Obsah (6)

§ 120§ 121§ 169§ 64§ 74§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7.oktoobril 2008. a, Tartu Kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-8801 07260102732 Kohtukoosseis koh

§ 120

, § 121, § 169 j kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Kristi Keldo Süüdistatav S.I(elukoht : XXXXX XXX-XX; ik: XXX kriminaalkorras varem karistamata; väärtegude eest karistamata; tõkend :elukohast lahkumise keeld) Adv Aivar Hint (OÜ Tartu 1.Advokaadibüroo ) Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 246-250, § 311 , § 312, § 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada S.I

§ 120järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada S.I

§ 121järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

ärgi Süüdi tunnistada S.I

§ 169

järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista S.I-le liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 74

alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas

§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt

§ 75

lg 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg.1 alusel mõista välja S.I-lt menetluskuluna kaitsjatasu 1138(üks tuhat ükssada kolmkümmend kaheksa ) krooni ja 70 senti riigieelarvesse. KrMS § 179 lg.1 p. 2 alusel välja mõista S.I-lt sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis ) krooni riigieelarvesse. Menetluskulud ja sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber

1. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool (prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning kannatanu ja tsiviilkostja) esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
2. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. 2 Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon S.I süüdistatakse selles, et tema: - 2005.a. alguses Tartus X 116-1 korteris, olles ise alkoholijoobes, isiklikul pinnal tekkinud tüli käigus, võttis mõlema käega kinni oma elukaaslase K.K. õlavartest ning pigistas ja raputas kannatanut kõvasti. Oma tegevusega põhjustas S.I kannatanule K.K. tugevat füüsilist valu ning tekitas kannatanu käsivartele ja randmetele verevalumeid; - 2005.a. kevadel Tartus X 116-1 korteris, olles ise alkoholijoobes, isiklikul pinnal tekkinud tüli käigus, tiris kannatanut K.K. kätest ning pigistas õlavartest ja kätest. Oma tegevusega põhjustas S.I kannatanule K.K. tugevat füüsilist valu ning tekitas kannatanu mõlematele kätele verevalumid; - 2005.a. oktoobris Tartus X 116-1 korteris, isiklikul pinnal tekkinud tüli käigus, võttis kannatanul K.K. õlavartest kinni, raputas ja pigistas kannatanut tugevasti ning lõi kannatanut ühel korral lahtise käega vastu vasakut silma. Oma tegevusega põhjustas S.I kannatanule K.K. tugevat füüsilist valu ning tekitas kannatanu mõlematele kätele verevalumid, vasaku silma ning silmaümbruse paistetuse; - 2006.a. suvel olles alkoholijoobes ning kaassõitja autos, milline sõitis Tartus Kibuvitsa tänavalt Annelinna suunas, isiklikul pinnal tekkinud tüli käigus, lõi autoroolis olevat K.K. ühel korral käeseljaga nina piirkonda. Löömise tagajärjel hakkas kannatanul ninast verd jooksma. Oma tegevusega põhjustas S.I kannatanule K.K. tugevat füüsilist valu ning tekitas kannatanule nina piirkonda paistetuse; - 2007.a. alguses Tartus X 20-38 korteris, olles ise alkoholijoobes, isiklikul pinnal tekkinud tüli käigus, haaras kannatanul K.K. juustest kinni, tiris ja raputas kannatanut tugevasti. Seejärel haaras ta kinni kannatanu käsivartest, pigistas ja raputas kannatanut tugevasti ning lõi ühel korral käega tugevasti viimasele kukla piirkonda. Oma tegevusega põhjustas S.I kannatanule K.K. tugevat füüsilist valu ning põhjustas kannatanule peanaha valulikkuse, mõlematele kätele verevalumid ning muhu ja valulikkuse kukla piirkonnas; - 11.07.2007.a. kella 24.00 ajal Tartu maakonnas Tartu vallas X külas X krundil poolele olevas elumajas, olles ise alkoholijoobes, isiklikul pinnal tekkinud tüli käigus, haaras kinni oma elukaaslase K.K. 8-aastase tütre A.K. juustest ning lohistas kannatanut maja peaukseni. Seal lükkas ta kannatanu majast välja vastu põranda prusse. Oma tegevusega põhjustas S.I kannatanule A.K. tugevat füüsilist valu; - ööl vastu 11.08.2007.a. Tartu maakonnas Tartu vallas X külas X krundil asuvas majas, olles ise alkoholijoobes, isiklikul pinnal tekkinud tüli käigus, peksis oma elukaaslast K.K. käte ja jalgadega keha piirkonda, tiris kannatanu juustest ning kägistas kannatanu. Oma tegevusega põhjustas S.I kannatanule K.K. tugevat füüsilist valu ja põhjustas kannatanule kaelale marrastused ning verevalumid; - 30.09.2007.a. kella 01.30 paiku Tartu maakonnas Tartu vallas X külas X krundil asuvas majas, olles ise alkoholijoobes, isiklikul pinnal tekkinud tüli käigus, haaras kinni oma elukaaslase K.K. juustest ja tõukas kannatanut edasi-tagasi nii, et kannatanu lõi oma pead ära vastu WC-potti ja kraanikaussi. Seejärel tõmbas S.I kannatanu juukseidpidi WC-st välja, tõmbamise tagajärjel kukkus kannatanu põrandale pikali. Peale seda läks S.I kannatanule peale ja hakkas viimast kägistama. Kui K.K. põrandalt püsti sai ning majast põgeneda üritas, haaras 3 S.I uuesti kinni kannatanu juustest ning lohistas kannatanu elumajas olevasse katlamajja. Katlamajas lükkas S.I kannatanu pikali ja kägistas teda. Seejärel lohistas S.I kannatanut juukseidpidi veel umbes pool meetrit edasi, kükitas kannatanu selja taha ning hoidis kannatanul tugevasti ühe käega ümber kaela kinni. Oma tegevusega põhjustas S.I kannatanule K.K. tugevat füüsilist valu ja põhjustas kannatanule kaelale verevalumeid ja kriimustusi, küünarnukkidele marrastusi ja kehale verevalumeid. Juustest tirimisega tuli kannatanul peast ära palju juukseid ja peanahk oli hell. Sellega pani S.I toime

