4-11-1633/4

4-11-1633 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-11-1633 (2230,11,009508) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi E.F-i kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 04.04.2011 otsusele nr 2230,11,009508 E.F-i karistamises LS § 7419 lg 1 ja § 74 23 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel LS § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 400 eurot ja LS § 7419 lg 3 p 1 järgi lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Kohtuväline menetleja: Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus Menetluses osalenud isikud RESOLUTSIOON Kaebuse esitanud isik: E.F, IK: xxx, elukoht: xxx V™S § 120 korras
3. Jätta E.F-i kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 04.04.2011 otsusele nr 19 2230,11,009508 E.F-i karistamises LS § 74 lg 1 ja § 74 23 ettenähtud 19 väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel LS § 74 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 400 eurot ja LS § 7419 lg 3 p 1 järgi lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks, rahuldamata.
4. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg 19 Lodeikini 04.04.2011 otsus nr 2230,11,009508 E.F-i karistamises LS § 74 23 19 lg 1 ja § 74 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel LS § 74 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 400 eurot ja LS § 7419 lg 3 p 1 järgi lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks muutmata.
5. Määratud lisakaristuse, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 6 kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 6 kuulise tähtaja möödumisel. Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 20.05.
6. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 19 04.04.2011 otsusega nr 2230,11,009508 karistati E.F LS § 74 lg 1 ja § 74 23 19 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel LS § 74 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 400 eurot ja LS § 7419 lg 3 p 1 järgi lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks selles, et menetlusalune isik 15.03.2011 kell 13.15 Tallinn-Narva mnt
7. kilomeetril Kuusalu vallas Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit VW Multivan isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 20 mg/l ning juhtis mootorsõidukit, milles asus liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldav seade Cobra ESD 7400, mis oli sisse lülitatud. Menetlusalune isik pani sellise käitumisega toime LS § 20 lg 4 ja LE § 224 nõuete rikkumised, pannes toime LS § 7419 lg 1 ja § 7423 ettenähtud väärteod. Otsusele esitas E.F kaebuse, milles märkis, et HMS § 54 kohaselt haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva Õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 3 kohaselt kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja väärteoasja nr 2230,11,009508 otsuse langetamisel pole hinnatud kõiki asjaolusid täies mahus. On oma vastulauses esitanud juhtimisõiguse vajalikkust enda era ja kutsetegevuses. Kohtuväline menetleja kirjutab oma otsuses, et mina teda on kolmel korral karistatud KarS § 424 järgi, kuid ei arvesta asjaoluga, et viimane nendest kolmest rikkumisest oli toime pandud
8. aastal, s.o 5 (viis) aastat tagasi. Asjaolu, et 5 aasta jooksul pole ta mootorsõidukit juhtinud joobeseisundis ning antud juhul oli tegu jääknähtudega, iseloomustab, et ta on aru saanud joobeseisundis juhtimise ohtlikkusest nii enda kui ka kaasliiklejate suhtes. Oma vastulauses ta kirjutas, et tarbis alkoholi 14.03.2011 kella 12 paiku öösel, peale mida läks magama ning ei osanudki arvata, et järgmise päeva lõunaks on veres jäänud alkoholi jääke ja rikub selliselt seadust. Selleks, et selliseid olukordi enam ei korduks soetas 02.04.2011 endale alkomeetri (Arve nr 11050/4 koopia lisatud), millega saab enda seisundit kontrollida. Nagu oma vastulauses kirjutas, igapäevatöös tegeleb klientide otsimisega ja nendega lepingute sõlmimisega üle kogu Eesti Vabariigi. Ettevõtte põhitöövaldkonnaks on transpordivahendite remont ning üks tema tööülesannetest on ka varuosade tarnimine ja nende otsimine. Tihti paigaldatavad varuosad pärinevad liikumisvõimetutelt sõidukitelt