← Eesti

1-03-139\2

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-469/03 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 07. 10. 2005 Lääne- Viru - Maakohus koosseisus. kohtunik Tiit Kullerkupp rahvakohtunikud Kaie Koskinen, Tiiu Pilt sekretär Aile Siil

§ 200lg 2 p.

7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. -tema, 12.veebruaril 2003. a. ajavahemikul kella 12.30-st kuni 13.45-ni xxxxxxx talus tungis välisukse avamise teel koos J.S-iga Ü S tahte vastaselt tema eluruumi ja kruvis lahti elamu teisel korrusel asuva toa seinaluuki kinnitava põrandaliistu. Seega Jüri Soon, tungides isikute grupis valdaja tahte vastaselt võõrasse eluruumi,

§ 266lg 2 p.

3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. -tema,

  1. veebruaril
  2. a. ajavahemikul kella 15.20-st kuni 16.30-ni tappis tuvastamata viisil röövimise varjamise ja kontojäägi summas 417660,41 krooni omastamise hõlbustamise eesmärgil J.S-i elukoha rehealuses xxxxxx vallas xxxxx külas Ü S pärast tema Hansapanga deebetkaardi nr xxxxxxxx õige PIN koodi teada saamist ja arveldusarvelt sularaha summas 10000 krooni omastamist. Seega Jüri Soon, tappes isiku teise süüteo varjamise ja toimepaneku hõlbustamise eesmärgil, pani toime mõrva, s. o. KarS § 114 p. 6 järgi kvalifitseeritava kuriteo. -tema,
  3. veebruaril
  4. a. lõuna paiku koos J.S-iga viimase elukoha rehealuses xxxxxxxx külas mässis Ü S surnukeha kilesse, kinnitas kileservad teibi abil, kallas surnukeha üle naftaga ja mattis rehetoa põrandasse kaevatud auku. Seega Jüri Soon, koheldes inimese laipa üldtunnustatud tavadele mittevastavalt,

§ 148järgi kvalifitseeritava kuriteo.

J.S-i süüdistatakse eeluurimisel selles, et -tema koos Jüri Soonega 12.veebruaril

  1. a. kell 10.47 meelitas Ü S auto ostmise ettekäändel xxxxxx kontorist Ü S elukohta xxxxxxx külla xxxxx tallu, kus sularaha ja pangakaartide ebaseadusliku omastamise eesmärgil ajavahemikul kella 12.30-st kuni 13.45-ni Jüri Soon lõi Ü S tuvastamata esemega vastu pead ja nägu ning tema lõi Ü S rusikaga näkku, seejärel tema koos Jüri Soonega pani vägivalda kasutades maas lebava Ü S käe käeraudadega selja taha kinni ja Jüri Soon röövis kannatanu taskust tumedast nahast rahakoti koos selles olnud sularahaga umbes 5050 krooni ja kahe pangakaardiga. Edasi toimetasid nad kannatanu vaheldumisi Jüri Soonele kuuluva sõiduautoga xxxxx reg. nr xxxxx ja J.S-ile kuuluva maasturiga xxxxxx reg. nr xxxxx tema pangaarvelt sularaha võtmise eesmärgil ja pangakaartide PIN koodide teadasaamiseks tema elukoha rehealusesse xxxxxxx külas, kus tema ja Jüri Soon sundisid kannatanut tuvastamata viisil füüsilist vägivalda kasutades pangakaartide PIN koode avaldama. Seejärel püüdis Jüri Soon xxxxxxx Hansapanga sularahaautomaadist HAN00156 Ü S deebetkaardiga nr xxxxxxx sularaha välja võtta, mis ei õnnestunud Ü S öeldud vale PIN koodi ja pangakaardi konfiskeerimise tõttu. Jüri Soon helistas xxxxxx oma mobiiltelefoniga temale õige PIN koodi teada saamiseks kell 14.32 ja 14.
  2. Tema, viibides kannatanuga oma elukoha rehealuses xxxxxx külas, sundis Ü S tuvastamata füüsilise vägivalla kasutamise abil teise pangakaardi õiget PIN koodi avaldama. Jüri Soon võttis kell 14.53 Ü S teise pangakaardiga nr 4797310002675439 Hansapanga sularahaautomaadist HAN00156 xxxxxxx arveldusarvelt välja sularaha summas 10000.krooni, kontojäägiks jäi 417660,41 krooni. 13.02.
  3. a. jätkasid J.S ja Jüri Soon Ü S sularaha omastamist, võttes kell 09.20 xxxxxxx Kaubanduskeskuses asuvast Hansapanga sularahaautomaadist nr HAN 00160 Ü S arveldusarvelt deebetkaardiga nr xxxxxx välja sularaha summas 10000.-krooni. 14.veebruaril
  4. a. kell 06.21 püüdis Jüri Soon xxxxxxx Hansapanga sularahaautomaadist HAN00165 ja kell 07.14 xxxxxx Hansapanga sularahaautomaadist HAN00156 välja võtta Ü 3 S arveldusarvelt deebetkaardiga nr xxxxxx mõlemal korral sularaha summas 10000.-krooni, kuid Ü S lähedased olid selleks ajaks lasknud kaardi blokeerida. Seega J.S, isikute grupis, võttes ja püüdes ära võtta vägivallaga võõrast vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil,

