lg 2 p 4 ja § 25 lg 1, 2, § 215 lg 2 p 1, 2 ja § 25 lg 1, 4 järgi; F.F-i süüdistus
lg 2 p 1, 2 ja § 25 lg 1, 4 järgi; Lühimenetlus Prokurör Loreta Tšurilova Tõlk Maksim Tšurkin Süüdistatav Kaitsja N.V Ik: xxx, EV kodanik, põhiharidus, emakeel: vene keel, töökoht: OÜ M E , elukoht: xxx tõkend – elukohast lahkumise keeld (peetud kahtlustatavana kinni 28.04.2007) Varasem karistatus: 10.04.2008 Harju Maakohtu poolt
alusel mõistetud tingimisi vangistus 8 kuud,
lg 2 järgi mõistetud vangistusest kuulus koheselt ärakandmisele 3 kuud,
lg 1, 3 järgi tingimisi jäetud kohaldamata 5 kuud vangistust katseajaga 18 kuud; lisakaristusena mõistetud sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks Advokaat Milvi Söörd Süüdistatav F.F Ik: xxx , kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel: vene keel, töökoht: AS C , elukoht: xxx tõkend – elukohast lahkumise keeld (peetud kahtlustatavana kinni 28.04.2007) Varasem karistatus: 1 15.08.2006 Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 1, 3; § 263 p 4; § 199 lg 2 p 4, 5, 7 järgi mõisteti tingimisi vangistus 1 aasta 4 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud. 12.12.2007 Harju Maakohtu kohtumäärusega
lg 4 alusel pikendatud katseaega 3 kuu võrra Kaitsja Advokaat Milvi Söörd RESOLUTSIOON 1. N.V süüdi tunnistada
lg 2 p 4 - § 25 lg 2 toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 2. N.V süüdi tunnistada
lg 2 p 1, 2 - § 25 lg 1, 4 toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) kuu. 3.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima üksikkaristusega, mõistes liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud. 4. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada N.V-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 5.
lg 1 alusel arvestada karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 28.04.2007, so 1 päev, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. 6.
lg 1 alusel lugeda käesoleva otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks eelmise, so Harju Maakohtu 10.04.2008 otsusega mõistetud karistusega, so vangistusega 8 kuud, millest koheselt kuulus
lg 2 alusel ärakandmisele vangistus 3 kuud, lugedes käesoleva otsusega mõistetud karistuse kantuks.
lg 2 p 1, 2 ja § 25 lg 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) miinimumpäevamäära ulatuses päevamäära arvestusega 50 krooni päevamäär, so 7500 (seitse tuhat viissada) krooni. 9. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks rahalise karistuse 100 (ükssada) miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 50 krooni, so 5000 (viis tuhat) krooni. 10.
lg 1 alusel arvestada karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 28.04.2007, so 1 päev ning arvestusega, et ühele eelvangistuse päevale vastab kolm rahalise karistuse päevamäära, lugeda tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks 97 (üheksakümmend seitse) miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 50 krooni päevamäär, so 4850 (neli tuhat kaheksasada viiskümmend) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank viitenumbriga 4100064939, märkides selgitusena „F.F , 1-08-14449, rahaline karistus“. 11.
lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 5 (viis) kuu jooksul igakuistes võrdsetes osades 970 (üheksasada seitsekümmend) krooni kaupa kuus alates kohtuotsuse jõustumise päevale järgnevast päevast.
