lg 2 p 7, 9 järgi Lühimenetlus Prokurör Mari Vunk Süüdistatav F.R ik: XXX, kodakondsus määratlemata, haridus: 11 klassi, töökoht: puudub, elukoht: XXX, tõkend: vahistatud alates 09.10.2011, kahtlustatavana kinni peetud 27.09.2010 kuni 28.09.2010, 19.10.2010 kuni 20.10.2010, 09.02.2011 kuni 10.02.2011, so 6 päeva. Varasem karistatus: 1. Harju Maakohtu 31.10.2000 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3; 1952 järgi vabadusekaotus 1 aasta 9 kuud, 2. Tallinna Linnakohtu 10.11.2004 otsusega
lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 2 kuud
Harju Maakohtu 02.08.2010 otsusega
MS § 238 lg 2 alusel vangistus 1 aasta 4 kuud,
lg 1 ja § 74 lg 1 alusel vangistus 8 kuud ja 17 päeva tingimisi 2 aastase katseajaga. Katseaja lõppemise kuupäev: 01.08.2012. Kaitsja Advokaat Juho Aule 1 RESOLUTSIOON • • • • • • • • • • • • • F.R süüdi tunnistada
lg 2 p 7, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises (episood 15.09.2009) ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada F.R-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.
lg 1 alusel, lugedes käesoleva otsusega mõistetud kergema karistuse kaetuks Harju Maakohtu 02.08.2010 otsusega mõistetud raskema karistusega, so vangistusega 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud, mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis tähtajalise vangistus 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud. F.R süüdi tunnistada
lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises (episoodid 27.09.2010, 19.10.2010 ja 09.02.2011) ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada F.R-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud.
lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 27.09.2010 kuni 28.09.2010, 19.10.2010 kuni 20.10.2010, 09.02.2011 kuni 10.02.2010, so 6 päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva.
lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendada F.R-ile mõistetud karistust Harju Maakohtu 02.08.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so vangistuse 8 (kaheksa) kuud ja 17 (seitseteist) päeva võrra ning mõista F.R-ile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 11 (üksteist) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates F.R-i kinnipidamisest kohtumääruse alusel, so alates 09.10.2011. F.R-i suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata. F.R-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 134 (ükssada kolmkümmend neli) eurot ja 24 (kakskümmend neli) euro senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „F.R , 1-11-3361, kaitsjatasu“. F.R-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel sundraha 417 (n da seitseteist) eurot ja 3 (kolm) euro senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „F.R, 1-11-3361, sundraha“. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. AS EE esitatud tsiviilhagi 229,44 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista F.R-ilt AS EE kasuks 229 (kakssada kakskümmend üheksa) eurot ja 44 (nelikümmend neli) euro senti. Asitõend: mobiiltelefon №kia 6710S Navigator, mis asub kriminaalasja materjalide juures, kuulub kui müügikõlbmatu ja väärtusetu asi KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. 2 Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: F.R süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, uuesti 15.09.2009 kella 19:50 ajal, grupis koos Marina F.R-iga võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil KG`le kuuluva mobiiltelefoni Samusung SGH/E740, maksumusega 3400 krooni. Nimelt palusid F.R ja Marina F.R-i viimase õe KG käest helistamiseks mobiiltelefoni Samusung SGH/E740 ning lahkusid ajal, mil KG läks korterisse, et vastavalt Marina F.R-i palvele tema asjad tuua, jättes telefoni kannatanule tahtlikult tagastamata. Hiljem pantisid nad telefoni 300 krooni eest pandimajja, kust kannatanu selle välja ostis. Samuti F.R , isikuna, kes paneb süstemaatiliselt vargusi toime ning keda on Harju Maakohtu 02.08.2010 otsusega karistatud
