Veera Kremez Prokuröri abi Tõkend S.E XXX asub XXX Vanglas; isikukood: XXX; kodakondsus: puudub; haridus: 8 klassi; emakeel: vene; töökoht: ei tööta; varem karistatud kriminaalkorras: -13.04.1999 Tallinna Linnakohus, KrK §139 lg2 p3-§15 lg2 alusel mõisteti tingimisi vabadusekaotus: 3k katseaeg: 1a, -16.10.2001 Tallinna Linnakohus KrK § 140 lg2 p3,4 – §15 lg2; §139 lg2 p2,3 - §15 lg2 alusel mõisteti vabadusekaotus: 1a 3k, -29.06.2005 Tallinna Linnakohus KarS §199 lg2 p4,7,8 alusel mõisteti tingimisi vangistus: 8k katseaeg: 2a -29.06.2005 Tallinna Linnakohus KarS §199 lg2 p4,7,8 alusel mõisteti tingimisi vangistus: 8k katseaeg: 2a. vahistamine alates 09.05.2007 Kaitsja Uido Truija Süüdistatav RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada S.E KarS § 199 lg 2 p 4,
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista S.E-le 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud eelmise 29.06.2005 Tallinna Linnakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 8 ( kaheksa ) kuud vangistust. Ärakandmisele kuulub 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja alguseks lugeda 09.05.2007.a. Tõkend- vahistamine- jätta muutmata. Välja mõista S.E ´ilt tsiviilhagi katteks AT'i kasuks 3000 ( kolm tuhat ) krooni. Välja mõista S.E ´ilt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 5 400 ( viis tuhat nelisada) krooni riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri XXX või Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX Hansapangas märkides viitenumbri XXX. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõend: müts, mis asub kriminaalasja materjalide juures- tagastada peale kohtuotsuse jõustumist omanikule, s.o. S.E-le. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa S.E süüdistatakse selles, et tema olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse 29.06.2005 karistati teda Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi), võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis 09.05.2007 kella 06.15 paiku juhipoolse aknaklaasi lõhkumise teel sõiduautosse XXX, reg.nr XXX, mis oli pargitud Tallinnas, XXX asuva maja nr XXX ette ning püüdis varastada AT'ile kuuluva automagnetoola XXX, maksumusega 3000.- EEK, kuid ei viinud kuritegu lõpule temast mitteolenevatel põhjustel, kuna oli kinni peetud kuriteo toimepanemise kohas. Seega S.E , olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, vastavalt oma 2 ettekujutusele süüteost vahetult võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja vastavalt oma ettekujutusele teost tegi kõik endast oleneva süüteo lõpuleviimiseks, millega pani toime varguse katse sissetungimisega, so KarS § 199 lg 2 p 4,
S.E `i süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. kannatanu AT'i ütlused, et 09.05.2007.a. kuulis tema XXXmaja ees auto XXX reg. nr. XXX signalisatsiooni. Vaatas aknast ja nägi kuidas kaks meesterahvast autojuures kõnni teel kaklesid. Auto juurde jõudes oli kolm isikut seal kes pidasid kinni neljanda isiku, kes oli tema auto juhipoolse ukseklaasi ära lõhkunud ning varastanud ära XXX makipaneeli, mis katkiselt oli maas sõiduteel. Samuti oli kriimustatud juhipoolne küljeuks, juhiuks, tagauks ning muljutud uksepost, mille värv oli rikutud. Autoremondiga seotud kulud kannab Seesam Kasko kindlustus. Isikut keda kinni peeti ei tunne. Tekitatud kahju automakk XXXa eest 3 000 krooni (t. lk 2-3, 46-48, 49-50 ); tunnistaja IT ütlused, 09.05.2007.a. tuli majast välja ja nägi XXX maja juures, et keegi on sõiduauto XXX reg. nr. XXX juhipoolsest autoaknast sees ning samuti kuulis ta klaasi klirinat. Haaras meesterahvast kinni ning tõmbas ta autost välja, meesterahva käes oli automaki paneel, mille ta maha pillas. Kuna meesterahvas hakkas