§ 200lg 2 p.

7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. -tema, 12.veebruaril 2003. a. ajavahemikul kella 12.30-st kuni 13.45-ni xxxxxx talus tungis välisukse avamise teel koos Jüri Soonega Ü S tahte vastaselt tema eluruumi ja kruvis lahti elamu teisel korrusel asuva toa seinaluuki kinnitava põrandaliistu. Seega J.S, tungides isikute grupis valdaja tahte vastaselt võõrasse eluruumi,

§ 266lg 2 p.

3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. -tema,

  1. veebruaril
  2. a. lõuna paiku koos Jüri Soonega viimase elukoha rehealuses xxxxxx külas mässis Ü S surnukeha kilesse, kinnitas kileservad teibi abil, kallas surnukeha üle naftaga ja mattis rehetoa põrandasse kaevatud auku. Seega J.S , koheldes inimese laipa üldtunnustatud tavadele mittevastavalt,

§ 148järgi kvalifitseeritava kuriteo.

J. Soon ennast esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. Kohtueelsel uurimisel ta süüdistuse sisusse puutuvaid ütlusi andnud ei ole, on kirjeldanud oma suhteid J.S-iga , väitnud, et Ü. S ta ei tunne, et

  2. 2003a jäi tema ja J.S-i elukohtade vahelisel teel lumme kinni R. Aasale kuuluv maastur, et aitas selle välja tõmmata, selle xxxxx remonti viia ja sealt ära tuua, et ei mäleta
  4. 2003a Rakveres käimist, et Jõhvis käis viimati 2003a jaanuaris, et temale kuuluvat mobiiltelefoni numbriga xxxxxxx pole ta 2003 a veebruaris ega ka varem kellelegi laenanud, et temale kuuluvat sõiduautot xxxxx pole ta samuti kellelegi laenanud ning et on välistatud, et keegi oleks saanud seda kasutada tema teadmata. J. Soone 05.10.2004a kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et Ü. S ta ei tunne, ei tea, kuidas Ü. S laip sattus J.S-i rehe alla auku. Ta pole kunagi käinud xxxxx ja ei tea, kus selline koht asub, ei tea, kuidas Ü. S veri sattus tema autosse. Väidab, et tema telefonilt võis Ü. S helistada J.S jahu ostmise küsimuses. Ü. S märkmikus
  5. jaanuari kohal olev telefoninumber ja märkus- Raivo- Sharan on talle arusaamatud. Tema ütlustest nähtub veel, et
  7. 2003a oli ta kodus, J.S tuli tema juurde, nad mängisid kaarte. Kuna tema abikaasa V Voli haige ja palus rahu, siis otsustasid nad minna J.S-i juurde. Nad läksid sinna J.S-i maasturiga, kuid jäid sellega lumehange kinni umbes saja meetri kaugusel. Ta proovis seda oma autoga välja tõmmata, kuid ebaõnnestunult, J.S-i auto sai viga ja vajas remonti. Ta sõitis Rakverre, kus kuulis, et J.S-i auto on võimalik Viru-Nigulas remontida, koos viisid nad õhtul J.S-i auto Viru-Nigulasse, seejärel mängisid jällegi tema elukohas kaarte ja hiljem käisid tema autoga koos J.S-iga viimase abikaasal bussi vastas. Veel samal õhtul helistas J.S, et saab auto kätte ja koos sõitsid nad temaga xxxxxx. Tema ütlustest nähtub veel, et ta tellis T R J.S-i tallu rehe alla autole kanalit kaevama, ta ise tõi T. J.S kohale, viis J.S-i elukohta ja käskis teha autokanali vastavalt J.S-i soovile. T. R tuues ta xxxxx ega xxxxx pangaautomaati ei kasutanud. Ta ei mäleta, millest võis telefoni teel rääkida J.S-iga , kui ta
