Obsah (7)

§ 12§ 224§ 16§ 32§ 48§ 56§ 57

Ärakiri 4-12-4968 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtuistungi aeg 08. oktoober 2012, avalik kohtuistung Otsuse tegemise aeg ja koht 08. oktoober 2012.a Haapsalu Väärteoasja numb

) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 12

lg 1 kohaselt on süüteokoosseis käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik Liiklusseaduse § 69 lg 5 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi. Liiklusseaduse § 69 lg 5 järgi ei tohi mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Liiklusseaduse § 224 lg 2 näeb väärteona ette karistuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Menetlusalune isik P.S andis kohtuistungil ütlusi, et saab aru, milles teda süüdistatakse ja tunnistas enda süüd. P.S-i ütluste järgi tuli ta 08.10.2012 sõidukit juhtides Taebla poolt, kui ta politsei poolt kinni peeti ja tuvastati alkoholijoove. P.S-i sõnade kohaselt jõi ta eelmisel õhtul pealelõunasel ajal 4 liitrit lahjat õlut. Autos oli ka kaassõitja menetlusaluse isiku *, kelle pidi viima * lasteaeda. Rooli istudes oli enesetunne korras ja ei pidanud alkoholijoovet võimalikuks. Kohtuistungil kahetses P.S oma tegu. Seda, et politsei P.S-iga sündmuskohal 08.10.2012.a. kohtus ja juhi joovet sündmuskohal kontrollis, näitab sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus /tl 8/ ja indikaatorvahendi kasutamise protokoll /tl 4/, kus P.S-i suhtes on 08.10.2012 kell 07.50 Taebla vallas Ääsmäe-HaapsaluRohuküla mnt

1. km kasutatud indikaatorvahendit, kontrolli tulemus positiivne (näit oli 0,28 mg/l kohta). Joobeseisundi kontrollimise protokolli kohaselt P.S reaktsioonikiirus oli normaalne, kõne selge, aja-, isiku- ja kohatajus häireid ei esinenud. Juhi alkoholijoovet tõendab tl 4-5 olev tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, mille kohaselt oli kontrollile allutatud 08.10.2012 kell 07.53 P.S . Kasutatud on tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF -0010 (tunnistus nr TTRC-12-00044) ja tõendusliku alkomeetri lõpptulemus oli 0,25 mg/l, mida kinnitab ka tl 4 olev väljatrükk. P.S on protokollile ja tõendusliku alkomeetri väljatrükile alla kirjutanud. Kohus leiab, et kriminaalasjas uuritud eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et P.S oli 08.10.2012 enne autorooli asumist alkoholi tarvitanud ning juhtis mootorsõidukit, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholi mitte vähem kui 0,25 mg/l kohta. Sellega rikkus P.S Liiklusseaduse § 69 lg 5 sätestatut, et mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Liiklusseaduse § 69 lg 6 sätestab, et mootorsõidukijuhi joobeseisund tuvastatakse politsei ja piirivalve seaduses sätestatud korras. Kohus leiab, et käesoleval juhul on P.S esinenud alkoholijoove tuvastatud vastavalt politsei ja piirivalveseaduse § 7-
2. P.S on protokollile kirjutanud, et nõustub alkomeetri kasutamisega ja et on protokolliga tutvunud, seega on P.S väljahingatavas õhus olnud alkoholisisaldus kindlaks tehtud vastavalt kehtivale korrale. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tegevusega pani P.S toime

§ 224lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o.

mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades. Ärakiri 4-12-4968 Kohus leiab, et tegu on toime pandud kaudse tahtlusega.

§ 16

lg 4 alusel paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. P.S ütluste järgi tarvitas ta teole eelneva päeva õhtul suures koguses alkoholi, kuid arvas rooli istudes, et alkoholi mõju on kadunud. Samas pidi kohtu hinnangul menetlusalune isik möönma, et hommikul välja puhkamata ei võimalda tervislik seisund autot juhtima hakata. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatüki
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et P.S on talle süüks arvatud väärteo toimepanemises süüdi. Karistus Liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 48

kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis P.S-i puhul on tuvastatud.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuistungil on menetlusalune isik P.S öelnud, et ta kahetseb tegu. Sellega loeb kohus tuvastatuks karistust kergendava asjaolu olemasolu

§ 57lg 1 p 3 tähenduses.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Vastavalt karistusregistri teatisele tl 13 ei ole P.S kehtivaid karistusi. Tulenevalt

§ 56

lg 2 võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Nimetatud sättes avaldub sanktsiooni mõistmisel põhimõte, mille järgi kohaldatakse isikule vabadusekaotuslik karistus üksnes äärmisel juhul ja seda üksnes siis, kui see on teosüü suurusest tulenevalt vajalik. Käesoleva väärteo esemeks on tegu, mis on piiril, millest alates loetakse tegu LS § 224 lg 2 järgi karistatavaks. Indikaatorvahendi protokollist /tl 4/ nähtub, et isik oli kinnipidamise ajal adekvaatse käitumisega, normaalse reaktsiooniga ja puudusid välised joobetunnused, mis oleks isikut oluliselt mõjutanud liikluses ohtlikult käituma. Tuleb seejuures arvestada isiku teo subjektiivseid tunnuseid, so tahtlust tegu toime panna ja soovi käituda õigusvastasel viisil. Väärteotoimikusse lisatud tõenditest ei nähtu selliseid erandlikke asjaolusid, mis kallutaks kohut hindama isiku tegu enamohtlikuna. Kohtuvälise menetleja hinnangul on P.S pannud toime ühe raskeima liiklusalastest süütegudes, mistõttu tuleb menetlusalusele isikule määrata karistuste hulgast rangeim karistus, so arest. Kohus juhib tähelepanu, et ka kohtuvälisel menetlejal tuleb juhinduda seaduses ette antud sanktsiooni raamidest ja ei saa karistuse määramisel (sh kohtult karistuse taotlemisel) loobuda kaalutlusõigusest. Õigusriigi põhimõttest (PS § 11, § 13) tulenevalt piiratakse üksikisiku õigusi ja vabadusi seaduses piiritletud ulatuses kaaludes seejuures põhjalikult sunnimeetmete vajalikkust.

§ 56

lg 1 tuleb arvestada võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid, ehk lähtuda eripreventiivsetest ja üldpreventiivsetest kaalutlustes. P.S ei ole kehtivaid karistusi, samuti ei ole viiteid, mis iseloomustaks isikut vastutustundetu hoiaku poolest (olemas kindel elu- ja töökoht), millest võiks teha järeldusi, et leebem karistusliik ei avaldaks vajalikku preventiivset mõju samaliigiliste väärtegude toimepanemisest hoidumiseks. Ühekordse rikkumise põhjal ei saa teha järeldust menetlusaluse isiku suhtumise osas õiguskorda. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvidega (üldpreventsioon). Mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades on liiklusalastest õigusrikkumistest enamohtlikum, mida tuleb lisaks eelnevale täiendavalt karistuse määra arvestamisel hinnata. Kohtu Ärakiri 4-12-4968 hinnangul tuleb isikule mõista rahatrahv, mis teosüüd, menetlusalust isikut ja õiguskorra kaitsmise huvisid arvestades on LS § 224 lg 2 sätestatud rahalise karistuse määra esimeses kolmandikus. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et P.S tuleb süüdi tunnistada Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi ja karistada P.S rahatrahviga 100 (ükssada) trahviühikut s.o 400 (nelisada) eurot. /allkiri/ Tambet Grauberg Kohtunik Ärakiri õige