Obsah (6)

§ 114§ 202§ 199§ 64§ 65§ 68

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-05-1000 (05230100520) Otsuse kuupäev 30.11.2007.a. Tallinnas Kohtunik Rahvakohtunikud Violetta Kõvask Rein Põld, Heinar Loosaar K

§ 114

p 3 , § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja G.B süüdistuses

§ 202

lg 1, § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi üldmenetluses Süüdistatav Heigo JAANSON, elukoht: xxx (viibib xxx Vanglas), isikukood 38609180224, EV kodanik, põhiharidusega, emakeel – eesti keel, teeninduskooli I kursuse õpilane, varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 26.02.2007.a. Harju MK poolt

200 lg 2 p 8, 263 p 1,3,4 järgi 2 aastat ja 8 kuud vangistust, karistusaja lõpp 26.10.2009.a., väärteo korras 1 korral, tõkend – vahistamine. G.B , elukoht: xxx (viibib xxx Vanglas), isikukood XXX, EV kodanik, põhiharidusega, emakeel – eest keel, töötas mitteametlikult, varem kriminaalkorras karistatud 3 korral - 28.01.1999.a. Harju MK poolt KrK § 140 lg 1 - § 15 lg 2 järgi 3 k vk tingimisi 1 a katseaeg; - 22.08.2002.a. Tallinna LK poolt KrK § 140 lg 2 p 3 - § 15 lg 2 järgi rahatrahviga 2500,- krooni; - 23.08.2005.a. Harju MK poolt

§ 199

lg 2 p 4,7,8, järgi 5 k vk, varem väärteo korras 3 korral karistatud, tõkend vahistamine. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 175; 179, 180, 306, 311, 313, 318 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Heigo JAANSON: -

§ 114

p 3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista karistuseks 15 aastat vangistust; -

§ 199

lg 2 p 4,7,8 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 kohaselt lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks Heigo Jaanson´ile mõista 15 aastat vangistust.

§ 65lg 1 alusel lugeda määratud karistusega kaetuks ka 26.02.2007.a.

Harju Maakohtu poolt mõistetud karistus ning lõplikuks karistuseks lugeda 15 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg lugeda karistusaja hulka ning seega karistusaja alguseks lugeda 12.05.2005.a. Tõkend – vahistamine – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Süüdi tunnistada G.B

§ 199

lg 2 p 4,7,8 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 65lg 1 alusel liita 23.08.2005.a.

Harju Maakohtu poolt mõistetud karistus, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks lugeda 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg lugeda karistusaja hulka, karistusaja alguseks lugeda 12.05.2005.a. ning seega lugeda karistus kantuks. Tõkend – vahistamine – tühistada, vabastada G.B vahi alt kohtusaalis. Välja mõista Heigo Jaanson´ilt riigituludesse sundraha 9000,- krooni, ekspertiisitasud summas 23796,76 krooni ja kaitsjatasud summas 29666,40 krooni. Välja mõista G.B-lt riigituludesse sundraha 5400,- krooni ja kaitsjatasud summas 30231,60 krooni. Välja mõista solidaarselt Heigo Jaanson´ilt ja G.B-lt riigituludesse ekspertiisitasu summas 44530,-krooni. Välja mõista Heigo Jaanson´ilt tsiviilhagi summa 3378,- krooni TS(Tallinn, XXX) Ekspertiisitasu summas 720,-krooni jätta riigi kanda. Menetluskulud kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB EÜP või Hansapank arveldusarvele 221023778606, viitenumber 2800049777. Asitõendid: - - CD-plaat telefonikõne salvestusega, H.Jaansoni ja G.B ütluste ja olustiku seostamisel antud ütluste salvestused, saateleht 251, leping 1301 – jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde. kirves, nuga, Vasara tüüpi võti, suitsupaki kile, RK kuuluvad kampsun, spordijalatsid, hall pluus, kollane džemper, must T-särk, teksapüksid, käekellad, VS kuuluvad kampsun, päevasärk, teksapüksid, käekellad, tulemasin – peale kohtuotsuse jõustumist hävitada. Heigo Jaansonile kuuluvad jope, püksid, mobiiltelefonid №kia 3210 ja №kia 3330 - peale kohtuotsuse jõustumist tagastada omanikele. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK Heigo Jaanson on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema 11.05.2005.a. kella 18.00 kuni 21.00 vahelisel ajal olles XXXX, pani toime kahe inimese tapmise, ja nimelt: talu õues tekitas RK´ile hulgalisi torke – lõikehaavu kaela piirkonda, paremasse rinnaõõnde ja kõhuõõnde, millega vigastas elutähtsaid elundeid ning mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust, seejärel talumajas tekitas VS´ile tömbi aju-kolju trauma killunenud koljumurdude, peaaju vigastuste ning põrutushaavade, nahamarrastuste ja nahaaluste verevalumitega pea piirkonnas, lõike- ja torke – lõikehaavu kaelal kaelaelundite vigastustega, hulgalisi torke – lõikehaavu kõhu ees- ja külgseinas kõhuõõneelundite vigastustega, tekitatud vigastusega põhjustas RK´i ja VS´i surma kohapeal. Seega Heigo Jaanson pani toime tapmise kahe inimese suhtes, s.o.

§ 114p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo – mõrva.

Samuti Heigo Jaanson, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 11.05.2005.a. kella 18.00 kuni 21.00 vahelisel ajal olles Harju maakonnas XXX võttis ära RK´ile kuuluva kuldsõrmuse väärtusega 500,- krooni, väärtust mitteomavad kaks suitsupakki ja tulemasina Zippo, mobiiltelefoni №kia 3330 koos laadijaga turuhinnaga 350,- krooni, kokku RK´i vara summas 850,- krooni; ning VS´ile kuuluva mobiiltelefoni №kia 3210 koos laadijaga turuhinnaga 890,- krooni ja L-MS´ile kuuluva spordikoti maksumusega 200,- krooni, kokku võõrast vara 1940,- krooni väärtuses. Samuti Heigo Jaanson grupis koos G.B-ga , isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 12.05.2005.a. kella 01.30 ja kella 04.05 vahelisel ajal, tõugates õlaga talumaja välisukse lahti, tungisid Harju maakonnas XXXmajja sisse, kust võtsid ära UK´ele kuuluvad Eesti Entsüklopeedia 6 köidet koguväärtusega 1000,- krooni ning väärtust mitte omavad vanad maadokumendid torus; LMS´ile kuuluva televiisori Telestar maksumusega 1500,- krooni ja presskohvikannu maksumusega 45,- krooni, kokku L-MS´i vara summas 1545.- krooni ja kokku võõrast vara 2545,- krooni väärtuses. Seega Heigo Jaanson pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse; grupi poolt ja sissetungimisega, s.o.

§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

G.B on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, olles isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 12.05.2005.a. kella 01.30 ja kella 04.05 vahelisel ajal, tõugates õlaga talumaja välisukse lahti, tungisid Harju maakonnas Saku vallas Jälgimäe külas asuva XXXtalu majja sisse, kust võtsid ära UK´ele kuuluvad Eesti Entsüklopeedia 6 köidet koguväärtusega 1000,- krooni ning väärtust mitte omavad vanad maadokumendid torus; L-MS´ile kuuluva televiisori Telestar maksumusega 1500,- krooni ja presskohvikannu maksumusega 45,- krooni, kokku L-MS´i vara summas 1545.- krooni ja kokku võõrast vara 2545,- krooni väärtuses. Seega G.B pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt ja sissetungimisega, s.o.

§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti G.B teades, et mobiiltelefon №kia 3330 koos laadijaga, kaks suitsupakki ja tulemasin Zippo on saadud kuriteo toimepanemise tulemusena, ja nimelt varastatud ajavahemikul 11.05.2005.a. kella 18.00 ja 21.00 vahel Heigo Jaansoni poolt Harju maakonnas Saku vallas Jälgimäe külas asuvast XXXtalust, omandas need asjad 12.05.2005.a. kella 01.30 ajal XXXl raudteejaamas Heigo Jaansonilt. Seega G.B pani toime kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, s.o.

§ 202lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu.

