lg 3 p 1 sätete kohaselt seoses juhiloa XXX kehtivuse lõppemisega alates 07.09.2011.a., samuti juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,21 mg. Väärteoprotokolli ja väärteotoimiku materjale tutvustati menetlusalusele isikule pärast täiendavate toimingute toestamist 20.09.2012.a.. Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteod ja protokoll on koostatud õigesti.
lõige 1 punkt 1 sätete kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seaduse § 96 lõige 2 sätete kohaselt juhtimisõigust tõendatakse liiklusregistri andmete alusel või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtimisõigust tõendava dokumendi alusel (s.o. kehtiv juhiluba, esmane juhiluba, ajutine juhiluba, piiratud juhtimisõigusega juhiluba, välisriigi pädeva asutuse väljastatud rahvusvaheline juhiluba koos siseriikliku juhiloaga või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument). Kui liiklusregistri andmetel on mootorsõidukijuhi juhtimisõigus seaduse alusel peatunud, peatatud või karistuseks ära võetud, juhindutakse liiklusregistri andmetest.
lõige 2 sätete kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud või peatunud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud, - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
lõige 3 punkt 1 sätete kohaselt mootorsõiduki juhtimisõigus peatub, kui juhiloale märgitud kehtivusaeg on lõppenud. Sama paragrahvi lõike 6 sätestab, et lõikes 3 nimetatud juhul peatub mootorsõiduki juhtimisõigus juhiloa kehtivuse lõpupäevale järgneval päeval. Liiklusregistri andmete kohaselt G.J-i oli 07.09.2009.a väljastatud esmane Bkategooria mootorsõiduki juhiluba XXX, mille kehtivusaeg lõppes 07.09.2011.a.. Menetlusalusel isikul puudus kontrollijale esitamiseks kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimist tõendav dokument. Liiklusregistri andmete kohaselt G.J pöördus Maanteeametisse juhtimisõiguse taastamise ja uue juhiloa saamise taotlusega 20.01.2012.a kell 15:23. Seega G.J on isikuks, kelle mootorsõiduki juhtimisõigus oli
ja temal puudus 20.01.2012.a kella 01:20 ajal B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning ta kuulub vastutusele
lg 2 järgi.
lõige 5 sätete kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Seaduse § 224 lõige 1 sätete kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20-0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10-0,24 milligrammi - karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi lõige 3 punkt 1 sätete kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Tulenevalt Politsei ja Piirivalve seaduse §-st 7'23 võib politsei kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine esinemist. Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile võib allutada sõidukijuhi või muu isiku, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund, alkoholipiirmäära ületamine või narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamine. Seaduse § 7'24 lõige 1 sätete kohaselt kontrollib politsei indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres. Pärast menetlusaluse isiku kontrollimist indikaatorvahendiga (näit oli positiivne) toimetati teda politseiasutusse, kus tuvastati alkoholisisalduse määr isiku väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga. 20.01.2012.a kell 01:36 mõõdeti G.Jalkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0018, mille lõplik lugem oli 0,26 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,21 mg/1. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat. Politsei ja Piirivalve seaduse § 7'24 lõike 6'2 alusel 16.06.2011.a Vabariigi Valitsuse määrusega nr 79 on kehtestatud nõuded isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele. Menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus etanoolisisaldust alkomeetriga mõõtnud ametnik on läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe. Mõõtevahend oli taadeldud (taatlemistunnistus nr TTRC-11-00091) ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja mõõteseadme väljatrüki kohaselt on järgitud mõõtmisel mõõtemetoodikat ja isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. Seega on mõõtetulemus jälgitav ning Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel. 2 Võttes arvesse ülaltoodut, on kohtuväline menetleja seisukohal, et G.J juhtis 20.01.2012.a kella 01:20 ajal Tallinnas Mahtra tn 29 mootorsõidukit BMW 316 reg.märk XXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,21 milligrammi, samuti juhtis ta mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus oli peatunud
Väärtegude toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Menetlusalune isik G.J rikkus seega Liiklusseadus § 90 lg 1 p 1 ja Liiklusseadus § 69 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad Liiklusseadus § 201 lg 2 ja Liiklusseadus § 224 ]g 1 järgi. Kuna