  9. 2003a oli xxxxx ja J.S oli kodus. Ta ei mäleta, mida ta
  11. 2003a kellaajaliselt tegi. Tunnistab, et samadel päevadel käis ka xxxxxx ajutist juhiluba pikendamas, xxxxx käisid koos J.S-iga viimasele kuuluva autoga. Ta tunnistab, et juba vahi all olles helistas T. R, kuna teda huvitas, kas viimase poolt kaevatud auku oli keegi maetud. Väidab, et mingist nahkjopest ta T. R ei rääkinud. J. Soone
  13. 2005a kohtuistungil antud ütlustes tunnistab ta, et
  15. 2003a peale lõunat , kui neil oli õnnestunud J.S-i auto lumehangest välja kaevata, läksid nad J.S-i koju, kus viimane andis talle kaks pangakaarti, millede küljes olid kollasele lipikule kirjutatud koodid. J.S palus tal xxxxxxx sularahaautomaadist välja võtta 10 000 krooni öeldes, et tal on vaja 4 raha kellelegi ära maksta, et ta ei tea, kas ühe kaardi peal on nii palju raha. J.S ütles talle, et need pole tema kaardid, aga ei öelnud, kelle kaardid need on, ütles, et keegi on talle võlgu, lubas tasuks anda bensiini. Ta läks xxxxx xxxxx poe juurde, proovis seal sularahaautomaadist välja võtta, kuid selgus, et koodid olid valed, ta helistas J.S-ile mitmel korral, täpsustades koode, ühe kaardiga võttis ta välja 10 000 krooni, teise kaardi võttis automaat ära, J.S-i palvel võttis ta ka kontojäägi, aga ei vaadanud, kui suur see oli, samal õhtul xxxxxxxx andis raha, kontojäägi ja pangakaardi J.S-ile . Erinevalt eelnevalt antud ütlustest tunnistab J. Soon, et andis J.S-ile oma mobiiltelefoni kasutada kahel korral, et Ü. S veri võis tema autosse sattuda J.S-i küljest
  17. 2003a õhtul xxxxxx, kui J.S oma autost asjad tema autosse pani ja ise tagaistmel istus. J.S ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. Kohtus keeldus ta ütlusi andmast, samuti loobus ta eeluurimisel antud ütlustest, kuna pole rahul eeluurimise läbiviimisega, väidab, et tema poolt eeluurimisel antud ütlused kajastavad uurija versiooni juhtunust. Tunnistab, et prokuröri poolt kaitsja osavõtul läbi viidud ülekuulamisel tema suhtes vägivalda ei kasutatud, keeldus vastamast küsimusele, kas ta jääb sellel ülekuulamisel antud ütluste juurde. Kohtueelsel uurimisel on J.S andud sisult erinevaid ja omavahel vastuolus olevaid ütlusi muutes ja kohaldades neid eeluurimise käigus tuvastatud asjaoludega. Kahtlustatavana ülekuulamisel 26.02.2003a väitis ta, et ei tunne Ü. S ja pole temaga kohtunud, on Ü. S kahel korral helistanud automüügikuulutuse peale. Sagedasi helistamisi E. T põhjendas ta asjaoluga, et tundis huvi, kuidas viimasel läheb. Temalt läbiotsimisel 25.02.2003a äravõetud telefonikaardi kohta väitis, et leidis selle
  19. 2003a xxxxxxxx all olevas parklas. Väitis, et 11-
