Obsah (6)

§ 262§ 12§ 32§ 48§ 56§ 57

Ärakiri 4-12-3609 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtuistungi aeg 13. september 2012, avalik kohtuistung Otsuse tegemise aeg ja koht 13. september 2012.a Kärdla Väärteoasja numb

§ 262

järgi Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik G.H , isikukood xxx, elukoht *, emakeel * keel, * kodanik, * Kohtuväline menetleja Lääne Prefektuuri Kärdla konstaablijaoskond, asukoht Sadama 26 Kärdla, esindaja Mihkel Karjamaa RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada G.H

§ 262järgi ja karistada arestiga 15 (viisteist) päeva.

1. Kohustada G.H ilmuma aresti kandma Lääne Prefektuur Kärdla konstaablijaoskonna arestimajja (Sadama 26 Kärdla) 13.09.2012 kell 15.
3. Aresti kandmise alguseks lugeda G.H ilmumine aresti kandmisele.
4. Kui G.H ei ilmu määratud ajal aresti kandma, teeb kohus määruse sundtoomiseks.
5. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest.
6. Saata kohtuotsus täitmiseks Lääne Prefektuuri Kärdla konstaablijaoskonnale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Väärteokirjeldus väärteoprotokolli järgi Ärakiri 4-12-3609 Väärteoprotokolli, koostatud 06.07.2012, kohaselt süüdistatakse G.H selles, et tema 05.07.2012 kell 16.19 Hiiu mnt 9 Käina alevik Käina vald Hiiu maakond olles alkoholijoobes, joove 2,00 mg/l kohta väljahingatavas õhus, ilmus avalikku kohta Käina Konsumi kauplusesse, kus lärmas, häiris pahatahtlikult kaaskodanikke L. L. ja J. S., karjus ning tülitas pahatahtlikult kaupluse töötajaid, vehkis kätega, millega häiris kliente, eksides sellega üldtuntud tavade ja heade kommete vastu. Rikkus Käina valla avaliku korra eeskirja p 10.1 nõudeid. Väärteo kvalifikatsioon

§ 262

. Kohtu seisukoht Väärteomenetluse seadustik (V™S) § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Karistusseadustiku (edaspidi

) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 12

lg 1 kohaselt on süüteokoosseis käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik Käina valla avaliku korra eeskirja p 10.1 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti

§ 262järgi.

Käina valla avaliku korra eeskirja punkt 10.1 sätestab, et keelatud on kaasinimeste pahatahtlik tülitamine, lärmamine (kaasaarvatud helivahendite ja muusikariistade kasutamine), ebasündsate väljendite kasutamine jm. kaasinimeste sündsustunnet riivavad ja inimväärikust alandavad ning ühiselureegleid rikkuvad teod.

§ 262

näeb väärteona ette avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise. Menetlusalune isik G.H andis kohtuistungil ütlusi, et saab aru, milles teda süüdistatakse, kuid oma süüd ei oska tunnistada, kuna ei mäleta sellest midagi. Tunnistajate ütlusi kuulates meenus talle Säästukaardi+ tutvustus ja talle meenus ka see, et ta ei lärmanud. Talle oli arusaamatu see, miks talle seda säästukaarti ei anta. Asjaolu, et oli alkoholi tarvitanud, on õige. Seda, et G.H 05.06.2012 oli alkoholijoobes, tõendab ka tl 3 olev indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt oli kontrollile allutatud kell 16.45 G.H. Kasutatud on indikaatorvahendit Lion 016193D ja indikaatorvahendi näit oli 2,00 mg/l kohta e positiivne. Kontrollile allutatud isiku ütluste kohaselt tarvitas ta õlut Taurus ja Saaremaa viina. Joobeseisundi kontrollimise protokolli kohaselt G.H reaktsioonikiirus oli väga aeglane, kõne oli arusaamatu, aja-, isiku- ja kohatajus esines häireid, koordinatsioon oli väga häiritud, oli ärritunud ja esines ründav käitumine. Kohus leiab, et tunnistajate J. S. ja L. L. ütlustega on tõendatud, et menetlusalune isik G.H Käina Konsumi kauplusesse tulles ei käitunud adekvaatselt, oli joobes ja tülitas kassapidajaid. Samuti tegi üks kaupluse klientidest G.H häiriva käitumise kohta märkuse. Poetöötajad kutsusid G.H mitmel korral korrale ja palusid tal poest lahkuda. Kui poetöötajad teda korrale kutsusid, siis ei muutnud G.H oma käitumist. G.H käitumine häiris J. S. ja L. L. tööd, kes tegelesid samal ajal kaupluses Säästukaart Pluss tutvustamisega kaupluse klientidele ja nende taotluse vormistamisega. G.H küsis küsimusi Säästukaart+ kohta. Tunnistajad üritasid seda talle vastata, aga ta esitas ikka samu küsimusi uuesti. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et G.H rikkus on oma tegevusega Käina valla avaliku korra eeskirja punkti 10.1 ja täitis väärteoprotokollis kirjeldatud