Kohtuistungil kinnitasid Heigo Jaanson ja G.B , et on süüdistusest aru saanud ja tunnistavad täielikult ennast süüdi. Heigo Jaanson seletas kohtuistungil: ei mäleta täpselt kus viibisin 11.05.2005.a. Tulin koolist või linnast, vaatasin, et isa ei olnud kodus. Elasin sel ajal XXX, koos isa, ema ja vanema vennaga. Otsustasin vaadata kas isa on oma tuttavate V ja R juures. Nad elasid Pärnu mnt. ääres Saue külje all. Nendega koos elas veel M nimeline naisterahvas. Isa jõi koos V ja Rga. Läksime vennaga koos Sauele. Vend kohtus mingi sõbraga. Mina läksin jalutades V ja R juurde. Tahtsin vaadata kas isa on V ja R juures. Vend teadis ka, et ma lähen sinna. Majas oli R ja V. Sain aru, et isa oli käinud seal. Isast rääkisin rohkem R ga. V oli suures toas diivani peal. Rääkisime umbes 25 minutit rahulikult juttu. Ma küsisin Rlt, et miks ta ei helistanud kui isa seal käis. Olen seda varem palunud, et kui isa seal käib, siis helistage. Rütles, et mis sa noor nolk tuled midagi nõudma. Ta tõukas mind, siis läksin välja tema tuli järgi. V jäi majja. Läksime Rga majast eemale umbes 5 – meetrit heki taha. Rjärgnes mulle ja oli vihane, käed rusikas ning nägu punane. Ta tuli piisavalt lähedale, et lüüa. Ta üritas lüüa aga ma haarasin noa ja lõin. Punase peaga ehitusnuga oli mul taskus. №al on tera 7 – 8 cm, kokku nuga ei käinud. Nuga oli püksitaskus. R lõin noaga selga paremale poole. Ei oska öelda mitu korda ma lõin, mitu korda ikka järjest. Rpeale noalööke kukkus maha, siis lõi teda noaga kõrisse, kuna oli Rst kahju. Kiirabi kutsuda ei julgenud, sellepärast otsustasin R elu kiiremini lõpetada, et ei piinleks teine. Mina tapsin ka V, peale R tapmist läksin kööki, V istus diivanil, tõusis sealt, siis tõukasin teda tagasi diivanile, haarasin kirve ja lõin kirvesilmaga pähe. Lõin vist 2-3 korda, täpselt enam ei mäleta. Vt lõin seal samas toas olnud kirvega, kuna tundus, et V soovib mind rünnata, kuid tegelikult selles kindel polnud. V peale lööke hakkas korisema, läksin vaatama kuhu noa jätsin, otsisin üles noa ja torkasin Vt kõri piirkonda vist selle noaga. Kui R lohistasin õues, siis märkasin tal sõrmes sõrmust, lõikasin sõrme koos sõrmusega ära, köögis raiepaku peal raius sõrme kondi pooleks, et sõrmust kätte saada. Tapmise päeval nägin venda rongilt maha tulles XXX jaamas. Vend oli sõpradega koos. Mina läksin koju, vend jäi jaama juurde. Öösel mingi aeg läksime vennaga sinna majja tagasi. Magamistoast võtsin teleka, suuresttoast mina või vend võtsime ENE-d. Olles majas nägime V laipa suures toas diivanil. Uks oli kinni lukus, kuidas ma selle avasin ei mäleta. V oli diivanil poolröötsakil, poolistukil, mitte päris pikali ühe külje peale vajunud. Asjadega koos läksime koju. Teleka viisime komisjonikauplusse Keilasse, raamatud andsime ära vanalinnas WW Passaaži vasta raamatuärisse. Teleka eest lubati raha anda. Keila komisjonipood asub jaama kõrval. Teleka kohta vormistati paber minu nimele. Seda ei mäleta kuhu nuga jäi millega tapsin. Vend on mul mõistlik ja kannatlik. Peale V ja R oli sel päeval seal mingi traktorist, aga kui ma tulin siis ta just lahkus. Sinna majja minnes olin ma tarbinud alkoholi. Rjõi õlut kui ma temaga rääkisin. Väljas oli minuarust valge kui Rga õues olime. Rlt võtsin ära suitsud ja zipo tulemasina, mis andsin vennale. Tapmispäeval oli mul seljas rohelised püksid, nahktagi, kampsun ja kingad. Rl ja Vl olid mobiiltelefonid, mis olid minu tagitaskus. Telefonidest ühe müüsime pandimajja minu nimele ja teine võeti kinnipidamisel ära. Kohus avaldas ka Heigo Jaansoni eeluurimisel antud ütlusi: (köide II, tl. 6 – 18) „Mina, minu poolvend G.B, ema KJja isa HJ elame koos XXX külas. Kolmapäeval 11.05.2005.a. pärast lõunat, mina ja Jaanus läksime ühte talusse, mis asub Pärnu maantee ääres Saue kandis, kuna arvasime, et isa Heiki on seal. Sõitsime XXXst rongiga Saueni ning edasi umbes 0,5 km läksime jalgsi. Talus elasid V ja R, nende perekonnanimesid ma ei tea. Ron minu isa endine töökaaslane. Isa käis päris tihti talus, kus tarvitas nendega koos alkoholi. Mina ja Jaanus läksime sinna tallu isa otsima teist korda, enne seda olin ma seal käinud 06.05.2005.a. samuti isa otsimas. Kellele kuulub see talu ma ei tea, talus elasid V ja R. Kui kaua nad seal elasid, seda ma ei tea. Vahepeal elas samas talus ka M nimeline naisterahvas. M perekonnanime ja millega ta tegeleb, ma ei tea. Olen näinud Mt ainult üks kord, see oli 06.05.2005.a.. Peale seda ma teda näinud ei ole. V oli töötu ja oli kogu aeg kodus, Rtöötas maalrina AS-is S. Jõudsime talusse kella 18 – 19 paiku. Rjõi õlut köögis. V vaatas televiisorit elutoas, mis asub köögist paremal. Natukene enne tallu minekut tee peal mina ja Jaanus jõime 1 liitrit kaasaostetud õlut. Jaanus läks elutuppa rääkima Vga. Millest nad rääkisid ma ei tea, mina jäin kööki Rga juttu ajama. Küsisin kus on minu isa. Rvastas, et öösel oli siin ja hommikul läks minema. Pärast seda rääkisin Rga elust ja niisama tühjast – tähjast. Tee peal, kui me liikusime jalgsi Sauelt, tekkis meile mõte tappa V ja Rära, ma ei oska öelda praegu, kumb meist esimesena sellest juttu tegi. Tapmise põhjuseks oli see, et mulle ei meeldinud, et minu isa käis sageli V ja R juures joomas. Varem ma rääkisin sellest isaga ning ütlesin talle, et mulle ei meeldi et ta käib seal joomas. Selle peale isa mulle midagi ei vastanud. 06.05.2005.a. ma ütlesin ka Rle, et mulle ei meeldi, et isa käib sinu juures joomas, mille peale Rvastas, et ta enam ei luba isal sinna tulla. 11.05.2005.a. mina olin veendunud, et isa on talus, kuna ta on harjunud sinna käima. Meil oli plaanis nii, et kui isa oleks seal olnud, siis oleksime talle andnud peksa sellepärast, et ta käib seal sageli viina joomas. Kunagi olid meil isaga väga halvad suhted, kuna ta peksis mind, Jaanust ja ema. Praegu meie ei lase enam ennast peksta ja hakkame vastu ning ta ei ole nii julge kui vanasti. Kui tulime tallus, siis isa seal ei olnud ning meie hakkasime talus olevate meeste tapmise plaani ellu viima. Jaanus jäi Vga majja, aga mina kutsusin R õue. Ütlesin talle, et me hakkame varsti ära minema ja lähme korraks õue. Rtuli minuga välja. Mul oli kaasas nuga, mille ma olin kodunt kaasa võtnud. See oli ehitusnuga ilma tupeta, oranži – musta värvi käepidemega, üldpikkusega umbes 20cm, tera pikkus umbes 12 cm, laius umbes 1,5 cm. Kannan nuga kogu aeg kaasas enesekaitseks. Mina ja Rläksime heki taga asuva prahi hunniku juurde. Rliikus hästi aeglasti minu ees ja oli seljaga minu poole. Ma võtsin parema käega pükste taskust noa ja prahi hunniku juures lõin R selja piirkonda umbes 11 korda. Ta seisis sel momendil jalgadel ning vasaku käega hoidis tema suud kinni, et ta ei saaks karjuda. Peale seda, kui Rkukkus kõhuli, siis keerasin ta külje peale ja torkasin noaga 1 korda paremalt poolt kõri piirkonda ja lõikasin arterid läbi, et ta rohkem ei piinleks. Peale seda ma lohistasin R jalgadest kinni hoides kuuri kõrval oleva auto juurde põhjusel, et kui keegi tuleb talu juurde, siis kohe ei märkaks tapetut. Kui ma lohistasin R, ma märkasin tal sõrmes Kast abielusõrmust ning otsustasin selle ära võtta. Ma proovisin sõrmest sõrmust ära tõmmata, kuid see ei tulnud. Siis lõikasin noaga tapetul sõrme koos sõrmusega otsast ära. Kuna sõrmus ikka ei tulnud sõrmest ära, viisin selle kööki ja raiepakul lõin kirvega veel kord sõrme pooleks. Kirves oli raiepaku sees. Sõrmuse võtsin endale. R taskud lõikasin mina noaga katki, kuna tahtsin näha mis taskutes on, aga ei tahtnud käsi taskusse toppida. Ühest pükste tagataskust leidsin Zippo tulemasina ja Wall Street suitsupaki, ühe võtme punutud võtmehoidjaga. Võtmed ma viskasin kohe ära. Mida tegi Jaanus ma ei vaadanud. Kui ma olin köögis, oli elutoa uks lahti ja läbi ukse nägin, et Jaanus tuhnis kappides, millest järeldasin, et ta on V vahepeal ära tapnud, kuna muidu poleks ta nii julgelt toas tegutsenud. Mina läksin köögi taga asuvasse tuppa, see oli vist M tuba, hakkasin kõiki kappe läbi vaatama. M toast võtsin kaasa televiisori Telestar, diagonaal 36 cm. Kuna muud huvitavat toas ei olnud. Panin televiisori kööki diivani peale. Asjade võtmise mõte tekkis mul peale R tapmist. Eelnevat kokkulepet Jaanusega mul asjade varastamise kohta ei olnud. Köögis kapi pealt ma võtsin Rle kuuluva mobiiltelefoni №kia 3330, mis oli pealt määrdunud punase värviga. Enne äratulekut, kui nägin V laipa, võtsin elutoast kapi pealt Vle kuuluva punakas – oranži värvi mobiiltelefoni №kia 3210 koos laadijaga. Elutoas ja elutoa taga asuvas toas kappe ma ei vaadanud läbi, seda tegi Jaanus. Jaanus võttis majast mingeid maapaberid ning ENE entsüklopeedia 6 raamatut. Kõik asjad mina ja Jaanus panime majast leitud sinist värvi spordikotti „Dirol“. Mina võtsin televiisori ära minnes sülle. Talus olles mul vennaga tapmise asjaoludest juttu ei olnud, vend sai läbi akna vaadates ilmset aru, et mina tapsin väljas R, ja kööki tulles sain mina omakorda aru, et Jaanus on vahepeal toas ära tapnud V. Talust lahkusime öösel kella 1 paiku, täpselt öelda ei oska. Läksime läbi Jõgisoo jalgsi koju, minna tuli umbes 10 km, asju kandsime kordamööda. Kodus ma küsisin Jaanuselt kuidas ta tappis ta ära V, Jaanus vastas et kirvega. Ehitusnoa ma viskasin ära kuskil maja õues. Tee peal koju minnes Jaanus kasutas R telefoni, kuhu ta helistas ma ei tea. Mulle jäi V mobiiltelefon. Koju jõudsime kella 5 paiku hommikul. Päris koju lähedal meid nägi Raido Kivistik. Asjad viisime korteri esikusse, televiisori panime kuuri. Me natukene istusime kodus, sõime ning mina ja Jaanus läksime jalgsi Keilasse. Mina jäin ootama Jaanust pargis, Jaanus läks kuhugi R sõrmusega, tulles tagasi oli 150 krooni, neist ta andis mulle 75 krooni. Tulime koju tagasi, viisime televiisori esialgselt pandimajja, kus seda ei võetud vastu, kuna see oli liiga odav, ja siis viisime televiisori pandimajaga ühes majas asuvasse komisjoni kauplusse, kus andsime selle müüki 550 krooni eest. Raha saab kätte peale televiisori müüki. Kinnipidamisel minult võeti V telefon ära, R mobiiltelefon asub Valdeku tänaval pandimajas. Samas pandimajas on ka maapaberid. Valdeku pandimajast telefoni ja maapaberite eest ma sain 125 krooni. R tulemasin ja suitsupakk asuvad Jaanuse käes, kus on spordikott ma ei tea. ENE entsüklopeedia on viidud Tallinnas Aia tänaval asuvasse antiikkauplusse, kus saime 10 krooni 6 köite eest. Ülejäänud jätsime niisama kauplusse. Lisan, et sel ajal kui ma hakkasin V mobiiltelefoni võtma toast, kus ta oli tapetud, kuulsin, et V veel korises ja otsustasin tema piinade lõpetamiseks ka temal kõri läbi lõigata. Mis vigastused olid Vl, ma ei märganud. Nägin, et nägu tal oli verine. V lamas parema külje peal, seetõttu torkasin minu käes oleva noaga teda vasakult poolt kõri piirkonda ning lõikasin arteri läbi. Umbes 10 – 11 aastasena, nägin, kuidas isa tegeles loomade tapmisega ja ise olen ka 13 – 14 aastasena teda loomade tapmise juures aidanud. Selle juures olen mõnikord uimaseks löödud loomadel noaga kõri läbi lõiganud“. „ uurimisgrupp asub Jälgimäe külas, XXXtalus. Kahtlustatav Heigo Jaanson selgitab, et 11.05.2005.a. kella 18 – 19 ajal tema koos vennaga G.B-ga tuli siia, eesmärgiga viia koju oma isa. Nad vaatasid ümber – isa ei olnud. Tema hakkas rääkima Rga, Jaanus rääkis Vga. Tema rääkis Rga ees köögis, Jaanus oli kõrval elutoas. Peale seda, H.Jaanson näitas need kohad. Tema ajas natuke juttu Rga köögis, jutt oli sellest, et miks nende isa kogu aeg käib nende juures, miks nad alati lasevad isal tulla nende poole ülla. Peale seda ta kutsus R välja õue ning näitas kohta, kus nad olid. Edasi H.Jaanson läks abijoone juurde, peatus puulaudade juures ning selgitas, et tema ja R tol õhtul läksid sinna rääkima. H.Jaanson selgitas, et selle koha peal ta esimest korda torkas R noaga. Nuga oli tal kaasas taskus, selle ta võttis varem kodust ning pani takusse. H.Jaanson näitas mannekeeni abil, kuidas tekitas noahoobid Rle. Ta seletas, et kokku ta tekitas Rle umbes 11 noalööki. Edasi H.Jaanson näitas, kuidas Rkukkus maha. Ta seletas, et Rhakkas korisema, peale mida ta torkas R noaga kaela, ning näitas seda mannekeenil. H.Jaanson seletas, et peale seda ta lohistas R keha abihoone taha, näidates seda, lohistamise ajal R keha oli kõhuli. H.Jaanson seletas, et kui ta lohistas, märkas ta R sõrmel abiellusõrmust. Selgitas, et edasi pööras ta R keha selja peale ning lõikas terve sõrme paremal käel ära. H.Jaanson näitas mannekeenil, kuidas ta seda tegi, selgitas, et peale seda läks ta majja tagasi, kuna kohapeal ei saanud ta võtta sõrmust sõrmest. Tulles majja, H.Jaanson seletas köögis, kuidas ta sai sõrmuse kätte – lõi kondi katki kirvega. Seletas, et ta nägi, et vend Jaanus on toas ja kontrollis kappe. Sel ajal kui ütlusi andsin mäletasin mis toimus. Jah koos vennaga läksin sinna 18.00 paiku. Oli küll vennaga juttu miks sinna läksime. Siis kui Rpikali kukkus lõin talle noa kõrisse. Mul oli tast kahju, kuid ma ei julgenud kiirabi kutsuda. Torkasin noa Rle kõrisse, et ta elu kiiremini lõpetada. Lohistamise hetkel jah nägin sõrmust R sõrmes. Lõikasin sõrme koos sõrmusega ära. Raiusin kondi pooleks, kus sõrmus oli. Ma ei mäleta, kas tapsin V ära enne või pärast kondi pooleks raiumist. Läksin köögi kõrvalasuvasse tuppa. V tõusis, tõukasin ta pikali diivanile , haarasin kirve ja lõin. Kirves seisis põrandal käe ulatuses. Lõin Vt kirvesilmaga pähe. Ma tõukasin V istukile. Lõin vist 2-3 korda pähe. Võtsin suitsud, tulemasina, telefonid ja koti. R sõrmuse võtsin kaasa. Umbes 19 ajal tulin ära ja läksin koju rongiga. Sealt talust on Saue jaama umbes 2 km. XXX jaamas nägin venda ja sõpru. Läksin koju vend jäi jaama. Kodus panin asjad vist koridori. Vennale andsin jaamas suitsud ja välgumihkli. Kodus heitsin magama. Kui vend tuli ärkasin üles. Mõtlesime, et lähme võtame majast asju. Läksime sinna jalgsi umbes 4 -5 km. Võtsime sealt telefone, ENEKE-se. Teleka võtsime sülle, spordikoti võtsime. Koju tagasi läksime jalgsi, tassisime asju kordamööda. Meil sai vennaga algul kokku lepitud, et vend tappis ühe mina teise. Hilisemad eeluurimisel antud ütlused vastavad tõele, mitte esialgsed. Võib-olla lõin veel Vt noaga kõhtu. Veel võtsin dokumendid toruga ja telefonid võimalik, et laadijad ka. Toru dokumentidega jäi pandimaja antikvariaati. Eneskeste eest 10,- krooni, telefoni ja toru eest 125,- krooni ja teleka eest ei saanud midagi. Ühe telefoni müüsime. Sõrmuse müüsime Keilasse Kakokkuostu, saime 150,krooni. Minu jaoks on need suured summad. Ma ei oska selgitada, miks ma kutsusin R sinna õue. Ma ei tea miks ma tapsin V. Peale R tapmist oli reaalne võimalus lahkuda aga ma ei oska öelda miks ma majja läksin. Ma tegin tookord valesti, väga rumal tegu. Vst ja Rst on väga kahju. Nad olid kellegi pereliikmed, aga heastada ei saa enam midagi. Oma vennale rääkis tapmise toimepanekust, kohe või enne Sauelt tulemist või enne sinna minemist teistkordselt. Siis vist oli jutt, et vend võtab mõlemad tapmised enda peale, ühe lubas võtta. Rääkisid üldiselt. Vend lubas võtta ühe tapmise enda peale, seda ei tea miks ta seda tahtis. Kui üle kuulama hakati võttis ühe enda peale. Ütlusi muutis kuna südametunnistus hakkas piinama. Vend oli purjus. Et võib-olla hakkab pärast kahetsema. Kohtuistungil Heigo Jaanson jäi selle juurde, et mõlemad tapmised pani toime tema. G.B seletas kohtuistungil: elasin 2005 mai Saue vallas, XXX külas XXXkoos ema, kasuisa ja vennaga. 11.05.2005 viibisin XXXl, see oli kolmapäev. Vend oli koolis, kuid ta tuli see päev varem koolist ära. Umbes 12 paiku lõuna ajal. Ema oli kodus, isa oli Sauel. Isa oli XXXtalus RKi ja VSi juures. Roli isa töökaaslane varem, ta käis seal. Võtsid viina või mis nad seal tegid. Ma ei tea. Maja kus V ja Relasid kuulus UKele, Rja V olid seal üürilised. Vennaga olid suhted normaalsed, isaga kuidas kunagi. Ikka tuli ette, et tema minuga või mina temaga rahul ei olnud. Positiivselt ma ei vaadanud seda, et isa käis R ja V juures alkoholi tarvitamas. Viimasel ajal ma selle vastu huvi ei tundnud, sest ma sain töökoha endale ja ma ei sõltunud viimasel ajal vanemate rahakotist. Kui vend tuli koju koolist 11.05.2005 ütlesin, et isa on Sauel. Kuna mul ka raha ei olnud, siis ütlesin vennale, et sõidame Sauele isa juurde. Tuttav oli mulle võlgu 200.- ja maksis raha ära. Siis sõitsime Sauele rongiga, jõudsime 16.00 ajal. Otsisime JT taga, kes mulle võlgu oli. Läksime Saue kaubanduskeskuse poole, kus ma sain kokku oma sõbra Rihoga ja läksime koos kaubanduskeskusesse, kus ostsin paar pudelit õlut. Siis vend otsustas, et ta ei jõua oodata meid ja läks üksinda R juurde. Ma andsin talle tagasisõiduks 25.- krooni kaasa. Siis kõndisin Rihoga koos rongijaama. Sauel olin kuni 17.45ni umbes ja siis sõitsin rongiga tagasi XXXle. Heigo lahkus meist 16.30-16.45 vahel. Läks jalgsi R juurde. XXXlt läksime tuttava tüdruku LAjuurde XXXtänaval. Tema juurde jõudsin umbes 18.15 õhtul. Kuna ta käib ülikoolis, tal oli sessi aeg, ta ei saanud välja tulla. Ma vestlesin temaga ja siis läksin edasi XXXtänavale tuttava TE juurde. Siis tema juures olin kuni 21.00-ni, kus me Jura isa autot remontisime ja tarbisime alkoholi. 21.15 sõitsime TE juurest XXX maja juurde, kus kohtusime minu sõbra F . Kus umbes pool tundi ajasime niisama juttu, siis sõitsime kolmekesi Keilasse Keva bensiinijaama juurde. Bensiinijaamas olime umbes 10 minutit ja 22.00 ajal sõitsime kolmekesi autoga tagasi XXXle. Läksime rongijaama, kuna viimase 23.00 rongiga pidi tulema tuttav RK. Tuttav tuli rongilt ja tuli ka sama rongi pealt mu vend. See oli mulle üllatuseks, kuna ma arvasin, et ta on ammu koju jõudnud. Ma tulin autost välja, siis Heigo ütles, et tuli R ja V juurest. Ta ütles, et läks R juurde isa otsima, aga isa seal ei olnud, siis olid nad juttu rääkinud ja siis oli tekkinud sõnelus, kuna Heigo oli öelnud, et nad helistaks kui isa on nende juures. Neil oli Rga sõneluseks läinud, siis Roli tahtnud teda lüüa. Siis kähmluseks. Siis Heigo oli selle ründe ära hoidnud ja R noaga löönud. Heigo lõi R noaga. Et ta tappis R ja V ära. Lähemalt midagi ei seletanud, oli sellise äraoleva olekuga. Rohkem ei rääkinud midagi, pakkus 2 suitsupakki ja zipo tulemasin. Ja küsis kas ma telefoni tahan, pakkus mulle kasutatud telefoni, tahtis selle hiljem maha müüa. Mina võtsin telefoni vastu. Tal oli kaasas ka spordikott. Telefone oli 2 tükki, №kia 3330 ja

1. Teine telefon jäi Heigo kätte. Mina sain №kia
2. Heigo läks koju, mina jäin sõpradega. Ma ei uskunud et ta tappis, arvasin et andis kellelegi kolaka. Mina olin umbes 01.30-ni olin väljas, siis läksin ülevalt naabri K koju. KS on ülevalt naaber. Algul sõitsime rongijaamast, Raivo viisime koju, siis sõitsime Ööbiku tänavale E juurde tagasi, istusime väljas maja juures. Siis tule K sinna 24.00-00.15 ajal, siis istusime kuskil 01.15-ni. T oli jäänud raskesse alkoholijoobes ja me otsustasime ära minna. Ja suundusime XXX pst. 2 maja juurde koju. Kodus läksin tuppa, natuke hakkas kripeldama ja ajasin Heigo üles ja tegin ettepaneku tagasi XXX tallu minna. Tahtsin teada kas ta rääkis tõtt tapmise kohta. Algul Heigo ei olnud nõus minema, siis nõustus. Kuskil 02.00 ajal hakkasime XXXlt minema. Isa oli sellel ajal Sauel. Helistasin Saue politseisse, et uurida Saue politseisse helistasin enne kodunt minekut, umbes 01.
3. Politseisse helistasin RKi mobiiltelefoniga. Tallu jõudsime umbes 04.00 ajal, sinna on umbes 7-8 km. Väljas oli pime, öö oli. Tallu jõudes katsusin ust, uks oli lukus. Koputasin akna peale, keegi ei avanud. Siis õlaga lükkasin ukse lahti. Kui ukse lahti lükkasin, läksime kööki, vasakul pool köögist minnes toas diivani peal oli VSi surnukeha. Arvasin, et ta on surnud, kuna oli instinktiivne lõhn tekkinud, hais oli toas. Kui ma vaatasin teda, siis ma mingit vigastust küll ei näinud. Verd ei näinud. Kui uksest sisse astusin , siis laud oli ees. Kui voodi peal oli, siis oli see keha alla voolanud. Ma astusin 2 sammu sinna tuppa, siis käisin veel Anne-Mai toas ja võtsin teleka. Heigo võttis ENE köited, ma aitasin kotti lahti hoida. Siis olid veel maapaberid seal samas toas kus ENE köited. Köögist laua pealt veel kohvi presskannu. R mina ei näinud. Majas olime umbes 10 minutit kokku selle ukse lahtilükkamisega. Koju jõudsime umbes 05.45 hommikul. ENE köiteid oli
4. Zippo tulemasin jäi minu kätte ja see võeti arestimajas ära. Presskann jäi kas koju või läks katki, mina seda rohkem ei näinud. Televiisori viisime Keilasse Jaama tänavale komisjonipoodi, kuna pandimaja seda ei tahtnud. Panime ta 500.- kroonise hinnaga müüki, aga raha kohe ei antud, lubati teatada, kui ostetakse ära. Teleka võttis vastu Ülle R. Ta vormistas venna nimele ostu-müügi lepingu. Paberid ja telefonid viisime Vabaduse pst. Valdeku tänava alguses pandimaja antiigipoodi, telefon oli №kia
5. Teine telefon jäi meie juurde. Raha saime kokku, telefoni eest 100, kuna telefon oli vana ja paberite eest 25.- krooni. Mobiiltelefoni kohta vormistati ostu-müügi akt ja hinnaks määrati 125.-, maapaberite kohta ei tehtud mingit paberit. Heigo Jaansoni nimele tehti see paber. ENE-d andsime samal päeval Aia tänaval raamatupoodi, mille eest saime 10,- krooni. Mina XXXtalus käinud ei olnud, see oli esimene kord. Ma olin kuulnud sellest kohast. Alguses ma ütlesingi, et kui ongi tapetud, et võin ühe laiba enda peale võtta. Kui kinni võeti, siis kirjutasin puhtsüdamliku ülestunnistuse, kus kirjutasin et mõlemad mehed tapsin mina, nii R kui V. See puhtsüdamlik ülestunnistus ei sattunud toimikusse. Esimesed ütlused andsin 12.
6. õhtul. Esimese kirjutasin käsitsi, kohe jaoskonnas. Tahtsin venda päästa. Kui ta poleks üles tunnistanud, ma ei oleks midagi öelnud. Õiguslikust poolest oleks see olnud vale, kuid isiklikult ei oleks saanud ütlusi anda, kui vend ei oleks öelnud. Telefon №kia 3330 oli minu käes kasutada, kuna vend tahtis seda järgmine ülejärgmine päev tagasi saada, et see maha müüa. Järgmine päev andsin tagasi telefoni. Kaks suitsupakki, tulemasin, telefon andis vend mulle ühe korraga 11.05.2005 õhtul kella 22.4523.00 vahel XXX rongijaamas. Sain aru, et need on kuritegelikul teel saadud. Heigo äratasin kuna tahtsin veenduda, kas ta tappis või mitte, kuid ma ei osanud sinna minna Varastamise mõte tekkis koha peal. Ma ei oleks telekat ja ENE 6 köidet tassinud. See oli afektiseisund. Neid ei olnud üldse vaja. Mind peeti kinni 12.05.2005 kella 22.30 ajal XXX külas XXX maja juures koos vennaga. Vend oli mulle üldsõnaliselt rääkinud, midagi täpsemalt ta ei rääkinud. Vend ju vestlusest rääkis. Ma enne ütlesin, et vend tuli ja ütles, et läksid Rga riidu sellepärast et teda ei teavitatud isa seal olekust. Midagi vend rääkis, et ta tappis ära. Ta ei rääkinud peensusteni. Kui neid kinni võeti rääkis enda peale mõlemad tapmised, et vend ei peaks üldse vangi minema, ta on liiga noor. Kannatanu TS seletas kohtuistungil, et G.B nägu on tuttav. Sauel nägin. Olen siis kutsutud minu mehe VSi tapmisega seoses. Olime ametlikult abielus. Elasime viimasel ajal lahus, mees elas talus ja mina Tallinnas. Täpset aadressi ma ei oska öelda kus V elas, Urmas teab. V elas enne emaga, kui ema ära suri, siis R nimelise mehega. Olen R näinud ühe korra 2000 aastal, kui käisin seal. V oli väga rahulik, ei kakelnud, ainuke pahe oli see, et ta ei töötanud. Elasin kunagi Sauel ja G.B elasid ka Sauel. V tundis võib-olla lapsena G.B. V suhtles Jaanuse ema ja onuga. V surmast sain teada politsei käest aprilli lõpus, mai alguses teatati, et mees tapeti. V oli tapetud selles majas kus ta elas. R kohta ei öeldud midagi. V oli rahulik inimene, ei olnud kakleja tüüp. Esitas tsiviilhagi summas 3378,- krooni, need on matusekulud, ülejäänud summad sai matusetoetuste näol riigilt kätte. Kannatanu UK seletas kohtuistungil, et ei tunne kumbagi süüdistavat, esimest korda näen. Mul on vend RK. Sain ema HK´elt teada miks mind siia kutsuti. Sain teada tema käest mis toimus. Ema ütles 2005 mais, et XXXtalus on tapetud VS ja RK. XXX talu on minu sünnikodu. Mais 2005.a. elasin mina Õismäel. XXX talus elasid VS ja RK. Neid isiklikult ma ei tundnud. XXX talu kuulus juhtunu ajal minule, vend RK´ele ja JS´ile. Nendest omanikest keegi seal majas ei elanud. Mina ei tea kes lubas Vt R sinna elama. Minu isa AK oli V emaga IKabielus. Peale juhtumist käisin seal talus. Seal oli kõik segamini keeratud. Maja oli tühi. Minu asju seal majas ei olnud võib-olla isa asju oli kadunud. Tal olid Eesti Entsüklopeediad ja maadokumendid. ENE köited sain kätte. Inge Kermes on minule võõrasema ja temal oli poeg VS. 1/3 maast ja majast kuulus VSi pojale JSile. RKil ei olnud õigus elada, kuna minult ja Reinult ei olnud luba küsitud. Tunnistaja HK seletas kohtuistungil, et ei tunne süüdistatavaid. Mina leidsin VSi laiba 12.mai 2005.a. kella 11 ja 12 vahel. Laip oli Pärnu mnt, Saku vald, XXX talus. Talus elas V, seda ma ei tea kas ta oli sinna sisse registreeritud. Ka RK elas seal. R teadsin kuna ta käis Saue savitehases tööl. Läksin 12.05.2005.a. sinna tallu, kuna minu poeg UK on osanik selle talu suhtes. Läksin sinna, et lähen majja sisse. Uks oli lahti. Koer tuli vastu, liputas saba. VS magas diivani peal. Ma mõtlesin, et mingi pidu oli eelmine päev. Liigutasin teda küünarnukist, täitsa kange oli. Siis läksin naabrite juurde. Ütlesin, et vaadake, kas tõesti surnud. №ormees ütles, et mina ei tule jälgi tegema, vaid viis mu Sauele politseisse. Naaber on JL. Siis kui politsei tuli, hakkasid ringi käima ja leidsid lauda otsas RKi laiba. Rl oli kampsun üleval, kõik pussiga ära täksitud, aga vereloiku ei olnud maas. Maja välisuks ja esikuuks olid pärani lahti. Kapist oli riided tiritud välja. V inimesena ei olnud pahatahtlik, ta käis juhutöödel. Tunnistaja PK s eletas kohtuistungil, et Jaansoni olen näinud aga ei tunne. Töötan AGP . Jaansoni olen näinud seoses pandimajaga, kus ma võtsin vastu mingi CD pleieri. Kohus avaldab (Köide I tl. 196)“Võtsin vastu mobiiltelefoni №kia 3330 IMEI koodiga XXX. Lepinguga nr 1301“. Selle lepingu allkirjastasid mina ja Jaanson. Pärast jäi telefon politsei kätte. Tunnistaja HSseletas kohtuistungil, et süüdistatavaid ei tunne. Töötasin 12.05.2005.aastal turvafirmas Scorpion ja olin FIE komisjonikaupluses Keilas, XXX. Kaupluses töötas müüjana 12.05.2005.a. VR. R võttis aprillis vastu televiisori. Mina sain televiisorist teada politsei kaudu. R vormistas vastuvõtuakti. Akti märgitakse tavaliselt isiku nimi, perekonnanimi, isikukood, allkirjastab vastuvõtja ja klient kes toob eseme. Politsei tuli televiisorile järele. Kohus avaldab (Köide I tl. 199) Olen FIE ning mul on komisjoni kauplus XXX asuvas majas. 12.05.2005.a. kaupluses müüjana oli minu abi VR. Tean, et 12.05.2005.a. ta võttis müüki televiisori summas 550,- krooni, mille kohta oli koostatud saateleht nr
7. kauba saatja nimele Heigo Jaanson. Kodanik Heigo Jaanson jättis oma telefoninumbri XXX. saatelehel oli samuti tema isikukood algusega 3860…. Lõpus 2, kuid see number on osaliselt kulunud. 13.05.2005.a. on televiisor antud politseiametnikule. Tunnistaja HJseletas kohtuistungil, et tunneb süüdistatavaid nad on tema pojad. Tundsin R, teist ei tea. R tundsin päris mitu aastat. Vt teadsin kindlasti üle aasta. Rja V elasid oma majas Sauel. Olin seal käinud päris tihti. Mina käisin seal, kui sõprade juures. Minu pojad tundsid R mitte Vt. Neil olid sõbralikud suhted Rga. Viimati nägin R ja Vt umbes poolteist aastat tagasi, kui protsess käib. Enne juhtumit nägin R ja Vt eelmine päev, siis kui ma nende juurest ära tulin sellest talust. Peale meie oli veel seal M, kellega lahkusime koos. Mga läksime Sauele. Läksime Rle tööle vastu. Sealt edasi läksime politsei jaoskonda, kus magasime koos Mga. M töötas seal. 7 -8 paiku hommikul, või 6 – 7 ajal läksin koju. Sellel hommikul olid pojad kodus. Juhtunust sain teada politsei käest selle päeva pealelõunal. Poisid peeti kinni kodu juurest. Pojad on väga head lapsed. G.B on naise eelmisest abielust, Heigo on minu lihane laps. Heigo käis minu teada koolis. Jaanus on rahulikum, Heigo on närvilisem. Kodus neil tülisid omavahel ei olnud. Ma ei uskunud oma kõrvu, kui mõlemad pojad peeti kinni inimese tapmises kahtlustatavana. Pojad on mõlemad näinud ja osalenud majapidamises loomade tapmises, nad on maalapsed ja see oli tavaline asi maal. Tunnistaja V M seletas kohtuistungil, et süüdistatavad on võõrad inimesed. RKi tundsin samast ajast kui sinna firmasse tööle tulin. Umbes 2 ja pool aastat enne tapmist. Roli heatahtlik, lõbus, rahulik, vastutulelik. Ta elas Sauel majas, üüris tuba. Vist oli V juures. Olin külas käinud R juures. Viimasel ajal elas seal M nimeline naisterahvas, kuigi ma ei olnud näinud. Mina käisin seal siis, kui Rtööle ei ilmunud ja külas. Rjõi vahest või oli haige. V kohta ei oska midagi öelda. Tean, et ta palju jõi. Sõitsin mööda sellest talust hommikul ja seal oli politseiauto. Sõitsin tööle ja võtsin E peale, kes töötab koos meiega ja sõitsime tagasi. Nägin seal politseinikke ja üks vanem naisterahvas, kes ütles, et midagi on juhtunud. Öeldi, et majas on kõik segi keeratud. Koer jooksis seal ringi, võtsin panin koera kinni, siis nägin kuuri taga veel ühte laipa. Arvasin, et see on R, sest riided olid samad. R sviiter oli üle pea, ilmselt oli teda lohistatud. Majas oli ka V laip. See võis olla 2005.a. mais. Tunnistaja VKseletas kohtuistungil, et ei tunne süüdistatavaid. Tundsin Vt 20 aastat. R 3 – 4 aastat võib-olla isegi vähem. Nad elasid kollases majas Saku vallas Jälgimäel. V poeg oli vist maja pärija, teine oli vist H poeg. Relas sellepärast seal, et polnud vist elamiskohta. Nad olid eluheidikud. Kurd kuus nad ikka võtsid. Poistel pappi oli, seal käidi joomas. Käisin seal tapaööst eelmine õhtu põldu kultiveerimas. Rvist kutsus veel sisse, et tule joo õlut. Sinna tuli mingi noormees 7 – 8 ajal õhtul. Nad rääkisid. Mina istusin traktori peal ja vaatasin üle õla ja sõitsin minema. Sellel noormehel, kes tuli olid tumedad juuksed. HKe käest sain teada R ja V tapmisest. Tunnistaja UV seletas kohtuistungil, et süüdistatavaid on varem näinud kahel korral. Nimesid ei tea. Esimest korda nägin neid XXX naabripoisi TE juures. Mina putitasin seal autot, noored poisid olid seal, keda ma ei tunne. Teist korda nägin neid järgmine päev XXXl maja juures. T tunneb neid rohkem, ütles et jäta auto seisma ja küsi mis tahavad. Nad soovisid Keilasse minna. T ütles, et nad on vennad. Nad tahtsid arvutikuvarit pandimajja viia. Arvutikuvar oli G.B käes. Keilas viisin nad raudtee silla juurde. Nägin poisse tagasi tulles samas kohas, kus nad väljusid autost. Sõitsin tagasi koju nendega. Nad väljusid enda XXXl maja juures. See võis olla tõesti ka telekas, mis oli vanema venna käes, kellel olid ka mingid kriimustused kätel. Kohtus olid avaldatud ka järgmised kirjalikud tõendid ning uurinud neid kohtuliku uurimise käigus: - Sündmuskoha vaatlusprotokoll XXX talus, skeemid ja fototabelid (k I, tl. 4 – 26), vaadeldavaks kohaks on Harju maakonnas, XXX asuv XXXtalu. Talu õues põõsastikult algaval ja elumaja suunas viidaval aiateel ning elumajatagumise ukse juures asuval trepil avastati verekahtlased ümarakujulised plekid (fotodel 2 – 4). Trepi nurgast 1,6 m kaugusel teraga maa sees (foto nr 1) avastati musta – punase plastmassist käepidemega ehitusnuga. Tagumisel uksepiidal vasakul uksepakust 18 cm kõrgusel verekahtlane määrdumus (foto nr 5). Esiku põrandal trepi ja gaasiballooni juures täpilised verekahtlased määrdumused (foto nr 6). Laual on „President“ ja „Libra“ embleemidega kruusid, teelusikad, alustassid, desserttaldrik, tuhatoos konidega, tühi Bock õllepudel (foto nr 7). Köögi põrandal kapi ja kütteahju vahel on ümberlükatud taburet jalal avastati verekahtlane määrdumine (foto nr 8). Suures toas magamistoa ukse ja külili pandud diivani juures põrandal avastati jalatsijälgede fragmendid (foto nr 9, 10). Suures toas diivanil on poollamavas asendis umbes 50- aastane meesterahva surnukeha (foto nr 12). Murult avastati suurusega 10*14 cm verekahtlane loik (foto nr 13). Sellest 5 m eemal abihoone suunas murul avastati suurusega 23*25 verekahtlane loik (foto nr 14). Abihoone parempoolses küljes avastati 3,4 m kaugusel abihoone seinalt keskealise meesterahva laip (foto nr 15). Majast umbes 50 meetrit eemal peenarde taga metsa ääres avastati maas ehituskinnas (foto nr 20). Maja sissesõidu teel avastati üks suitsetamata sigarett Leek (foto nr 16). - V. Ssurnu kohtuarstlik ekspertiis nr 400 (k I, tl. 33 – 55, k II, tl. 107 – 115), millest nähtub, et VS surma põhjus on tömp aju – kolju trauma killunenud koljumurdude, peaaju vigastuse ning põrutushaavade, nahamarrastuste ja nahaaluste verevalumitega pea piirkonnas; lõikehaav ja torke – lõikehaavad kaela eespinnal kaelaelundite vigastusega ning torke – lõikehaavad vasakul pool kõhu ees – ja külgseinas kõhuõõneelundite vigastusega; torke – lõikehaavade haavakanalid olid valdavalt eest taha mõnevõrra vasakult paremale suunalised. Peale surma põhjustanud vigastuste esineb VSi laibal veel torkelõikehaav vasaku reie välisküljel, haavakanali suunaga ette keskele. Tömp ajukolju – trauma on tekitatud löökidest pea piirkonda kõva tömbi piiratud löögipinnaga massiivse esemega, lööke pea piirkonda on olnud
8. lõikehaav kaela eespinnal on tekitatud lõikamisest lõikevahendi lõikeservaga; torke – lõikehaavad kaelal, kõhul ja vasakul reiel on tekitatud löökidest vastavatesse keha piirkondadesse ühe lõikeserva ja suhteliselt paksu seljaosaga torke – lõikevahendiga., mille tera laius on vähemalt 1,5 cm ja pikkus vähemalt 8 cm. Veel esineb värske nahaalune verevalum parema reie eespinnal, see vigastus on tekitatud tömbi vägivalla toimel lühikest aega enne surma või suremise protsessi käigus kas löögist kõva tömbi esemega või löögist või kukkumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid või pindu. Surm võis saabuda orienteeruvalt mitte rohkem kui 1,5 – 2,5 ööpäeva enne laiba kohtuarstlikku lahangut. V.Sverest ega uriinist etüülalkoholi ja teisi alkohole ega narkootilisi aineid ei leitud. Täiendav ekspertiisi arvamuse kohaselt laiba vasakul pool kõhu ees- ja külgseinal paiknevad torkelõikehaavad ja vasaku reie välisküljel paiknev torke – lõikehaav võivad olla tekitatud ühe ja sama terava torke – lõikevahendiga, mille ehituslikud iseärasused võivad erineda ekspertiisiks esitatud noast, eelkõige on lõiketera kitsam. Vigastused VSi kaela eespinnal võivad olla tekitatud ekspertiisiks esitatud noa või mõne muu analoogilise suhteliselt nüri torkelõikevahendiga. VSi kõhul paiknevad vigastused on suure tõenäosusega tekitatud kiiresti üksteise järel olukorras, kus kannatanu aktiivne vastupanu oli murtud – vigastused paiknevad suhteliselt piiratud alal ning seda vigastuste gruppi iseloomustavad kokkulangevad morfoloogilised tunnused ning haavakanalite suund, eest taha mõnevõrra vasakult paremale, seega võis kannatanu viibida nende vigastuste tekitamise ajal paremale küljele kallutatud selili või poolistuvas asendis, kannatanu kehaasend kaela ja vasaku reie piirkonnas paiknevate vigastuste tekitamise ajal ei ole haavade morfoloogiliste iseärasuste alusel määratav. - Eksperdi arvamus R. K surnu kohtuarstlik ekspertiis nr 401 (k I, tl. 56-72, k II, tl. 98-106 täiendav ekspertiis), millest nähtub, et RKi surma põhjus on torke – lõikehaav paremal pool kaelal parempoolse ühise unearteri vigastusega, paremasse rinnaõõnde torke – lõikehaav paremal pool seljal parema kopsu vigastusega ning kõhukelme tagusesse ruumi ja kõhuõõnde tungivad torke – lõikehaavad paremal pool nimme piirkonnas parema neeru, neeruarteri, maks ja ristikäärsoolekinnisti vigastusega, vigastuste tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust. Sellised tervisekahjustused on eluohtlikud. Veel esinesid laibal pehmetesse kudedesse ulatuvad torke – lõikehaavad paremal pool seljal. Kõik vigastused on elupuhused, tekitatud lühikest aega enne surma suhteliselt lühikese ajavahemiku vältel löökidest vastavatesse piirkondadesse ühe lõikeserva ja suhteliselt paksu või kandilise kujuga seljaosaga torke – lõikevahendiga, mille tera laius oli vähemalt 1,5 cm ja pikkus vähemalt 8,5 cm. Haavakanalite suunad on paremal pool seljal paiknevatel haavadel tagant ette mõnevõrra alt paremalt üles vasakule, paremal pool kaelal paikneval haaval paremalt vasakule veidi eest taha. Veelesinevad laibal värsked nahaalused verevalumid näol ja vasakul pool seljal ning verevalum alahuule limaskestal: need vigastused on tekitatud tömbi vägivalla toimel lühikest aega enne surma või suremise protsessi käigus kas löökidest kõvades tömpide esemetega või löökidest või kukkumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid või pindu. Peale vigastuste tekkimist võis RK lühikest aega elada ja aktiivselt tegutseda, umbes 10 – 20 minutit. Paranemisjärgus nahamarrastus vasaku küünarliigese piirkonnas on tekitatud tömbi vägivalla toimel mitu päeva enne surma saabumist. Peale surma saabumist on tekitatud RKi laibale veel vigastused: parema käe IV sõrme eemaldamine kämblaluu - põhilüliliigesest koos lõikehaavadega liigese piirkonnas ning surmajärgsed nahamarrastused koos lõikehaavadega liigese piirkonnas ning surmajärgsed nahamarrastused rindkere eespinnal ja kõhul. Parema käe IV sõrme on eemaldatud kämblaluu – põhilüliliigesest terava vägivalla toimel – lõikamisest lõikevahendi lõikeservaga, nahamarrastused rindkere eespinnal ja kõhul võivad olla tekitatud kõhuli asendis viibiva laiba lohistamisest kõval tömbil ebatasasel pinnal, kusjuures suure tõenäosusega on kannatanut lohistatud jalgadest tõmmates. Surm võis saabuda orienteeruvalt 1,5 – 2,5 ööpäeva enne laiba kohtuarstlikku lahangut. RKi laiba verest leiti 2,17 promilli ja uriinist 2,50 promilli etüülalkoholi, mis vastab keskmisele alkoholijoobele elaval inimesel. Täiendavast ekspertiisist nähtub, et RKi laibal paremal pool seljal ja paremal pool kaelal paiknevad torke – lõikehaavad võivad olla tekitatud ühe ja sama terava torke – lõikevahendiga, mille ehituslikud iseärasused võivad erineda ekspertiisiks esitatud noast, eelkõige on lõiketera kitsam. RKi kehaasend paremal pool kaelal paikneva torke – lõikehaava tekitamise ajal ei ole täpselt määratav, kuid arvestades haavakanali suunda, haava morfoloogilisi iseärasusi, ei saa välistada võimaluste, et ründaja võis paikneda kannatanu parema õla kohal või selja tagant ning RK võis viibida kas püsti või pikali asendis. RKi seljal paiknevad vigastused on suue tõenäosusega tekitatud kiiresti üksteise järel olukorras, kus kannatanu aktiivne vastupanu oli murtud. Vigastused paiknevad suhteliselt piiratud alal ning seda vigastuste gruppi iseloomustavad kokkulangevad morfoloogilised tunnused ning haavakanalite suund, seega kannatanu võis viibida kõhuli asendis, selliste vigastuste tekitamine püsti seisund kannatanule on vähe tõenäoline. - DNA ekspertiis (I kd. 81-91, tl. 85 p.1,2; tl. 86 p.4, 7; tl. 87 p.12, 14; tl. 88 p.16, 17, 18; tl.89 p.23, 24, 25, 26; tl. 90 p.27, 28, 29, 30, 32, 33; tl.91 p.34, 35, 36), noa tera vasakult poolelt kirja juurest, markeeringu 13,14 juurest, esikust, RKi vasaku jala jalanõu välisküljest valgelt nahalt, RKi teksapükste paremalt säärelt eestpoolt alt, õllepudelilt, suitsukonidelt nr 1,2,3, 4,5,6,7 DNa analüüsiks võetud proovidest määratletud DNA profiilid on kukkulangevad RK´i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. №a tera paremalt poolelt käepideme juurest võetud proov on segaproov. Peamine DNA profiil on kokkulangev RKi võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Ei saa välistada ka VS´ilt pärineva bioloogilise materjali väikeses koguses sisaldumist selles segaproovis. H.Jaanson´ilt või G.B-lt või L-M S ´ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise /mittesisaldumise kohta segaproovis ei ole võimaik järeldusi teha. №a käepideme paremalt poolelt (pakend nr 1) ja lusika suhukäivalt osalt (pakend nr 10) proovid on segaproovid. Nende segaproovide tulemuste alusel ei saa välistada Heigo Jaansonilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides, kuna kõigis DNA lookustes olid esindatud ka kõik Heigo Jaanson´il esinevad DNA alleelid. Suitsetamata sigaretilt (Leek, tee pealt, pakend nr 4) ja sektsioonikapi väljatõmmatud sahtlilt (toast nr 4, pakend nr 25, tampoon) võetud proovid on segaproovid. Nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa välistada VS´ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides, kuna kõigis DNA lookustes olid esindatud VS´il esinevad DNA alleelid. Kohvitassilt „kaalud“ (pakend nr 14, tampoon nr 2) võetud proov on segaproov. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa välistada L-MS´ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, kuna kõigis DNA lookustes olid esindatud kõik L-MS´il esinevad DNA alleelid. Ei saa kindlalt välistada ka H.Jaanson´ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. G.B-lt või R.K´ilt või V.S ´ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis ei ole võimalik järeldada. H.Jaanson´i pükste vasakult säärelt eestpoolt põlve kõrguselt ja VS´i teksapükste parempoolse taskulõikamiskohalt DNA analüüsiks võetud proovid on kokkulangevad VS´i võrdlusproovist määratud DNA profiiliga. Suitsupaki Leek kilelt (toast nr 1, pakend 21) proov on segaproov. Selle segaproovi analüüsi tulemusel ei saa kindlalt välistada VS´ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Tikutoosi kirjaga „Tuletikud“ poolelt (toast nr 1, pakend nr 22) proov on segaproov. Selle segaproovi analüüsi tulemusena ei saa välistada G.B-lt ja VS´ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, kuna kõigis analüüsitud DNA lookustes oli esindatud ka kõik G.B-lt ja VS´ilt esinevad DNA alleelid. Suitsupitsi suhukäivalt otsalt (toast nr 1, pakend nr 23) proov oli segaproov. Selle segaproovi analüüsil tulemuse alusel ei saa välistada VS´ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, kuna kõigis analüüsitud DNA lookustes olid esindatud kõik VS´il esinevad DNA alleelid. Ei saa välistada ka L-MS´ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. H.Jaanson´ilt, G.B-lt ja RKil pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi. Suitsukonilt (Leek, põrandalt, pakend nr 30 DNA proovist määratletud DNA profiilid on kokkulangevad G.B võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Suitsupaki Leek kilelt (verandalt, pakend nr 31) proov on segaproov aga ei saa välistada G.B-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Magamistoa riidekapi ukseluku võtmelt (pakend nr 32, tampoon nr 1) analüüs segaproov. Ei sa välistada VS´ilt ja L-MS´ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. RK´i teksapükste parempoolse tasku lõikamiskohalt (pakend nr 34) proov on segaproov. Segaproov analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa välistada RK´ilt põrineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Saadud tulemusel ei saa kindlalt välistada ka VS´ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. RK'i teksapükste vasakpoolse tasku lõikamiskohalt (pakend nr 34) DNA analüüsiks võetud proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel eristatav peamine DNA profiil on kokkulangev RK'i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi Heigo Jaansonilt ja/või G.B-lt ja/või VS'ilt ja/või L-MS'ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis. Kirve tera paremalt poolelt (pakend nr 8) DNA analüüsiks võetud proov (sisaldas läbiviidud eeltesti alusel verd) on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa välistada RK´ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, kuna kõigis analüüsitud ja tulemusi andnud DNA lookustes olid esindatud ka kõik RK´il esinevad DNA alleelid. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada ka VS'ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Heigo Jaansonilt ja/või G.B-lt ja/või L-MS'ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi. Kirve varre selja keskosalt (pakend nr 8) DNA analüüsiks võetud proov (sisaldas läbiviidud eeltesti alusel verd) on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel eristatav peamine DNA profiil on kokkulangev VS´i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi Heigo Jaansonilt ja/või G.B-lt ja/või RK´ilt ja/või L-MS´ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis. Kirve varre paremalt poolelt ülevalt (pakend nr 8) DNA analüüsiks võetud proov (sisaldas läbiviidud eeltesti alusel verd) on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada R.K´ilt ja VS'ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi Heigo Jaansonilt ja/või G.B-lt ja/või L-MS´ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/ mittesisaldumise kohta selles segaproovis. G.B parema jala jalatsi keelelt (pakend nr 37, tampoon nr 2) DNA analüüsiks võetud proovist (sisaldas läbiviidud eeltesti alusel verd) ei Õnnestunud määratleda DNA täisprofiili, st kõigi analüüsitud DNA lookuste korral ei Õnnestunud DNA alleele määratleda. Sellest proovist määratletud osaline DNA profiil on tulemusi andnud 9 DNA lookuse osas kokkulangev G.B võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga (kokku analüüsiti 11 DNA lookust), kuid ei ole kokkulangev Heigo Jaanson'i, RK´i, VS'i ega L-MS'i võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega. G.B džempri paremalt varrukalt alt (pakend nr 44) ja Heigo Jaanson'i kampsunilt eestpoolt alt soonikult (pakend nr 46) DNA analüüsiks võetud proovid (sisaldasid läbiviidud eeltestide alusel verd) on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa välistada Heigo Jaansonilt ja G.B-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides, kuna kõigis analüüsitud DNA lookustes olid esindatud ka kõik Heigo Jaansonil ja G.B esinevad DNA alleelid. Saadud tulemuste alusel ei sisaldu nendes segaproovides RK´ilt ja/või VS´ilt ja/või L-MS´ilt pärinevat bioloogilist materjali. Heigo Jaanson'i jope paremalt varrukalt eestpoolt alt (pakend nr 47) DNA analüüsiks võetud proov (sisaldas läbiviidud eeltesti alusel verd) on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa välistada Heigo Jaansonilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, kuna kõigis analüüsitud DNA lookustes olid esindatud ka kõik Heigo Jaanson'il esinevad DNA alleelid. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada ka G.B-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. RK´ilt ja/või VS´ilt ja/või LMS´ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi. Heigo Jaanson'i jope parempoolse tasku sisevoodrilt (pakend nr 47) DNA analüüsiks võetud proov (sisaldas läbiviidud eeltesti alusel verd) on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa välistada Heigo Jaansonilt ja RK´ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, kuna kõigis analüüsitud DNA lookustes olid esindatud ka kõik Heigo Jaanson'il ja RK´il esinevad DNA alleelid. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi G.B-lt ja/või VS'ilt ja/või L-MS'ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis. Heigo Jaanson'i jope vasakpoolse tasku sisevoodrilt (pakend nr 47) DNA analüüsiks võetud proov (sisaldas läbiviidud eeltesti alusel verd) on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Heigo Jaanson'ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi G.B-lt ja/või RK´ilt ja/või VS'ilt ja/või L-MS'ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/ mittesisaldumise kohta selles segaproovis. - Eksperdi arvamus sõrmejälgede ekspertiisiaktis (I kd. tl. 95-98, arvamus tl. 97, 98, arvamuse osas tl. 98 p.2) sündmuskoha vaatlusel 12.05.2005.a. harju maakonnas Saku vallas, Jälgimäe külas XXXtalus 11 tõmmiskilele ja 3 silikoonpasta tõmmisele kopeeritud naha papillaarkurrustiku jäljefragmentidest on identifitseerimiskõlblikud: 1 tõmmiskilele suure toa (tuba nr 4) laual olnud klaasilt kopeeritud 3 sõrmejälje fragmenti; 2 tõmmiskilele suure toa (tuba nr 4) laual olnud piimakruusilt kopeeritud 1 sõrmejälje fragment; 3 tõmmiskilele suure toa (tuba nr 4) laual olnud piimakruusilt kopeeritud 1 sõrmejälje fragment; 5 tõmmiskilele köögilaual (tuba nr 3) olnud teetaldrikult kopeeritud 1 sõrmejälje fragment; 6 tõmmiskilele magamistoas (tuba nr 2) Taurus pudelilt kopeeritud 1 sõrmejälje fragment; 7 tõmmiskilele magamistoas (tuba nr 2) Taurus pudelilt kopeeritud 1 sõrmejälje fragment; 8 tõmmiskilele taldrikult (tuba nr 1) kopeeritud 1 sõrmejälje fragment; 9 tõmmiskilele taldrikult (tuba nr 1) kopeeritud 1 sõrmejälje fragment; 10 tõmmiskilele taldrikult (tuba nr 1) kopeeritud 1 sõrmejälje fragment; 11 tõmmiskilele suure toa (tuba nr 4) sektsioonikapi keskmise ukse klaasilt kopeeritud 1 sõrmejälje fragment; 3 silikoonpasta tõmmisele suurest toas (tuba nr 4) Lahe Viin pudelilt kopeeritud 2 sõrmejälje fragmenti. 14 loetletud identifitseerimiskõlbliku sõrmejälje fragmendi võrdlemisel kannatanute VS´i ja RK´i ning kahtlustatavate Heigo Jaanson´i ja G.B sõrmejälgedega, ilmnes, et: 3 tõmmiskilel oleva 1 identifitseerimiskõlbliku sõrmejälje on jätnud RK vasaku käe nimetu sõrmega; 5 tõmmiskilel oleva 1 identifitseerimiskõlbliku sõrmejälje on jätnud RK parema käe keskmise sõrmega; 6 tõmmiskilel oleva 1 identifitseerimiskõlbliku sõrmejälje on jätnud RK parema käe nimetisõrmega; 7 tõmmiskilel oleva 1 identifitseerimiskõlbliku sõrmejälje on jätnud RK parema käe keskmise sõrmega; 1,2,8,9,10 ja 11 tõmmiskilel olevat 8 identifitseerimiskõlbliku sõrmejälje fragmenti ja 3 silikoonpasta tõmmiskilel olevat 2 identifitseerimiskõlbliku sõrmejälje fragmenti ei ole jätnud kannatanu VS ja RK ega kahtlustatavad Heigo Jaanson ja G.B. 2 tõmmiskilel oleva 1 identifitseerimiskõlbliku sõrmejälje fragmendi on jätnud sõrmejälgede keskkartoteegis registreeritud HJvasaku käe keskmise sõrmega. 1,8,9,10ja 11 tõmmiskilel oleva 7 ja 3 silikoonpasta tõmmisel oleva 2 identifitseerimiskõlbliku sõrmejälje fragmendiga samaseid jälgi sõrmejälgede keskkartoteegis ei avastatud. - Jälitusprotokoll koos skeemiga (I kd tl. 114-117), millest nähtub, et 12.05.2005.a. viidi läbi jälitustegevus telekommunikatsioonivõrgu kaudu edastavate sõnumite fakti, kestuse, edastamise viisi ning edastaja või vastuvõtja isikuandmete ja asukoha kohta andmete kogumine telekommunikatsioonivõrgu operaatorilt ja telekommunikatsiooniteenuse osutajalt EMT AS mobiiltelefonide IMEI koodid XXX ja XXX kasutatud abonentnumbrite suhtes. Telefoni nr XXX on kõnekaart, omanik tuvastamata; XXX AU, XXX KS, XXX TA, XXX LMS, XXX HJ, XXX RK, XXX VS, XXX Heigo Jaanson ning XXX AS. - Asitõendite vaatlusprotokoll (I kd. tl. 118-119), vaadeldavaks objektiks telefonikõne. 12.05.2005.a. kell 01.40 numbrile 110 saabus kõne mobiiltelefonilt numbrilt 53909320, helistajaks on eesti keelt kõnelev noor meesterahvas. A – politsei ning B meesterahvas. A politsei kuuleb, tere. B – Tervist, Ega te ei oska öelda Saue Politseijaoskonna, kuradi, seda, registratuuri numbrit. A – Mis seal toimub? B – ei ma tahan teada, kas mu isa viidi plate peale või ei viidud. A – Aha! Jah number on
