HARJU P.B KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-06-13498 (06230100873) Otsuse tegemise aeg ja koht 15. aprillil 2008.a. Tallinnas Kohtunik Violetta Kõvask Rahvakohtunikud Rein Põld,

§ 291lg 1 alusel: „Käesoleval ajal elan aadressil XXX.

Laupäeval, st 10.06.2006 meie kolmekesi -mina, V (hüüdnimi B ) ja Deniss (perekonnanime ei tea, elab käesoleval ajal samuti meie majas Aleksei juures esimeses korteris) - istusime minu juures korteris. Me jõime alkoholi - denaturaati. V näol ühtegi verevalumit ei olnud. Päeval kella 15.00-16.00 paiku sõitis kohale M , kes veab kirikust kohale humanitaarabi, seekord tõi küünlaid. V võttis küünlad, vaasi, mille mina talle andsin ning läks neid raudteejaama turule müüma. Kui V lahkus, ütles Deniss talle, et ta ostaks talle 0,5-liitrise pudeli denaturaati 14 krooniga (seda müüakse kaupluses Kajakas). Vt ei olnud kaua aega, võimalik, et tund aega. Kui ta saabus, siis pani kohe lauale pudeli denaturaati, aga mitte suure vaid keskmise 10 kroonise. V näol ei olnud ühetegi traumat. Deniss ütles: "Mida sa õige mõtled, miks suurt ei võtnud?", seejärel hakkas kohe Vt peksma. V istus kušetil paremal pool ust, Denis kušetil vasakul poolt ust. Deniss istudes hakkas rusikatega peksma Vt vastu nägu ja vastu pead. Ta lõi Vt mitmel korral. Voldja ei tunginud talle kallale, niimoodi istuski, tema nägu läks kohe paiste, ninast ja suust hakkas verd jooksma (voodil on siiani verejäljed). V ütles Denissile, et too peksmise lõpetaks, aga Deniss jätkas ikkagi tema peksmist. Seejärel V tõusis ning lahkus korterist. Kui ta lahkus, siis nägin, et teiselt korruselt tuli alla Kostja, kes nägi läbipekstud Vt. Peksmise ajal istus V kušetil, kohale, kus ta istus, kui Deniss teda peksis, jäid verejäljed Voldjal ninast ja suust tilkunud verest. Meie Denissiga jäime korterisse ja jõime tühjaks V poolt toodud pudeli. Pühapäeva hommikul kella 07 paiku läksin V korterist vett tooma, kuna mul oli vesi otsas. P.B nägin, et V lamas korteri põrandal välisukse juures, ta lamas kõhuli, peaga ukse suunas, käed ettesirutatud, V hingas raskelt. Samal ajal magas T madratsil. P.B ei hakanud teda äratama, valasin endale ahju juures seisvast kanistrist vett ning lahkusin. Umbes poole tunni pärast läksin puid tooma. Tänaval kohtasin Tt korterist nr 4 ja küsisin, miks V tema juures maas vedeleb. Ta vastas, et olevat ta juba üles tõstnud ja aidanud voodisse pikali heita. T läks taarat korjama, mina tõin küttepuid ja läksin oma koju Kui ma pühapäeval päevasel ajal istsusin Aleksei ja Denisi juures, siis astus läbi naabrinaine V , kes palus, et L läheks Vt vaatama. L käiski ära, aga selleks ajaks oli V juba külm, seejärel Kostja kutsus politsei. P.B-na ise seal ei käinud, surnuna Vt ei näinud“ Tunnistaja AŠ seletas kohtuistungil, et tunneb P.B 3 – 4 aastat. Kannatanuga elas samas majas. 2006.a. suvel jõid Denissiga, S , B ja V koos, kui Deniss lõi kannatanut paar korda rusikaga näkku. Kannatanu istus, kui Deniss teda lõi. Jõid koos Vga kolm päeva, ta ei olnud grammigi surnu moodi. Kolmandal päeval tuli V ja ütles, et L mine vaata kas V on elus. Ta katsus kätt, käsi oli soe. Peegliga vaatas suud ja ütles, et vist on surnud ning kutsus kiirabi. Deniss lõi Vit, kuna ta viis vaasi ära aga midagi juua ei toonud. Peale peksmist kannatanul oli silma all sinikad, nina paistes, muidu nägi välja normaalne. Tunnistaja KG seletas kohtuistungil, et nii kohtualune kui kannatanu olid tema naabrid. Šutkin tuli tema juurde ning ütles, et kannatanu on vist surnud ning kutsus kiirabi. Läks sinna vaatas, et pulssi ei ole ning, et kannatanu on surnud. Kannatanu oli olnud must ja paistes rohkem ei pööranud tähelepanu millegile vaid katsus pulssi. Nägi kannatanut viimati paar päeva enne surma. Ei tundnud huvi millesse kanntanu suri tal oli ükskõik. Tunnistaja ABütlused

§ 291lg 4 alusel: „Käesoleval ajal elan aadressil XXX.