§ 262järgi kvalifitseeritava väärteokoosseisu.

Kohus leiab, et tegu on toime pandud kaudse tahtlusega. G.H kinnitas kohtule, et on näinud kõrvalt teisi purjus inimesi, tunneb, et ei ole nendest targem. Kohus leiab, et G.H on endale Ärakiri 4-12-3609 teadvustanud, et alkoholijoobes olles ta ei suuda järgida inimestevaheliste suhtlemise häid kombeid. Sellele vaatamata tarvitab ta alkoholi ja seeläbi, kui satub avalikku kohta, tema käitumine muutub selliseks, et häirib teiste inimeste rahu. Seekord ta alkoholijoobes olles, pahatahtlikult tülitas kaaskodanikke, segas neid töötegemisel ja ei reageerinud teda korrale kutsuvatele märkustele. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatüki
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et G.H on talle süüks arvatud väärteo toimepanemises süüdi. Karistus

§ 262

näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või aresti.

§ 48

kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis G.H puhul on tuvastatud.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuistungil on menetlusalune isik G.H öelnud, et on kurb, et selline olukord tekkis ja sooviks selle eest vabandada. Sellega loeb kohus tuvastatuks karistust kergendava asjaolu olemasolu

§ 57lg 1 p 3 tähenduses Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Vastavalt karistusregistri teatisele tl 10-21 on G.H korduvalt väärteomenetluse korras karistatud, sh

§ 262

alusel viimase kolme aasta jooksul (2010-2012) 14-l korral ning 13-l korral on teda karistatud arestiga (3-12 päeva) ja ühel korral rahatrahviga 100 eurot - 18.06.

1. a Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo otsusega väärteoasjas nr
2. Eeltoodu kinnitab, et määratud karistused ei ole G.H-le mõju avaldanud, kuna on jätkanud samaliigiliste väärtegude toimepanemist. Seega ei ole võimalik mõjutada G.H õiguskuulekalt käituma kergema karistusega, vaid G.H tuleb karistada arestiga. Kohus leiab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada õiguskorra kaitsmise huvidega - G.H oma käitumisega häiris nii poetöötajaid, poes müügitööd tegevaid töötajaid ja ka poe kliente, samuti seda, et teda kutsuti korduvalt korrale, kuid sellele ta ei reageerinud ja jätkas avaliku korra rikkumist – seega isikute ring, kelle rahu ta häiris oma käitumisega, oli suur ja korrarikkumine kestis vaatamata korduvatele korrale kutsumistele pikemat aega. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et G.H tuleb süüdi tunnistada

§ 262

järgi, so avalikus kohas teiste isikute rahu rikkumise eest ja karistada G.H arestiga 15 päeva. Aresti kandmise alguseks määrata 13.09.2012, kuna G.H ütles kohtule, et aresti kandmisele asumiseks tal mingeid takistusi ei ole. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige