Obsah (6)

§ 216§ 65§ 74§ 75§ 78§ 57

1-11-7738 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. september 2011 Tallinn Kriminaalasja number 1-11-7738 (10230100815) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi se

§ 216

lg 1 järgi Lühimenetlus Prokurör Robert Saareke Süüdistatav D.U ik XXX, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: puudub, elukohtXXX Tõkend: 11.03.2011 elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: Harju Maakohtu 06.04.2010 otsusega

§ 216

lg 1 järgi vangistus 20 päeva § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud. Ärakandmata karistus 13 päeva vangistust. Kaitsja Advokaat Liis Toomsalu RESOLUTSIOON 1. D.U süüdi tunnistada

§ 216

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) kuu ja 15 (viisteist) päeva. 2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 30 (kolmkümmend) päeva. 3.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendada D.U-le mõistetud karistust Harju Maakohtu 06.04.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra so. 13 (kolmteist) päeva võrra, mõistes D.U-le kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 1 4. 5. 6. 7. 8. 9. tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 13 (kolmteist) päeva.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta D.U-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 1 (üks) kuu ja 13 (kolmteist) päeva D.U suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et D.U temale määratud 1 (üks) aastase ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 742)

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada D.U järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas XXX; • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 78

p 1 alusel arvestada D.U-le määratud 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 16.09.

1. D.U suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. D.U-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasust 76 (seitsekümmend kuus) eurot ja 70 (seitsekümmend) euro senti KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskulust, so 20 (kakskümmend) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „D.U , 1-11-7738, kaitsjatasu“. Ülejäänud osa menetluskulust, so 56 (viiskümmend kuus) eurot ja 70 (seitsekümmend) euro senti jätta riigi kanda. EEAS´i esindaja esitatud tsiviilhagi 215,98 euro nõudes jätta hagi aluse äralangemise tõttu rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: D.U süüdistatakse selles, et tema lasi menetluse käigus tuvastamata isikul aadressil XXX omavoliliselt ehitada mõõtmata ahela ühendades 2.5mm vaskjuhtme trepikojas asuva kaitsekapi magistraalklemmile, mis suundus korterisse nr
2. Süüdistatav tarbis aadressil XXXeelnimetatud juhet kasutades ebaseaduslikult elektrienergiat 02.09.2009 kuni 17.12.2009, põhjustades AS-ile EE kahju 3379.41 krooni (215.98 eurot). Oma sellise tegevusega, mis seisnes elektrienergia ebaseaduslikus kasutamises võrku ebaseadusliku lülitumise teel, pani D.U toime

§ 216lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2 Kohtuistungil süüdistatav D.U seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 03.02.2011 koostatud EEAS-i avaldusest koos lisadega nähtub, et 17.12.