lg 2 p 4 ja § 25 lg 1, 2 järgi Samuti N.V isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 28.04.2007 kella 06.00 ajal, grupis koos F.F-iga tungisid auto kolmnurkse küljekl lõhkumise teel Tallinnas, Xxxmaja ette pargitud E R kuuluvasse sõiduautosse XXX registreerimismärgiga xxx, lõhkusid auto ajutise kasutamise eesmärgil rooliluku, roolivarda ümbruse katte ja süüteluku ja üritasid juhtmete ühendamise teel nimetatud sõidukit käivitada, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna nad peeti politseitöötajate poolt sündmuskohal kinni. Seega N.V olles isik, kes on varem toime pannud varguse, vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas süüteo, so võõra vallasasja ajutise kasutamise toimepanemist grupi poolt ning vastavalt oma ettekujutusele teost tegi kõik temast oleneva süüteo toimepanemise lõpuleviimiseks, kuid jättis süüteo lõpuni viimata oma tahtest sõltumata, kuna oli peetud kinni politseitöötajate poolt, seega pani toime võõra vallasasja ajutise kasutamise katse, mis on kvalifitseeritav
F.F-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 28.04.2007 kella 06.00 ajal, grupis koos N.V-ga tungisid auto kolmnurkse küljekl lõhkumise teel Tallinnas, Xxx maja ette pargitud E R kuuluvasse sõiduautosse XXX registreerimismärgiga xxx, lõhkusid auto ajutise kasutamise eesmärgil rooliluku, roolivarda ümbruse katte ja süüteluku ja üritasid juhtmete ühendamise teel nimetatud sõidukit käivitada, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna nad peeti politseitöötajate poolt sündmuskohal kinni. Seega F.F olles isik, kes on varem toime pannud varguse, vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas süüteo, so võõra vallasasja ajutise kasutamise toimepanemist grupi poolt ning vastavalt oma ettekujutusele teost tegi kõik temast oleneva süüteo toimepanemise lõpuleviimiseks, kuid jättis süüteo lõpuni viimata oma tahtest sõltumata, kuna oli peetud kinni politseitöötajate poolt, seega pani toime võõra vallasasja ajutise kasutamise katse, mis on kvalifitseeritav
Kohtuistungil süüdistatav N.V tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. 4 Kohtuistungil süüdistatav F.F tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 28.04.2007 koostatud kannatanu E R ülekuulamisprotokolli kohaselt 28.04.2007 kell 06.15 teatas naaber, et kutsus politsei kuna tema sõidukis oli kaks võõrast noormeest. Kontrollides avastas, et kohale oli tulnud politsei, kes pidasid tema sõidukist, XXX reg nr xxx, kinni 2 noormeest. Sõidukil oli lahti ühendatud rooli all olevad juhtmed. Sõiduki roolil olev roolilukk oli ära lõhutud ja maha võetud. Roolilukk maksis 150 krooni. Sõidukil oli veel ära lõhutud juhipoolne küljepeegel, mis oli küljest ära kangutatud ja vedeles eemal. Juhipoolse ukse kolmnurkne aknaklaas oli sisselükatud ja ära painutatud. Aknakl painutamise ja peegli lõhkumisega tekitati kahju 800 krooni. Roolivarda ümbris oli lõhutud, kahju oli 1500 krooni. Lisaks oli lõhutud süütelukk, väärtusega 300 krooni. Kokku tekitati varalist kahju 2850 krooni. Sõiduk oli pargitud maja ette aadressil Xxx, Tallinn. Sõidukil puudus signalisatsioon. Sõiduk oli kindlustatud firmas „Ergo“. Sõidukist midagi varastatud ei olnud (t/l 5-6) 14.07.2008 koostatud kannatanu E R ülekuulamisprotokolli kohaselt soovib kannatanu lisada, et oma sõiduauto XXX reg nr xxx parkis Xxx maja ette eelmise päeva õhtul s.o 27.04.2007.a. kella 17.00 paiku. Peale auto parkimist lahkus auto juurest ning eelnevalt lukustas auto uksed ja sulges aknad. Roolile pani peale rooliluku. Auto juurest lahkudes oli terve ka peegel. Autos oli tal pedaalide all mutrivõti (ühelt poolt läbimõõduga 