P.B elan ühes korteris koos Aleksei ja Svetlanaga. Kuni viimase ajani elas meiega koos ka Deniss. Kui Deniss on kaine, siis ta on normaalne noormees, aga kui tarvitab alkoholi, siis muutub agressiivseks – tungib kallale neile, kes on temast nõrgemad, võib hakata mõne sõna pärast tüli norima ja peksma. Viimast korda nägin Vt samal päeval, kui ta käis meie juures korteris pead parandamas. See toimus niimoodi. Meie: mina, Deniss, A , S , V istusime ja tarvitasime alkoholi korteris nr

1. Me jõime denaturaati. Me joome iga päev, seetõttu nädalapäeva nimetada ei oskagi. Mingil ajal tõid V ja Deniss meie juurde V, kes oli olnud oma korteris nr 4.Vl oli pohmelus, ta värises. Vle anti peaparandust, tal hakkas parem, st väheke parem. Mäletan täpselt, et V näol ei olnud ühtegi verevalumit. Mäletan seda hästi, kuna V istus minu vastas. P.B-na istusin diivanil, V istus minu vastas toolil. Seejärel keegi, aga ei mäleta, kes nimelt, viis V Välja juurde korterisse. Mõne aja pärast lahkus meie juurest ka Deniss. P.B-na ei tea, kuhu ta läks, ta ei öelnud. Jätkasime kolmekesi alkoholi tarbimist, mina sellel päeval ruumist ei väljunud. P.B ei mäleta, millal Deniss tagasi pöördus. Hiljem, võiboUa järgmisel hommikul, võib-olla ülejärgmisel, tuli V ja palus tulla Vt vaatama, kuna ta ei liigutanud enam. P.B arvates läks L Vt vaatama. Siis kutsuti kiirabi, seejärel läksin tühje pudeleid otsima ega tea, mis edasi juhtus. Kui koju saabusin, siis istusin mõnda aega oma korteris nr 6, jõin alkoholi ja heitsin magama. Üles äratasid mind juba politseinikud. Hiljem, Välja jutust sain teada, et samal ajal, kui tema korteris viibis V, viibis seal ka Deniss, kes peksis V . Miks Deniss Vt peksis, ta (Välja) ei öelnud“. Tunnistaja S J seletas kohtuistungil, et tunneb Denissi, kui ka kannatanut. Suvel olles kodus koos B , tuli R ning oli mingi kaklus Denissi, V ja R vahel. V ütles, et kakluse põhjuseks on mingi vaas. Läbi seina kuulis, et Deniss, V ja R räägivad kõrgendatud toonil omavahel. Kohus avaldab tl. 133 „P.B olen elanud aadressil Tallinn 3.Liin 6 – 6 umbes 1 aasta. Varem elasin oma elukaaslase A Š , kellega olen koos elanud umbes kolm aastat, aadressil XXX. kui Sepa tänava maja lammutati, siis kolisime elama tühjaltseisnud korterisse majas 3.Liini tänaval. Selle aasta talvel tuli meie juurde elama ka A tuttav P.B. Mõne aja pärast ta läks elama oma venna juurde, aga kuu aja pärast pöördus tagasi meie juurde ning käesoleva ajani elas meie juures. Pärast aastavahetust hakkas meie juures elama ka AB, kelle oli välja visanud V korterist nr
