lg 3 alusel arvata karistusaja hulka kinnipidamises viibitud aega 48 (nelikümmend kaheksa) tundi (24 tundi võrdub 10 trahviühikule) ja lugeda karistus kantuks . Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk 4-12-4381 hiljemalt 20.09.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus loeb uuritud tõendite pinnalt tõendatuks, et K.Z pani talle süüks arvatava teo toime. K.Z tunnistas end AS § 70 nõuete rikkumises süüdi ning otsuse tegemisel juhindub kohus eelkõige tema ütlustest. Süüteokoosseis AS § 70 näeb ette vastutuse alkohoolse joogi tarbimise eest tänaval, staadionil, haljasalal, pargis, ühissõidukis või muus avalikus kohas, välja arvatud kohaliku omavalitsuse volikogu õigusaktis ettenähtud juhul või paigas, kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks, samuti avalikku kohta joobnud olekus ilmumise eest, millega solvatakse inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Kohus leiab, et K.Z tegude kvalifitseerimine AS § 70 järgi on õige. Indikaatorvahendiga tuvastati K.Z alkoholijoove 1,42 mg/l määral, temal esinesid kerged häired koordinatsioonis, oli häirutud reaktsioonikiirus ning ta liikus raskustega. Kaupluse näol on tegemist avaliku kohaga. Joobnud olekus kauplusse ilmumisega solvas K.Z inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Seega AS §-s 70 sätestatud väärteo objektiivne süüteokoosseis on täidetud.
lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.
lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. K.Z oli teadlik joobnud olekus avalikku kohta ilmumise keelust, sest varem on teda karistatud samalaadsete tegude eest, kuid vaatamata sellele läks avalikku kohta, möönates süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist. Süüteokoosseisu subjektiivsete tunnuste pinnalt leiab kohus, et K.Z pani süüteo toime otsese tahtlusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud K.Z tegude õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUSE MÕISTMINE Karistamise alus
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.
lg 2 alusel arvestab kohus karistuse kohaldamisel karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist menetlusaluse isiku poolt. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvasta. 3
lg-s 2 sätestatu valguses ("Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.") Kohus leiab, et arvestades konkreetse menetlusaluse isikuomadusi, isegi maksimaalsel määral aresti mõistmine K.Z-ile ei muuda tema aastatega väljakujunenud hoiakuid (kõige varasem K.Z-ile mõistetud väärteokaristus AS § 70 järgi pärineb 2006. aastast – Ida Politseiprefektuuri 20.03.2006 otsus) ega avalda temale piisaval määral karistusõigusliku mõju. Seda seisukohta toetab ka K.Z asotsiaalne eluviis, mis väljendub elukoha ja töökoha puudumises. Samuti leiab kohus, et olukorras, kus eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt ei pruugi karistus avaldada märkimisväärset mõju rikkujale on põhjendamata sellise karistuse liigi määramine, mille täitmine nõuab täiendavaid vahendeid maksumaksja rahast täidetavast riigieelarvest arestialuse ülalpidamiseks. Kohus ei näe kindlat seost ega piirangut karistuse liigi (või määra) valikul seoses varem samalaadsete tegude eest mõistetud karistusega. Iga süüteo puhul tuleb hinnata isiku süüd ja väljavaateid tema karistusõiguslikuks mõjutamiseks eraldi sõltumata varem mõistetud karistustest. Seetõttu ei pea iga järgnev karistus tingimata olema mõistetud raskema karistuse liigi ja/või määraga, vaid konkreetse asja lahendamisel tuleb lähtuda isiku süü suurusest antud teo toimepanemisel ja karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest. Lähenemine, et iga järgnev karistus samalaadse süüteo eest peab a priori olema raskem on õigustatud teatud kuriteoliikide puhul (nt rasked isikuvastased kuriteod, vt RKKKo nr 3-1-1-13-11, p 9.1). Antud väärteoasjas, arvestades teo tehiolusid ja menetlusaluse isiku süü minimaalset raskust ei ole kohtu hinnangul alust sellise lähenemise rakendamiseks. Eeltoodu alusel sedastab kohus, et süü raskusest ja eripreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt ei ole otstarbekas K.Z-ile aresti kui raskemaliigilise karistuse määramine. Seega karistuse liigina on menetlusaluse isiku suhtes kohaldatav vaid rahatrahv.
24-le tunnile kinnipidamisele vastab rahatrahvi 10 trahviühikut. K.Z peeti kinni 11.09.2012 kell 21.
lg 2 mõttest tulenevalt toimub kinnipidamise aja arvestus 24tunni täpsusega, mistõttu vastav tähtaeg kuulub ümardamisele menetlusaluse isiku kasuks 48 tunnini. Kuna karistusaja hulka arvatav kinnipidamine võrdub K.Z-ile mõistetud karistuse määraga, karistus tuleb lugeda K.Z poolt kantuks. Kohus teeb otsuse juhindudes VTMS § 107 lg 1 p-st 1 ja §-dest 108-111. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.