8 teiselt poolt 10). Autos tal mingeid kummikindaid ei olnud. Kui 28.04.2007.a. kella 06.15 paiku autosse sisse tungiti, siis küljepeeglit ära ei lõhutud, vaid peegel oli lihtsalt pesast välja kangutatud. Kannatanu ei esita selles osas tsiviilhagi. Lõhuti ära kolmnurkne küljeklaas, mille väärtus oli 800 krooni, roolilukk väärusega 150 krooni, roolivarda ümbrus 1500 krooni, süütelukk väärtusega 300 krooni. Seega tekitati autosse sissetungimisega ja lõhkumisega talle varaline kahju kogusummas 2750 krooni. (t/l 7-9) 28.04.2007 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt vaatluse objektiks sõiduauto Xxx 2101, kollast värvi, reg nr xxx, mis oli pargitud Xxx juures. Vaatluse momendil olid auto uksed suletud. Uste lukkudel nähtavad vigastused puudusid. Vasakpoolse esiukse kolmnurkse uksekl lukk oli lõhutud. Süütelukk oli lõhutud. Rooli alt ripuvad välja juhtmed, juhiistme pool asus mutrivõti, konsoolil asus nuga. Kõrvalistuja istme peal asusid peegel ja kummikindad kollast värvi. Süüteluku osad asusid põrandal, juhi istme all. Põrandal kõrvalistuja tooli all asus roolivarda kaitse. Kaitse karp oli ära lõhutud. (t/l 11-17) 09.07.2007 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavateks objektideks 28.04.2007.a. kell 06.45 Tallinnas, Xxx pargitud sõiduauto XXX reg nr xxx vaatluse käigus leitud ja autost kaasa võetud esemed s.o parempoolse esiistme eest põrandalt leitud kollast värvi kummikinnas, esiistmete vahelt leitud kollast värvi kummikinnas; konsoolilt leitud murtud teraga punane käepidemega nuga, juhiistme pealt leitud mutrivõti. Kummikindad olid mõlemad vasaku käe omad ja määrdunud peopesa poolt tumedat värvi ainega. Esiistme vahelt leitud kindal oli puudu esimese ja teise sõrme osad. №a käepideme pind oli määrdunud halli värvi ainega. Ühelt poolt oli noa käepide tera osas murdmisjäljega. №a teraosa oli murdunud servaga ja diagonaalse nurga all. Murtud noatera pikkus oli ca 2,5 cm. (t/l 20-25) 28.04.2007 koostatud tunnistaja M Rehe ülekuulamisprotokolli kohaselt 28.04.2007 said nad koos konstaabel T Taidlaga juhtimiskeskuselt väljakutse aadressile Xxx, kus 5 inimene nägi, kuidas kaks noormeest tema naabri autos askeldasid. Kohale jõudes nägi M Rehe sõiduautos XXX reg. nr xxx kahte noormeest rooli all midagi tegemas. Neid nähes võttis juhiistmel istunud noormees käed rooli alt ära ning tahtis käes olnud nahkkindaid käest ära võtta. Kõrval istunud noormehel oli käes kummist kindad, mida ta üritas ära võtta. Autol oli katkine roolilukk ja lõhutud armatuuri tükid vedelesid maas. Juhi istmel istus noormees nimega N.V ja kõrvalistuja kohal istus F.F. (t/l 27) 28.04.2007 koostatud kahtlustatava F.F-i ülekuulamisprotokolli kohaselt 28.04.2007 oli ta koos N.V-ga . Nad olid purjus. Olid Mustamäel. Hommikul kella kuue paiku (28.04.2007.a.) seisis tänaval kollast värvi auto Xxx. Auto uksed olid lahti. Nad istusid autosse sellepärast, et olid väsinud ja tahtsid puhata. Kahtlustatav isiklikult tahtis puhata. Kui nad autosse istusid, siis neid pidas kinni politsei. Kahtlustatav ei tahtnud selle autoga sõita ja autot ärandada. Ta oli purjus. Kahetseb puhtsüdamlikult, et seda tegi.(t/l 39-43) 08.07.2008 koostatud kahtlustatava F.F-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta talle esitatud kahtlustust
Eelmise aasta s.o 2007.a. aprilli lõpul kella 06.00 paiku tungis sisse ühte kollasesse Xxx koos N.V-ga. Oli purjus ja tahtis puhata. Nad tulid diskoteegist ja ei oska enam seda seletada, miks nad seda tegid. Kahtlustatav on selle kohta ka juba varem andnud ütlused, et auto uks oli juba lahti, kui autosse istusid. Tunnistab, et tegi seda ja tungis koos Aleksandriga sinna kollasesse Xxx (numbrimärki ei mäleta, oli pargitud ühe viiekorruselise maja juurde) ja kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. Ta ei tunnista end süüdi
