4-12-3377/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2012.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4 – 12 – 3377 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Grete Sirgi Kohtuasi P.M-ina (isikukood XXX, kodakondsus: Eesti Vabariik, elukoht: xxx, töökoht: OÜ A ) väärteoasi liiklusseaduse § 242 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 03.07.2012.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2302,12,015707 Asja läbivaatamise kuupäev 26.09.2012.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja P.M kohtuvälise menetleja, PPA Põhja Prefektuuri, esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 132 p 1, § 133-135, kohus otsustas: Jätta PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 03.07.2012.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2302,12,015707 muutmata ning P.M-ina kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniteate esitamisel koostatakse kohtuotsus tervikuna 26.10.2012.a ning on samast päevast kättesaadav kohtu kantseleis. Kui kassatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 päeva möödumisel lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu poolt 03.07.2012.a. väärteoasjas 2302,11,015707 tehtud otsusega tuvastati, et P.M juhtis 27.09.2011.a. kell 12.47 Harju Maakonnas, Tallinna linnas, XXX juures mootorsõidukit, ei olnud tee ääres, aia juures seisva jalakäija suhtes tähelepanelik ning sõitis läbi sõiduteel olevast porilombist, mille tulemusena pritsis poriseks ja märjaks jalakäija riided. Menetlusalune isik P.M rikkus seega LS § 33 lg 1 pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 242 lg 1 järgi. Menetlusalune isik on 11.06.2012.a. esitanud vastulause, mille kohtuväline menetleja jättis arvestamata, kuivõrd vastulauses toodud ütlused ei seostu tõendamiseseme asjaolude ning väärteos esitatud süüdistusega. Kohtuväline menetleja tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega on seisukohal, et P.M-ina süüline käitumine liiklusseaduse § 33 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 242 lg 1 järgi. Tunnistaja AV koristas 27.09.2011.a. kella 12.40 ajal aadressil XXX, Tallinn, tänavat. Kella 12.47 ajal kuulis, et keegi väljus P.M-i väravast ning käivitas sõiduki. AV katkestas koristamise ja nägi kuidas P.M-i aia juurest sõitis kiirendades tema poole sõiduauto. AV kohakuti jõudes sõiduki juht kiirust ei vähendanud ning sõitis läbi teel olevast porilombist, mille tagajärjel pritsis sõiduk AV püksid poriseks. Sõiduk möödus tunnistajast 2 – 3 meetri kauguselt. Ta nägi, et sõidukit juhib P.M. Kohtuväline menetleja, on seisukohal, et tunnistaja ütlused on usaldusväärsed, kuivõrd tunnistaja on kinnitanud oma allkirjaga, et tal puudub seaduslik alus ütluste andmisest keelduda, ning teda on kriminaalmenetluse seadustiku sätete kohaselt hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest. Samuti kinnitavad AV ütlusi tema poolt esitatud avaldusele lisatud fotod. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lg 1 määras kohtuväline menetleja P.M-ile LS § 242 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 5 trahviühiku ulatuses s.o. 20.00 eurot. KAEBUSE SISU P.M esitas 19.07.2012.a. Harju Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu poolt 03.07.2012.a. tehtud otsus väärteoasjas 2302,12,015707 täies ulatuses või osaliselt ja teha uus otsus, kui see ei raskenda kaebaja olukorda. Tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku §-s 29 või 30 sätestatud alusel. Kaebaja arvates on kaevatav väärteootsus tühine, õigusvastane kuna kohtuväline menetleja on otsust tehes jätnud tõendid hindamata, samuti on vaidlustatud väärteootsus põhjendamata, mille tulemusel rikub vaidlustatud otsuse kehtimajäämine kaebaja põhiõigusi. Kaebaja arvab, et väärteomenetleja on ka väärteo valesti kvalifitseerinud LS 242 lg-e kohaselt, sest LS § 242 