  21. 2003a pole oma sõiduautoga maakonnast väljas käinud. Kahtlustatavana ülekuulamisel 06.03.2003a antud ütlustest nähtub, et ostis J. M xxxxxxxx, ostuhinnast tasus 90 000 krooni võetud pangalaenu abil, ülejäänud 70 000 krooni pidi tasuma kahe aasta jooksul, väitis, et pole J. M veel raha andnud, samal ülekuulamisel hiljem tunnistas, et 14.02.2003a maksis J. M sularahas 5000 krooni. Väitis, et
  23. 2003a mängis kaarte enda elukohas ja J. Soone kodus. Sagedasi helistamisi E. T
  25. 2003a põhjendas asjaoluga, et tema elukohas on halb levi ja kõned katkesid korduvalt. 26.02.2003a toimunud vastastamisel E. T põhjendas
  27. 2003a sagedasi helistamisi asjaoluga, et E. T olid töö juures kliendid ja tal polnud aega rääkida. Süüdistatavana ülekuulamisel
  29. 2003a väitis ta, et ei tea midagi
  31. 2003a xxxxx toimunust, 29.04.2003a väitis, et ei tea, kuidas Ü. S veri sattus tema jopevarrukale, et ei tea Ü. S asukohta. 10 ja
  33. 2003a antud ütlustes väidab, et kohtus Ü. S 2003aasta veebruaris xxxxxxx autokaupluses. Algul kuulis Ü. S tööde vastuvõtjaga rääkimas, hiljem ootas õues Ü. S väljumist, soovides küsida auto müügi kohta. Neil tekkis Ü. S sõnavahetus ja rüselus, kuna Ü. S pidas teda E. T armukeseks ning tema päris Ü. S aru selle kohta, mida Ü. S oli E. T halba teinud. Ta väidab, et lõi Ü. S, ei mäleta, kuhu täpselt, ei mäleta, kas pihta sai, ei tea, kas lõi tal kusagilt vere lahti või mitte, arvab, et selle rüseluse käigus võis tema jopele sattuda Ü. S veri. Edasistel ülekuulamistel, mis toimusid peale Ü. S laiba leidmist 17.07.2003a tema elukohast, on J.S hakanud andma teistsuguseid ütlusi. Tema ütlustest nähtub, et E. T on tema ammune tuttav, tihedamalt hakkas E. T läbi käima
  34. aasta oktoobrist. Muu hulgas rääkis E. T talle ka oma suhetest Ü. S, E. T jutu kohaselt on Ü. S teda vägistanud, peksnud. E. T ei palunud enda kaitseks välja astuda ega Ü. S kätte maksta, muu hulgas oli juttu ka Ü. S auto müügist ja metsatehingutest. Ka J. Soon tundis E. T .
  36. 2003a hommikul helistas ta J. Soonele ja läks tema juurde koju. J. Soon tegi ettepaneku sõita xxxxx, kuigi ise oli tööriietes. Linna sõideti J. Soone sõiduautoga xxxxxx. Linnas ütles J. Soon talle, et läheme vaatame, mis mees see S on. xxxxxsõitsid xxxxxx tänavale, kus J. Soon juhtis tähelepanu sellele, et Ü. S on tööl. Seejärel sõideti xxxxxx tänava lõpus oleva telefoniautomaadi juurde, J. Soon küsis 5 temalt telefonikaardi ja käis helistamas. Ta ei tea, millest räägiti, peale kõnet andis J. Soon talle telefonikaardi tagasi ja käskis selle ära visata. Seejärel sõitsid xxxxxx tänavale ja ootasid, kuni Ü. S väljus oma töökohast. Ta sai aru, et J. Soon tahab Ü. S peksa anda, ka tema ise soovis seda teha selle eest, mida Ü. S E. T tegi. Kui Ü. S väljus töökohast ja sõiduautoga xxxxxx oma elukohta xxxxx sõitis, siis järgnesid nad sinna J. Soone autoga. ta väidab, et J. Soon sõitis ise xxxxxx, ta ei pidanud teda juhendama. Ü. S elukohas läks J. Soon autost välja, käskides tal autos oodata, mõne aja pärast J. Soon hõikas teda, ta läks välja ja nägi, et J. Soon