kella 18:50 ajal võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil aadressil XXX, Tallinn, asuvast kauplusest Säästumarket 3 šokolaadi maksumusega 4,50 kr/tk, kogumaksumusega 13,50 krooni. F.R peitis šokolaadid kaupluse müügisaalis endale pluusi taskusse ning möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna peale kassarivi läbimist peeti ta kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema, uuesti 19.10.2010.a. kella 20:05 ajal võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil aadressil XXX, Tallinn, asuvast kauplusest M juustu-sibula kuivikud maksumusega 7,50 krooni. F.R peitis kuivikute paki kaupluse müügisaalis endale kilekotti ning möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna peale kassarivi läbimist peeti ta kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Samuti tema, uuesti 09.02.2011 kella 20:00 ajal võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil aadressil XXX, Tallinn, M keskuses asuvast EEAS kauplusest mobiiltelefoni №kia 6710S Navigator maksumusega 229,44 eurot. F.R peitis mobiiltelefoni kaupluse müügisaalis endale taskusse ning möödus kassadest, jättes telefoni eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna peale turvaväravate läbimist peeti F.R kinni kaupluse külastaja poolt, kes kutsus sündmuskohale turvatöötaja. Kuivõrd F.R lõhkus mobiiltelefoni korpuse, on vargusega tekitatud kauplusele kahju 229,44 euro ulatuses. Seega F.R pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis ja süstemaatiliselt, so
Kohtuistungil süüdistatav F.R seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 15.09.2009 episood (mobiiltelefoni vargus): • 16.09.2009 ja 28.12.2010 koostatud kannatanu KG ülekuulamisprotokolli kohaselt 15.09.2009 oli ta kodus aadressil XXX, Tallinn, kui kella 19.50 paiku helistas fonolukuga tema õde Marina F.R-i. Marina palus tulla tal alla rääkima. Marina oli koos oma abikaasa 3 F.R-iga . Marina palus, et ta tooks tema asjad, mis jäid korterisse ning lisaks sellele palus mobiiltelefoni helistamiseks. Kannatanu andis oma mobiiltelefoni Marina kätte, kes omakorda andis selle oma abikaasa kätte. Juri võttis kannatanu SIM kaardi välja, andis selle tagasi ning pani oma SIM kaardi sisse ja helistas kuhugi. Samuti ta ütles, et tahtis saata SMS'i. Kannatanu ütles, et läheb niikaua koju ja toob Marina asjad ära. Kodus viibis umbes 10 minutit. Tagasi jõudes avastas, et Marina ja Juri olid mobiiltelefoniga juba ära läinud. Hiljem selgus, et Marina ja Juri läksid pandimajja ja andsid seal kannatanu mobiiltelefoni panti. Kannatanu ostis välja pandimajast oma mobiiltelefoni 300 krooni eest, tsiviilhagi esitada ta ei soovi. (I kd t/l 18-20, 21-24) • 23.08.2010 koostatud kahtlustatava F.R-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et septembrikuus kella 22 paiku tema koos oma abikaasa Marina F.R-iga, kohtus linnas Marina õe K ja sõitsid koos maja juurde, kus elab K . Maja asub aadressil XXX, Tallinn. Marina tahtis võtta oma asjad korterist, kus ta varem elas, ja palus õel seda teha, sest ta ise ei tahtnud isaga kohtuda. Kui nad trepikoja juures viibisid, palus ta K lt telefoni helistamiseks ja paari sõnumi saatmiseks. K nõustus ja andis oma telefoni, võtnud sellest eelnevalt SIM-kaardi välja. Andnud telefoni, läks K Marina asjade järgi koju. Sellel hetkel tekkis F.R mõte võtta see telefon endale ja hiljem anda see pandimajja, et kulutada pandimajja antud telefoni eest saadud raha narkootikumidele. Marina oli vastu, kuid F.R ei kuulanud teda ning nad lahkusid võttes telefoni endaga kaasa, K ütlemata. Kohe pärast seda läksid