9. B – oodake kohe nii. A 612 B –
10. A – 612
11. B –
12. A –
13. B –
14. A – Aha öelge palun kust kohast ta pidi viidama? B – mõtlesin äkki ta Sauel oli. Äkki ta viidi Sauelt ebakaine olekus kaineks magama. A Uhu, Uhu. B – et ma tahan teada, kas ma saan, kuradi, ukse lukku panema. Tal võti pole, äkki võib olla öösel tuleb mingi aeg. A – selge, arusaadav. - Asitõendite vaatlusprotokoll (I kd tl. 120-122), vaadeldavad objektid: nuga, kirves, Vasara tüübi võti, suitsupaki kile, RKkuuluvad kampsun, spordijalatsid, hall pluus, kollane džemper, must T-särk, teksapüksid, käekellad, VSkuuluvad kampsun, päevasärk, teksapüksid, käekellad, Heigo Jaansoni kuuluvad jope, püksid, mobiiltelefonid №kia 3210 ja №kia 3330, tulemasin, saateleht 251, leping
15. Heigo Jaanson'i riideesemed: Tume-pruuni värvi pööratud nahast beeži voodriga jope, eest tõmblukuga, seespool voodril silt "GattoProd., Leatherjackets, Ready 4 Duty". Suurus XL. Seespool on kaks põuetaskut, väljaspool on kaks küljetaskut. Jope on korras, rikkumata.Hakki värvi suurusega 30/76 püksid, eestpoolt tõmblukuga, 2 küljetaskut, taga on nööbiga suletav tasku. Värvli osal seespool silt "4 you". Püksid altpoolt määrdunud heledat värvi kuivanud mullaga. Vasaku põlve piirkonnas on verekahtlased määrdumused. Pruuni värvi kingad, suurus 45/
16. "Deerhant". Lüminooliga töötlemisel avastati verekahtlased määrdumised parema jalatsitalla kontsal esimesel poolel. G.B riideesemed: Poolsaapad, mustad, ilma paelteta, väga kulunud. "Countri", suurus 44, tallad ümberõmmeldud. Lüminooliga töötlemisel avastatud verekahtlased määrdumised vasakul jalatsil vasakul talla küljeõmblusel ja vasakul jalatsil nina pealt osas, paremal jalatsil "keele" Õmbluskohalt üles ja keele õmblusel ning paremal nööriaukude real alt teise neediaugu ümbert. RKi riideesemed: Sinist värvi pealt nööritavad spordijalatsid " Lejon", suurusega 42, kulunud. Sinist värvi eest metallnööpidega teksad "Replay", mille taskud mõlemalt poolt lahtilõigatud. Pükste tagumine osa nimme piirkonnast läbi imbunud verekahtlase ainega, pükste värvliosal paremal pool siledate servade ja teravate nurkadega ülevalt paremalt alla vasakule põikisuunaline läbistav riidevigastus pikkusega 1,5 cm. Punane masinkoes villane kampsun, mis kaetud heinaga. Paremal pool seljaosal õlaõmblusest 27 cm madalamal, alumisest servast 26 cm kõrgemal, keskjoonest 4 cm välimisemal, kokku 21x33 cm alal 14 mõnevõrra ülevalt paremalt alla vasakule pikisuunalist siledate servadega vigastust, mis kohati ka omavahel liituvad ning on pikkusega 2-6 cm, paremal pool kaeluse piirkonnas ning selja piirkonnas kampsun ka verekahtlase ainega läbi imbunud. Hall puuvillane kolmnurkse kaelusega pikkade käistega pluus, mis paremalt poolt kaeluse piirkonnast ning selja piirkonnast verekahtlase ainega läbi imbunud, pluusi seljaosal paremal pool alaosas 20x16,5 cm suurusel alal kokku 18 siledate servadega ja teravate nurkadega roidevigastust pikkusega 0,7-3 cm, valdav osa vigastusi pikkusega 1,5 cm. Kollane kõrge kaelusega pikkade käistega džemper, mille kaelus paremalt poolt ning seljaosa verekahtlase ainega läbi imbunud. Džempri seljaosal paremal pool alaosas hulgalised valdavalt ülevalt paremalt alla vasakule pikisuunalised riidevigastused kokku 22x22 cm alal, kokku 20 vigastust, mille pikkus 1,7-3 cm, vigastuste ümbruses särk verekahtlase ainega läbi imbunud, kortsunud ja kuivanud. Must puuvillane lühikeste käistega T-särk, mille rinnaosal, seljal ning paremal käisel kollased pealetrükitud kirjad, pluusi seljaosal paremal pool alumisest servast 20 cm kõrgemal ning õlaõmblusest 26 cm madalamal kokku 22x20 cm alal kokku 18 siledate servade ja teravate nurkadega vigastust, ka T-särk vigastuste piirkonnast kortsus. VSa riideesemed: Tumesinine eest nööbitav masinkoes villane kampsun, kampsuni vasakpoolsel esihõlmal alumisest servast 14 cm kõrgemal ja nööbiliistu servast 4 cm vasakul pool verekahtlase ainega läbiimbunud ala mõõtmetega 14x12 cm, mille välimise osas ning sellest vasakul pool kokku 9x26 cm läbimõõdus alal kokku 8 siledate servadega riidevigastust, millest esimene grupp koosneb viiest vigastusest, mis ülevalt vasakult alla paremale põikisuunalised pikkustega 1,5-2,3 cm, tagumine grupp koosneb kolmest vigastusest, millest kaks eesmist ülevalt paremalt alla vasakule põikisuunalised pikkustega 1,5 cm ning küljeõmblusest 1 cm tagapool paiknev vigastus ülevalt paremalt alla vasakule ristisuunaline pikkusega 2,5 cm. Kampsuni esiosal määrdumised pruunika ja valkjashalli ainega. Kaelus paremalt poolt, parema õla piirkond ja parem käsi laiguti verekahtlase ainega määrdunud, samuti vasaku käise mansetil verekahtlane määrdumus, mansetil veel kaks ebatasaste servadega auku. Kampsuni seljaosal külgeõmmeldud põõn, sellest allpool vasakul pool alaosas ka verekahtlase ainega määrdumus. Tumesinine puuvillane meeste päevasärk, mille parem esihõlm verekahtlase ainega läbi imbunud, sellel ka hulgalised siledate servade ja teravate nurkadega riidevigastused kokku 19x23 cm alal, vigastuste grupp paikneb alumisest servast 7 cm kõrgemal, ülemine-keskmine grupp koosneb ülevalt vasakult all paremale põikisuunalistest vigastustest pikkusega 1,6x3 cm, mida kokku 9; küljeõmbluse lähedal alumisest servast 19 cm kõrgemal ülevalt paremalt alla vasakule põikisuunaline 2 cm pikkune riidevigastus, mis küljeõmblusest 4,5 cm eespool ning alumisest servast 14 cm kõrgemal küljeõmbluseni ulatuv nürinurka meenutav vigastus, mille pikisuunaline osa pikkus 2 cm, ristisuunalisel 3,5 cm. Vigastuste piirkonnas särk verekahtlase ainega läbiimbunud, särgi tagumisel osal vasakul pool all kolm paralleelset ülevalt vasakult alla taha põikisuunalist vigastust pikkusega 2 cm, mis paiknevad alumisest servast 9,5 cm kõrgemal ja küljeõmblusest 4 cm tagapool 2,5 cm pikkusel alal ning nendest 4,5 cm madalamal ja külgmisemal veel kaks samasuunalist riide vigastust pikkusega 2 cm ja 1,5 cm, viimase vigastuse välisnurgast suundub 1,5 cm pikkune lisalõige alla, särgi alumine-tagumine osa, kaeluse osa ja krae verekahtlase ainega läbiimbunud. Helesinised teksapüksid "Robbins Jeans Denim" eest tõmbluku ja metallnööpidega, teksaste esitaskud pikisuunaliselt lahti lõigatud. Vasaku püksisääre välisküljel siledate servade ja teravate nurkadega riidevigastus pikkusega 1,5 cm, vigastusest mõnevõrra kaugemal ka kaks väikest verekahtlase ainega läbiimbunud laigukest, pükste sääreosa määrdunud valkjashalli ainega, värvel nimme piirkonnast verekahtlase ainega läbi imbunud. Sündmuskohalt äravõetud puuvarrega kirves üldpikkusega 57 cm, varre pikkus 44 sm, tera pikkusega 14 cm ja laiusega 19 cm. Sündmuskohalt äravõetud ehitusnuga on üldpikkusega 20,4 cm, musta-punast värvi plastmassist käepidemega pikkusega 10,7 cm, noa metalltera pikkus on 9,7 cm, tera laius 1,95 cm, noaselja paksus on 0,18 cm, noateral on roosteplekid. Sündmuskohalt võeti ära Vasara-tüüpi kollast metallist võti koos nööriga. Sündmuskohalt XXXtalu maja verandalt võetud suitsupaki kile. Vaadeldakse televiisorit Telestar, halli värvi plastmassist korpuses koos puldiga. Televiisori taga kaanel on silt "Telestar XXX". Tumesinine "Dirol" spordikott, külgedel on halli värvi tõmblukkudega sulguvad küljetaskud. Eesti Entsüklopeedia 6 raamatut. I köide: A - cent, II köide: Cera - fill, IH köide: film - issõ, IV köide: ist - koni, V köide: konj - lõuna, VI köide: lõuna - nõud. Mobiiltelefon №kia 3210 punast värvi korpuses. IMEI kood - XXX. Sees on aku №kia 3210 ja SEVI kaart "Dill" nr XXX. Mobiiltelefon №kia 3330 tume-sinist värvi korpuses. IMEI kood - XXX. Sees on aku "for №kia 3310". SEVI kaart puudub. Tulemasin Zippo "american eagle", valges metallkorpuses, eespool on linnukujuline graveering. Leping nr 1301, mis on koostatud paberil formaadiga A
17. Alustatakse sõnadega "Leping 1301 Tallinn" ja lõpetatakse Jaansoni allkirjaga, peal on OÜ A pitser. Saateleht nr 251, mis on koostatud paberil formaadiga A