Tema selles autos olles midagi ei lõhkunud ja seda autot ka ärandada ei proovinud. Tema nähes ka N.V midagi selles autos ei lõhkunud. (t/l 44-46) 28.04.2007 koostatud kahtlustatava N.V ülekuulamisprotokolli kohaselt 28.04.2007 oli ta koos F.F-iga. Pärast diskoteeki olid nad joobes ja läksid koju. Mööda Vilde teed minnes kahtlustatav märkas Xxxt ja tal tärkasid rumalad mõtted ronida sinna autosse. Ta murdis ära akna sulguri ja süütelukustuse, kuna oli väga külm, tahtis masinat käivitada. F.F ei tahtnud autosse istuda, kuid lõpuks ikkagi istus. Selle masinaga nad kuhugi sõita ei tahtnud. Kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. (t/l 58-63) 08.07.2008 koostatud kahtlustatava N.V ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi
Jääb eelnevalt antud ütluse juurde. Tahab lisada vaid niipalju, et olid isegi rehvid õhust tühjad ja tema isiklikult ei lõhkunud midagi. Ta vajutas lihtsalt sellele väikesele õhuaknale, kuid midagi ta puruks ei peksnud. Samuti ei lõhkunud ta ka seal autos mitte midagi. Ka Gennadi ei lõhkunud selles autos midagi. Vähemalt ta ei näinud seda, et ta oleks midagi lõhkunud. Nad mõlemad tahtsid seal autos ainult istuda. Selle autoga sõita ei tahtnud ja seepärast ei tunnista ta ka talle esitatud kahtlustust
Ta ei tahtnud seda autot ärandada. See auto oli juba selline, et seda ei saanud autoks nimetadagi. Seepärast istuski sinna autosse. Kahtlustataval tuli mõte istuda autosse. Kahtlustatav kahetseb seda puhtsüdamlikult. Politsei sõitis mööda ja nägi, et nad olid ebakained ja nad peeti kinni. (t/l 64-66) 17.08.2005 koostatud kannatanu VK ülekuulamisprotokolli kohaselt 17.08.2005 kella 00.00 paiku kuulis kannatanu, et auto signalisatsioon hakkas tööle. Rõdult kannatanu nägi, et auto tuled vilguvad, kuid kedagi seal polnud. Üks naisterahvas hiljem rääkis kannatanu tütrele, et üks poiss oli jooksnud tema auto juurest teise auto juurde ja teinud auto akna katki. Välja minnes nägi kannatanu, et tema auto kolmnurkne aknaklaas oli katki ja autos oli verine taskurätik. Auto oli XXX reg. nr xxx. Kannatanu soovib esitada tsiviilhagi summas 200 krooni. (t/l 78-79, 94-98) 6 17.08.2005 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks sõiduauto XXX reg. nr xxx, valget värvi. Vaatlusega tuvastati, et juhiukse kolmnurkaken oli katki. Salongis vigastused puudusid. Juhiistme peal oli rusika suurune kivi ja kivi kõrval taskuräti taoline ese veresarnase määrdumisega. (t/l 81-82) 21.09.2005 koostatud ekspertiisiakti nr GE-2337-05/5531 eksperdiarvamuse kohaselt pabertaskurätikult DNA analüüsiks võetud esimesest ja teisest proovist (sisaldasid läbiviidud eeltestide alusel verd) määratletud DNA profiilid osutavad potentsiaalselt samalt mehelt pärinevale bioloogilisele materjalile ja on kokkulangevad DNA profiilidega, mis on määratletud kriminaalasjas nr 05230101089 määratud DNA ekspertiisi käigus analüüsitud proovidest tampoonidelt nr 1 ja nr