1. aastal tuvastas elektrik RM, aadressil XXXRummu Vasalemma vald Harjumaa elektrienergia ebaseadusliku kasutamise. Hoone trepikojas asuvas kaitsmetekapis oli magistraalklemmile ühendatud juhe, mis suundus korterisse nr 18 läbi avause korteri seinas. Ühendus oli tehtud 2,5 mm2 ristlõikega kaabliga. Kaabel oli pingestatud koormusega 6.11A ja kaabli kaudu toimus tarbimine. Samuti puudus tarbimiseks õigust andev elektrileping ja elektrienergia tarbimine toimus ebaseadusliku otseühenduse teel e. mõõtmata ahelast. Ebaseaduslik tarbimine katkestati. 17.12.2009 kell 10:20 RM fikseeris tuvastatud asjaolud kirjalikult aktis . Mõõtmata ahela kaabel demonteeriti. EEAS-ile on ebaseadusliku tarbimisega põhjustatud kahju summas 3379,41 krooni. (t/l 4-13) • 21.02.2011 koostatud kannatanu esindaja AK ülekuulamisprotokolli kohaselt 17.12.2009 tuvastas EEJ OÜ mõõteteenuste elektrik RM, et aadressil XXX, Ämari alevik, Vasalemma vald, Harjumaa toimub elektrienergia ebaseaduslik kasutamine. Hoone trepikojas asuvas kaitsmetekapis oli tehtud ühendus nii, et magistraalklemmile oli ühendatud juhe, mis suundus korterisse nr 18 läbi avause korteri seinas. Toimus korteri nr. 18 elektrienergiaga varustamine. Ühendus oli tehtud 2,5 mm2 ristlõikega kaabliga. Kaabel oli pingestatud koormusega 6,11A. Elektrienergia tarbimine toimus ebaseadusliku otseühendamise teel e. mõõtmata ahelast. Ebaseaduslik tarbimine katkestati. Perioodil 02.09.2009.a kuni 17.12.2009.a on EEAS-le tekitatud kahju 3379,41 krooni ning selle summa ulatuses soovib EEAS esitada tsiviilhagi. (t/l 17-19) • 14.02.2011 koostatud tunnistaja RM ülekuulamisprotokolli kohaselt töötab ta mõõteteenuste elektrikuna EEJ OÜs. 17.12.09 täites oma tööülesannet, kontrollis koos MT elektriku RK elektri mõõtesüsteemi elamus asukohaga XXX, Rummu alevik, Vasalemma vald, Harjumaa, kus avastasid, et korteris nr. 18 toimub elektrienergia ebaseaduslik kasutamine. Hoone trepikojas asuvas magistraalkarbis oli magistraalliinile ühendatud harund, mis suundus korterisse nr.
2. Sellega oli loodud ühendus mõõtmata ahelast. Harund oli tehtud 2,5 mm2 ristlõikega kaabliga. Kaabel oli pingestatud koormusega 6,11A ning elektrienergia tarbimine toimus ebaseadusliku otseühenduse teel, e. mõõtmata ahelast. Koputamisele korteri nr. 18 ust ei avatud. Samuti helistasid tööülesandes märgitud telefoninumbrile, kõnele vastas D.U. Palusid tal kohale tulla, kuid ta viibis kuskil kaugemal ja ei saanud tulla. Peale kontrollimist oli vool suletud varasemast ajast trepikojas olevast korteri kaitsmest ning mõõtmata ahel likvideeritud. Tunnistaja fikseeris olukorra fotoaparaadi abil ning koostas akti mis oli lisatud EEAS-i avalduse juurde. (t/l 22-24) • 27.01.2011 koostatud vastusest päringule nähtub, et tarbimiskoha elektrileping D.U-ga jõustus 15.10.2008 ja on käesoleva hetkeni kehtiv. Alates elektrilepingu sõlmimisest ei ole tarbitud elektrienergia eest ega tekitatud kahju hüvituseks midagi tasutud. Kuna faktiliselt ei ole reeglina võimalik ebaseadusliku tarbimise perioodi algust kindlaks teha, siis lähtutakse perioodi alguse määramisel majandus-ja kommunikatsiooniministri 15.05.
3. määrusega nr 34 kinnitatud "Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korrast". Nimetatud korra §4 Ig2 p1 toob ära tekitatud kahju arvestuse ühe komponendiperioodi- arvestamise regulatsiooni. Selleks on kuni 1 aastane periood tundides alates lepingu sõlmimise päevast või mõõtesüsteemi eelmisest kontrollimisest kuni ebaseadusliku tarbimise tuvastamise päevani. Eelmine mõõtesüsteemi kontrollimine, enne ebaseadusliku tarbimise 3 tuvastamist, toimus 02.09.2009 ja sellest kuupäevast hakatakse lugema ebaseadusliku tarbimise perioodi algust. (t/l 39-41) • 05.02.2010 koostatud kahtlustatava D.U ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et kasutas elektrit ebaseaduslikult 17.12.
4. Alates 01.09.2009 – 17.12.2009 elas perega oma ema korteris. Elektrileping on tal EE sõlmitud 16.12.2008, kuid elekter on EE poolt välja lülitatud. Elekter oli tal sees detsember 2008 kuni september 2009 ning on 2009 aastal mitmel korral elektri tarbimise eest tasunud. (t/l 30-36) • Teatis süüdistatava keskmise päevasissetuleku kohta, millest nähtub, et süüdistatava tulu 2009 aastal oli 0 krooni. (t/l 59) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavaid ütlusi ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava D.U süüd tunnistavaid ütlusi, EEAS-i avaldust koos lisadega, kannatanu esindaja AKütlusi, tunnistaja RM ütlusi, vastust päringule, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava D.U käitumine kvalifitseeritud