S § 63 lõike 1 kohaselt karistus
Menetlusalune isik pani nimetatud teod toime tahtlikult. Menetlusaluse isiku kaitsja (volitatud isik) on 06.02.2012,a esitanud vastulause, milles ei nõustu menetlusalusele isikule inkrimineeritud rikkumistega, viidates kohtuvälise menetleja poolt menetlusnormide rikkumistele väärteomaterjalide vormistamisel ning taotleb antud väärteomenetluse lõpetamist V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, on seisukohal, et G.J on toime pannud temale inkrimineeritud väärteod, protokoll on koostatud õigesti ning alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. Kohtuväline menetleja on kontrollinud vastulauses esitatud väiteid menetlusnormide rikkumise osas, mis ei ole aga kinnitust või tõendamist leidnud (tunnistaja täiendavate ütlustega ja muude tõenditega on menetlusaluse isiku kaitsjat seadusega ettenähtud korras ka tutvustatud). Arvestades eeltoodud asjaolusid, on menetleja seisukohal, et vastulause on esitatud ajendist teadlikult eksitada kohtuvälist menetlejat vabanemaks seadusega ettenähtud karistusest. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel asjaoludega, et sõiduki juhtimine alkoholipiirmäära ületavas seisundis on tahtlikult toime pandud süütegu, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga - selles seisundis liikuma asudes seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Võttes arvesse ülaltoodu ja juhindudes KarS § 56 lõikest 1 ja § 63 lõikest 1, määras kohtuväline menetleja
lg 2 ja § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest
400.00 (nelisada) eurot. Kaebuse esitaja G.J-i esindaja esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustatituse juhi politseimajor Oleg Lodeikin´i 09.10.2012.a. otsuse väärteo asjas nr. 2315,12,000615. Kaebuse esitaja vaidlustab otsuse täies mahus, kuna ei ole nõus temale inkrimineeritud rikkumisega, nimelt: G.J ei ole juhtinud mootorsõidukit keelatud seisundis (alkoholi joobes), kuna politseipatrull ei ole peatanud G.J-i sõidukit sõidu ajal. G.J parkis ümber oma sõidukit, sõites ca 50 meetrit majast Mahtra 1 maja Mahtra 29 juurde. Peale parkimist võttis menetlusalune is ik paar lonksu kangemat alkoholi (G.J on kalamees ning eelmisest kalapüügist jäi välipudelisse konjak), kuna ei kavatsenud edasi autot juhtida. 3 Politseipatrull saabus kohale peale mootorsõiduki parkimist. Seda on näha videosalvestusest, mis on tehtud Statoili välisvideokaameraga ja lisatud väärteomaterjalidele. Väärteoasja materjalidest ei ole näha, et G.J, olles alkoholi joobes juhtis mootorsõidukit. Puuduvad tõendid selle kohta, et G.J tarvitas alkoholi enne mootorsõiduki juhtimist või vahetult autojuhtimise ajal. Teo toimepanijal oli piisavalt aega võtta alkohoolse jooki peale parkimist, see tähendab seda, et kaebuse esitaja ei juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis. Oma tegevusega G.J ei rikkunud
lg 5 sätteid ning seetõttu ei saa G.J-i
G.J kinnitab, et 13.01.2012 sooritas tema vastava eksami ning juhiloa sai ta 20.01.2012.a., s.t 20.01.2012 seisuga oli tal kehtiv juhtimisõigus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 134 lg 2 järgi tähtaeg määratakse aastate, kuude, nädalate, päevade, tundide või väiksemate ajaühikute või kindlalt saabuva sündmusega. Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määrusega nr 50 on kinnitatud «Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele". Nimetatud dokumendi § 16 lg 5 sätestab: „Kui esmase juhiloa omaja ei ole 12 kuu jooksul, arvates esmase juhiloa kehtivuse möödumisest, saanud vastava kategooria mootorsõiduki või autorongi juhiluba, peab ta uuesti taotlema esmast juhiluba ja sooritama edukalt esmase juhiloa saamiseks nõutavad liiklusteooria- ja sõidueksami. Juhtimisõiguse andmise kuupäeva arvestatakse esmakordselt antud juhtimisõiguse tähtpäevast". Vastavalt sellele definitsioonile on näha, et tähtaeg juhtimisõiguse andmisel määratakse päevadega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 9 alusel tähtaja määramisel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni. Seega G.J-i süüdistuses märgitud asjaolu, et 20.01.2012 puudus tal juhtimisõigus, ei ole seadusega täpses vastavuses. Tähtsust omavate juriidiliste faktide tuvastamise analüüsil tuleb asuda seisukohale, et A.Zorjukovi juhtimisõigus hõlmab aega alates 20.01.2012 kella 00.00-st. Selle alusel G.J-i käitumises puuduvad