2. Möödunud nädala lõpus võimalik, 08.06.2006.a. mäletan, et meie juurde tuli V korterist nr
3. Me tarvitasime kõik koos alkoholi. Mäletan, et V rääkis mingisugusest vaasist, mille müümise eesmärgiga olevat andnud Vle korterist nr 4, et nüüd ei ole Vt ega raha. Mõne aja pärast läksid nad kõik koos V juurde asja uurima (V, Deniss, AŠ). Meie: mina ja ABjäime koju. Mõne aja pärast kuulsin, et kõrgendatud hääletoonidel rääkisid V „T “ korterist nr 5, P.B ja V „B “ korterist nr
4. Deniss sõimas Vt vaasi ja raha pärast. Helide järgi oli kuulda, et P.B peksab Vt. P.B ei tea, kas seal viibis ka AŠ. Mäletan, et hiljem kogunesid kõik (mina, AB, AŠ, P.B ja V) uuesti meie juurde korterisse. Mäletan, et Deniss ütles Vle, et nüüd peab V talle (Vle) topelt maksma. P.B ei kuulnud, kas V palus Denissi, et too peksaks Vt. Arvatavasti otsustas Deniss ise Vga arveid klaardia, kuna joobnuna muutub Deniss agressiivseks. Mäletan, et järgmisel päeval käis meie juures alkoholi joomas V „Bobik“ korterist nr
5. Tema nägu oli paistes ja sinine. Päev enne seda, kui P.B teda peksis, nägin Vt, siis tal ühtegi verevalumit ei olnud. P.B arust käis V meie juures ka ülejärgmisel päeval alkoholi joomas. P.B arust ta oma tervise seisukorra üle ei kaevelnud. Mäletan, et Deniss ütles: „peab vaatama, kas ta on toibunud“, seejärel läks V järele, tõi ta meile ja pakkus talle alkoholi. Seejärel hakkas V koos meiega pühapäeval 11.06.2006.a. tuli meie juurde V korterist nr ja ütles, et ei suuda kuidagi Vt äratada. AŠläks vaatama, tagasi pöördudes ütles, et V on arvatavasti surnud. Seejärel kutsus keegi kiirabi. Varem ei kutsunud keegi Vle kiirabi sellepärast, et ta ei kaevanud enesetunde üle. Kui ta oleks öelnud, et tal on halb, loomulikult oleks kiirabi kutsunud. P.B-na isiklikult arvasin, et ta saab terveks.“ Nii see oli. V rääkis, et Deniss peksis Vt mingi vaasi pärast. Kannatanul oli nägu sinine, paistes ja sinikaid täis. V surmast sain teada Vlt. Kannatanu elas koos G ja A. Tunnistaja V Grigorjev ütlused

§ 291

lg 1 alusel: „P.B olen koos V Siga elanud korteris aadressil Tallinn XXX umbes kaks aastat. Varem elasin Killustiku 3, kuhu olin ka sissekirjutatud, aga hiljem kolisin V S juurde, kus elan käesoleva ajani. Viimasel ajal elas korteris nr 4 V "B " (perekonnanime ei tea). Ta käis vahel meil külas, aga sõbrad me ei olnud. P.B arust nägin Vt viimast korda 07.06.

