4-12-4132 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. september 2012 a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-12-4132 Kohtukoosseis Kohtun

§ 15

lg 1 p 2 ja pani toime väärteo, milline on kvalifitseeritav

§ 227lg 3 järgi.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendav asjaolu kahetsus. Väärtegu on toime pandud tahtlikult. Väärteo eest on A.S-ile karistuseks määratud

§ 227

lg 3 alusel rahatrahv 400 eurot s.o 100 trahviühikut ja

§ 227

lg 5 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks Kaebus 28.08.2012 saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja A.S kaebus otsusele väärteoasjas nr 2570,12,

1. Kaebuse esitaja leiab, et temale koostatud otsus nimetatud väärteoasjas on ülekohtune, kuna ilma juhtimisõiguseta ei ole tal võimalik tööl käia, sest töökoht asub kodust 32 km kaugusel ja bussiliiklus ei võimalda tööl käimist. Sellest tulenevalt ei ole võimalik maksta ka trahvi. Kui trahv jääb kaebuse läbivaatamisel selline, nagu ta on, siis soovib A.S maksegraafikut, võimalusel 50 eurot kuus. Soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses, kaitsjat ei soovi, tunnistajaid ei soovi. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohus saatis 29.08.2012 kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma vastuses võttis alljärgneva seisukoha: Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid ja kogutud tõendeid. Arvestatud on menetlusaluse isiku kahetsusega, eelnevate rikkumistega kui ka sellega, et tegu pandi toime tahtlikult. Menetlusalune isik kiiruse ületamist eitanud ei ole. Arvestades eelnevaid rikkumisi, leidis kohtuväline menetleja, et karistuseks, mis võiks mõjutada menetlusalust isikut mõjutada süütegude toimepanemisest loobuma, on nii põhi- kui lisakaristus, lisakaristus miinimummääras. Kuivõrd kaebuse kohaselt on menetluslause isiku puhul tegemist isikuga, kellel oma igapäeva toimetuste hõlbustamiseks on vajadus kasutada mootorsõidukit, siis sellisel juhul peab menetlusalusele isikule olema väga hästi teada, et liiklusnõuetega vastuollu minek toob kaasa karistuse, mis omakorda võib halvendada tema majanduslikku olukorda. Olles taolisest riskist teadlik, peab isik ise valima sellise käitumisviisi, et tema majanduslik olukord ei halveneks. Kohtuväline menetleja leidis, et juhtides mootorsõidukit asulavälisel teel, kus lubatud sõidukiirus on 90 km/h, kiirusega 148 +/- 9 km/h, ei saanud kiiruse ületamine juhile mitte märkamatuks jääda. Kohtuväline menetleja leidis, et määratud karistus on piisavalt leebe, samas aga mõjus, et suunata menetlusalune isik seaduskuulekusele, j ääb tehtud otsuse juurde, peab põhjendatuks karistust. Ei ole vastu rahatrahvi tasumisele ositi. Nõus väärteoasja kirjaliku menetlusega ja tunnistajate kohtuistungile kutsumist vajalikuks ei pea. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt VTMS § 120 lg-le 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoasja toimikus (edaspidi VTT) tl 5 väärteoprotokolli kohaselt on A.S-i poolt toime pandud rikkumise kirjeldus ja see on sama, mis väärteootsuses nr 2570,12,
2. 2 4-12-4132 KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik

§ 15

lg 1 p 1 ning väärtegu kvalifitseeriti

§ 227

lg 3 järgi.

§ 15

lg 1 p 1 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus on asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.

§ 227

lg 3 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise 41-60 km/h. Kohus leiab, et väärteoasjas kogutud tõenditega on A.S-ile süüks arvatud väärteo toimepanemine tõendamist leidnud. Vastavalt kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile VTT tl 3 on 19.07.2012 kell 18.33 teostatud A.S-i poolt juhitud mootorsõiduki liikumiskiiruse mõõtmist Lääne maakonnas Ridala vallas Haapsalu-Laiküla