pandimajja ja andsid seal telefoni 350 krooni eest pandile. Pandimajas palus Marinal telefon enda nimele panti anda, sest Juril ei olnud dokumente kaasas. Alguses Marina ei tahtnud oma õe telefoni pandimajja anda, kuid pärast nõustus ja andis selle oma nimele panti. Lepingus oli samuti märgitud, et selle võib välja osta ka K . Telefoni pandimajja andmise eest saadud raha andis Marina F.R-ile ja ta kulutas kõik narkootikumidele. Marina narkootikume ei tarvita. Telefoni pandimajja andmise lepingu andis mõne aja pärast Marinale ja Marina andis selle omakorda K . Samuti andis Marina K rahasumma, mis oli vajalik telefoni pandimajast väljaostmiseks. K ostis telefoni pandimajast juba ammu välja ja kasutab seda siiani. Võttis telefoni ära, sest tal oli vaja narkootikumide jaoks raha. Marina seda telefoni omastada ei tahtnud, kuid pärast pandimajas ikkagi nõustus selle oma nimele panti andma. Teab, et ta arvestas otsekohe sellega, et ta võib selle telefoni välja osta ja õele tagastada. Mäletab, et juba enne seda, kui Marina õele telefoni pandimajja andmise lepingu tagastas, K ütles, et ta kirjutas politseisse avalduse. Nad andsid abikaasaga lepingu K mitte selle pärast, et hakkasid kartma, vaid selle pärast, et juba telefoni pandimajja andes tahtsid selle mõne aja pärast välja osta ja K tagastada, kuid ise seda teha ei saanud. Arvab, et telefoni väärtus (3400 krooni) on ülearu suurendatud, sest telefon ei olnud uus ja võis maksimaalselt maksta umbes 1000 krooni. (I kd t/l 26-31) • 13.12.2010 koostatud kahtlustatava Marina F.R-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 2009 aasta septembrikuus kella 21.00 ajal tema koos oma mehe F.R-iga sõitis vanemate korterisse XXX, et võtta midagi oma asjadest. Ta palus oma õde KG tuua asjad, kuna ei tahtnud isaga kohtuda. K tuli alla, ta oli telefoniga. Juri palus K lt telefoni, et helistada, too nõustus ja andis telefoni. Juri helistas kellelegi. Sel hetkel K läks millegipärast korterisse tagasi. Seisnud trepikoja juures minutit 15, Juri tegi ettepaneku võtta telefon ja ära minna. Marina oli alguses selle vastu, et K telefoniga sealt ära minna, kuid pärast nõustus. Pärast seda, kui nad maja juurest ära läksid, sõitsid koos Juriga pandimajja ja pantisid seal selle telefoni. Kes ja kelle nime peale selle telefoni pantis, Marina enam ei mäleta. Mäletab, et lepingus olid märgitud K andmed, selleks, et tal oleks võimalus see telefon pandimajast välja osta. Telefoni eest saadud raha kulutas Juri narkootikumide peale. Marinale ei andnud ta mitte midagi. Mingi aja pärast Juri andis K ära lepingu telefoni pantimise kohta. Too ostis selle telefoni pandimajast välja. Marina ise välja osta ei saanud, sest raha neil ei olnud. Juba telefoni pandimajja ära andes lootis, et K saab selle välja osta. Arvab, et selline telefon ei saanud maksta 3400 krooni, ta oli katki, maksimaalne maksumus ligi 1000 krooni. (I kd t/l 34-38) • Väljatrükk Tallinna Linnakohtu 10.11.2004 otsusest, millest nähtuvalt F.R-ile mõisteti
lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 2 kuud,
(I kd t/l 83,84) 4 27.09.2010 episood (varguse katse kauplusest Säästumarket): • 27.09.2010 koostatud REFAS-i avaldusest nähtuvalt 27.09.2010 kella 18:50 ajal peeti REFAS-i kaupluses asukohaga XXXa, Tallinn, kinni meesterahvas, kes möödus kaupluse kassadest jättes tasumata kauba (šokolaad choconut brikk 50g – 3 tk) eest kogusummas 13,50 krooni. Kaup oli rikkumata. (I kd t/l 42) • 27.09.2010 koostatud turvafirma G4S õigusvastase teo toimepanemise akti kohaselt 27.09.2010 kella 18:50 ajal REFAS-i kaupluses asukohaga XXXa, Tallinn, F.R möödus kaupluse kassadest jättes tasumata kauba eest 13,50 krooni. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. (I kd t/l 43) • 27.09.2010 koostatud tunnistaja AP`i ülekuulamisprotokolli kohaselt tema olles 27.09.2010 tööl turvatöötajana aadressil XXXA, Tallinn, asuvas kaupluses kella 18:50 paiku märkas noormeest, kes võttis kauplusest 3 šokolaadi ja pani need omale püksi. Seejärel läbis noormees kassad jättes kauplusest võetud kauba eest tasumata. Turvakontrolli käigus avastati noormehe juurest maksmata kaupa 13,50 krooni väärtuses. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. (I kd t/l 44) • 28.09.2010 koostatud kahtlustatava F.R-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 27.09.2010 kella 18.35 paiku läks Järveotsa kauplusesse. Viibides kaupluses, otsustas varastada šokolaadi, sest tahtis süüa. Võttis riiulilt teiste jaoks märkamatult kolm šokolaadi ja peitis (need) endale pluusi taskusse. Pärast seda läks otsekohe kaupluse väljapääsu poole, möödudes kassadest millegi eest maksmata. Pärast kassade läbimist peeti ta kaupluse turvatöötaja poolt kinni. Kaup tagastati kauplusele kahjustamata kujul. (I kd t/l 51-55) • Väljatrükk Harju Maakohtu 02.08.2010 otsusest, mille kohaselt mõisteti F.R-ile
MS § 238 lg 2 alusel vangistus 1 aasta 4 kuud,
lg 1 ja § 74 lg 1 alusel vangistus 8 kuud ja 17 päeva tingimisi 2 aastase katseajaga. (I kd t/l 63-66) 19.10.2010 episood (varguse katse kauplusest M ): • 19.10.2010 koostatud M EOÜ avaldusest nähtuvalt 19.10.2010 kella 20:05 ajal M EOÜ kaupluses aadressil XXX, F.R ületas kassajoone jättes tasumata kauplusest võetud kauba (juustu-sibula leib) eest 7,50 krooni. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. (I kd t/l 2) • 19.10.2010 koostatud tunnistaja TK ülekuulamisprotokolli kohaselt tema viibides 19.10.2010 kell 20.03 oma töökohal kaupluses M aadressil XXX, märkas kaamerast, kuidas noormees hallis jopes, musta värvi spordimütsis valge pealiskirjaga, kollase kilekotiga, võttis leivakuivikud ja pani need korvi. Seejärel tõstis need tööstuskaupade osakonnas oma kilekotti ümber. Kassaliini ületas kell 20.05, tasumata kuivikute eest (Juustu-sibula leib, hind 7,50 krooni). Kinnipeetud isik esitas dokumendid F.R-i nimele. Kaup jäi vigastamata (kujul) kauplusesse. (I kd t/l 3,4) • 20.10.2010 koostatud kahtlustatava F.R-i ülekuulamisprotokolli kohaselt ta tunnistab end süüdi ja selgitab, et 19.10.2010 kella 20 paiku läks M kauplusesse. Viibides kaupluse müügisaalis, otsustas varastada kuivikud. Võttis need riiulilt ja pani kaasa võetud toidukorvi. Seejärel, viibides toiduosakonnas, peitis kuivikute paki teiste jaoks märkamatult endale kollasesse kilekotti, mis oli tal käes. Pärast seda läks otsekohe kaupluse väljapääsu poole, möödudes kassadest millegi eest maksmata. Pärast kassade läbimist peeti ta kaupluse turvatöötaja poolt kinni koos varastatud kaubaga, mis tagastati kauplusele kahjustamata kujul. Kahetseb. (I kd t/l 10-14) • Väljatrükk Harju Maakohtu 02.08.2010 otsusest, mille kohaselt mõisteti F.R-ile
MS § 238 lg 2 alusel vangistus 1 aasta 4 kuud,
lg 1 ja § 74 lg 1 alusel vangistus 8 kuud ja 17 päeva tingimisi 2 aastase katseajaga. (I kd t/l 63-66) 5 09.02.2011 episood (mobiiltelefoni vargus E kauplusest): • 09.02.2011 koostatud EEAS-i avaldusest nähtuvalt 09.02.2011 kell 20:00 paiku võttis meesterahvas kaasa ja väljus kaupluse müügisaalist kauba №kia 6710S, jättes selle eest tasumata 229,44 eurot. Kaup on rikutud. (II kd t/l 2) • 09.02.2011 koostatud tunnistaja LP`i ülekuulamisprotokolli kohaselt tema oli tööl, kui tuli meesterahvas, kes palus püüda kinni oranži ja sinise jopega (kirjaga „Talter“), siniste pükstega meesterahvas, kes väljus esindusest võttes kaasa EEAS-ile kuuluva ja ellenevalt lõhutud telefoni №kia 6710S. (II kd t/l 3) • 09.02.2010 koostatud tunnistaja SK ülekuulamisprotokolli kohaselt 09.02.2011 kell 20.00 M kaubanduskeskuses ütles tunnistajale klient, et teine klient lõhkus müügisaalis demotelefoni №kia 6710S ja