ning varuosade seisukohta tuleb hinnata tarnekohtadel. Juhtimisõiguse kaotamisega on sunnitud võtma oma töökohal AEOÜ-s palgata puhkuse kogu juhtimisõiguseta olemise ajaks, s.o 6 (kuueks) kuuks. See aga tähendaks omakorda, et samaks ajaks kaotab ka sissetulekuallika. Mis aga tähendab seda, et talle ei jää rahalisi vahendeid igapäevaseks eluks. Hetkel on töötu ka tema ema ning on sunnitud ka teda rahaliselt aitama. Selliselt jäävad nad juba mõlemad ilma rahalise sissetulekuta. Vastavalt LS § 7419 lg l „Mootorsõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20-0,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10-0,24 milligrammi, - karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.", millest nähtub, et juhtimisõiguse äravõtmine on lisakaristus ning ei ole kohustuslikuks kohaldamiseks. Samasugune seisukoht on tõlgendatav ka sama paragrahvi 3 lõikes. Vastavalt LS § 7422 «Mootorsõiduki juhtimise eest, milles asub kiirusemõõteseadet avastada või selle 2 tööd häirida võimaldav seade, - karistatakse, rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.", millest nähtub, et juhtimisõiguse äravõtmine pole kohaldatav. Lähtudes ülaltoodust arvab, et lisakaristus ei ole proportsionaalne rikkumise raskusega ja paneb tema ja tema perekonna raskesse majanduslikku olukorda. Seetõttu palutakse tunnistada kehtetuks 04.04.2011 Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikin otsus väärteoasjas nr 2230,11,009508 lisakaristuse määramise osas. Kohtuvälise menetleja kirjalikus arvamuses on kohtuväline menetleja asunud seisukohale, et kohtuväline menetleja nõustub väärteoasja nr 4-11-1633-240 (2230,11,009508) E.F-i kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse peale läbivaatamisega kirjalikusmenetluses. E.F-i poolt toime pandud väärtegu on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega sh ka tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga. Eelnimetatud protokollist nähtub, et menetlusalusel isikul tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,25 +/- 0,05 mg/
9. Samuti oli menetlusaluse isiku sõidukisse paigaldatud liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldav seade Cobra ESD 7400, mis oli sisselülitatud. E.F palub oma kaebuses tühistada korrakaitse osakonna liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikin'i otsuses väärteoasjas nr 2230,11,009508 määratud lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine 6 (kuueks) kuuks, kuna juhtimisõigus on kaebuse esitajale hädavajalik, et tagada igakuine sissetulek. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et juhtimisõiguse vajalikkus valitud töö tegemiseks ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja poolt otsuse koostamist. Menetlusalusel isikul oli töökoht, milleks tal oli vajalik juhtimisõigus ilmselgelt enne väärteoasjas otsuse koostamist. Isikule, kellele on välja antud mootorsõiduki juhtimise õigus on teadlik nii liikluseeskirja nõuetest kui ka nende nõuete rikkumisele järgnevatest liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Seega ei saanud menetlusalusele isikule olla ootamatu, et mootorsõiduki juhtimise eest, seisundis kus lubatud alkoholi piirmäär on ületatud võidakse lisaks rahalisele karistusele karistada ka lisakaristusena juhtimisõiguse ära võtmisega. Juhtides mootorsõidukit sellises seisundis, pani menetlusalune isik toime enamohtliku väärteo, mille toimepanemise eest on lisakaristuse kohaldamise võimalus. Kohtuväline menetleja on arvestanud sanktsiooni kohaldamisel asjaolu, et kaebuse esitajat on varasemalt korduvalt liiklusalaste väärtegude toimepanemiste eest karistatud sh ka samalaadsete rikkumiste eest kriminaalkorras, määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seadusekuulekalt käituma ning isik jätkab üha uute õigusrikkumise toimepanemist. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isiku selline mõjutamine on vajalik kuna ta on toime pannud üldohtliku väärteo. Arvestades isikut iseloomustavaid andmeid (varasemad karistused) ja teo üldohtlikku viisi, on kohtuväline menetleja seisukohal, et käesoleva väärteo eest on isikule määratud õiglane ja proportsionaalne karistus. Väärteoasjas tehtud otsuses jääb kohtuväline menetleja otsuses toodud seisukohtadele ja palub jätta kaebus rahuldamata. Kohus, tutvunud kaebaja poolt kaebuses esitatud selgitustega, kohtuvälise menetleja kirjaliku arvamusega, samuti väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt LS § 74 19 lg 1 sätetele karistatakse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20-0,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10-0,24 milligrammi, rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7419 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 7419 sätestatud süüteo eest karistatud. LS § 7423 sätete kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest, milles asub kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldav seade rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. 3 Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 7419 lg 1 ja LS § 7423 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel LS § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 400 eurot ja LS § 7419 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks. Seega on põhikaristus rahatrahvina määratud LS § 7419 lg 1 ettenähtud sanktsiooni ülemmääras ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,25 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel ja süü suuruse arvestamisel, loetud alkoholisisaldus 0,20 mg väljahingatava õhu liitri kohta. LS § 7419 lg 1 sätete kohaselt saab väärteokorras karistada isikut, kelle väljahingatava õhu liitri kohta on tuvastatud alkoholisisaldus kuni 0,24 mg. Seega oli alkoholisisaldus tuvastatud vastutust ettenägeva sätte keskmist piiri ületavana ja ülemmäära lähedasena. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ja karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastavalt kohtupraktikale mõistetakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning juhul kui on tuvastatud karistust raskendavaid või kergendavaid asjaolusid, vastavalt siis mõistetakse karistus sanktsiooni keskmisest määrast rangemana või kergemana. Kohus leiab, et vaidlusaluses väärteoasjas ei ole tuvastatud ei karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ning arvestades seda, et menetlusalusel isikul tuvastati juhile keelatud seisund LS § 7419 lg 1 märgitud seisundi keskmist piiri ületavana, mistõttu on süü suur ja süü suurusest tulenevalt tulnuks karistus määrata samuti ettenähtud sanktsiooni keskmist määra oluliselt ületavana. Kohtuväline menetleja on põhikaristuse määranud ettenähtud sanktsiooni ülemmääras. Samas nähtub väärteoasja materjalidest, et menetlusalune isik on toime pannud ühe teoga kaks tahtlikku väärtegu, milliste eest on maksimumkaristus 100 trahviühikut. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on põhjendatult asunud seisukohale, et menetlusalusele isikule tuleb karistus määrata ettenähtud sanktsiooni ülemmääras, kuivõrd alkoholipiirmäära ületamise määr on ettenähtud määra ülemmäära lähedane ning määrates karistuse keskmise määra lähedasena tekiks olukord, et üheaegselt toimepandud väärtegude rohkus kergendaks isiku olukorda ja taoline olukord oleks karistuse vältimatuse ja karistuse süüle vastavause põhimõttega vastuolus. Mis puudutab võimalust mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid, siis menetlusaluse isiku karistusandmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut kümneid kordi karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, samuti on teda kolmel korral karistatud KarS § 424 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest. Tema suhtes on korduvalt kohaldatud lisakaristust ja temalt on sõiduki juhtimise õigust ära võetud nii lühiajaliselt kui ka pikemaks ajaks ning ta on jätkanud liiklusalaste väärtegude toimepanemist, sh on ta 01.11.2010 toime pannud ka LS § 7423 ettenähtud väärteo. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et ükski menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja määratud või kohtu mõistetud karistustest ei ole oodatud mõju avaldanud ja karistused ei ole teda mõjutanud ning ta jätkab regulaarselt süütegude toimepanemist. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule määratud põhikaristus on proportsionaalne menetlusalusele isikule inkrimineeritud süütegudest nähtuva süü suurusega. Kaebuses on põhilise etteheitena esile toodud lisakaristuse kohaldamist. Lisakaristus on otsuse kohaselt määratud ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd menetlusalusele isikule on temale inkrimineeritud väärteo eest määratavate karistuste määrad eelnevate korduvate karistuste määramiste ja mõistmiste tulemusena väga hästi teada, samuti on talle teada see, et sellise väärteo toimepanemise eest üldjuhul kohaldatakse ka lisakaristust, siis peaks isik seda hoolikamalt suhtuma oma käitumisse liikluses ja senist kogemust arvestades suhtuma oma seisundisse erilise tähelepanelikkusega. Vaatamata sellele osales menetlusalune isik taas liikluses seisundis, mis on juhile keelatud. 4 Arvestades menetlusalusele isikule mõistetud varasemaid karistusi ei olnud menetlusalusele isikule üllatuseks asjaolu, et samalaadse süüteo toimepanemise eest võidakse taas kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Kohus asub seisukohale, et arvestades menetlusesemeks oleva rikkumise iseloomu, samuti seda, et menetlusalust isikut on juba samalaadsete süütegude toimepanemise eest lisakaristusega korduvalt karistatud ning teda on liiklusest suhteliselt pikaks ajaks korduvalt kõrvaldatud ja see ei andnud oodatud tulemust, siis oli vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine täiesti põhjendatud ning väärteo iseloomu arvestades olnuks lisakaristuse kohaldamata jätmine ilmselgelt põhjendamatu. Sellise ohtliku liikleja liiklusest kõrvaldamine teenib kohtu arvates õiguskorra huvisid. Kohus on seisukohal, et ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb aluseks võtta süü suurus ning arvestades ülalmärgitud põhikaristuse suuruse kohta esitatud seisukohti leiab kohus, et lisakaristuse määramine ettenähtud sanktsiooni keskmises määras on põhjendatud ja proportsionaalne süü suurusega, kuigi süü suurust arvestades võinuks lisakaristus olla pikemaajalisem. Kohus aga ei saa kaebemenetluses kaebuse esitaja olukorda enam halvendada. Kaebuse kohaselt on kaebuse esitajale juhtimisõiguse säilimine vajalik, kuivõrd tema töö on seotud klientide otsimisega üle vabariigi ning tema ülesandeks on varuosade otsimine ja tarnimine. Juhtimisõiguse äravõtmise tulemusena on ta aga sunnitud võtma palgata puhkuse, kuid siis kaotab ta sissetulekuallika. Hetkel on töötu ka tema ema ja siis jäävad mõlemad sissetulekuallikata. Kohus leiab, et taolised põhjendused juhtimisõiguse äravõtmisest tekkiva olukorra kohta väärivad tähelepanu. Kohus leiab, et kaebuse esitanud isiku sissetulekute sõltuvus juhtimisõiguse olemasolust, töö iseloom ja tema ema ülalpidamiskohustus olid kaebuse esitajale teada enne inkrimineeritud väärteo toimepanemist ning need asjaolud ei tekkinud pärast vaidlustatud otsuse koostamist. Arvestades kaebuse esitaja karistusandmeid oli kaebuse esitajale teada ka see, mis eeldatavalt järgneb igale järgmisele väärteo toimepanemisele. Sellistest karistusregistri andmetest teeb kohus järelduse, et kaebuse esitajal pidanuks olema juba piisav karistuste kogemus, mis peaks iga liiklejat sundima uute väärtegude toimepanemisest hoidumisele olukorras, kus isiku sissetulekust sõltub nii tema kui ka tema lähedaste heaolu. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt kaebuse esitaja selliseid järeldusi püsiva järjekindlusega teinud ei ole. Kohus leiab, et juhul, kui isiku jaoks on tema ja tema lähedase senine majanduslik olukord rahuldav, siis käitub isik selliselt, et see olukord ei muutuks halvemaks. Kaebusest nähtuvalt tarvitas kaebuse esitaja alkoholi keskööni ning ei osanud arvata, et järgmise päeva lõunaks võib tema organismis olla alkoholi jääke. Selleks, et see olukord ei korduks, muretses kaebuse esitaja alkomeetri. Kohus leiab, et arvestades kaebuse esitaja karistusandmeid, siis ei olnud alkoholi tarvitamine kaebuse esitaja jaoks võõras ning ta oli ka teadlik alkoholi mõjust organismile. Seetõttu ei saanud talle olla ka üllatus, et pärast alkoholi tarvitamist on tema organismis ka alkoholi. Samas on kaebuse esitaja asunud juhtima sõidukit. Seega ei taju kaebuse esitanud isik enam seda, et tema organismis on alkohol, mis näitab