, § 329 järgi lühimenetluses Prokurör Marelle Ulla Süüdistatav U.I - elukoht *, telefon *, isikukood xxx, *, *haridus, emakeel * keel, töökoht *, karistatus:
lg 2 p 1, 2 ja § 136 lg 1 alusel vangistusega 2 aastat 6 kuud, millele § 65 lg 2 alusel liidetud 25.10.2000 Pärnu MK otsusega mõistetud ärakandmata karistus, liitkaristuseks vangistus 4 aastat 3 kuud, mille kandmiselt 09.02.2006 Harju MK määrusega vabastatud ennetähtaega 1 aasta 4 kuud 28 päeva tingimisi 2 aastase katseajaga, 5. 20.05.2008 Põhja PP poolt Liiklusseaduse § 741 lg 1 ja § 74 19 lg 1 alusel rahatrahviga 13500 krooni, trahv tasutud; 6. 11.09.2008 Lääne Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt
järgi vangistus 2 kuud 29 päeva tingimisi 1 aasta 8 kuulise katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. 1 Ärakiri 1-08-12751 Kaitsjad Vandeadvokaat Toomas Bekker RESOLUTSIOON 1. Õigeks mõista U.I
2. Süüdi mõista U.I
MS § 238 lg 2 alusel vähendada U.I-le mõistetud karistust 1/3 s.o 2 (kahe) kuu vangistuse võrra ning karistuseks lugeda vangistus 4 (neli) kuud. 4.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.09-22.09.2008, s.o. 3 (kolm) päeva ja ärakandmata karistuseks lugeda vangistus 3 (kolm) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva. 5.
lg 2, § 65 lg 2 alusel , suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud ärakandmata 3 kuu 27 päevast vangistust Pärnu Maakohtu 11.09.2008 kohtuotsusega nr 1-08-10165 mõistetud ärakandmata vangistuse 2 kuud 29 päeva võrra, mõista U.I-le liitkaristuseks vangistus 6 (kuus ) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva. 6. Vangistuse kandmise aja alguseks lugeda U.I poolt vangistuse kandmisele asumise aeg peale kohtuotsuse jõusutmist. 7.
lg 1 alusel võtta U.I-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest.
lg 1 alusel määrata, et lisakaristus laieneb põhikaristuse – vangistuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud ajale.
karistatud vangistusega 3 kuud tingimisi 1 aasta 8 kuulise katseajaga ja lisakaristusena võetud ära mootorsõiduki juhtimiseõigus 5 kuuks, juhtis 20.septembril 2008.a kella 22.10 ajal Lääne maakonnas Taebla vallas Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee 52.kilomeetril, liikudes Ääsmäe suunas, juhtimisõigust omamata M K nimele registreeritud ja tema kasutuses olevat mootorsõidukit sõiduautot Mercedes–Benz registreerimismärgiga 071 AXF joobeseisundis s.o. isikuna, kes on tarvitanud alkoholi, millega rikkus Liiklusseaduse § 20 lg 3 nõudeid, mille kohaselt juht ei või olla mootorsõidukit juhtides joobeseisundis. Sellise tegevusega pani U.I toime
mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Peale selle süüdistatakse U.I selles, et tema, olles Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt
järgi karistatud vangistusega 3 kuud tingimisi 1 aasta ja 8 kuulise katseajaga ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks, juhtis 20. septembril 2008 kella 22.10 ajal, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust Lääne maakonnas Taebla vallas Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee 52.kilomeetril, liikudes Ääsmäe suunas, M K nimele registreeritud ja tema kasutuses olevat mootorsõidukit sõiduautot Mercedes–Benz registreerimismärgiga 071 AXF joobeseisundis. Sellise tegevusega pani U.I toime