1. Ta käis meil külas hommikul. Oli kaine. Peksmise jälgi tema näol ei olnud. P.B lihtsalt vestlesime, seejärel ta lahkus. Võimalik, et sellel päeval käis meie juures ka T korterist nr
2. Pühapäeval 11.06.2006 hommikul (kellaega ei mäleta) otsustasin minna V juurde, kuna ei olnud teda ammu näinud. Ta lamas madratsil, ma katsusin teda, mõistsin, et ta on surnud ning palusin, et V S kedagi kutsuks. Ta kutsus Aleksei korterist nr 6, et ta vaataks, mis Vga juhtus, aga kui Aleksei ütles, et V ei liiguta enam, siis läks Välja teisele korrusel elava Kostja juurde ning palus, et Kostja kutsuks mobiiltelefoni teel kiirabi. P.B-na ei ole kuulnud kus, millal või kes peksis Vt ning pärast seda, kui teda peksti, mina teda ei näinud“. Tunnistaja V S ütlused

§ 291lg 1 alusel: „P.B elan koos VG korteris aadressil Tallinn XXX.

Vahel käis meie juures naaber V "Bobik" korterist nr

1. Ta rääkis on pärit Leedust, et töötas laevadel. V käis meil viimast korda üks päev enne oma surma. VGsiis kodus ei olnud. V palus, et ajaksin tal habet (tavaliselt ajas tal habet V , kuna V ei saanud pardlit kasutada. P.B ütlesin talle, et ta tuleks hiljem, et soojendan talle vett. Seejärel V lahkus, oli näha, et tal oli pohmelus, sest käed värisesid. Mäletan, et tal olid huuled purukslöödud ja verevalumid silmade all. P.B küsisin temalt, et kas nüüd on jalutskäigud jalutatud (peod peetud), aga V vastas, et see on köömes, küll möödub. Seejärel saabus V. Mäletan, et V ütles hiljem, et ei hakkagi habet ajama, kuna tal on huul seestpoolt vigastatud. Kes või millal teda peksis, seda ta ei öelnud. Enne seda nägin Vt nädala algul. Peksmise jälgi tema näol ei märganud. Nägin, kui kolmapäeval (07.06.2006) tema koos Tga korterist nr 4 käis humanitaarabi jagava M juures toiduaineid toomas. Pühapäeval 11.06.06 V G läks V juurde korterisse nr 4, tagasi pöördudes ütles, et V on ilmselt surnud, et peab kutsuma kiirabi. Keegi palus teisel korrusel elavat Kostjat (kuna tal on mobiiltelefon), et ta mobiiltelefoniga kutsuks kiirabi. Kui sõitis kohale kiirabi, ütles arst, et V on surnud“. Ekspert Ann Viitsoo seletas kohtuistungil, et, kui tekitada inimesele koljutrauma, siis sõltub traumast kas inimene kaotab teadvuse või mitte. Kõvakelme aluste verevalumi korral võib esialgu teadvus säilida, kuid hiljem kaduda aja jooksul. Pehmekelme aluste verevalumite ja peaaju põrutuste korral tekib reeglipäraselt kas lühem või pikemaajaline teadvusekadu sõltuvalt trauma raskusest ja isiku individuaalsest iseärasustest. Kui kõvakelme alune verevalum suureneb, omandab juba suured mõõtmed, siis tekib reeglina pöördumatu teadvusekadu, kui see lõpeb surmaga. Sellise traumaga inimene saab ööpäevajooksul põhimõtteliselt liikuda ja suhelda, see ei ole määratav aga välistada ka ei saa. Suhtlemine küll on kahtlane. Eksperdi arvamusi on kaks toimikus, kui kaua sellise traumaga kannatanu elada võis 1 – 5 päeva ja teine 3 – 5 päeva. Arvab, et kannatanu võis elada peale vigastuste saamist mõnda aega, see ajavahemik ei ole kohtumeditsiiniliste meetoditega täpselt määratav, kuid võib olla mõõdetav päevades. Vahemikku 1 – 5 tuleb mõista nii, et kõige suurem surma saabumise tõenäosus pärast vigastuste tekitamist on perioodi keskossa jäävatel päevadel, äärmised