeritud tegu toime panemata. Lisakaristuse määra valikul lähtub kohus süüdistataval tuvastatud joobe suurusest, mis tingiks juhtimisõiguse äravõtmise ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras või maksimummäära lähedasena. Samas peab kohus vajalikuks arvaestada ka seda, et süüdistatavat ei ole varem sarnase süüteo toimepanemise eest karistatud. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista lisakaristuse siiski oluliselt kergemana. Kuivõrd aga samalaadse väärteo toimepanemise eest on võimalik lisakaristusena määrata juhtimisõiguse äravõtmist alates 3 kuust kuni 9 kuuni, siis kuriteo toimepanemine on oluliselt ohtlikum käitumisviis ning kohtu arvates ei saa kuriteo toimepanemise eest mõistetav lisakaristuse määr olla kergem väärteo toimepanemise eest määratavas lisakaristuse määrast. Märt Toming kohtunik 4