täitmisele pööratud kohtuotsuse tahtliku mittetäitmise. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Kohtus uuriti järgmisi kirjalike tõendeid: - tl 3 on protokoll joobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel, mille kohaselt 20.09.2008 kell 22.10 on Haapsalu PJ korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel K.Lukk teostanud U.I joobeseisundi tuvastamise indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020 A102531 – tuvastamise tulemus - alkoholijoove. U.I on protokolli allkirjastanud, kirjutades, et nõustub tuvastamise tulemusega ja joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest loobub. Joobeseisundile viitava tunnusena on protokolli märgitud alkoholilõhn juhi suust. Lisaks on tehtud suhtlemisel järgnevaid tähelepanekuid: reaktsioonivõime normaalne, rahutus, välimus puhas, meeleolu rahulik, kõne selge, aja ja koha tajumine selge, sõidukist väljumisel tasakaal häiritud, kõnnak kergelt taaruv, silmade sidekestade punetus, silmad märjad, läikivad. - tl 4 on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mis süüdistuse tehiolusid ei tõenda ja seetõttu kohus jätab selle tõendite kogumist välja, selles dokumendis on kajastatud alkoholijoobes ja juhilubadeta mootorsõiduki juhtimise tagajärg; - tl 5 on näha, et politsei on tuvastanud U.I isiku; - tl 7 on kriminaalasjade ühendamise määrus, mille kohus jätab tõendite kogumist välja, kuna on tegemist menetlusdokumendiga, mis ei sisalda tõendusteavet kuriteosündmuse kohta; - tl 10-12 on kahtlustatava U.I ülekuulamise protokoll, mille kohaselt on U.I andnud järgmisi ütlusi. Kahtlustuse sisu on mulle arusaadav, tunnistan end täielikult süüdi ja kahetsen oma tegu. Minu emakeel on küll * keel, kuid ma valdan * keelt pareminigi ja sellepärast ülekuulamise juurde tõlki ei vaja. M K on minu hea tuttav, sõber ja auto Mercedes Benz kuulub tegelikult temale. Mina sain auto enda kätte nii, et Marko palus mul auto Tallinnast ära tuua Paliveresse, sest mingi teine kutt, kes seda auto pidi ka volituse alusel kasutama, ei käinud autoga just heaperemehelikult ringi, vahetas osi, rikkus ja lõhkus autot. M kirjutas mulle selle peale omakäeliselt nagu ostu–müügi ja kasutamislepingu, ma täpselt selle pealkirja ei mäletagi, kuid see leping, mis lubab mul autot kasutada on reaalselt mul kodus kuskil asjade sees ka olemas. Kahjuks pole mul ka kunagi juhilube olnud ja seega ma ei oma juhtimisõigust. Ja loomulikult mäletan, et 11.septembril oli mul kohus, kus mulle 3 Ärakiri 1-08-12751 - - joobes juhtimise eest mõisteti tingimisi karistus ja võeti ära juhtimisõigus. Ma sain sellest suurepäraselt aru, miks mind karistati ja ma ei kaevanud otsust edasi, polnud mida vaidlustada. Miks ma 20. septembril jälle autorooli istusin ja purjus peaga autot juhtima asusin, ma ei oskagi hästi põhjendada. Sel päeval istusin sõpradega, ma ei soovi nende nimesid hetkel avaldada, Paliveres väljas ja võtsime napsi. Mina jõin õlut. Siis sai mingil hetkel meil alkohol otsa ja keegi tegi ettepaneku, et nüüd võiks Võntküla putkasse uuele alkoholile järgi sõita. Kuna ma olin juba natuke napsine, siis tõenäoliselt ei mõelnud ma enam kuigi selgelt ja ma istusin ise Mercedes Benzi reg.märgiga 9071 AXF rooli. Ma ei saa öelda, et ma oleksin nüüd väga purjus olnud ja poleks juhtimisega toime tulnud. Ma olen juba kuus aastat autot juhtinud ja ma enda arvates juhin päris normaalselt ja rahuldavalt, mingit liiklusõnnetust pole veel senini juhtunud. Võntkülasse sõitis minuga kaasa S, kelle perekonnanime ma ei tea. Algul sõitsime Paliverest Võntkülasse mööda metsateed, sest ma ikka natuke pelgasin ka vahelejäämist. Aga kui me olime Võntküla putka juurde jõudnud, siis selgus, et mul pole rahakotti, ma olin selle kuhugi maha jätnud või ära kaotanud. Kuna ma teadsin, et raha mul on, siis ei hakanud ma Võntkülast õlut ka võlu ostma, ma pole nii tihe klient seal. Seega keerasime ilma napsuta otsa ringi ja hakkasin Palivere poole tagasi sõitma. Kuna mul hakkas bensiin