järgi kiirmenetluses, otsus tehtud kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Tartu I osakonna prokuröri abi Margit Pärn Süüdistatav G.J Kaitsja elukoht: XXXXX X-X; isikukood: XXX; tõkendit pole kohaldatud; karistatus: kriminaalkorras varem karistamata, väärteokorras karistatud varem 4-l korral; riigi poolt määratud korras advokaat Rainer Objartel RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada G.J
järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel määrata, et tingimisi jäetakse mõistetud vangistus kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui G.J 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu.
p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena G.J-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Lisakaristus jõustub kohtuotsuse jõustumisel. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1, 189 lg 2 ja 2565 lg 2 alusel mõista G.J-ilt välja menetluskulu järgmiselt: sundraha 3 262 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni 50 senti; määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 2 283 (kaks tuhat kakssada kaheksakümmend kolm) krooni 30 senti. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „G.J , 1-08-4785, menetluskulud”. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kokkuleppe sisu G.J-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 04.11.2002 a. Rapla Politseiprefektuuri otsusega karistatud Liiklusseadus § 74’19 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis rahatrahviga 12000 (kaksteist tuhat) krooni, juhtis 06.04.2008 a. kella 10.40 ajal Tartu linnas Kreutzwaldi tänaval mootorsõidukit BMW 525 TDS registreerimismärgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani G.J toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendeid ei ole. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja adv. Rainer Objarteli poolt osutatud õigusabi eest summas 1486,80 krooni. Karistus:
kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale G.J-ile karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
lg 1 p 1 alusel võtta G.J-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et G.J-i, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et G.J on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse G.J süüdi tunnistada
Kohus peab põhjendatuks ja seaduslikuks G.J-ile lisakaristuse mõistmist kokkuleppes kajastatud määras. Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleks süüdimõistetult välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 6525.- krooni. Samas annab KrMS § 2565 lg 2 kohtule õiguse kiirmenetluses lahendatud kriminaalasjas vähendada sundraha suurust poole võrra ja kohus peab seda käesoleval ajal põhjendatuks kohaldada. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt välja mõista süüdimõistetult määratud kaitsjatele väljamaksmisele kuuluva tasu summas 2 283,30 krooni. Rutt Teeveer Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.