ja Ü. S maadlesid, ta läks J. Soonele appi ja püüdis Ü. S rusikaga pähe lüüa, ta ei oska öelda, kas ta tabas või mitte, ta vererõhk läks kõrgeks, teda vist tõugati ja ta kukkus maha, ta nägi, kuidas J. Soon pani Ü. S käed selja tagant käeraudadega kinni. Ta ei mäleta täpselt, kuidas ta sai tagasi J. Soone autosse, oli koos Ü. S auto tagaistmel, ei näinud, kuidas Ü. S sai J. Soone autosse. Nad sõitsid J. Soone elukoha lähedale, kus J. Soon käskis tal tuua maasturi, et sellega edasi sõita. Ta tõigi J. Soone elukohast oma maasturi, J. Soon talutas raudus kätega Ü. S tema autosse istmete taga nn pagasiruumi, J. Soon viis enda auto koju, seejärel jätkati sõitu tema elukohta. Kuna ta oli erutatud ja vastu sõitis metsaveoauto, siis sõitis ta autoga lumehange kinni. J. Soon tõi oma auto, püüdes maasturit lumehangest välja tõmmata, viga said maasturi „kängururauad“, autot välja tõmmata ei õnnestunud. Nad kaevasid koos J. Soonega labidaga auto lumest välja, sel ajal sõitsid neist mööda vennad S, ta ütles neile, et abi pole vaja. Kui nad olid auto välja kaevanud, sõitsid nad tema elukohta rehe alla. xxxxx oli J. Soon võtnud Ü. S taskust rahakoti ja leidnud sealt kaks pangakaarti. Juba xxxxxx ja autos oli J. Soon küsinud Ü. S pangakoode, Ü. S oli need ka avaldanud. Ta ei mäleta, kas pangakoodidest oli juttu ka tema elukohas. Peale tema elukohta jõudmist teatas J. Soon, et peab minema linna pangakoode kontrollima. Ü. S jäi istuma maasturi tagaluugi peale. Kui J. Soon oli lahkunud, küsis Ü. S käest, kas viimasel on paha olla, kuid Ü. S ei vastanud, oli vihane ja trotsi täis, ta võttis Ü. S õlast kinni ja juhatas ta madratsi peale istuma. Ta ei mäleta, et J. Soon oleks talle linnast helistanud, küll aga helistas ta ise J. Soonele, et küsida, kuhu ta nii kauaks jääb. Kui J. Soon tagasi tuli, siis ütles, et Ü. S oli ühe PIN koodi valesti öelnud, teise pangakaardiga oli J. Soon saanud välja võtta 10 000 krooni. Kui ta läks tuppa pliidi alla tuld tegema, jäi J. Soon Ü. S kahekesi rehe alla. Kui ta umbes 20 minuti pärast rehe alla tagasi läks, nägi, et Ü. S on madratsi kõrval kõhuli maas, J. Soon ütles, et S suri ära. Ta sattus hüsteeriasse, tegi ettepaneku kutsuda politsei, kuid J. Soon polnud sellega nõus. Ta ei mäleta täpselt, mis ta edasi tegi, kuid teab, et samal õhtul käisid J. Soone autoga abikaasal bussi vastas ja korraldasid tema maasturi remondi xxxxxxxx. Ta tegi J. Soonele ettepaneku laiba ära viimiseks, kuid J. Soon teatas, et seda ei saa kohe teha. 14.02.2003a hommikul tuli J. Soon oma sulasega tema juurde ja näitas rehe all kätte koha, kus tuleb kaevama hakata, augu kaevas sulane üksi, J. Soon käis vahepeal ära. Pärast sulase lahkumist, keerasid nad Ü. S laiba J. Soone toodud kile sisse ja vedasid auku. Peale seda J. Soon lahkus, tema ajas augu kinni ja valas augu koha naftaga üle, mõni aeg hiljem põletas madratsi, millel Ü. S oli olnud. Ta väidab, et sellest kümnest