otsa saama ja S veel õhutas takka, et läheme mööda suurt maanteed mööda, siis tagasi Palivere poole sõitsingi mööda Ääsmäe - Haapsalu maanteed. Kuskil enne Vidruka kooli teeotsa pidas mind kinni konstaabel Kaido Lukk, kes pani mind puhuma ja tuvastas mul joobe 0,85 mg liitri kohta väljahingatavas õhus. Ma ei vaidlustanud seda, joove on joove ja meditsiinilist joobe tuvastamist ei soovinud, see poleks ju midagi juurde andnud, ma olin ju õlut enne juhtima hakkamist joonud. Peale seda kirjutasin protokollile alla ja mind toimetati Haapsalu arestimajja. Ma ei oskagi öelda, kuhu minu auto teisaldati. Loomulikult kahetsen, et ma rumal olin ja autot joobes juhtima hakkasin. Ma arvan, et ma tundsin ennast seltskonnas kõige kainemana ja sellepärast ma istusingi ise rooli, sest teistel olid ju ka autot ja load olemas. tl 16 on Haapsalu politseijaoskonna õiend U.I poolt väärtegude toimepanemise kohta. Kohus leiab, et isiku karistatuse arvestamisel tuleb lähtuda Karistusregistri andmetest ja seetõttu politsei andmebaasi õiend tuleb tõendite kogumist kõrvale jätta; tl 21-23 on Pärnu Maakohtu 11.09.2008 kohtuotsus nr 1-08-10165, mille kohaselt on kohus U.I süüdi tunnistanud
järgi ja karistanud vangistusega 3 kuud, millest ärakandmata karistus oli 2 kuud 29 päeva, mille kandmisest kohus vabastas U.I tingimuslikult
Lisakaristusena võeti U.I-lt ära juhtimisõigus 5 kuuks. Kohtuotsus jõustus 19.septembril 2008.a. tl 26 on teatis selle kohta, et U.I keskmise päevasissetuleku suurus oli 2007 aastal 230 krooni; tl 35-37 on tunnistaja K.Lukk ülekuulamise protokoll, kus tunnistaja on andnud järgnevaid ütlusi. Ta oli 20.09.2008 õhtul tööl koos nooremkonstaabel Arne Kallas'ega ja teostasid Taebla vallas liiklusjärelevalvet. Teenistussõiduki parkisid nad Ääsmäe-HaapsaluRohuküla mnt
Kuriteod on toime pandud ühe teoga. Toimiku materjalidest nähtub, et U.I on 11.09.2008 , st 9 päeva enne uut joobes juhtimist Pärnu MK Haapsalu KM poolt karistatud
järgi tingimisi vangistusega ja lisakaristusega – juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks.
– olen täna esitanud väljavõtte KIS-ist, mis näitab, et otsus täitmisele pööramiseks on saadetud ARK-i lisakaristuse osas 22.09.08, st seda, et sõites mootorsõidukiga alkoholijoobes 20.09, ei olnud U.I varasem kohtuotsus lisakaristuse osas täimisele pööratud ja seega ei saa teda süüdistada
järgi - loobun nimetatud süüdistusest ja palun
Süüdistus
U.I on seda tegu tunnistanud ja kahetsenud. 11.09.08 karistati U.I vangistusega 2 k 29 päeva tingimisi 1 a 8 k katseajaga ja lisakaristuse kohaldamisega 5 kuuks. Uus joobes mootorsõiduki juhtimine ehk siis samaliigiline kuritegu, selle toimepanemine vahetult pärast eelmise kohtuotsuse jõustumist näitab minu arust ülimat ükskõiksust selle varasema karistuse ja kohtuotsuse suhtes. U.I oli teadlik talle mõistetud tingimisi vangistuse nõuetest. Kohtuotsuse kuulutamisel selgitatakse tagajärgi uue kuriteo toimepanemisel. Ta oli teadlik, et uue kuriteo toimepanemisel võib järgneda reaalne vangistus. Sellel aastal on see juba kolmas joobes juhtimine. Leian, et U.I sel korral tuleks karistada reaalse vangistusega, moodustades eelmise karistusega liitkaristus. Kaitsja leidis, et kuriteo toimepanemine U.I poolt on tõendamist leidnud, kuid otsustada tuleb, kas on võimalik karistada rahalise karistusega või vangistus asendada üldkasuliku tööga. Kohtu seisukoht
Prokurör loobus kohtuvaidluses süüdistusest U.I kvalifitseeritavas kuriteos. suhtes
MS § 310 sätestab, et kui prokurör loobub kohtuvaidluses süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Lähtudes eeltoodust, tuleb U.I süüdistuses
järgi õigeks mõista.