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ajal isikuks, keda oli varem varguse toimepanemise eest karistatud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud varguse toimepanemise eest väärteokorras 1 kord. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 17.05.2005 kella 00.00 paiku, juhipoolse ukse õhuakna purustamise teel tungis N.V autosalongi ja üritas varastada VKle kuuluva sõiduauto XXXreg nr xxx, maksumusega 5000 krooni, mis oli pargitud aadressil Tallinn, Xxxmaja juurde, kuid ei viinud kuritegu lõpule, kuna auto signalisatsioon hakkas tööle. Peale selle 17.05.2005 umbes kella 00.15 paiku, juhipoolse esikl lõhkumise teel tungis N.V autosalongi ja üritas varastada AJ kuuluva sõiduauto XXXreg nr xxx, maksumusega 5000 krooni, mis oli pargitud aadressil Tallinn, Xxxmaja juurde, kuid ei viinud kuritegu lõpule, kuna tunnistaja tõkestas tema tegevuse. Seega püüdis süüdistatav kahel korral samas kohas omastada erinevaid vallasasju, millest kohus teeb järelduse, et süüdistatava käitumine esimese sõiduki osas jäi katse staadiumisse, kuivõrd tal ei õnnestunud vaatamata ponnistustele sõidukit ära viia ning seetõttu asus ära võtma teist, kuid tema tegevuse katkestas tunnistaja ilmumine ja süüdistatav põgenes. Seega tegutses süüdistatav kahe erineva vallasasja ebaseadusliku omandamise eesmärgil ning mõlemad süüteod jäid katse staadiumisse süüdistatava tahtest olenemata põhjustel. Kohus asub seisukohale, et tegemist oli juriidilise korduvusega
Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 4 ja § 25 lg 1, 2 järgi, so võõra vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. N.V süüdistatakse veel ka
lg 2 p 1, 2 ja
25 lg 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises, so võõra vallasasja omavolilise ajutises kasutamise katses omastamise eesmärgita, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Süüdistatavat varem karistatud varguse toimepanemise eest väärteokorras 1 kord ja ta on süüdistusakti kohaselt toime pannud eelnevalt ka kaks varguse katset, mille eest teda uue teo toimepanemise ajal veel karistatud ei olnud. Seega oli süüdistatav uue kuriteo toimepanemise ajal isikuks, kes on varem varguse toime pannud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 28.04.2007 kella 06.00 ajal, grupis koos F.F-iga tungisid nad auto kolmnurkse küljekl lõhkumise teel Tallinnas, Xxxmaja ette pargitud E R kuuluvasse sõiduautosse XXX reg märk xxx, lõhkusid auto ajutise kasutamise eesmärgil rooliluku, roolivarda ümbruse katte ja süüteluku ja üritasid juhtmete ühendamise teel nimetatud sõidukit käivitada, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna nad peeti politseitöötajate poolt sündmuskohal kinni. Kohtueelsel menetlusel on küll süüdistatavad väitnud, et neil oli vaid soov autosse sooja minna ja istuda, kuid süüdistatavate objektiivne käitumine, so rooliluku lõhkumine ja takistuse kõrvaldamine näitab ilmselgelt seda, et süüdistatav soovis rooli kasutada. Teadupärast kasutatakse sõidukil rooli esirataste liikumissuuna muutmiseks ja seda kasutatakse üldjuhul vaid sõiduki sõidusuuna muutmisel, so sõiduki juhtimisel. Selleks, et sõiduki mootorit käivitada ja sõiduki salongis sooja saada, ei ole vaja roolilukku purustada, vaid piisab süütejuhtmete ühendamisest. Seega rooliluku eemaldamine näitab seda, et süüdistataval oli soov kasutada sõiduki kasulikke omadusi, so võimalust liikuda ühes punktist teise. Kuivõrd süüdistatavad olid mõlemad sõidukis ja sõiduki mootori käivitamise ja sõidukiga sõitma hakkamise järgselt oleks nad koos kasutanud sõiduki kasulikku omadust 9 sellega liikuda, on tegemist süüteo toimepanemisega grupis, si süüdistatavad tegutsesid kaastäideviijatena. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et N.V käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ja eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et N.V süü
lg 2 p 1, 2 ja § 25 lg 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises on tõendatud ja kvalifitseeritud kohtueelsel menetlusel õigesti. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava F.F-i käitumine kvalifitseeritud
lg 2 p 1, 2 ja