tuhandest kroonist ta endale midagi ei saanud, et tema plaan oli olnud pärast PIN koodide teadasaamist ja raha väljavõtmist Ü. S koju tagasi viia. Ta oli kindel, et Ü. S ei teata juhtunust, kuna oli ise E. T vägistanud, tal polnud kavatsust Ü. S tappa. Ta väidab, et Ü. S ei saanud surra vingusurma, sest maasturi mootor töötas vaid siis kui ta selle rehe alt välja ajas, muul ajal auto käivitatud ei olnud, samuti on rehealune nii hõre, et igasugune gaas läheb sealt ruttu välja. Kannatanu S R kohtus antud ütlustest nähtub, et Ü S oli tema isa.
  38. 2003a hommikul helistas talle tema ema J V, et isa pole tööl ja ka telefoni teel teda kätte ei saa. Koos emaga läksid nad isa koju xxxxxx, isale kuuluv sõiduauto xxxxx oli garaažis, sõiduauto xxxxx oli õues, sõiduauto nina oli räästa all ja sellele oli langenud lund, ta arvab, et isa poleks autot niimoodi jätnud. xxxxxxx tagaosast istmete tagant leidis ta isa mütsi, autos oli ka isale kuuluv mapp ja märkmik, kohas, kus isa majavõtit hoidis, seda polnud. Nad sisenesid eramusse koos 6 isa elukaaslase K K tagaukse ukseakna lõhkumise teel. K. K märkas, et majas asju, mida ta pidas tavatuks. Kuna olukord oli kummaline, siis sulges ta Ü. S pangaarved. Ta korraldas Ü. S matused, millega seoses esitab tsiviilhagi 42
  39. 80 krooni , palub hüvitada ka õigusabi kulud. Tunnistaja J V, Ü. S endise abikaasa ütlustest nähtub, et lahutas abielu Ü. S
  40. aastal, kuid nad suhtlesid endiselt. Kuna Ü. S oli
  42. 2003a jätnud tulemata kokkulepitud kohtumisele, siis13.02.2003a oli selge, et midagi on juhtunud, tööl teda polnud mobiiltelefon oli välja lülitatud. Koos tütar S läks ta J külla Ü. S elukohta, nendega koos oli ka Ü. S elukaaslane K. K. Tema ütluste kohaselt oli Ü. S suhkruhaige, kuid tervis oli stabiilne, muid haigusi Ü. S tema arvates polnud. Tema arvates polnud Ü. S vägivaldne. Tunnistaja K K, Ü. S elukaaslase ütlustest nähtub, et nägi Ü. S viimati kolmapäeva
  44. 2003a hommikul, kui xxxxx koos tööle läksid. Ü. S pidi talle samal õhtul xxxxxx tööle järgi tulema, kuid ei tulnud, sel õhtul jäi ta linna oma korterisse, järgmisel päeval helistas Ü. S tütar S. Roost, teatas Ü. S kadumisest. Ta läks xxxxx, kus märkas, et mitmed asjad majas olid teisiti, kui tavaliselt, uksematt oli trepi ees, mitte ukse ees nagu tavaliselt, ka maja võti polnud uksepiida taga peidukohas, Ü sussid olid esikus laiali, majas oli ühe mittekasutatava külma toa uks lahti, selle ukse eest ära nihkunud klots oli märgiks, et võõrad on sees käinud. Ta väidab, et polnud teadlik selles külmas toas olevast peidikust, kuigi oli põrandaliistudel ja – laudadel läbilõiget näinud. Tema ütluste kohaselt oli Ü. S suhkruhaige, kuid hoidis ennast tablettidega normis ja tema tervis oli hea, tema arvates polnud Ü vägivaldne.
  46. 2003a hommikul kodust lahkudes oli Ü. Skaasas raha umbes 5000 krooni. Tunnistaja E T kohtus antud ütlustest nähtub, et Ü. S tundis aastast 1985, lähemalt suhtles temaga aastal