järgi kvalifitseeritavas kuriteos.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Teo vastavus süüteokoosseisule.
näeb kuriteona ette mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kohus leiab, et kohtus uuritud tõenditega – U.I enda ütlustega, tunnistajate Kaido Lukk ja Arne Kallas ütlustega, kirjalike tõenditega protokolliga joobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel, karistusregistri õiendiga, Pärnu Maakohtu 11.09.2008 kohtuotsusega on tõendamist leidnud, et U.I on talle süüdistuses arvatud
Tegu on õieti kvalifitseeritud
järgi, sest U.I on isikuks, kes on varem karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Teo õigusvastasus. Kohus leiab, et teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada. Karistuse mõistmine U.I-le ongi käesoleva kriminaalasja vaidlusküsimus.
Prokurör palus kohtul U.I süüdi mõista
MS § 238 lg 2 alusel vähendada põhikaristust 1/3 võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 4 kuud vangistust.
alusel lugeda eelvangistus – 3 päeva vangistust karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluks 3 k 27 p vangistust.
lg 2 alusel mõista liitkaristus suurendades käesoleva kuriteo toimepanemise eest mõistetavat karistus Pärnu MK 11.09.08 2 k 29 päeva vangistuse võrra ja lõplikuks karistuseks on 6 k 26 p vangistust.
lg 1 alusel kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 aastaks. Kaitsja leidis, et prokuröripoolt tehtud karistuse liigis midagi ebaõiget ei ole, sest fakt on see, et kui on välja kujunenud õiguskord, siis riik on huvitatud, et seda õiguskorda järgitakse ja kui katseaja jooksul pannakse toime uus kuritegu, siis reeglina kujunebki uus karistus sellisena nagu prokurör seda küsis. Kokkuleppe sõlmimisel ei olnud sellega nõus, sest leidis, et kui on mingigi karistus, mis võiks olla kergem ja mittereeglipärane, siis võiks seda lasta otsustada kohtul. Kaitsja leidis, et praegusel juhul on võimalik seda siiski erandjuhtumina käsitleda ja mitte mõista vabadusekaotuslikku karistust.
