lg 2 kohaselt vähendada P.R-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kuud) kuud.
lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 79 (seitsekümmend üheksa) eurot ja 90 (üheksakümmend) euro senti, mis tuleb
lg 3 alusel 12 (kaksteist) kuu jooksul 1 kohtuotsuse jõustumisest igakuistes võrdsetes osades 6 (kuus) euro ja 65 (kuuskümmend viis) euro sendi kaupa kuus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „P.R, 1-11-11915, kaitsjatasu“. 7. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 8.
§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel välja mõistetav sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 3 (kolm) euro senti jätta
9. VP esitatud tsiviilhagi 332,31 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista P.R-ilt VP kasuks 332 (kolmsada kolmkümmend kaks) eurot ja 31 (kolmkümmend üks) euro senti. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad
lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud P.R-ile selles, et tema, 21.03.2011 ajavahemikul kella 09.30 - 19.00 tungis ukse lõhkumise teel koos 2 eeluurimise käigus tuvastamata isikuga Tallinnas, Suur - Sõjamäel asuvasse VP'le kuuluvasse suvilasse, kust varastasid 4 akut, 2 neist maksumusega 76.69 eurot tükk ning 2 akut maksumusega 63.91 eurot tükk, kogumaksumusega 281.20 eurot. Peale seda tungis P.R suvila kõrval asuvasse kuuri, kust võttis 5 kana väärtusega 3.83 eurot tükk, kogumaksumusega 19.15 eurot, kogukahju 300.35 eurot. Sel moel P.R, võttes ära võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis ning sissetungimisega pani toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav P.R seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 23.03.2011 koostatud kannatanu VP ülekuulamisprotokolli kohaselt 21.03.2011 kella 19.00 paiku läks ta oma suvilakrundile asukohaga Suur-Sõjamäe tn Tallinnas. Majade numbreid neil alevikus ei ole. Krundi juurde jõudes nägi, et tema aiaväravast väljusid 2 meest ja naine. Üks meestest vedas kelku, milles oli aku, mida kannatanu kasutas maja valgustuseks. Kannatanut märgates jätsid nad akuga kelgu maha ja suundusid kiire sammuga minema. Maja välisuks oli lahti murtud, lukk koos käepidemega oli lõhutud ja vedeles ukse juures maas. Majas 2 olid kapid avatud, asjad laiali pillatud. Kadunud oli 4 akut, millest 2 olid uued, maksumusega 76,69 eurot (1200 krooni) tk ja 2 akut kasutatud, väärtusega 63,91 eurot (1000 kr) aku. Maja juures asuva kanala uks oli praokil. Uks ei olnud lukustatav, puudu oli 5 kana. Kanu ostsid mehega 2010. aastal Lõuna Eestis 3,83 euroga (60 krooniga) ühe kana eest. Naist ja meest, keda ta nägi aiamaalt väljumas, tunneb visuaalselt. Naine kõneleb vene keelt, elab samas suvilaalevikus, tema nimi on Irina, vanus umbes 40 aastat, lühemat kasvu, kõhnavõitu, keskmise pikkusega ruuged juuksed, seljas oli hele jope ja punased püksid. Mehi on ka varem näinud aleviku territooriumil. Üks neist, kes vedas akuga kelku, on lühemat kasvu, kõhnavõitu, tumedate juustega, välimuse järgi umbes 40-aastane. Teine mees on pikka kasvu, keskmise kehaehitusega. Mõlemad mehed olid tumedates riietes. Teab visuaalselt, kus asub Irina aiamaa ja 22.03.2011 läks tema juurde rääkima, kuid aiamaal ei olnud kedagi. Üks naabritest ütles kannatanule, et nägi 21.03.2011 Irinat ja kahte meest. Irina olevat kandnud kanu ja mehed kilekotte, milles olid akudetaolised esemed. Naaber ütles samuti, et kanad püüdsid lahti rabeleda ja Irina laskis neid alla ja tagus jalaga vastu pead. Naaber küsis, kust tal kanad on, mille peale ta vastas naabrile, et see ei ole tema asi. 4 aku ja 5 kana vargus pandi toime 21.03.2011 ajavahemikus 09.30-19.00, sest hommikul käis kannatanu aiamaal kanu söötmas ja maja oli korras. Ukse ja luku lõhkumisega tekitatud kahju hindab esialgu 31,96 eurole (500 krooni). P.R on kannatanu sugulane. Kannatanu soovib esitada tsiviilhagi 332,31 euro nõudes. (t/l 2-7, 36-39); • 21.03.2011 koostatud fototabelist nähtuvalt asus sündmuskoht Soodevahe külas, Rae vallas, Harjumaal (fotod nr 1-4). Nimetatud aadressil asuva maja ukselt oli murtud küljest lukusüsteem koos ukselingiga (fotod nr 5-6), mis oli jäetud sündmuskohale maha (foto nr 7). Esemed majas asusid korrapäratult (fotod nr 8-12, nr 14-15). Põrandal seina ligidal oli aku Scania (foto nr 13). (t/l 12-19) • 26.04.2011 koostatud kahtlustatava P.R ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et elab alaliselt aiamaal aadressil: Suur-Sõjamäe (Piire tee 11), Tallinnas. 