päevad on tõenäosed vaid ebatüüpilistel juhtudel, kuid seejuures mitte välistatud. Kinnise peaaju trauma vanuse määramiseks puuduvad kindlad kriteeriumid, kuna kujunevaid muutusi mõjutab rida faktoreid, mistõttu saab trauma vanust hinnata vaid ligikaudselt. Arvestades pea piirkonnas paiknevate vigastuste arvu ja erinevat lokalisatsiooni on alust arvata, et lööke pea piirkonda on olnud vähemalt 5 – 8, lööke pähe võib olla olnud ka rohkem, sest osa neist võisid tabada ka samu anatoomilisi piirkondi, andes laatuvaid vigastusi. Kohtumeditsiiniliste meetoditega ei ole võimalik määrata, millised löögid võisid olla surmaga lõppenud aju – kolju trauma tekkimise põhjuseks, kõiki pea piirkonna vigastusi tuleb käsitleda komplekssena – surm võis saabuda nii kõikide vigastuste tagajärjel kogumis kui ka igast üksikust vigastusest eraldi. Pea piirkonna vigastuste morfoloogilise leiu alusel ei ole võimalik hinnata VKele tekitatud vigastuste järel esinenud teovõime määra. Antud juhul oli ühepoolne aju kõvakelmealune verevalum suurenenud elule kriitilise piirini, millega kaasneb sügav kooma igasuguse kõrgema närvisüsteemi tegevuse ja reflekside puudumisega. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, hinnanud kogutud tõendeid nende kogumis leiab, et P.B süü VKele surma põhjustamises on tõendatud nii tema enda kui ka tunnistajate eeluurimisel ja kohtuistungil antud ütlustega, samuti ka asjas leiduvate ja kohtuistungil kontrollitud kirjalikke tõenditega: - Teade nr 23020600051530 (tl. 1 – 2), - sündmuskoha vaatlusprotokoll, lisa (tl. 5 – 20), vaadeldi XXX, kus nähtub vasaku seina juures keskel oleva madratsi peal meesterahva laip. - surnu kohtuarstlik ekspertiisi akt nr 501 12.06.2006.a. (tl. 28 - 41), milles nähtub, et VKe surma põhjuseks on tömp aju – koljutrauma parempoolse kõvakelmealuse verevalumiga, koldeliste pehmekelmealuste verevalumitega mõlemal otsmikusagaral ja traumaatilise ajusisese verevalumiga paremas otsmikusagaras. Sellised tervisekahjustused on eluohtlikud. Lisaks eelpool nimetatud traumadele oli ninaluude murd ja vasakpoolse ülemise
2. ja 4 . hamba traumaatiline kaotus verevalumid kõõlustanul ja huulte limaskestal, põrutushaavad ülahuule limaskestal, hulgalised nahaalused verevalumid näol, paremal kõrvalestal ja paremal pool kaela ülaosal – need vigastused kujutavad endast surmaga lõppenud aju – koljutrauma jõu rakenduspunkte. Aju – koljutrauma on - - - - - tekitatud jõulistest löökidest näkku ja juustega kaetud peanahale kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega, nende hulgas ka rusikaga või saabastatud jalaga. Tunnistaja V.R ütluste ja olustiku seostamise protokoll, fototabelid (tl. 58 – 68), viibides oma korteris aadressil XXX, osutas V R kohta, kuhu 10.06.2006 kella 14 paiku saabudes istus V hüüdnimega "Bobik", olles maha müünud küünlad ja vaasi, tõi kaasa denaturaati 10 krooniga. V R ütluste kohaselt Deniss korterist nr 6 istus kušetil Vi vastas. Deniss küsis, miks V ostis väikese pudeli ja lõi mitmel korral parema käe rusikaga Vit vastu nägu, selle tagajärjel hakkaks Vil jooksma suust ja ninast verd, mis tilkus kušetile, kus V istus. V R ütluste seostamise käigus lõigati kušeti kattematerjalist välja verejälgedega tükk. Seejärel, V R