on omapärane paragrahv, selles tagajärge ei ole ja konkreetsel teol tagajärge ei olnud - auto ei olnud lömmi sõidetud, ei olnud seda, et keegi oleks kehavigastusi saanud. Oluliseks määraks jääb see, et oli tegemist liikluseeskirjade rikkumisega, kuna tagajärge ei olnud, siis millest karistuse mõistmisel lähtuda. Määravaks saavad siiski need, et kui suur oli joobeaste. Praegu oli tegemist kerge joobeastmega. Kas sellel teelõigul oli see purjusolek niivõrd oluline, et see oleks võinud tekitada ka raskemad tagajärjed. Kaitsja arvas, et see lõik, kus 7 Ärakiri 1-08-12751 sõideti, ei olnud nii intensiivselt sõidetav lõik, mis ei ole muidugi vabandavaks. Seoses Haapsalu asjade tegelemisega on mul selgeks saanud, et Paliveres on mingi kuritegelik jõuk, kes paneb pidevalt toime nii peksmisi, kaklusi varastamisi. Kohtul, prokuröril on need nimed teada. U.I on olnud jõudu ja väärtushinnanguid, et ta ei ole selle pundiga ühinenud, see on suur kompliment temale. Enne ei teadnud, seda sai kohtuniku küsimisest teada, et ta on oma kooli käinud Palivere Eriinternaatkoolis, tavaliselt need kasvandikud lähevad mööda maailma laiali ja oma elu leidnud ei ole. U.I on kolm aastat tööd omanud, järelikult on ta seal vajalik olnud. Tal on pangalaen, korter läheks võlgade katteks, siis oleks lõpp kõigele. Kui kohus peaks nõustuma karistusega, mis võimaldab tal jääda vabadusse, siis palus kaitsja kohaldada kas rahalist karistust või ÜKT- d. Karistuse mõistmisel lähtub kohus
lg 1 sätestatud alustest - karistamise alus on isiku süü, mis käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et U.I on kuriteo toime pannud kavatsetult. U.I on väitnud, et vahetult enne autorooli istumist tarvitas ta sõpradega alkoholi ja kuna alkohol sai otsa, tuli uue alkoholi järgi sõita. Olles eelnevalt tarvitanud alkoholi ja seejärel istudes autorooli, teadis U.I, et ta on alkoholijoobes, kuid ta ei hoolinud sellest ja istus ikkagi autorooli. U.I ei olnud vaja auto juhtida ja keegi teda selleks ka ei sundinud. Ise põhjendab rooli asumist, et tundis end seltskonnast kõige kainemana ja kuigi juhilube ei ole, sõidab päris normaalselt. Samuti leidis, et ei olnud nii purjus, et poleks juhtimisega toime tulnud. See, et U.I pani kuriteo toime tahtlikult , nähtub ka asjaolust, et U.I on ise öeldud, et algul sõitis mööda kõrvalteid. Kohus leiab, et kõik U.I poolt räägitu näitab, et ta tahtiski autot alkoholijoobes juhtida – ta juhtis autot hoolimata sellest, et ta oli vahetult eelnevalt alkoholi tarvitanud, tundis end joobes (kuid mitte nii joobes, et juhtimisega hakkama ei saa), et tal ei ole kunagi olnud juhtimisõigust. See kõik näitab, et U.I ei hooli õiguskorrast, vaid võtab endale voli ise otsustada, millises seisundis ta võib autot juhtida ja et ta üldse võib autot juhtida, kuigi juhtimisõigust tal kunagi ei ole olnud, hinnates oma sõiduoskusi heaks. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et U.I süü kuriteo toimepanemisel on keskmisest suurem. Asjaolu, et kuriteo tõttu ei saanud keegi kannatada ja auto jäi terveks, ei oma tähtsust, kuna
järgi kvalifitseeritav kuritegu ei nõuagi tagajärje saabumist, tegu seisnebki selles, et autot juhitakse joobeseisundis. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendis 3-1-1-28-04 on selgitatud, et „