agressiivselt vastu, tuli appi ka üks teine meesterahvas, kes elab samas majas (t. lk 5-6); tunnistaja MP ütlused, et tema magas 09.05.2007 kodus Tallinn XXX kui kuulis kuidas auto signalisatsioon hakkas tööle. Vaatas aknast välja ja nägi kaks meesterahvast rüselevad, samas märkas ta, et maja ees on auto XXX`l purustatud juhipoolne ukseklaas. Tänaval vedelesid klaasikillud ning autost eemal umbes paari meetri kaugusel oli automaki esipaneel. Jooksis välja võttis tööauto ning pani kinnipeetule käeraudu ning paigutas autosse. Kinnipidaja seletas, et isik on automaki varas (t. lk 7-8); sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (t.lk.9-12); asitõendite vaatlusprotokoll koos fototabeliga (t. lk 13-15); Lõuna PO juhtivkonstaabel Triin Uudeväli ettekanne, et olles I kategooria patrullis 09.05.2007.a. sai kutse aadressile XXX maja juurde, kus keegi oli kinnipidanud varga. Kohale jõudes selgus, et ilmselges narkouimas meesterahvas oli löönud katki sõiduauto XXX reg. XXX ning varastanud ära automaki XXX, kes oli poole kehaga juhipoolsest auto klaasist sees. Pealtnägija IT tõmbas varga autost välja, kohale tuli veel üks meesterahvas MP kes aitas kinnipidamisel ning pani vargal käed raudu (t. lk 16); kahtlustatava S.E ütlused koos S.E poolt koostatud skeemiga, millistega ta tunnistab oma süüd. Olles tarvitanud päeval 08.05.2007.a.veenisiseselt amfetamiini ning 09.05.2007.a. jalutas XXX kaupluse piirkonnas kui märkas autos magnetofoni. Kaasas oli kruvikeeraja, väike nuga ja balloon pipragaasiga. Kruvikeerajaga lõhkus ta juhiukse akna ning läbi akna ronis ta vöökohani autosse. Hakkas magnetofoni välja võtma, kui keegi haaras ümber keha ning surus ta vastu autot. Kui kinni peeti lõhuti ära tema nina samuti jooksis peopeast, käte tagakülgedelt ja randmetest verd. Kuhu magnetofoni paneel sai ta ei mäleta, kahetseb toimepandut kuritegu (t. lk 26-30) ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav S.E enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav S.E on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Vastavalt toimepandule tuleb S.E `it karistada. S.E on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, milline on kohtule iseloomustavaks materjaliks, ei töötanud. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. S.E `i karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes 3 õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada S.E `it edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et S.E `it ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada reaalse vangistusega, kuna S.E on antud kuriteo toime pannud katseajal, seega asub kohus seisukohale, et S.E ei ole teinud eelnevast karistusest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuritegude toimepanemist. S.E pannes toime katseajal uue kuriteo välistas võimaluse kergema karistusliigi valikuks. S.E kahetsus ei anna alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist karistust, ka puudub isikul kindel sissetulek. Kohus leiab, et temale mõistetud vangistus ei pea olema mõistetud sanktsiooni keskmise määra lähedal, vaid vangistust on võimalk mõista sanktsiooni alammäära lähedalt, kuna arvestades, et kuritegu jäi katsestaadiumi, tekitatud kahju ei ole suur. Uue kuriteo eest mõistetud karistust suurendada eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Kuriteoga on tekitatud kahju, mis on hüvitamata. Kannatanu AT esitas tsiviilhagi summas 3 000 krooni, mis on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Arvestades menetluskulude kogusummat, kohustust hüvitada kannatanule tekitatud kahju, siis kogu menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest, s.o. kaitsjatasu riigi kanda. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.