väljus esindusest telefoni eest tasumata. Tunnistajat teavitanud klient peatas isiku kinni ning isik anti üle kaubanduskeskuse turvatöötajatele. (II kd t/l 4) • 09.02.2010 koostatud turvafirma G4S õigusvastase teo toimepanemise akti kohaselt 09.02.2011 kell 20.00 aadressil XXX peeti kinni F.R, kes lõhkus esinduses mobiiltelefoni №kia 6710S maksumusega 229,44 eurot ning väljus kauplusest jättes võetud kauba eest tasumata. Kaup oli rikutud ja tagastati kauplusele. (II kd t/l 7) • 11.02.2011 koostatud kannatanu esindaja RM ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 09.02.2011 kella 20.00 paiku Tallinnas, XXX asuvas M keskuses EEAS kaupluses üks meesterahvas üritas varastada mobiiltelefoni №kia 6710S Navigator maksumusega 229.44 eurot. 09.02.2011.a. helistas kannatanu esindajale müüjakonsultant SKja ütles, et üks meesterahvas üritas varastada mobiiltelefoni №kia 6710S Navigator maksumusega 229.44 eurot, kuid seda nägi pealt üks klient, kes võttis mobiiltelefoni varastada üritanud meesterahva kinni. Kutsuti turvamees, kes toimetas meesterahva turvaruumi. Mobiiltelefoni varastada tahtnud meesterahvas lõhkus mobiiltelefoni ära, ta tõmbas ära mobiiltelefoni korpuse. EEAS esitab tsiviilhagi 229,44 eurot. (II kd t/l 17-19) • 11.02.2011 koostatud EEAS-i volikiri RM nimele EEAS-i esindamiseks seoses vargusega kaupluses M . Kehtiv kuni 10.03.2011. (II kd t/l 21) • 11.02.2011 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks mobiiltelefon №kia 6710S Navigator- komplektne telefon, tumehalli värvi korpusega, telefonil oli liugklapp, esipaneelil ekraani all kiri: Navigator, üleval kiri: NOKIA. Telefoni tagumine korpusekaan oli eemaldatud. Aku eemaldamisel tuli nähtavale silt, millel kirjas telefoni imei kood: XXX, aku peal kirjad BL -5F NOKIA, kuna korpus oli eemaldatud, siis oli näha kaamerasilma juures kirja: Carl Zeiss Tessar 2.8/5.2 Autofocus, telefonis puudus sim kaart. Mobiiltelefoni esiekraani vasakul üleval nurgas oli kinni turvajuhtme kinnitusots, juhe oli 40 cm pikkune ja musta värvi. Mobiiltelefonist oli eraldi korpus (korpusel oli kiri 5.0mega pixel), mille küljes oli samuti turvajuhtme kinnitusotsik. Mobiiltelefon oli rikutud kuna telefoni korpus oli ära tiritud (fotod nr l; 2; 3). (II kd t/l 22-25) • 10.02.2011 koostatud kahtlustatava F.R-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 09.02.2011 kella 19.30 paiku läks üksinda Tallinnas, XXX asuvasse M kauplusesse. Läks sinna niisama. Samuti oli tal kaasas ka sularaha 2 eurot. Nägi keskuses kauplust, kus müüakse mobiiltelefone ja muid tarvikuid. Sisenes kauplusesse ja tal tekkis mõte varastada endale sealt üks mobiiltelefon. Nägi kaupluses paremas nurgas mobiiltelefoni Navigator, hinda ta ei näinud. Tegi katki mobiiltelefoni korpuse ja pani telefoni endale tasku. Seejärel väljus kauplusest selle eest tasumata. Peale turvaväravaid pidas teda kinni üks kaupluses olev meesterahvas. Meesterahvas oli kuskil 1.75, musta värvi jopes, kiilaks. Nägi seda meesterahvast esmakordselt ja ta ei tundnud teda. Ta hoidis teda kinni kuni kutsuti turvatöötaja. Tagastas kauplusele lõhutud mobiiltelefoni. Turvatöötaja toimetas ta kinnipidamisruumi. Kaupluses käies oli tal seljas oranži-sinise värvi jope ja jalas tumesinist värvi püksid. Kahetseb väga, et sellise teoga hakkama sai ja lubab, et enam ta midagi sellist ei tee. (II kd t/l 12-14) • Väljatrükk Harju Maakohtu 02.08.2010 otsusest, mille kohaselt mõisteti F.R-ile
MS § 238 lg 2 alusel vangistus 1 aasta 4 kuud,