lg-s 1 ei nähta ette süüdlase isiku arvestamist karistuse mõistmise iseseisva alusena. See tähendab muuhulgas ka seda, et varasemaid karistatusi saab uue karistuse mõistmisel arvestada üksnes tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need on uue kuriteoga seotud.” Vastavalt karistusregistri õiendile on U.I varem kohtu poolt karistatud neljal korral. Kolm esimest kriminaalkorras karistamist on olnud teiseliigiliste kuritegude eest kui käesoleva süüdistuse järgi süüks arvatav tegu. Seejuures on aga U.I isikuks, keda on karistatud ka raskeima karistusliigiga, see on vangistust ja viimaselt vangistuse kandmiselt vabanes U.I ennetähtaegselt 17.02.2006, katseaeg oli 2 aastat – seega lõppes katseaeg 16.02.2008. Vastavalt karistusregistri õiendile U.I katseajal uusi väär- ja kuritegusid toime ei pannud. Vastavalt karistusregistri õiendile on U.I peale katseaja lõppu pea koheselt unustanud õiguskuuleka käitumise. 20.05.2008 Põhja PP otsusega on U.I karistatud 25.04.2008 toimepandud Liiklusseaduse § 74-19 lg 1 ja § 74-1 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos ja karistatud
lg 1 alusel rahatrahviga 13 500 krooni (otsus jõustus 11.06.2008 ja trahv tasutud 31.07.2008). 19.09.2008 Pärnu Maakohtu otsusega on U.I süüdi mõistetud ja karistatud
järgi vangistusega 3 kuud (ärakandmata vangistus 2 kuud 29 päeva)
Otsus jõustus 19.09.2008. Ja käesolevas kriminaalasjas menetletav kuritegu on toime pandud vahetult peale eelmist kohtuotsust. Eelkirjeldatu näitab, et U.I on vähem kui 5 kuu jooksul toime pannud kolm mootorsõiduki joobes juhtimist. Seega on U.I eelmise kohtuotsuse alusel karistatud vangistusega, mis on raskeim karistusliik, kuigi ta on vangistuse kandmiselt tingimuslikult vabastatud. Sellest hoolimata on U.I toime pannud uue samaliigilise kuriteo katseajal - järgmisel päeval peale eelmise kohtuotsuse jõustumist ja see on tõepoolest katseaja nõuete rängim rikkumine. Eeltoodu näitab ilmekalt, et joobes mootorsõiduki juhtimine U.I poolt ei ole üksik käitumisakt, vaid väljakujunenud käitumismuster, mille puhul ei hooli isik ümbritsevast, teda ei ole mõjutanud mõistetud karistused. U.I kinnitas kohtus, et ta ei oska millegagi oma tegu põhjendada. Samas kinnitas, et oli teadlik, millised on tagajärjed, kui katseajal paneb toime uue kuriteo. Siiski istus ta autorooli, olles tarvitanud eelnevalt alkoholi ja puudus juhtimisõigus. Kohus leiab, et U.I käitumine näitab, et ta on hoolimatu ühiskonnas valitsevate reeglite ja ka seadustega kehtestatud reeglite vastu. U.I käitumist ei vabanda asjaolu, et ta enda arvates oli seltskonnast kõige kainem. U.I oli eelnevalt kohtulikult karistatud alkoholijoobes auto juhtimise eest ja talle oli arusaadav, et ta ei tohi rooli istuda, olles eelnevalt tarvitanud alkoholi. U.I aga käitus risti vastupidiselt ja on taas alkoholijoobes autojuhtimise eest kohtu all. Eriti ilmekalt iseloomustab U.I käitumist asjaolu, et joobes juhtis ta autot, et veel alkoholi juurde tuua. U.I kinnitas kohtus, et on töötanud juba kolm aastat. See on küll väga positiivne asjaolu, kuid kohus leiab, et töötamine iseenesest ei vähenda uue kuriteo toimepanemise riski ja ei mõjuta karistusliigi valikut, sest joobes juhtimised on ju U.I toime pannud siis, kui tal oli ka juba pikka aega töökoht olemas. Asjaolu, et isik on endale võtnud kohustused pankade ees ja tuleb laenumakseid tasuda, ei ole karistuse määramisel aluseks. Võib öelda vaid niipalju, et laenukohustus ei ole tekkinud sellest, et U.I on kuriteo toime pannud, sellise kohustuse on U.I endale tsiviilõigusliku lepinguga võtnud ja teades, et tal on sellised kohustused, peaks ta ka ise käituma selliselt, et ta saaks neid kohustusi täita. Seetõttu tuleb käituda selliselt, et ei satuks vastuollu õigusnormidega, peale kuriteo toimepanemist aga on oma käitumisega seotud tagajärgedele hilja mõelda. Kohus leiab, et U.I peab ise olema motiveeritud muutuma ja tajuma ohtu, mida ta võib põhjustada – kohus leiab, et senised karistused ei ole U.I selliseid muutusi esile kutsunud. Karistuse üldpreventiivsest eesmärgist lähtudes leiab kohus, et alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine on kuritegu, mille eest karistust mõistes peab kohus arvestama selge signaali andmisega ühiskonnale, et sellised kuriteod on rangelt karistatavad. Seega on karistuse mõistmisel käesoleval juhul oluline ka karistus üldpreventiivne eesmärk.