sõnade kohaselt, lahkus V korterist. Toa põrandal oli palju verd, V R pesi selle maha katsuga (kaltsu viskas minema) Seejärel V R osutas vereplekkidele põrandal. Täiendavalt lõigati kušeti juurest välja ka tükk verejälgedega vaipkattest. Põrandal avastatud hulgaliselt vereplekke, millest võetud proovid (pakitud ja pitseeritud). Seejärel V R näitas, kus ta 11.06.06 hommikul nägi Vit lamamas näoli maas peaga korteri nr 4 välisukse suuna ning näitas ka kohta, kus oli Vi pea. V R ütlused pildistatud fotoaparaadiga CANON 50 EOS. Kahtlustatavana P.B kinnipidamise protokoll (tl. 79 – 81), P.B kahtlustatakse KarS § 113 järgi kuriteo toimepanemises, mis seisnes sellest, et tema 10.06.2006.a. olles alkoholijoobes, pani toime kodanik VKe sünd 1953 a tapmise. Kinnipeetul tervisekahjustusi ei ole. Parema käe kahel sõrmenukil kuivanud veri. P.B ID kaardist koopia (tl. 86), millest nähtub, et P.B sünniaeg on 14.02.1977.a. ja kodakondsus on määratlemata. Isiku kohtuarstlik ekspertiisi akt nr 222 13.06.2006.a. (tl. 98 – 101), P.B tuvastati paranemisjärgus nahamarrastuse vasakus küünarõndras, parema käe IV ja V sõrme põhilüli projektsioonis, parema küünarvarre piirkonnas, värske arm parema reie välispinna alaosas, parema randme deformatsioon (vana luumurd). Antud tervisekahjustused võisid olla tekitatud tömbi vägivalla toimel löökidest kõvade tömpide esemega/esemetega või kukkumisest vastu samalaadseid ümbritsevaid objekte või pindu. asitõendi vaatlusprotokoll (tl. 102 – 103), vaadeldavaks objektiks P.B riided. Kampsun P.B Sports, pikkade varrukatega , tumeda kirju, nuppudega rinna piirkonnas ning paelaga allpool. Kampsuni rinna piirkonnas on lipik "P.B SPORTS". Kamsunil verejälgede olemasolu kindlakstegemiseks kasutati luminooli lahust ja "Tetrabase" indikaatorlahust. Verele iseloomulik reaktsioon ilmus vasaku Õla ja üleval pool rinna piirkonnas (fotol märgistatud nr 1,2 ja 3). Nimetatud kohtadest võeti DNA proovid spetsiaalsete tikkudega, pakendati selleks ettenähtud karpidesse ja pitseeriti isikuvastaste kuritegude talituse pitsatiga. P.B-ta värvi kidgad, õmblustega allpool, paeltega.? vasaku kinga seestpool on kiri
3. Verejälgede olemasolu kindlakstegemiseks kasutati luminooli lahust ja "Tetrabase" indikaatorlahust. Rohelist värvi püksid musta värvi rihmaga., metalllukuga eespool, pükstel on kiri 4 you casual wear. Verejälgede olemasolu kindlakstegemiseks kasutati luminooli lahust ja "Tetrabase" indikaatorlahust. T-särk, ilma varrukata, tume-sinist värvi, õlgadel on valged osad, rinna peal eespool on halli ja punase värvi joonised ja kiri gevence sport we. Verejälgede olemasolu kindlakstegemiseks kasutati luminooli lahust ja "Tetrabase" indikaatorlahust. tehnilise uuringu protokoll, fototabelid (tl. 104, 106 – 108); täiendekspertiisimäärus (tl. 111 – 112), millest nähtub, et ekspertiisi käsutusse on korterist võetud verekahtlase määrdumisega tükk vaibast. Ning eksperdilt küsitakse kas esitatud proovil olev bioloogiline materjal pärineb VK´elt. DNA ekspertiisiakt nr GE-1389-06/3443 07.07.2006.a. (tl. 113 - 116), Tampoonilt nr 1 (karp nr 1), tampoonilt nr 2 (karp nr 1), põrandalt (märgistus nr 2; karp nr 2, tampoon nr 1), põrandalt (märgistus nr 2; karp nr 2, tampoon nr 2), põrandalt (märgistus nr 3; karp nr - - 3, tampoon nr 1), põrandalt (märgistus nr 3; karp nr 3, tampoon nr 2), ukselävelt (märgistus nr 1; karp nr 4, tampoon nr 1), ukselävelt (märgistus nr 1; karp nr 4, tampoon nr 2) DNA analüüsiks võetud proovidest (sisaldasid läbiviidud eeltestide alusel verd) määratletud DNA profiilid on omavahel kokkulangevad ja osutavad potentsiaalselt samalt naiselt pärinevale bioloogilisele materjalile, kuid ei ole kokkulangevad VK'e ega P.B võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega ega ühegi DNA andmekogus eelnevalt talletatud DNA profiiliga. Kampsunilt (markeering nr 1; karp nr 5, tampoon nr 1), kampsunilt (markeering nr 1; karp nr 5, tampoon nr 2), kampsunilt (markeering nr 2; karp nr 6, tampoon nr 1), kampsunilt (markeering nr 3; karp nr 7, tampoon nr 1) ja kampsunilt (markeering nr 3; karp nr 7, tampoon nr 2) DNA analüüsiks võetud proovid (sisaldasid läbiviidud eeltestide alusel verd) ning vaibatükilt (korter nr 6; pakend nr 3) DNA analüüsiks võetud esimene ja teine proov (sisaldasid läbiviidud eeltestide alusel verd) on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi VK'eit ja/või P.B-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mitte sisaldumise kohta nendes segaproovides. Kampsunilt (markeering nr 2; karp nr 6, tampoon nr 2) DNA analüüsiks võetud proovist (sisaldas läbiviidud eeltesti alusel verd) ei õnnestunud inimese DNA alleele määratleda. Tegemist võib olla inimpäritolu DNA sisaldumisega selles proovis allpool tuvastuspiiri. Riidetükilt (pakend nr 1) DNA analüüsiks võetud esimesest, teisest ja kolmandast proovist (sisaldasid läbiviidud eeltestide alusel verd) ning vaibatükilt (korter nr 5; pakend nr 2) DNA analüüsiks võetud esimesest ja teisest proovist (sisaldasid läbiviidud eeltestide alusel verd) määratletud DNA profiilid on kokkulangevad VK'e võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, kuid ei ole kokkulangevad P.B võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. VK'e võrdlusproovist määratletud DNA profiili esinemissagedus on 4,9 x 10"
4. Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 2,0 x 1015 inimese kohta. kahtlustatava P.B ütluste ja olustiku seostamise protokoll (tl. 151 – 154), P.B sõnade kohaselt on võimalik, et 08.06.2006.a. pani VK´i istuma, seejärel hakkas uurima, mida VK tegi vaasiga, mille V R talle müügiks andis, samuti näitas ka seda kohta, kus tema ise istus. P.B näitas, kuidas tema lõi seljatoega toolil istuvale VK´ile rusikahoope vastu nägu. Seejärel P.B näitas, kus kohast võttis vana voodilina, mille küljest rebis kaks tükki ning andis üle VK´ile, et too pühiks ära ninast voolava vere, samuti näitas kohta põrandal, kuhu viskas verised voodilinatükid. Tool, millel istus VK ajal, kui teda löödi, paigutati P.B poolt osutatud kohta, kus P.B sõnade kohaselt seisis see tool sellel ajal, kui VK sellele istus ning P.B lõi teda rusikatega näkku. surnu kohtuarstlik täiendekspertiisi akt nr 24 (501/12.06.2006.a.) (tl. 157 - 158), mille tulemusel ei saa välistada, et VKe laibal sedastatud vigastused võisid olla tekitatud ajavahemikul 1 – 5 ööpäeva enne surma saabumist. Rahvastikuregistri väljavõtte (k II, tl. 49 – 52), V Si rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et isik on surnud 03.10.2006.a.; V R´l, V Grigorjev´il puuduvad elukohad. Põhja PP Põhja PO teade (k II, tl. 56), millest nähtub, et kohtukutse on edastatud Antonina Žukova´le ja V Grigorjev´ile. V R on surnud ja ABei ela aadressil 3.Liin