18. Alustatakse sõnadega "Kauba saatja Jaanson Heigo, XXX ik 38609180224" ja lõpetatakse Jaansoni ja R allkirjadega. Vaadeldud objektide suhtes rakendatud meetmed: pakitud ja lisatud kriminaaltoimiku materjalide juurde. - Ettekanne (I kd. tl. 109-111), Põhja PP arestimajast nr 1 ära võetud G.B isiklike asjade hulgast tulemasin American Eagle ja Heigo Jaansoni isiklike asjade hulgast Komisjoni Keldri saateleht nr 251, OÜ A leping 1301 ja mobiiltelefon №kia 3210 IMEI koodiga XXX, mis on lisatud kriminaalasja juurde. - Allkirjad esemete kättesaamiste kohta (I kd. tl. 148-153), L-MS sai politseist tagasi televiisori „Telestar“ puldiga, spordikoti. UK sai kätte maja võtmed 8 võtit koos võtmehoidjaga, Eesti entsüklopeedia 6 raamatut. Heigo Jaanson sai politseilt kätte saapad Deerhunt. Nähtub, kus paigutati isiklike esemete hulka G.B-le kuuluvad jalatsid, kuna jalatsitega teostati kõik vajalikud toimingud. - Üleandmise akt (I kd. tl. 201), millest nähtub, et VR tagastab väikese televiisori Telestar koo puldiga Põhja Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna politseiametnikele 13.05.2005.a. - Üleandmise akt (I kd. tl. 204), anti üle 1 – 6 EE raamatud Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna politseiametnikule 13.05.2005.a. - Väljavõtted mobiiltelefonide turuhindadest (I kd tl. 226-227), millest nähtub, et №kia 3330 hind on 350,- krooni ja №kia 3210 hind 890,- krooni. - Eksperdi arvamus kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktist H. Jaansoni kohta (II kd tl. 21-22), mille kohaselt Heigo Jaanson ei ole nõrgamõistlik, nõdrameelne ega vaimuhaige. Temale süüksarvatavate kuritegude toimepanemise ajal oli ta võimeline aru saama oma tegude keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima, s.t. oli süüdivusseisundis. H.Jaansoni käitumine kuritegude toimepanemise eel, selle ajal ja pärast seda ei viita ka ajutise raske psüühikahäire esinemisele. On võimeline kanda süüdimõistmisel karistust. - ütluste ja olustiku seostamise protokollid (II kd. tl. 10-12, 47-49), Uurimisgrupp asub Jälgimäe külas, XXXtalus. Kahtlustatav Heigi Jaanson selgitab, et 11.05.2005 kella 18-19 ajal tema koos vennaga G.B-ga tuli siia, eesmärgiga viia koju oma isa. Nad vaatasid ümber - isa ei olnud. Tema hakkas rääkima Rga, Jaanus rääkis Vga. Tema rääkis Rga ees köögis, Jaanus oli kõrval elutoas. Peale seda, H. Jaanson näitas need kohad. Tema ajas natuke juttu Rga köögis, jutt oli sellest, et miks nende isa kogu aeg käib nende juurde, miks nad alati lasevad isal tulla nende poole külla. Peale seda ta kutsus R välja õue ning näitas kohta, kus nad olid. Edasi H. Jaanson läks abihoone juurde, peatus puulaudade juures ning selgitas, et tema ja R tol õhtul läksid sinna rääkima. H. Jaanson selgitas, et selle koha peal ta esimest korda torkas R noaga. Nuga tal oli kaasas taskus, selle ta võttis varem kodust ning pani taskusse. H. Jaanson näitas mannekeeni abil, kuidas ta tekitas noahoobid Rle. Ta seletas, et kokku ta tekitas Rle umbes 11 noalööki. Edasi H. Jaanson näitas, kuidas Rkukkus maha. Ta seletas, et Rhakkas korisema, peale mida ta torkas R noaga kaela, ning näitas seda mannekeenil. H. Jaanson seletas, et peale seda ta lohistas R keha abihoone taha, näidates seda, lohistamise ajal R keha oli kõhuli. H. Jaanson seletas, et kui ta lohistas, märkas ta R sõrmel abiellusõrmust. Selgitas, et edasi pööras ta R keha selja peale ning lõikas terve sõrme paremal käel ära. H. Jaanson näitas mannekeenil, kuidas ta seda tegi, selgitas, et peale seda läks ta majja tagasi, kuna kohapeal ei saanud ta võtta sõrmust sõrmest. Tulles majja, H. Jaanson seletas köögis, kuidas ta sai sõrmuse kätte - lõi kondi katki kirvega. Seletas, et ta nägi, et vend Jaanus on toas ja kontrollis kappe. Seejärel ta ise läks köögi taga asuvasse tuppa, selgitades, et seal ta hakkas kappe läbi otsima, peale mida ootas, millal Jaanus tuleb. Toas ta märkas väikest televiisorit Telestar, mille ta võttis kaasa. H. Jaanson näitas kohta, kus televiisor oli. Edasi H. Jaanson seletas, et kui nad vennaga hakkasid minema ära, märkas ta Vt, kes oli suures toas sohva peal kummuli. H. Jaanson näitas mannekeenil kohta, kus V oli ning - mis asendis oli V keha. H. Jaanson seletas, et V äkki hakkas korisema, mis tema meelest ei olnud normaalne. Seletas, et siis lõikas ta noaga Vle kõri läbi, selle juures, H. Jaanson näitas, kuidas ta seda tegi. H. Jaanson seletas, et peale seda, ta võttis kapi pealt mobiiltelefoni №kia 3210 koos laadijaga, koos Jaanusega võtsid nad raamatukapist Enekesed 1-6 köited, mis panid sinise Dirol koti sisse, Dirol koti võttis Jaanus magamistoast. Jaanus võttis ka kuskilt dokumentidega toru. Temaga kaasas olnud noa jättis ta maja ette. Edasi nad läksid koju. Seejärel H. Jaanson seletab, kuhu nad müüsid võetud asjad. Konkreetselt tema võttis televiisori ja telefonid. Rl ja Vl taskud lõikas lahti tema, Rlt ta võttis välgumihkel Zippo ja suitsupaki, millised ta andis Jaanusele, V taskutes ei olnud midagi. Nad tulid sellesse majja eesmärgiga tuua isa koju, kuid edasi tema ja Jaanus tulid kokkuleppele, ei oska öelda millal tappa V ja R ära. Temale tuli mõte varastada midagi majast peale R tapmist. Uurimisgrupp asub Jälgimäe külas, XXXtalus. Ööl vastu 13.05.2005.a. tema koos vennaga lahkusid kodust öösel kella 02:00 ajal ning jõudsid sinna kella 03:30 ajaks. Uks oli lukus. Vend oli varem siin käinud, peale mida pani ukse lukku ning võtme viskas maha. Tema lõi õlaga ukse lahti, nad läksid majja sisse. V oli voodis pikali ning oli juba surnud. Sel öösel oli ta siin esimest korda, enne kui ta võttis enda peale venna süüd. Enne seda ta kohtus vennaga ning vend andis talle mobiiltelefoni №kia
19. Siis ta ütles, et siin on veel jäänud ENEkesed (Eesti Entsüklopeedia), vanad maapaberid, telekas ning pakkus tulla siia ning viima need asjad ära. Siis ta nõustus siia tulema. Vend ütles, et ta tappis V ja R ära. Rongiga kell 17 läks Sauele, kus kohtus sõpradega, jõi õlut. Rongiga kell 19:44 sõitis tagasi XXXle, kohtus sõpradega, jõi viina. Peale seda läks koju, vend oli kodus ja magas. Enne seda kella 00:30 ajal, ta lõhkus XXXs ühe akna, vigastades kätt, kohal käis politsei ka, kes koostas protokolli. Kui ta koju tuli, ärkas vend ning rääkis, et tappis R ära, kuna Rtuli talle kallale, siis ta võttis Rl ümbert kaela kinni ja lõi noa selga. Vend veel rääkis, et peale seda ta läks tuppa, kus oli V, ta küsis V käest, et kas V teab mida ta teeb temaga. V vastas talle, et ei tea. Siis ta ütles, et maha lööb ja andis Vle kirvega vastu pead, 3 korda, nii nagu ütles vend. Vend pakkus talle, et lähme vaatame, telekas on seal. Ta oli nõus ning koos vennaga nad tulid XXXst jalgsi siia. Nad võtsid televiisori, ENE 6 raamatut, toru dokumentidega, panid kõik selle kotti. Kui tema tuli majja, siis kõik asjad olid segamini: diivanid olid püsti, sahtlid olid välja tõmmatud. Tema ka vaatas natuke kapid läbi. Konkreetselt tema võttis televiisori; 6 raamatut ja toru dokumentidega pani talle kotti vend. Mobiiltelefonid vend tõi veel õhtul, kui tuli koju viimase rongiga. Telefoni 3330 vend andis talle, 3210 jättis endale. Sõrmuse vend jättis endale ja ise müüs maha järgmisel hommikul Keilas, kus ta käis üksinda. Lahkusid majast kell 04:05, jalgsi läksid koju. Tema jäi magama, vend läks Keilasse. Edasi nad koos läksid Keilasse ning Tallinnasse, müüma asju. Tema kedagi tapnud ei olnud, varastas ainult asjad. Tema kunagi varem selles majas ei käinud, oli tol öösel esimest korda. Maja juures oli koer, vend ütles, et oli löönud koera, kuid ta täpselt ei tea ega näinud“. Muutsin ütlusi, seoses sellega, et nägin, et vend oli ütluste seostamisel. Sõrmust ta näitas korraks XXX rongijaamas, R abielusõrmus oli see. Kui meenutada, kui õhtul 12.05 vanaema juurest ära tulime, siis küsisin, et kui meid kinni võetakse, et seleta mulle täpsemalt, et siis oskan politseile täpsemalt rääkida. Tahtsin ühe laiba enda peale võtta. Tahtsin, et vend välja saaks. Koti võttis kodunt kaasa, vend oli selle RKi juurest võtnud õhtul. Tema võttis vist entsüklopeediad. Vend võttis ka. Talust lahkusid koos pool neli umbes. Majas olid umbes pool tundi. Kodu jõudsid umbes poole kuu paiku. Entsüklopeediad andsid müüki WW Pasaaži vastas raamatupoodi. Jutuajamine tapmisest oli 12-ndal, kui vanaema juurest Harkust tulime. Algus lubas ühe tapmise enda peale võtta, pärast mõlemad. Kui kinni võeti rääkis enda peale, et vend ei peaks üldse vangi minema, ta on noor. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud kohtuistungil antud süüdistatavate, kannatanute ja tunnistajate seletusi, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on Heigo Jaansoni ja G.B süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises tõendamist leidnud. ning kohtueelsel menetlusel on Heigo Jaansoni käitumine õigesti kvalifitseeritud mõrva ja vargusena ja G.B käitumine õigesti kvalifitseeritud vargusena. Heigo Jaanson kinnitas kohtus, et just tema üksinda tappis nii VSi kui ka RKi, andis kohtus tapmise kohta üksikasjalikke ütlusi, tema ütlused on kooskõlas ka teiste antud asjas kogutud ning kohtuistungil kontrollitud tõenditega, tunnistaja Krohni ütlustega, kes kinnitas, et tapmisele eelneval õhtul oli ta Jälgimäel R ja V juures, nägi ühte noormeest kes tuli sinna ja rääkis Rga (mis ühtib Heigo Jaansoni kohtus antud seletustega, et tapmise õhtul tuli ta R ja V juurde üksinda). Tunnistaja Mefjod nägi tapetud R, kellel oli sviiter üle pea, nagu oleks teda lohistatud (mis ühtib Heigo Jaansoni poolt öelduga, et tema peale tapmist lohistas R surnukeha põõsastesse). Heigo Jaansoni ütlused on kooskõlas ka kohtus uuritud kirjalikke tõenditega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga, VSi ja RKi laipade kohtuarstlike aktidega, DNA ekspertiisiaktidega, sõrmejälgede ekspertiisiaktidega, asitõendite vaatlusprotokollidega, toimiku teiste materjalidega. On tõendatud, et Heigo Jaanson tahtlikult tappis RKi, lüües teda korduvalt noaga selga, tekitades talle eluohtlikke tervisekahjustusi, ning lõpuks ka noaga lõikas tal kõri läbi, lõigates läbi unearteri, nagu ta ise seletas selleks, et Rkiiremini sureks ja ei piinleks kaua Samuti tema tahtliku tapmise eesmärgil lõi VSkirvega mitu korda pähe, mille tagajärjel saabus V.Ssurm aju kolju trauma killunenud koljumurdude, peaaju vigastuse, samuti lõi teda noaga kõhtu ja lõpuks lõikas noaga ka kõri läbi. Ta teadis, et tema tegevus põhjustab kannatanute surma, nagu ta ise seletas ja seda kinnitas kohtus ka tema isa, oli ta lapsepõlves näinud ja ise osa võtnud loomade tapmises, teadis kuhu kohta kaelal tuleb noaga lüüa, et kindla peale saabuks kiire surm. Seega pani ta toime kahe inimese tapmise otsese tahtlusega. Kuna Heigo Jaanson pani toime peaaegu üheaegselt kahe inimese tapmise, kuriteod olid toime pandud ühel ja samal motiivil, on antud juhul tegemist mõrvaga. Varguse panid Heigo Jaanson ja G.B toime koos, sissetungimisega, olles varem toime pannud varguse ( G.B oli varem karistatud KrK § 140 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, Heigo Jaanson oli varem küll kohtulikult karistamata, kuid vahetult peale tapmist tekkis tal mõte ebaseaduslikult omastada RKi sõrmes olnud kuldsõrmust, mida ta ka tegi, raiudes ära R sõrme ja omastades sõrmust, kaks suitsupaki, tulemasina Zippo, spordikoti, kaks mobiiltelefoni, hiljem aga tuli juba koos vennaga samasse kohta ja varastas ENE köited ja televiisori. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kohtueelsel menetlusel on Heigo Jaansoni poolt toimepandu õigesti kvalifitseeritud