21.03.2011 kella 13.00-st kuni kella 14.00-ni tuli tema koju tädi VP alkoholijoobe seisundis, ta hakkas nõudma veel alkoholi ja raha summas 10 eurot, mis süüdistatav on võlgu kannatanu tütrele. Süüdistatav lubas ta tütrele ära maksta aga Viktoria hakkas sõimama ja seejärel lõhkus ahju ukse. Pärast seda ajas süüdistatav ta oma kodust minema. Süüdistatav oli vihane ja otsustas minna VP juurde suhteid klaarima. VP kodus ei olnud ja siis ta otsustas talle kätte maksta. Mööda tänavat kõndisid mingid kaks meest, ta ei olnud näinud neid varem kunagi ja nende andmeid ei tea. Palus neid mehi aidata ja nad nõustusid. Nad murdsid maja ukse lahti. Palus nendel meestel võtta akud, kokku oli neid neli ning panna kärule, mis seisis maja juures. Väljast süüdistatav kuulis, et juurdeehitises on kanad ja võttis 5 kana. Kohe maja juures tappis need kanad, käänates neil kaela kahekorra. Pärast seda läksid kõik sealt minema. Mehed vedasid akusid ja P.R kandis kanu kilekotis. Alguses kavatses võtta need akud endale, kuid pärast otsustas need minema visata. Teel nägi mingit süvendit ja sinna viskasid kõik 4 akut. Pärast seda läksid mehed minema, ta ei maksnud neile midagi ja nemad ei küsinud temalt midagi. Pärast, mööda lennuvälja piirdeaeda kõndides viskas ta kanade korjused üle lennuvälja aia minema. (t/l 28-33) • Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2010 oli 0 eurot. (t/l 44-45) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava P.R süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu VP ütlusi, fototabelit, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava P.R käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ajavahemikul kella 09.30 - 19.00 tungis P.R ukse lõhkumise teel koos 2 eeluurimise käigus tuvastamata isikuga Tallinnas, Suur - Sõjamäel asuvasse VP'le kuuluvasse suvilasse, kust varastasid 4 akut ja 5 kana, kogukahju 300.35 eurot. Selline võõrasse hoonesse sisenemise viis, so ukseluku lõhkumine koos uksega viitab sellele, et sisenemine võõrasse hoonesse oli toime pandud hoone valdaja 3 tahte vastaselt ja teadmata ning kohus hindab taolist sisenemist omavolilisena ning sissetungimisena KarS § 199 lg 2 p 8 mõttes. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt sisenes süüdistatav hoonesse koos kohtueelsel menetlusel tuvastamata jäänud isikuga ja viis varastatud asjad ära samuti koos kahe isikuga. Kohus leiab, et selline käitumine viitab objektiivselt ühisele kooskõlastatud tegutsemisele ühise eesmärgi saavutamise nimel, so võõraste vallasasjade äravõtmise nimel ning kohus leiab, et kõik süüteo toimepanemises osalenud kolm isikut tegutsesid kaastäideviijatena ning kohus leiab, et selline käitumine on hinnatav varguse toimepanemisena grupis KarS § 199 lg 2 p 7 mõttes. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis ja sissetungimisega, so KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ettenähtud kuriteona. Kohtueelsel menetlusel on VP esitanud tsiviilhagi 332,31 euro nõudes, milline sisaldab endas varastatud esemete väärtust ja ukse lõhkumisega tekitatud kahju. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastas P.R , kes seda on ka ise tunnistanud. Kuigi kannatanu poolt ei ole konkreetseid arveid esitatud, leiab kohus, et varastatud esemete maksumusena ja ukse lõhkumisega tekitatud kahjuna nõutud summad on mõistlikud ja vastavad esemete tavahindadele. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega.
lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava P.R poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 332,31 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista P.R-ilt VP kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna peab kohus võimalikuks arvestada kahetsust toimepandus. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistamata. Süüdistataval puudub pikemat aega alaline sissetulek, mis kohtu arvates välistab rahalise karistuse kohaldamise võimaluse, kuivõrd süüdistataval puuduvad rahalised vahendid rahalise karistuse tasumiseks. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kohus leiab, et kuivõrd süüteoga kannatanule olulist kahju ei tekkinud ning süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe kuriteo toimepanemises, millise toimepanemise ajendiks olid kannatanu ja süüdistatava omavahelised pingelised suhted, siis ei ole süüdistatava süü kuigi suur, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Arvestades süüdistatava karistusandmeid ja seda, et süüdistatava käitumises puuduvad karistust raskendavad asjaolud, leiab kohus, et karistuse võib jätta süüdistatava suhtes kohaldamata, lootuses, et määratav katseaeg sunnib süüdistatavat hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Kuivõrd süüdistatavat on karistatud vaid kahe väärteo toimepanemise eest ning määratud rahatrahvid on tasutud, leiab kohus, et süüdistatava karistusandmed ei anna alust arvata, et süüdistatav võiks jätkata süütegude toimepanemist ja sellest hoidumise tagamiseks peaks ta 4 allutama käitumiskontrollile. Kohus leiab, et süüdistatava suhtes võib kohaldada KarS § 73 lg 1 ja 3 sätteid, jättes süüdistatava käitumiskontrollile allutamata, määrates minimaalse katseaja. Kuivõrd süüdistataval puuduvad rahalised vahendid rahalise karistuse tasumiseks ning ta on pikaajaliselt olnud töötu, samuti on ta terviseseisund selline, mis võimaldaks tal teha mistahes tööd ning temalt mõistetakse välja ka tsiviilhagi, siis leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada
lg 3 sätteid, jättes valdavas osas menetluskulu süüdistatavalt välja mõistmata, jättes selle riigi kanda ning välja mõistetav menetluskulu tuleb tasumisele määrata ositi pikema aja jooksul. Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.