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus leiab, et U.I-le karistuse mõistmisel tuleb suur rõhuasetus asetada faktorile – kuidas mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et U.I tuleb lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest
Kohus leiab, et nii süü suurus kui karistuse eripreventiivne eesmärk tingivad U.I-le karistuseks vangistuse mõistmist, sest karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusliigiga s.o rahalise karistusega. Kuna käesolevat kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluse korras, tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada U.I-le mõistetavat vangistust 1/3 võrra. Kuna käesolevas kriminaalasjas süüks arvatud tegu on toime pandud katseajal, tuleb vastavalt
lg 5 mõista liitkaristus vastavalt
Seetõttu tuleb käesoleva kohtuotsusega mõistetud vangistusele liita Pärnu Maakohtu 11.09.2008 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata vangistus 2 kuud 29 päeva.
lg 5 kohaselt võib kohus vangistuse täitmisele pööramise korral asendada selle üldkasuliku tööga. Kohus leiab, et U.I puhul ei ole võimalik asendada mõistetud vangistust 9 Ärakiri 1-08-12751 üldkasuliku tööga, kuna ta on viie kuu jooksul toime pannud kolm joobes mootorsõiduki juhtimist ja kohus leiab, et ükski teine karistusliik peale reaalse vangistuse ei täida karistuse eesmärke. Kohus leiab, et ei väärteo eest mõistetud rahatrahv (mis on ka tasutud) ega vangistus, mille kandmisest vabastati U.I eelmise kohtuotsuse järgi tingimuslikult, ei ole mingilgi määral mõjutanud tema hoiakuid ja käitumist, sest ta pani vahetult peale eelmise kohtuotsuse jõustumist toime uue samaliigilise kuriteo. U.I ütlustes väljendub täielik õiguskorra eiramine ja nähtub, et ta on võtnud voli käituda just nii, nagu ainult temale vajalik on, arvestamata teiste isikute huvidega ja seadusega kehtestatud reeglitega.
kvalifitseeritavas kuriteos süüdimõistmise puhul näeb
lg 1 p 1 ette, et mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võib süüdimõistetule või süüdlasele kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse ära võtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt. Kohtupraktika kohaselt tuleb isikult juhtimisõigus ära võtta eelnimetatud seadusesätte alusel, kui ei esine mingeid erandlikke asjaolusid. Mingeid erandlikke asjaolusid, miks ei peaks U.I-lt juhtimisõigust ära võtma, kohtule esitatud ei ole. Kohus leiab, et U.I-lt tuleb juhtimisõigus ära võtta lisakaristusena üheks aastaks, sest kohus mõistab U.I-le põhikaristusena vangistuse, mis tähendab, et lisakaristus – juhtimisõiguse äravõtmine laieneb ka kogu vangistuse kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud ajale. TÕKEND U.I on 20.09 2008 kell 22.10 kahtlustatavana kinni peetud, vabastatud 22.09.2008 kell 16.05 /tl 6/. 22.09.2008 kohaldati U.I suhtes tõkendit elukohast lahkumise keeld /tl 33/, mis tuleb tühistada peale vangistuse kandmisele asumist peale kohtuotsuse jõustumist. KURITEOGA TEKITATUD KAHJU JA TSIVIILHAGI Kuriteoga kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi puudub. MENETLUSKULUD Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: 1. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel- määratud kaitsjale makstud tasud – kaitsjale T.Bekker kohtueelses menetluses makstud tasu 2135 krooni 80 senti /tl 28 / ja kohtumenetluses makstud tasu 1941 krooni 10 senti / tl 55/, kokku 4076 krooni 90 senti. 2. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 on teise astme kuriteo puhul 1,5 palga alammäära, mis on 1,5x4350= 6525 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb eelpoolnimetatud menetluskulud U.I-lt välja mõista riigi tuludesse. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.