lg 1 ja § 74 lg 1 alusel vangistus 8 kuud ja 17 päeva tingimisi 2 aastase katseajaga. (II kd t/l 31-54) 6 • Teatis süüdistatava keskmise päevasissetuleku kohta, millest nähtub, et süüdistatava tulu 2009 aastal oli 0 eurot. (II kd t/l 55) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava F.R-i süüd tunnistavaid ütlusi, kahtlustatavana ülekuulatud Marina F.R-i ütlusi, REFAS-i, M Eesti OÜ ja EEAS-i avaldusi, kannatanu KG ütlusi, tunnistajate AP`i, TK, LP`i, SK ja kannatanu esindaja RM ütlusi, õigusvastase teo toimepanemise akte, asitõendi vaatlusprotokolli, väljatrükki Harju Maakohtu 02.08.2010 otsusest ja Tallinna Linnakohtu 10.11.2004 otsusest, volikirja, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava F.R-i käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli F.R eelmise kohtuotsusega 02.08.2010 süüdi tunnistatud muuhulgas
Süüdistuse kohaselt 15.09.2009 kella 19:50 ajal võtsid Marina F.R-i ja F.R KGlt helistamise ettekäändel mobiiltelefoni Samusung SGH/E740, maksumusega 3400 krooni ning pärast seda kui K.G oli hetkeks lahkunud, lahkusid M.F.R-i ja F.R sündmuskohalt ning viisid telefoni 300 krooni eest pandimajja, pöörates võõra vallasasja enda kasuks, omastades sellega ebaseaduslikult võõra vallasasja. Kuigi M.F.R-i on väitnud, et ta ei olnud sellise käitumisega nõus, näitab tema objektiivne käitumine F.R-iga ühist ja kooskõlastatud käitumist nii võõra vallasasja äravõtmisel kui ka omastamisel ning pandimajja pantis vallasasja M.F.R-i oma dokumentide alusel. Seega oli M.F.R ka omastamise tahtlus, kuigi saadud raha andis üle F.R-ile. Kohus asub seisukohale, et taoline käitumine on hinnatav kuriteo toimepanemisena isikute grupis
lg 2 p 7 mõttes, kuivõrd mõlemad isikud valdasid tegu ning nende käitumine oli süüteo lõpuleviimiseks oluline. Süüdistuse kohaselt süüdistatakse F.R peale ülalmärgitud varguse toimepanemise ka selles, et tema 27.09.2010 kella 18:50 ajal aadressil XXX Tallinnas varastas kauplusest Säästumarket kaupa kogumaksumusega 13,50 krooni, 19.10.2010 kella 20:05 ajal varastas aadressil XXX Tallinnas kauplusest M juustu-sibula kuivikud maksumusega 7,50 krooni ning 09.02.2011 kella 20:00 ajal varastas XXX Tallinnas M keskuses asuvast EEAS kauplusest mobiiltelefoni №kia 6710S Navigator maksumusega 229,44 eurot. Kõik viimased kolm vargust jäid katse staadiumisse, kuivõrd kõigil juhtudel peeti ta enne varguse lõpuleviimist kinni ja varastatu võeti ära. Arvestades süüdistatava poolt esimese temale inkrimineeritud varguse toimepanemist, sellele järgnenud süüdimõistvat otsust süstemaatiliselt toime pandud varguste toimepanemise eest ning sellele järgnevaid uusi vargusi, so kolme vargust pärast kohtuotsuse kuulutamist, teeb kohus järelduse, et süüdistatava jaoks on varguste toimepanemine põhiliseks elatise saamise viisiks ja väljakujunenud elulaadiks, mistõttu hindab kohus taolist käitumist varguste toimepanemisena süstemaatiliselt
Süüdistatavat süüdistatakse nelja varguse toimepanemises, millest esimese viis süüdistatav lõpule, viimased kolm aga jäid katse staadiumisse. Kohus leiab, et kuritegude kogumis tuleb süüdistatava käitumist kuritegude kogumis hinnata lõpuleviidud kuriteona. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis ja süstemaatiliselt, so
Kohtueelsel menetlusel on AS EE esindaja esitanud tsiviilhagi 229,44 euro nõudes, milline sisaldab endas varastada püütud ja lõhutud ning seetõttu müügikõlbmatuks muutunud mobiiltelefoni väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluva eseme püüdis varastada F.R , kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. 7 KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest juriidilisele isikule. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava F.R-i poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 229,44 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista F.R-ilt AS EE kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Kahtlustatavana ülekuulamistel on F.R korduvalt avaldanud kahetsust, kuid kohus ei saa sellist kahetsusavaldust hinnata siirana, kuivõrd süüdistatav on pärast kuriteo toimepanemist ja kuriteo avastamist ülekuulamisel avaldanud kahetsust ning sellele järgnevalt korduvalt uute varguste toimepanemiselt kinni peetud ja taas on ta avaldanud kahetsust. Seejuures on teda varguste toimepanemiselt kinni peetud ka kolmel korral eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Taolisi asjaolusid arvestades asub kohus seisukohale, et süüdistatava objektiivne käitumine viitab otseselt kahetsuse puudumisele. Süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek, millele viitab ka järjekindel varavastaste kuritegude toimepanemine. Süüdistatav on kohtuistungil väitnud, et ta töötas mitteametlikult s, kuid sellise sissetulekuallika olemasolu ei ole Maksu- ja Tolliameti kaudu kontrollitav, mistõttu tuleb lähtuda asjaolust, et süüdistataval puudub legaalne sissetulek. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud 3 korda. Käesolevas asjas on F.R-ile esitatud süüdistus 4 episoodis. Taolised andmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest ega sellest, et eelmine karistus jäeti tema suhtes suuremas osas tingimisi kohaldamata. Käesoleval ajal on kriminaalhooldaja esitanud kohtule taotluse mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks, kuivõrd süüdistatav jättis kontrollnõuded täitmata. Sellest saab järeldada, et süüdistatav ei sobi ka kriminaalhooldusele, kuivõrd on küllaldane eeldus arvata, et ta käituks kriminaalhooldust takistavalt, mida süüdistatav tõestas nii kontrollnõuete täitmata jätmise kui ka uute kuritegude toimepanemisega. Ometigi jäeti mõistetud karistus täitmisele pööramata just tingimusel, et süüdistatav katseajal täidab kontrollnõudeid ja ei pane toime uusi kuritegusid. Seetõttu kuulub mõistetav karistus reaalsele ärakandmisele. Karistuse määra valikul lähtub kohus episoodide rohkusest ning tekitatud kahju suurusest. Süüdistatavat süüdistatakse nelja varguse toimepanemises, milledest üks on toime pandud enne ning kolm pärast viimast mõistetud karistust. Karistuse määra valikul 15.09.2009 toime pandud süüteo eest lähtub kohus süü ning kannatanule tekitatud kahju suurusest. Kannatanu sai oma vara pandimajast välja ostes tagasi ning tsiviilhagi ei esitanud, mistõttu võib järeldada, et süüdistatava süü ei ole suur. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja sanktsiooni alammäära lähedasena. Kuivõrd süüdistatavat on pärast 15.09.2009 inkrimineeritud süüteo toimepanemist kohtu poolt karistatud, siis tuleb 8 mõistetavale karistusele
Arvestades eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse suhtelist rangust ja pikaajalisust, siis peab kohus võimalikuks liitkaristuse mõistmisel lugeda käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks oleva kuriteo eest mõistetava karistuse kui kergema karistuse kaetuks eelmise otsusega mõistetud raskema karistusega. Pärast viimast kohtuotsust toime pandud kuritegude eest (episoodid 27.09.2010, 19.10.2010, 09.02.2011) vaatamata sellele, et süüdistatav kahe kuriteoga kolmest varalist kahju ei tekitanud ja ründed olid suunatud väheväärtuslike vallasasjade vastu, peab kohus vajalikuks mõista oluliselt rangema karistuse, kuivõrd süüdistatava poolt üles näidatud järjekindlus kuritegude toimepanemisel näitab süüdistatava süü suurust ja jätkuvat kuritegude toimepanemise soovi ning kohus ei leia, et see süü oleks väike. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista küll karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid mitte alammäära piirides. Kuivõrd süüdistatav pani temale inkrimineeritud kolm vargust toime kohtu poolt määratud katseajal, leiab kohus, et nende varguste toimepanemise eest mõistetavale karistusele tuleb
lg 2 ja § 74 lg 5 alusel täies ulatuses liita eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa. Märt Toming kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.