sätestab rikkumise ulatuse LS §-des 201-203, §-des 205-207, §-des 209, 211 ja 212, §-des 214-219, §-des 221-224 või §-des 226-241 kohaselt, ei ole selles sättes erinormi LS § 33 lg-e 1 kohta. Samuti on selle väärteomenetluse raames soovitud kaebaja tütreid andma tunnistusi oma lähedaste (isa ja ema) vastu. Kaebuse esitaja jäi kohtus oma kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud esitatud kaebusega ja väärteoasja materjalidega, kuulanud ära tunnistajad ning menetlusosalised, asub seisukohale, et Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu poolt 03.07.2012.a. tehtud otsus väärteoasjas 2302,12,015707 tuleb jätta muutmata ja P.M-ina kaebus rahuldamata. Kaebuse esitaja on seisukohal, et temale süüks arvatav väärtegu on valesti kvalifitseeritud LS § 242 lg 1 kohaselt, kuna LS § ei ole sätestatud erinormi LS § 33 lg 1 kohta. Kohus ei nõustu kaebaja nimetatud seisukohaga ning märgib, et LS 242 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub liiklusseaduse §des 201–203, §-des 205–207, §-des 209, 211 ja 212, §-des 214–219, §-des 221–224 või §des 226–241 sätestatud väärteokoosseis. Kohtuväline menetleja ei tuvastanud, et P.M-ina käitumine oleks vastanud mõnele eelnimetatud väärteokoosseisule. Käesolev väärteomenetlus on alustatud AV(V ) 27.09.2011.a. avalduse alusel, millise AV on esitanud politseile samal päeval kell 18.
2. Tunnistaja AV on nii kohtueelses kui kohtumenetluses avaldanud, et autot, mis porilombist läbi sõites tema püksid märjaks pritsis, juhtis P.M, kes on tema naaber (kohtutoimik lk. 30, 31,32). AV on esitanud koos avaldusega politseile fotod. Kohtul pole alust kahelda tunnistaja AV poolt kohtueelses menetluses kui ka kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsuses, tunnistajat on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 järgi, et ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse kriminaalkaristust. Vaatamata ka AV ja P.M-ina vahel valitsevatele pingelistele suhetele, ei ole kohtu jaoks eluliselt usutav, et tunnistaja AV, tehes hulgaliselt tõendamiseseme asjaolusid kirjeldavaid fotosid, on fabritseerinud olukorra, mis leidis aset Välja tänaval 27.09.2011.a. P.M avaldas toimunud kohtuistungil, et ta ei välista asjaolu, et ta võis nimetatud kuupäeval ja ajal viibida kodus ning ta ei välista ka seda, et tema sõiduauto Škoda Superb võis 27.09.2011.a. sõita Tallinnas, Välja tänaval. Peale tema kasutavad nimetatud sõiduautot tema tütred ja äripartner MR. Tema ei ole toime pannud tegu, mida temale ette heidetakse. Ta ei ole AV poriveega pritsinud. Ta on ise Lilleküla seltsi liige ja nad on seltsiga suutnud kehtestada oma tänaval kiiruse 30 km/h. Ka tema ise järgib kiiruse piirangut, kuna teed on kitsad (kohtutoimik lk. 24,25, 34). Tunnistaja MR avaldas toimunud kohtuistungil, et 27.09.2011.a. ta XXX juures ei viibinud (kohtutoimik lk. 27). Tunnistaja LK avaldas toimunud kohtuistungil, et 27.09.2011.a. tema Tallinnas ei viibinud ja ei näinud pealt sündmusi, mida tema isale süüks arvatakse. Viibis Kuressaares, kuna tal oli sel ajal koolinädal (kohtutoimik lk. 28). Tunnistaja KK avaldas toimunud kohtuistungil, et tema 27.09.2011.a. oma isa autoga ei sõitnud ja ei oska nimetatud sündmuse kohta midagi rääkida. Kasutab Škoda Superbi väga harva (kohtutoimik lk. 29, 30). Kohtul pole alust kahelda tunnistajate MR, LK kui ka KK poolt kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsuses, kuna ka kaebaja ei sea kahtluse alla eelpool nimetatud tunnistajate väiteid selle kohta, et nemad 27.09.2011 kell 12.47 ei kasutanud P.M-ina kasutuses olevat sõidukit Škoda Superb. Seega järeldab kohus, et 27.09.2011.a. kella 12.47 ajal sai mootorsõidukit Škoda Superb registreerimismärgiga XXX juhtida ainult P.M. Ka AV on kohtus kinnitanud, et auto möödus temast 3-4 meetri kauguselt ning ta on absoluutselt veendunud, et auto