25 lg 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises, so võõra vallasasja omavolilise ajutises kasutamise katses omastamise eesmärgita, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Süüdistatavat varem karistatud 15.08.2006 Harju Maakohtu otsusega
Uue kuriteo pani süüdistatav toime aga eelmise kohtuotsusega määratud katseajal, so ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud, mistõttu oli süüdistatav inkrimineeritud teo toimepanemise ajal isikuks, kes on varem varguse toime pannud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt süüdistatav 28.04.2007 kella 06.00 ajal, grupis koos N.V-ga tungis auto kolmnurkse küljekl lõhkumise teel Tallinnas, Xxxmaja ette pargitud E R kuuluvasse sõiduautosse XXX reg märk xxx, lõhkusid auto ajutise kasutamise eesmärgil rooliluku, roolivarda ümbruse katte ja süüteluku ja üritasid juhtmete ühendamise teel nimetatud sõidukit käivitada, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna nad peeti politseitöötajate poolt sündmuskohal kinni. Süüdistatav on väitnud, et sõiduki kasutamise soov neil puudus. Ometigi nähtub nii tunnistaja M.Rehe ütlustest kui ka sõiduki vaatlusprotokollist, et sõiduki roolikate oli süütejuhtmete ühendamiseks eemaldatud ja lõhutud ning eemaldatud oli ka roolilukk. Rooliluku eemaldamine on aga vajalik vaid selleks, et rooli vabastada, et sõidukit juhtida. Süütejuhtmete ühendamiseks ja mootori käivitamiseks roolilukku eemaldama ei pea. Seega objektiivne käitumine näitab soovi kasutada sõiduki kasulikku omadust, so võimalust liikuda ühest kohast teise. Kuivõrd süüdistatavad olid mõlemad sõidukis ja sõiduki mootori käivitamise ja sõidukiga sõitma hakkamise järgselt oleks nad koos kasutanud sõiduki kasulikku omadust sellega liikuda, on tegemist süüteo toimepanemisega grupis, süüdistatavad tegutsesid kaastäideviijatena. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et F.F-i käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ja eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et F.F-i süü
lg 2 p 1, 2 - § 25 lg 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises on tõendatud ja kvalifitseeritud kohtueelsel menetlusel õigesti. E Randveer soovib esitada tsiviilhagi summas 2750 krooni, VK summas 200 krooni ja A J summas 550 krooni. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine VKle ja AJ otseselt seotud süüdistatava N.V ja E R süüdistatavate N.V ja F.F-i poolt toime pandud vara rikkumistega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et varaline kahju on tekitatud süüdistatavate süülise käitumise tulemusena. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatavate õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatavate süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses. Samas on kriminaalasja menetlemise ajal VK surnud, mistõttu ei ole võimalik tema kasuks enam tsiviilhagi välja mõista, mistõttu tuleb VK tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Seega tuleb AJ tekitatud varaline kahju täies ulatuses välja mõista N.V-lt ja E R tekitatud kahju tuleb täies ulatuses solidaarselt välja mõista Aleksandr 10 N.V-lt ja F.F-ilt, tagamaks kannatanute varalise seisundi viimise sellisesse seisundisse nagu see oli enne kuriteo toimepanemist. Süüdistatavatele karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatavate süü suurust, neile inkrimineeritud süütegude arvu ja süüteo toimepanemisel üles näidatud aktiivsust, samuti karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatavate kahetsust toimepandus. N.V on temale inkrimineeritud süüteod toime pannud 17.05.2005 ja 28.04.2007, seega enne tema karistamist Harju Maakohtu 10.04.2008 otsusega.