  47. suhete iseloomu kohta annab ta vastuolulisi ütlusi, väites kord et käis Ü. S xxxxxx külas, kuid tunnistades, et ka ööbis vahel seal. Ü. S oli tema vastu korduvalt vägivaldne, mistõttu ta lõpetas nende suhte. J.S-i tunneb ta aastast 1996, tihedamalt suhtles temaga 2002.aasta oktoobrist. J.S tundis huvi, kuidas tal läheb ja toetas teda muredes, mis olid tekkinud suhetes tööandjaga. Ü. S tal J.S-iga eraldi juttu polnud, Ü. S auto müügikuulutusest nad siiski rääkisid. 11
  48. 2003a helistas J.S talle töö juurde korduvalt, uurides kas tema ülemus on tööl, kuid küsis ka Ü. S auto kohta, et millise autoga Ü. S tööl on. Ka
  50. 2003a hommikul helistas J.S ja küsis, millise autoga Ü. S tööl on. Ü. S töökoht asus xxxxx tänaval tema töökoha vastas ja seetõttu võis ta aknast näha, kas ja millise autoga Ü. S tööle on tulnud, 12.
  51. vastas ta J.S-ile, et ei tea kas Ü.S auto on maja ees. Ta väidab, et ei palunud J.S Ü. S arveid klaarida, et J.S ei rääkinud temale, et on Ü. S kakelnud. E.T oli käesolevas kriminaalasjas kinni peetud kahtlustatavana KarS § 136 lg1 alusel 19-
  53. 2003a, uurija määrusega on tema suhtes menetlus lõpetatud 26.11.2003a. Eeluurimisel on E.T tunnistanud, et on oma suhetest Ü. S rääkinud nii R A kui J.S-ile, on rääkinud ka Ü. S vägivaldsusest, samas kinnitab, et pole kellelgi palunud ü. S kätte maksta. Ta väidab, et J.S tundis sageli huvi Ü. S majandusliku olukorra vastu, samuti Ü. S poolt xxxxxxxx müümise kohta. Ta tunnistab, et on J.S-ile rääkinud, kus Ü. S xxxxxx elab ja kuidas sinna minna. Ta kinnitab, et polnud teadlik, kus Ü. S hoidis välisukse võtit, polnud teadlik ka külmas toas asuvast peidukust. Tema ütlustest nähtub, et on J. Soone nime kuulnud, kuid pole temaga tuttav, pole temaga kohtunud. Ta kinnitab, et
  55. 2003a helistas J.S talle korduvalt, küsides, kas Ü. S auto on maja ees, sama küsis J.S telefoni teel ka
  57. 2003a hommikul, ta vastas J.S-ile, et ta ei tea.
  59. 2003a arestimajast uurijale saadetud kirjas eitab ta oma seotust Ü. S kadumisega, tunnistab oma süüd selles, et ütles J.S-ile , millise autoga Ü. S tööl oli. Tunnistaja V K, E. T poolõe ütlustest nähtub, et teab E. T suhetest Ü. S, kuna viimased käisid tal paaril korral külas. Hiljem rääkis E. T talle, et nemad ei sobinud Ü. S, korra rääkis E. T ka Ü. S poolt padjaga lämmatamisest. Ta väidab, et E. T jutu puhul ei saa kunagi kindel olla, millal ta räägib õigust ja millal mitte. Tema ütlustest nähtub veel, et J.S on tema endise 7 abikaasa poolvend, ta ei midagi J.S-i ja E. T suhetest. Ta on rääkinud J.S-ile E. T enesetapukatsest, mis oli sügisel 2002a, ta ei esitanud J.S-ile mingit abipalvet. Tunnistaja T T, Ü. S töökaaslase ütlustest nähtub, et
  61. 2003a keskpäeval lahkus koos Ü. S taluliidu ruumest, Ü. S pidi minema koju, et võtta sõiduauto xxxxxxx ja tulla seda linna ostjale näitama, pisut varem oli ta kuulnud pealt Ü. S telefonikõnet, Ü. S oli lubanud minna autot näitama. Tunnistaja A T, Ü. S töökaaslase ütlustest nähtub, et nägi Ü. S viimati