roolis oli P.M (kohtutoimik lk. 31, 32). Tunnistaja AV ütlusi kinnitab ka tema poolt 27.09.2011.a. kell 12.47 tehtud foto, millest nähtub, et P.M-ile kuuluv sõiduauto Škoda Superb registreerimismärgiga XXXpidurdab Mooni tänava ees. Seega liikus nimetatud sõiduauto mööda aadressist XXX, Tallinn. Kohtu hinnangul ei ole AV poolt tehtud fotod saadud ebaseaduslikul teel, kuna avalikus kohas fotografeerimine ei ole keelatud. Kohus peab usutavaks, et AV poolt tehtud fotod on jäädvustatud vahetus ajalises seoses kõnealuse sündmusega ning P.M-ina sõiduk Škoda Superb registreerimismärgiga XXX on jäädvustatud vahetult peale AV möödumist, kuivõrd AV 3 sõnul on tal fotoaparaat alates 23.05.2009 alati kaasas, eesmärgiga esitada politseile tõendeid P.M-i tegevuse kohta, mida keegi neist ei tunnista (kohtutoimik lk. 30, 32). Pidevat fotografeerimist AV poolt kinnitas kohtus ka kaebaja ise, kes väitis, et AV karjub pidevalt ebatsensuursete sõnadega ja fotografeerib tema peret (kohtutoimik lk. 26). Ka tunnistaja MR sõnul ei taha ta P.M-ina juures käia, sest iga kord pildistatakse (kohtutoimik lk. 27). Tunnistaja LK sõnul AV pildistab pidevalt, tal on fotoaparaat käes ja välgud käivad (kohtutoimik lk. 28,29). Sama kinnitab ka KK öeldes, et AV on ka teda pildistanud (kohtutoimik lk. 30). Kohus peab vajalikuks märkida, et P.M-ile ei heideta ette kiiresti sõitmist või kiiruse ületamist. Tunnistaja AV on öelnud, et P.M istus oma sõiduautosse, pani mootori käima, kiirendas ja sõitis lombist läbi. Seega ei ole P.M-ina väide kiirusepiirangu kohta asjakohane, kuna autoga kiirendamine ei tähenda tingimata lubatud sõidukiiruse ületamist. Hinnates kogumis P.M-ina , tunnistajate AVi, LK, KK ja MR ütlusi ning väärteoasjas kogutud dokumentaalseid tõendeid on kohus seisukohal, et 27.09.2011.a. kell 12.47 juhtis P.M mootorsõidukit Škoda Superb registreerimismärgiga XXX aadressil XXX ning sõitis läbi veeloigust, mille tulemusena pritsis vesi sõiduauto rataste alt AV riietele. Kohtu hinnangul on P.M LS § 33 lg 1 nõuete rikkumise toime pannud tahtlikult, kuna möödudes jalakäijast mõne meetri kauguselt ei ole võimalik inimest mitte märgata.AV sõnul P.M ei pidurdanud, et hoiduda AV märjaks pritsimisest, see oli P.M-ina sihilik tegevus, kui teised autod samal ajal võtsid hoo maha, kui nägid teda tänaval töötamas (kohtutoimik lk. 32). Kohus ei nõustu P.M-ina poolt esitatud väitega selle kohta, et tema tütred on pidanud andma väärteomenetluse raames ütlusi oma isa s.o P.M-ina vastu. Nii kohtueelses kui ka kohtumenetluses on L ja KK selgitatud ütluste andmisest keeldumise seaduslikke aluseid. Tunnistajad on andnud sellekohase allkirja. Mõlemad tunnistajad on nii kohtueelses kui ka kohtumenetluses otsustanud tunnistusi anda. Lisaks on kaebaja mõlemad tütred kohtus kinnitanud, et neid ei ole keegi ähvardanud ega sundinud ütlusi andma (kohtutoimik lk. 28, 29). Kohus on kohtuistungil uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et P.M-ina poolt toime pandud väärtegu on tõendatud ning õigesti kvalifitseeritud. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et puudub alus väärteoasjas menetluse lõpetamiseks väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud ning karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Väärteomenetluse lõpetamiseks V™S § 30 lg 1 p 1 alusel kohus alust ei näe, kuivõrd väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel saab toimuda menetlusaluse isiku vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, kuid olukorras, kus isik, sõites mootorsõidukiga läbi veelombist pritsides teise inimese märjaks ning tuvastatud ei ole mingisuguseid vabandavaid asjaolusid, ei saa rääkida vähesest süüst. Tahtlikult toime pandud õiguserikkumise puhul ei saa käesolevas asjas rääkida ei kaebaja eriliselt väikesest süüst ega avaliku menetlushuvi puudumisest. Aulike Salo Kohtunik 4