seda, et isik on liikluses ohtlik, kuivõrd ta ei ole võimeline oma seisundit hindama. Väide selle kohta, et nüüdseks on kaebuse esitanud isik muretsenud ka alkomeetri, on kohtu jaoks hoiatav signaal, kuivõrd sellest saab teha järelduse, et kaebuse esitaja kavatseb jätkata alkoholi tarvitamist ja soovib enda seisundit kontrollida, mis iseenesest ei välista aga tema liikluses osalemist sõltumata alkomeetri näidust. Alkoholipiirmäära ületavas seisundis sõiduki juhtima asumine oli toime pandud kavatsetusega ning kaebuse esitaja seadis teadlikult ohtu iseenda elu ja tervise, kõrvaliste liiklejate elu ja tervise ning lõpuks ka võõra vara, kuivõrd sõiduk, mida kaebuse esitaja juhtis, ei kuulunud temale. Senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust. Riigikohus on senistes lahendites asunud üheselt seisukohale, et sellise süüteo 5 toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Kohus asub seisukohale, et arvestades menetlusesemeks oleva rikkumise iseloomu, samuti isiku süü suurust, so lubatud alkoholipiirmäära ületamise suurust, siis oli vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine täiesti põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu. Kohus leiab, et varasemate rohkete karistuste olemasolu näitab seda, et menetlusalusele isikule oli see teada, et temalt võidakse kas põhi- või lisakaristusena juhtimisõigus ära võtta. Seejuures nähtub väärteoasjast, et temalt on juhtimise õigust ära võetud juba neljal korral. Väärteoasjas leidvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on kaebuse esitajat 2010 aasta jooksul karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest viiel korral ning puuduvad andmed, et määratud rahatrahvid oleks olnud tasutud. Seejuures ilmneb samadest dokumentidest, et osade karistuste suhtes on otsuse täitmine juba aegunud ja see viitab sellele, et trahvid jäetakse maksmata. Seega on rahaline mõjutamine ennast ammendanud, sest rahatrahvid ei sunni kaebuse esitajat uute väärtegude toimepanemisest loobumisele. Kaebuse esitaja karistusandmetest saab järeldada, et liikluseeskirja nõuete regulaarne rikkumine on kaebuse esitaja jaoks iseenesestmõistetav ja igapäevane käitumisviis. Kohus asub seisukohale, et selline suhtumine eelnevatesse karistustesse, liikluskorda ning inkrimineeritud teosse viitab üheselt sellele, et kaebuse esitanud isik on teadlikult liikluses iseenesele ja teistele liiklejatele ohtlik ning kohtu arvates tuleb selline isik lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud ja menetlusalune isik liikluses aktiivselt mootorsõiduki juhina ei osale. Kaebuse esitanud isiku ohtlik käitumine näitab isiku ilmselgelt ükskõikset suhtumist võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so järjekordsesse rahatrahvi ja võimalikku juhtimisõiguse äravõtmisesse, mis võib olla talle edaspidi takistuseks edasise elu korraldamisel endisel viisil, samuti näitab selline käitumine tema üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja isikutesse, kelle heaolu tema enese käitumisest sõltub. Kaebuse esitanud isiku käitumisest saab järeldada, et alkoholi tarvitamine ja seejärel alkoholi mõju all olles sõiduki juhtimisele asumine oli kaebuse esitanud isiku jaoks teo toimepanemise hetkel olulisim ja ainus õigeks loetud käitumisakt. Õige ja hoolsa suhtumise korral saanuks kaebuse esitaja jätta alkoholi tarvitamata või muid transpordivahendeid kasutades sihtkohta jõuda viisil, mis välistab tema enese aktiivse liikluses osalemise. Selle asemel pidas kaebuse esitaja vajalikuks alkoholi tarvitada ja siis ka sihtkohta sõita, juhtides mootorsõidukit. Seetõttu leiab kohus, et kaebuse esitanud isiku suhtes kohaldatud lisakaristuse määr, arvestades lubatud alkoholipiirmäära ületamise määra ja varasemate karistuste rohkust ning seda, et kaebuse esitajale on hulgaliselt kustumata karistusi liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, on kooskõlas kaebuse esitanud isikule inkrimineeritud süü suuruse ja kaebuse esitanud isiku isikuga ning alus vaidlustatud otsuse lisakaristuse osas tühistamiseks või lisakaristuse määra vähendamiseks puudub. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming kohtunik 6