On märkimisväärne asjaolu, et peatamise põhjuse kohta patrullpolitseinik Anton Jefimov andis ütlusi: „sõiduki sõidustiil oli ebakindel (aeglane kiirus)", kuid tegelikult menetlusalune isik sõitis ca 50 meetrid ühest majast teise maja juurde ühe parkimisplatsi piirides. Sellel juhul on „aeglase kiiruse" puhul tegemist ilmselgelt otsitud põhjusega, sest talveajal on välisparklas jää ja lumi, mistõttu ei ole võimalik sõita isegi maksimaalse lubatud kiirusega s.o 50 km/h. Samas videosalvestuse kohaselt G.J-i auto peatus märkimisväärselt varem, enne politseiauto saabumist. See fakt, koosmõjus asjaoluga, et vilkurid lülitati politseiautos sisse pärast politseiauto hilisemat saabumist G.J-i auto kõrvale, viitab asjaolule, et G.J-i auto peatamine oli autojuhi (s.o G.J-i) vabatahtlik käitumisakt, mis ei olnud seotud ametivõimude tahtest. G.J ei aimanudki, et politseiauto sõidab tema järgi. Seepärast ta lubaski endale paar lonksu alkoholi, järgmisena tahtis koheselt tellida endale hamburgeri, sest peatus spetsiaalselt selleks Mc´Donaldsi parklas. Politseiosakonnas G.J proovis seletada olukorda politseiametnikele, kuid keegi ei tahtnud teda kuulata. Dokumentide koostamisel, G.J ei esitanud kirjalikke avaldusi või taotlusi, kuna tema oli šokis toimunust, selle tõttu esitas vastuväite. Pöörab tähelepanu asjaolule, et koostatud patrullpolitseiniku Oleg Dmitrijev'i poolt sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses puudub menetlusaluse isiku nimi, sellega on alus arvata, et antud dokument ei oma jurii di list jõudu. Jääb arusaamatuks, miks patrullpolitseiniku Anton Jefimov ülekuulamise protokollis esineb Indikaatorivahendi näit 0,22 mg/l, kuid tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollis on hoopis 0,21 mg/1, indikaatorvahendi kasutamise protokollis fikseeritud reaktsioon on 0,22 mg/1, indikaatori väljatrükitud mõõtetulemus on 0,21mg/l. Lõpptulemusena võib arvata, et politseipatrulli poolt koostatud dokumendid ning antud ütlused ei ole korrektsed ebatäpsuste tõttu. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §-le 19 lg 1 p 6 menetlusalusel isikul on õigus tutvuda menetlustoimingu protokolliga, kuid politsei ei võimaldanud seda teha. Indikaatorvahendi kasutamise protokollis puudub kontrollitava isik u 4 allkiri. Sellega võib teha järeldusi, et politsei rikkus seadusega garanteeritud menetlusaluse isiku õigused. 09.02.2012 väärteomenetleja Kadri Kaljo korduvalt kuulas tunnistajana üle patrullpolitseiniku Anton Jefimovi. Ülekuulamise käigus A.Jefimov omakäeliselt kirjutas „ ... nägin kuidas sõiduauto liigub „McDonalds'i" asuva parkla poole. Samal ajal töötasid vilkurid millega andsime j uhi le peatumismärguande." 20.09.2012 kaebuse esitaja esindajad Vladimir Kolga ning Jevgeni Mäting koos väärteomenetleja Kadri Kaljo'ga vaat asid videosalvestust Statoili teenindusjaamast turvakaamerast, kus oli selgelt näha, et politseisõiduk sõitis kaebuse esitaja sõiduki juurde väljalülitatud vilkuritega. Vilkurid lülitati sisse peale seda, kui G.J juba jõudis parkida oma sõidukit ning mingi aeg juba möödus. See fakt tekitab kahtlusi politseinikust tunnistaja ütluste usaldusväärsuses, ja nimelt üksnes selle pinnalt ei saa tõendada politseipatrulli poolt G.J-i auto peatamise fakti. Vastavalt V™S § 125 lg.3 kui kaebuse esitanud isik või tema kaitsja ei ilmu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud korras edasilükatud asja arutamisele ning talle on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud, jätab kohtunik kaebuse läbi vaatamata. Kaebuse esitaja G.J ei ilmunud avalikule kohtuistungile 27.02.2013.a. kell 10.00. Kaebuse esitaja ilmumine kohtuistungile oli kohustuslik, kohus 28.01.2013.a. kell 10.00 aset leidnud kohtuistungil rahuldas kaebaja G.J-i taotluse ning lükkas kaebuse arutamise edasi ühe kuu võrra, määrates uueks kohtuistungi toimumisajaks 27.02.2013.a. kell 10.00, teavitades kaebajat sellest ka e – kirjaga, kus juhtis kaebaja G.J-i tähelepanu ka sellele, et väärteomenetluse seadustik ei võimalda kohtuistungit edasi lükata pooleks aastaks. Vaatamata sellele kaebuse esitaja G.J ei ilmunud avalikule kohtuistungile 27.02.2013.a. kell 10.00. Uutest ilmumist takistavatest asjaoludest ei ole ta kohtule teatanud ja kaebuse arutamise edasilükkamist uuesti ei ole ta taotlenud. Seega tuleb kaebus jätta läbi vaatamata. Arvestades eeltoodut ja juhindudes V™S § 125 lg.3, § 193, kohus m ä ä r a s: Jätta G.J-i kaebus Politsei - ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustatituse juht politseimajor Oleg Lodeikin `i 09.10.2012.a. otsuse väärteo asjas nr. 2315,12,000615 tühistamise ja väärteoasjas menetluse lõpetamise nõudes läbi vaatamata. Määruse peale võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtu määrusest teada või pidi teada saama. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.