5. Tema tegelik elukoht on politseile teadmata. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud kohtuistungil antud seletusi, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on täielikult tõendatud, et P.B 09.06.2006.a. tahtlikult tekitas kannatanule eluohtlikke tervisekahjustusi, millised olid põhjustanud ohu tema elule ning nende kahjustuste tagajärjel saabus kannatanu surm. Kusjuures P.B korduvalt kinnitas, et tema lüües korduvalt kannatanut tema surma saabumist ei soovinud, seda kinnitavad ka P.B ja tunnistajate ütlused P.B käitumise kohta nii sündmuspäeval kui ka sellele järgnevatel päevadel, koos kannatanuga nad tarvitasid alkoholi sündmuspäeval 09.06.2006.a., järgmisel päeval sõbralikult suhtlesid ja jõid. Kolmandal päeval tulid jällegi kannatanut joomingule kutsuma ja siis alles avastasid, et ta on surnud ja kutsusid kiirabi. Pole tuvastatud, et keegi teine peale P.B oleks kannatanut peksnud. Kohtuarstliku eksperdi arvamuse kohaselt oli kannatanu surma põhjuseks tömp ajukoljutrauma ja surmaga lõppenud aju-koljutrauma on tekitatud jõulistest löökidest näkku ja juustega kaetud peanahale kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega. Surm võis saabuda nii kõikide vigastuste tagajärjel kogumis kui ka igast üksikust vigastusest eraldi. Verevalumid ülajäsemetel võisid olla saadud peksmise käigus pähe suunatud löökide pareerimisel. Vigastused võisid olla tekitatud paar päeva enne surma saabumist. Samuti ekspert kohtuistungil kategooriliselt kinnitas, et kannatanu surma põhjuseks olevad vigastused ei ole tüüpilised kukkumisele ning nende mehhaanika vastab süüdistuses kirjeldatud asjaoludele. Eeltoodu alusel tuleb P.B tegevust kvalifitseerida KarS § 117 lg 1 ja § 118 p 1 järgi ideaalkonkurentsina, P.B lüües korduvalt kannatanut rusikatega pea piirkonda, võis ja pidi P.B ette nägema, et võivad saabuda igasugused ka rasked tagajärjed (eluohtlikud kehavigastused), seega subjektiivsest küljest tegutses ta kaudse tahtlusega. Kannatanu surm saabus ettevaatamatuse tõttu. Karistuse mõistmisel arvestab kohus P.B süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. P.B on varem kriminaalkorras kolmel korral kohtulikult karistatud, teda süüdistatakse esimese astme kuriteo toimepanemises vaevalt nelja kuu möödudes peale vanglast vabanemist, oma süüd ta tunnistab, kahetseb, mis on tema karistust kergendav asjaolu. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. P.B ei oma kindlat elukohta, on viibinud vahi all alates 12.06.2006.a., kohus leiab, et arvestades kuriteo raskust tuleb karistuseks talle mõista reaalse vangistuse. Asitõenditeks kriminaalasja materjalide juures on musta värvi kingad, kirju fliis, pruuni värvi püksid, varrukateta pluus musta värvi, vaiba tükid, mis asuvad Põhja PP asitõendite hoiuruumis, peale kohtuotsuse jõustumist tuleb need esemed hävitada. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud. Tsiviilhagi pole esitatud. Violetta Kõvask Kohtunik Rein Põld Rahvakohtunik Heinar Loosaar Rahvakohtunik