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, löömise, peksmise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. Veel süüdistatakse S.I selles, et tema 30.09.2007.a. kella 01.30 paiku Tartu maakonnas Tartu vallas X külas X krundil asuva elumaja katlamajas ajal, mil ta kägistas ühe käega kannatanut, ähvardas oma elukaaslast K.K. põlema panna. Kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna S.I pani küünlasüütajaga põlema papitüki. Kannatanul õnnestus papitükk kustutada. Seejärel lohistas S.I K.K umbes pool meetrit edasi ja ähvardas taas kannatanut põlema panna. Kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist kuna S.I oli tema selja taga, hoidis ühe käega tugevasti kinni kannatanu kaelast ning teise käega üritas avada õlipudeli korki, et kannatanut õliga üle valada. Sellega pani S.I toime

§ 120

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmisega ähvardamise, kusjuures kannatanul on alust karta ähvarduse täideviimist. Veel süüdistatakse S.I selles, et tema lapsevanemana on ajavahemikul aprill 2001.a. -juuli 2002.a; jaanuar 2003.a. - mai 2004.a, septembris 2004.a; ajavahemikul november 2004.a.-detsember 2004.a, märts 2005.a; september 2005.a; ajavahemikul jaanuar 2006.a. - veebruar 2006.a. kuritahtlikult kõrvale hoidunud Tartu Maakohtu 17.09.2001.a. otsusega nr 2-663/2001 välja mõistetud ja Tartu Ringkonnakohtu 03.04.2008.a. otsusega nr 22-59/2002 muudetud I.P. kasuks väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest oma alaealise lapse C.M. ülalpidamiseks 1200 krooni kuus. Elatusraha võlgnevus seisuga 31.03.2008.a. on 53300 krooni. Sellega pani S.I toime

§ 169

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise eest oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. A Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendeid ei ole. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja adv. Aivar Hindi poolt osutatud õigusabi eest kohtueelses menetluses summas 991,20 krooni. Kokkuleppemenetluses kokku lepitud karistuse liik ja määr

§ 120

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale S.I-le karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale S.I-le karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 169

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale S.I-le karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. 4

§ 64

lg 1 alusel mõista S.I-le liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 74

alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas

§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt

§ 75

lg 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 6) elama kohtu määratud alalises elukohas; 7) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 8) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 9) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 10) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus Tartu Maakohtu 7.oktoobril 2008 kell 9.00 alanud istungil tunnistas süüdistatav S.I end süüdi temale esitatud süüdistuses ning jäi Lõuna Ringkonnaprokuratuuris sõlmitud kokkuleppe juurde. Ka prokurör Kristi Keldo ja kaitsja Aivar Hint jäid prokuratuuris sõlmitud kokkuleppe juurde ning põhjendasid valitud karistuse otstarbekust. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süütunnistus ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava S.I vaba tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Seega tuleb süüdistatav S.I süüdi tunnistada ja mõista talle karistus vastavalt tema poolt Lõuna Ringkonnaprokuratuuris sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Vastavalt KrMS § 180 lg 1, 3 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetutelt sisse menetluskulud riigituludesse, mille hulka käesoleval juhul kuuluvad KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 197 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo eest süüdimõistmisel 1,5 palga alammäära , s.o 6525 krooni. Välja mõista süüdistatavalt ka KrMS § 180 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses 991.20 krooni (riigi õigusabi), samuti kohtumenetluses saadud õigusabi eest 147.50 krooni - kokku 1138 krooni ja 70 senti . Peet Teidearu Kohtunik 5