Obsah (5)

§ 2§ 32§ 33§ 56§ 57

4-12-3525 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. september 2012 a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-12-3525 Kohtukoosseis Kohtun

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p-i 2 ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 2 järgi. LS § 15 lg 1 p 2 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 2 näeb väärteona ette mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise 21-40 km/h. Kohus leiab, et väärteoasjas kogutud tõenditega on G.G-le süüks arvatud väärteo toimepanemine tõendamist leidnud. Vastavalt kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile VTT tl 3 on 16.06.2012 kell 10.15 teostatud G.G poolt juhitud mootorsõiduki liikumiskiiruse mõõtmist Lääne maakonnas Ridala vallas Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla mnt

1. km, Tina tn ja Vabriku tn vahel, suunaga Rohuküla poole. Seade testitud ja töökorras. Nähtavus hea, asulasisene tee, sademeteta, kuiv kattega tee, valge aeg. Mõõdeti seistes vasakul teepeenral lähenevat autot, mis kiirendas intensiivselt ja jõudis järele pärisuunas ees liikuvatele sõidukitele. Seadme lugem 88 km/h, lubatud antud teelõigul 3 4-12-3525 50 km/h. Mõõtemise laiendmääramatus +- 3 km/h, ületas kiirust mitte vähem kui 35 km/h. Juhile näidati tabloole fikseeritud lugemit. G.G on protokolliga tutvunud. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis VTT tl 4 on G.G 16.06.2012.a andnud väärteo kohta järgmised ütlused: „16.06.
2. a kella 9.00 paiku hommikul hakkasin juhtima mootorsõidukit Volvo reg nr 171BAG, et minna Rohuküla sadamasse ja sealt edasi Hiiumaale. Kella 10.15 paiku Haapsalust välja sõidul pidas politsei minu poolt juhitud sõiduki kinni. Kiirendasin vahetult enne politseiga kohtumist, kuna pidin jõudma praamile ja tunnistan, et ei täheldanud asulat. Arvasin, et asula on juba läbi, sest asustus oli otsa saanud st maju ei olnud enam. Kahetsen juhtunut ja luban edaspidi liiklusmärke tähelepanelikumalt jälgida.“ Eelkirjeldatud tõendid tõendavad kokkulangevalt väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanemist G.G poolt. Kohus leiab, et G.G pani talle süüks arvatud väärteo toime kaudse tahtlusega. G.G on oma ütlustes, kaebuses ja vastulauses selgitanud, miks kiirust ületas – kiirendas, kuna pidi jõudma praamile, ei pannud tähele asulalõpumärki ja arvas, et kuna asustus jäi hõredaks, siis on asulasisene tee lõppenud. Kohus leiab, et autojuht ei saa asustuse tiheduse järgi otsustada, kas tegemist on asulavälise- või asulasisese teega ning vastavalt sellele reguleerida oma sõiduki kiirust. Liikluses tuleb juhinduda õigusaktidega kehtestatud nõuetest ja olla tähelepanelik. Kohus leiab, et eelnev näitab, et G.G ei olnud kindel, ka ta asub veel asulas, kuid seda teadmist kindlalt omamata ületas asulas lubatud kiirust, seega pidas ta võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, s.o seda, et ta asub asulas ja ületab lubatud kiirust, kuna asula lõpumärki ta ei näinud. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatüki
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et G.G on talle süüks arvatud LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt

§ 33

on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal et väärteoasjas leiduvate tõenditega on tõendamist leidnud, et G.G rikkus LS § 15 lg 1 p 2 ja pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 järgi. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. G.G on kohtuvälise menetleja poolt karistatud toimepandud väärteo eest LS 227 lg 2 alusel eriõiguse so juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis G.G puhul on tuvastatud.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on G.G tunnistanud oma süüd ja kahetsenud toimepandut, mis on karistust kergendav asjaolu

§ 57lg 1 p 3 alusel.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. VTT tl 9-12 on karistusregistri teatis G.G kohta. Vastavalt karistusregistri teatisele on G.G karistusandmete kustutamise tähtaeg arvutamata. Vastavalt karistusregistri seaduse (edaspidi KarRS) § 24 lg 1 p 1 karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest on möödunud üks aasta. KarRS 25 lg 6 sätestab, et kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo, siis eelmise väärteo eest mõistetud karistuse andmete kustutamise tähtaja kulgemine katkeb. 4 4-12-3525 Tähtaega arvutatakse viimase väärteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude eest. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et karistusregistri teatises punktide 1-8 all olevad karistused on kustunud. Seega on G.G väärteokorras karistatud 4-l korral, milledest kolm on liiklusseaduse rikkumised ja üks on LS § 227 lg 2 alane rikkumine, so kiiruse ületamine 21-40 km/h, mis on toimunud 17.12.2011 ja mille eest on G.G karistatud rahatrahviga 60 eurot (tasutud 02.01.2012). Kiiruse ületamine üle 20 km/h teistkordselt ühe aasta jooksul ja viimasel korral ülemmäära lähedases ulatuses näitab ilmekalt, et eelmine karistus s.o rahatrahv ei ole mõjutanud G.G õiguskuulekalt käituma. Kohus leiab, et käeoleval juhul karistuse mõistmisel on oluline ka arvestada asjaoluga, kuidas kaitsta õiguskorda. G.G on toime pannud liiklussüüteo, mille puhul ta asulas ületas kiirust 35 km/h. Liikluseeskirjad on kehtestatud selleks, et tagada kõikide liiklejate ohutus. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on G.G-le mõistnud karistuse vastavalt karistuse mõistmise alustele. Määratud on sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine sanktsiooni keskmisest määrast vähemas määras. Kohus leiab, et see on põhjendatud, arvestades, et kiiruse ületamine oli 35 km/h, mis jääb LS § 227 lg 2 sätestatud väärteo puhul ülempiiri lähedale ja tegu on toime pandud kaudse tahtlusega ning eelneva karistus samaliigilise väärteo eest rahatrahvi näol ei ole isikule oodatud mõju avaldanud. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus, mis ongi tinginud selle, et juhtimisõiguse äravõtmine on määratud keskmisest määrast väiksem. Kohus leiab, et G.G poolt toodud asjaolud, miks tema suhtes ei peaks kohaldama juhtimisõiguse äravõtmist, ei ole asjakohased. G.G viitab sellele, et see välistab temal töö tegemise, mis omakorda seab ohtu tema ja ta perekonna toimetuleku. G.G poolt välja toodud asjaolud ei ole sellised, mis

§ 56järgi on karistuse mõistmise aluseks.

Kohus leiab, et G.G poolt välja toodud asjaolud olid G.G-le teada juba enne õigusrikkumise toimepanemist ja G.G oleks saanud negatiivseid tagajärgi vältida õiguskuuleka käitumisega. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et G.G kaebus tuleb jätta rahuldamata, PPA Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna 11.07.2012 otsus väärteoasjas nr 2570,12,002266 tuleb jätta muutmata. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §§ 120 lg 1, 132 p 1, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, 199 lg 2, LS § 15 lg 1 p 2, 227 lg 2,

§ 56lg 1.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik 5