§ 114

p 3 ning § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja G.B poolt toimepandu õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi.

G.B-le

§ 202

lg 1 järgi esitatud süüdistusest kohtus prokurör loobus, kuna omastatud vara väärtus selles episoodis on vaid 350 krooni, mis ei ületa 1000,-krooni, alates 15.03.2007.a. on antud tegu dekriminaliseeritud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus Heigo Jaanson´i ja G.B süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Heigo Jaanson oli kuritegude toimepanemise ajal kriminaalkorras kohtulikult karistamata, teda süüdistatakse esimese astme kuriteo toimepanemises, oma süüd ta tunnistab, kahetseb, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, pole tuvastatud tema karistust raskendavaid asjaolusid, ta on 18-aastasena toime pannud raske isikuvastase kuriteo, mõrvanud kaks inimest, karistuseks tuleb talle mõista pikaajalise vangistuse. Nagu nähtub Heigo Jaansonile läbi viidud kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktist ei ole tema nõrgamõistlik, nõdrameelne ega vaimuhaige. Temale süüksarvatavate kuritegude toimepanemise ajal oli ta võimeline aru saama oma tegude keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima, st. oli süüdivusseisundis. Tema käitumine kuritegude toimepanemise eel, selle ajal ja pärast seda tegevuse koordineeritus, haavatute surmamine, vargus pärast tapmisi, sündmustiku täpne meenutamine ei viita ka ajutise raske psüühikahäire esinemisele. G.B on varem kriminaalkorras kolmel korral karistatud, väärteokorras kolmel korral, teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises, oma süüd ta tunnistab, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, pole tuvastatud tema karistust raskendavaid asjaolusid, ta on pannud toime ühe varguse ja viibinud vahi all juba 2,5 aastat, seega leiab kohus, et määrates talle karistuse vangistuse näol ning lugedes eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, võib lugeda karistus tal kantuks. Asitõendid kriminaalasja juures: - telefonikõne salvestus ning H.Jaansoni ja G.B ütluste ja olustiku seostamisel antud ütluste salvestused (köide I, tl. 119; köide II tl. 12,48), tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. - kirves, nuga, Vasara tüüpi võti, suitsupaki kile, RKkuuluvad kampsun, spordijalatsid, hall pluus, kollane džemper, must T-särk, teksapüksid, käekellad, VSkuuluvad kampsun, päevasärk, teksapüksid, käekellad, Heigo Jaansonile kuuluvad jope, püksid, mobiiltelefonid №kia 3210 ja №kia 3330, tulemasin, saateleht 251, leping 1301 (köide I, tl. 120 – 122). TSesitas tsiviilhagi summas 3378,00 krooni, mis on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Süüdistatavatelt kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud. Violetta Kõvask Kohtunik Rein Põld Rahvakohtunik Heinar Loosaar Rahvakohtunik