lg 2 p 4 ja § 25 lg 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30st päevamäärast 500 päevamäärani või vangistus kuni 5 aastani.
lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30st päevamäärast 500 päevamäärani või vangistus kuni 3 aastani. Kriminaaltoimikust nähtuvalt jäid
lg 2 p 4 ettenähtud kuriteod katse staadiumisse ja varaline kahju tekkis seoses süüdistatava poolt vara rikkumisega. Varalised kahjud ulatusid sadadesse kroonidesse. Seega olid varalised kahjud väikesed. Taolistel asjaoludel leiab kohus, et süüdistatavale võib
lg 2 p 4 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Ka
lg 2 p 1, 2 ja § 25 lg 1, 4 ettenähtud kuritegu jäi katse staadiumisse ja varaline kahju tekkis vara rikkumisest. Ka see varaline kahju ei olnud kuigi suur. Süüdistatav on toimepandut kahetsenud ja kohus arvestab seda karistust kergendava asjaoluna. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale võib mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni alammääras. Kuivõrd tegemist on sisult samalaadiliste kuritegudega peab kohus võimalikuks lugeda kergema karistuse kaetuks raskema karistusega. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistatav kuriteod toime pannud enne eelmist kohtuotsust ja süüdistatava huvides pidanuks kriminaalasju lahendama ühises menetluses. Kuna eelmise kohtuotsusega karistati süüdistatavat suhteliselt pikaajalise karistusega, millest süüdistatav osa ka ära kandis, leiab kohus, et käesoleva otsusega mõistetava kergema karistuse võib kaetuks lugeda eelmise kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakantud raskema karistusega, lugedes mõistetava karistuse kantuks. F.F on temale
lg 2 p 1, 2 ja § 25 lg 2 p 1, 4 järgi inkrimineeritud kuriteo toime pannud 28.04.2007, so pärast Harju Maakohtu 15.08.2006 kohtuotsust, millega karistati teda
lg 2 p 1, 3; 263 p 4; 199 lg 2 p 4, 5, 7 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest vangistusega 1 aasta ja 4 kuud, milline karistus jäeti tema suhtes tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga kohaldamata. Harju Maakohtu 12.12.2007 määrusega pikendati katseaega 3 kuu võrra seoses sellega, et süüdistatav tarvitas katseajal alkoholi. Kriminaalasja kohtuliku arutamise ajaks on süüdistatavale määratud ja pikendatud katseaeg lõppenud 15.05.2008 ja süüdistatavale mõistetud karistust täitmisele ei pööratud.
lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30st päevamäärast 500 päevamäärani või vangistus kuni 3 aastani. Arvestades süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemisel üles näidatud suhteliselt väikest aktiivsust ja asjaolu, et inkrimineeritud tegu jäi katse staadiumisse ning seda, et süüdistataval on alaline töökoht ja sissetulek, leiab kohus, et süüdistatava suhtes võib kohaldada sanktsioonis ettenähtud alternatiivset karistust, so rahalist karistust, kuivõrd kohus ei pea otstarbekaks pärast katseaja lõppemist eelmist otsust täitmisele pöörata ja mõista pikaajalist liitkaristust, kuivõrd selline karistus ei oleks enam kooskõlas
lg 1 sätestatud karistamise alusega ega täidaks nii pika aja möödumisel enam karistuse eesmärki. Karistuse määra valikul arvestab kohus seda, et kuriteoga tekitatud varaline kahju ei olnud kuigi suur ning kohus peab oluliseks ka süüdistatava avaldatud kahetsust toimepandus. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Märt Toming 11 kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.