§ 216lg 1 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt aadressil XXX, Vasalemma vald, D.U tarbis omavoliliselt ühendatud kaabli kaudu ebaseaduslikult elektrienergiat 02.09.2009 kuni 17.12.2009, põhjustades AS-ile EE kahju 3379.41 krooni (215.98 eurot). Arvestades asjaolu, et süüdistataval puudus elektrienergia tarbimiseks seaduslik alus ning elektrienergiat kasutati jaotusvõrku ebaseadusliku lülitumise teel, teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud elektrienergia ebaseadusliku kasutamisena võrku ebaseadusliku lülitumise teel, so

§ 216lg 1 ettenähtud kuriteona.

Kohtueelsel menetlusel on EEAS esitanud tsiviilhagi 3379,41 krooni ehk 215,98 euro nõudes, milline sisaldab endas ebaseaduslikult tarbitud elektrienergia maksumust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule tekitas nimetatud süüteoga kahju D.U, kes seda on ka ise tunnistanud. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest juriidilisele isikule. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud kuriteoga. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 215,98 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tulnuks kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tulnuks täies ulatuses välja mõista D.U-lt EEAS-i kasuks. Kohtuistungil esitas D.U maksekorralduse, millest nähtuvalt on ta tekitatud varalise kahju hüvitanud täies ulatuses. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et vabatahtliku hüvitamisega on esitatud tsiviilhagi alus ära langenud ning esitatud tsiviilhagi tuleb jätta rahuldamata. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on kohtueelsel menetlusel avaldanud kahetsust toimepandus, millesse oleks kohus toimikust nähtuva samalaadse süüteo toimepanemise tõttu suhtunud kriitiliselt. Samas on süüdistatav enne kriminaalasja kohtusse saatmist varalise kahju vabatahtlikult hüvitanud, mistõttu võib avaldatud kahetsust pidada siiraks. Seetõttu on kohtuliku menetlusega tuvastatud süüdistatava käitumises kaks karistust kergendavat asjaolu

§ 57lg 1 p 2, 3 mõttes.

Süüdistatavale 4

§ 216

lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 2 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel süüdistataval puudub alaline töökoht ning süüdistatava sissetulekuks on sotsiaaltoetus ja peretoetus ning süüdistatava ülalpidamisel on viis alaealist last. Sellised asjaolud aga välistavad kohtu arvates võimaluse mõista karistuseks rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval puuduvad piisavad rahalised vahendid sellise karistuse tasumiseks. Seetõttu tuleb kohaldada süüdistatava suhtes vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat kohtu poolt karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest Harju Maakohtu 06.04.2010 otsusega. Arvestades süü ja tekitatud kahju suurust, samuti karistust kergendavate asjaolude olemasolu, leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja ettenähtud sanktsiooni alammääras. Kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud tegu on toime pandud pärast eelmise menetluse menetlusesemeks olevat kuritegu, kuid enne kohtuotsuse kuulutamist, leiab kohus, et liitkaristuse mõistmisel tuleb kohaldada

§ 65lg 1 sätteid.

Arvestades seda, et süüdistatavale on eelmise otsusega mõistetud karistus alla ettenähtud sanktsiooni alammäära, siis tuleb käesoleva otsusega mõistetavat karistust suurendada eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse võrra. Samas nähtub kriminaaltoimikust, et süüdistatav on olnud allutatud käitumiskontrollile ja ta ei ole käitunud kriminaalhooldust takistavalt, millele viitavad ka süüdistatava karistusandmed. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatavale mõistetava liitkaristuse võib süüdistatava suhtes jätta uuesti kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata. Kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud tegu on toime pandud enne eelmise otsuse kuulutamist ning sisuliselt oli eelmise kohtuliku arutamise ajaks süüdistatavale inkrimineeritud tegu menetlejale teada, tulnuks kriminaalasju arutada ühises menetluses ning kuivõrd kohus kohaldab liitkaristuse mõistmisel

§ 65lg 1 sätteid ja arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda, leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada Kr

MS § 180 lg 3 sätteid, jättes valdavas osas menetluskulu riigi kanda, mõistes süüdistatavalt välja menetluskulu summas, mille tasumine ei tohiks süüdistatavale olla ülejõu käiv. Märt Toming kohtunik 5