1. km, sõidu suund Laiküla poole. Seade testitud ja töökorras. Nähtavus hea, asulaväline tee, sademeteta, kuiv kattega tee, valge aeg. Mõõdeti vastutuleva objekti kiirust liikuvast sõidukist, liikus üksinda ja lähenes. Seadme lugem 148 km/h, lubatud antud teelõigul 90 km/h. Mõõtemise laiendmääramatus +- 9 km/h, ületas kiirust mitte vähem kui 49 km/h. Juhile näidati tabloole fikseeritud lugemit. A.S on protokolliga tutvunud. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis VTT tl 4 on A.S 19.07.
2. a andnud väärteo kohta järgmised ütlused: „Pidin minema Rõude, kuna ülemus helistas, et kütteauto tule kohe sinna ja oleks vaja kütus vastu võtta. Kuna kütteauto oli kohale jõudnud, kasvas kiirus natuke suureks. Ei märganud, et nii suureks oli läinud. Kahetsen juhtunut.“ Eelkirjeldatud tõendid tõendavad kokkulangevalt väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo toimepanemist A.S poolt. Kohus leiab, et A.S pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega. A.S on oma ütlustes selgitanud, miks kiirust ületas - oli kiire, mistõttu kiirus kasvas. Üldteada on asjaolu, et asulavälistel teedel on suurim lubatud kiirus 90 km/h, kuid A.S ületas nimetatud kiirust olulisel määral, mis näitab, et ta tahtlikult ei täitnud liikluseeskirju. Karistusseadustiku § 1 6 lg 3 järgi paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu , ja tahab või vähemalt möönab seda. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõi meline ja puudub KarS
3. peatüki
4. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et A.S on talle süüks arvatud

§ 227lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt Kar

S § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal et väärteoasjas leiduvate tõenditega on tõendamist leidnud, et A.S rikkus

§ 15

lg 1 p 1 ja pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav

§ 227lg 3 järgi.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.

§ 227

lg 3 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni 18 kuuni. A.S on kohtuvälise menetleja poolt karistatud toimepandud väärteo eest

227 lg 3 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut s.o 400 eurot ja

§ 227l g 5 p 2 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kar

S § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis A.S-i puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 3 4-12-4132 Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on A.S tunnistanud oma süüd ja kahetsenud toimepandut, mis on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. VTT tl 8-11 on karistusregistri teatis A.S-i kohta. Vastavalt karistusregistri teatisele on A.S-i karistusandmete kustutamise tähtaeg 25.02.2009 ja 10.10.

1. Vastavalt karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest on möödunud üks aasta. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et karistusregistri teatises punkti 1 all olev karistus on kustunud. Seega on A.S väärteokorra karistatud 7-l korral, milledest 4 on liiklusrikkumised ja neist üks kiiruse ületamine, mis on toimunud 03.10.
2. Eelnev kiiruseületamine on jäänud vahemikku kuni 20 km/h ja selle rikkumise eest on A.S karistatud rahatrahviga. Kohus leiab, et käeoleval juhul karistuse mõistmisel on oluline ka arvestada asjaoluga, kuidas kaitsta õiguskorda. A.S on toime pannud liiklussüüteo, mille puhul ületas asulavälisel teel kiirust 49km/h, mis on ilmselgelt ohtlik teistele kaasliiklejatele, kuna sellisel kiirusel ei ole võimalik enam reageerida teel võimalikele ohtudele ja oma teoga A.S näitas ignorantset suhtumist õiguskorda. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus. Kohus leiab, et kuna menetlusalusele isikule mõistetud rahatrahv sarnase väärteo eest ei ole avaldanud soovitud mõju, siis on põhjendatud käesoleval juhul menetlusaluse isiku karistamine juhtimisõiguse äravõtmisega, kuid seda põhikaristusena, mitte lisakaristusena. Eelnevate liiklusrikkumist eest on j.A.S karistatud rahatrahvidega, mis on A.S poolt ka tasutud. Kohus leiab, te eelkirjeldatu näitab, et rahatrahvid ei ole mõjutanud A.S õiguskuulekalt käituma ning liiklusrikkumised muutuvad järjest raskemaks. Kohus leiab, et selleks, et mõjutada A.S õigusrikkumisi lõpetama, tuleb kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist põhikaristusena. Ühtlasi leiab kohus, et A.S-i poolt toodud asjaolud, miks tema suhtes ei peaks kohaldama juhtimisõiguse äravõtmist, ei ole asjakohased, sest KarS § 56, kus on sätestatud karistuse mõistmise aluseid, ei loe järgnevaid A.S poolt välja toodud asjaolusid karistuse mõistmise aluste hulka kuuluvaks. A.S viitab sellele, et sellisel juhul ei ole tal võimalik tööl käija, sest töökoht asub kodust 32 km kaugusel ja bussiliiklus ei võimalda tööl käimist. Kohus leiab, et kõik need asjaolud olid A.S-ile teada juba enne uue õigusrikkumise toimepanemist. A.S oleks saanud negatiivseid tagajärgi vältida õiguskuuleka käitumisega. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et PPA Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna 13.08.2012 otsus väärteoasjas nr 2570,12,002773 tuleb tühistada mõistetud põhi- ja lisakaristuse osas ja kohus teeb karistuse osas uue otsuse - liiklusseaduse § 227 lg 3 alusel karistada A.S sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 k uuks. Juhtimisõiguse äravõtmise algust lugeda kohtuotsuse jõustumise päevast. A.S on kohustatud 5 tööpäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §§ 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, 199 lg 2,

§ 15lg 1 p 1, 227 lg 3 ja Kar

S § 56 lg 1. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik 4