  63. 2003a taluliidu ruumes, ta kuulis Ü. S telefonikõnet, kus viimane teatas, et „ma ei ole selle autoga, saame platsil kell üks kokku“, Ü. S lahkumist töölt ta tähele ei pannud. Tunnistaja M V kohtus antud ütlustest nähtub, et Ü. S oli tema tuttav.
  65. 2003a kella 12.45 paiku sõitis ta oma abikaasaga kaugelt mööda Ü. S xxxxx elukohast ja nägi, et maja juures seisab heledat värvi auto, mäletab, et kommenteeris oma abikaasale, et Ü on keset päeva külalised. Teab, et Ü. S oli pikk must auto ja teine punane kõrgema katusega auto, tol päeval nähtud heleda auto marki ta ei tunne, autot kirjeldada ei oska. Tunnistaja T R kohtus antud ütlustest nähtub, et tunneb J. Soont kolm aastat, on tema juures tööl käinud. J.S-iga sai tuttavaks J. Soone juures. Viimane töö, mis ta J. Soone tellimusel tegi, oli kanali kaevamine J.S-i rehealuses. Kaevamine toimus 2003aasta veebruaris J. Soon helistas talle õhtul ja järgmisel päeval tuli temale xxxxxxx järgi, kui J.S-i juurde jõudsid oli juba valgeks läinud, kellaaega ta ei vaadanud. J.S-i elukohas ütles J. Soon kuhu kanal kaevata, juhiseid jagaski enamasti J. Soon, J.S aitas ka vahepeal kaevata ja kangiga töötada, kanali tegi umbes meetri laiuse, pikkus umbes 1,4 meetrit, väljakaevatud liiv jäi augu kõrvale rehe alla, kuna seda ei kästud tal ära viia, J.Soon käis kaevamise ajal vist xxxxxx. Töö eest andis J.S talle 100 krooni ja J. Soon viis ta koju tagasi. Ta kinnitab ka, et hiljem helistas talle J.Soon ja rääkis mingist tema autos olevast tagist, kuid mingit tagi ta J.Soone autos ei märganud. Ta kinnitab eeluurimisel antud ütlusi, et J.Soon helistas talle sügisel ka teist korda ja tegi etteheited selle kohta, et ta oli rääkinud uurijatele kanali kaevamisest. Eeluurimisel on T.R rääkinud ka sellest, et on koos J.Soonega käinud xxxxxx kaupluses, ja ta on näinud J.Soont automaadist raha välja võtmas, ta ei mäleta, kas see oli kanali kaevamise päeval või mitte. Ütluste olustikuga seostamise protokollist nähtub, et T.R on ette näidanud koha kuhu J.S-i elukohas rehe all augu kaevas. Tunnistaja R A, J.S-i abikaasa ütlustest nähtub, et ta ei tea, kuidas Ü. S surnukeha nende talu rehealusesse sattus, temal rehe alla asja polnud. Ta käis iga päev linnas tööl, hommikul kell 07.10 viis J.S ta bussile ja õhtul oli bussi vastas, nii ka
  66. ja
  67. veebruaril 2003a.
  69. 2003a oli J.S temal bussi vastas koos J. Soonega viimase autoga, J.S-i autol oli vist midagi viga, samal õhtul käisid J.S ja J. Soon xxxxxx J.S-i autol järel. Ta väidab, et tol ajal oli J.S kodune, kuna tööd polnud, nende rahaline olukord polnud väga hea, aga polnud ka halb. Tema korraldas maasturi ostuks võetud pangalaenu maksmist, J.S arveldas auto müüja J. M. Ta tundis E T, kes oli talle rääkinud ka oma suhteist Ü. S, rohkem suhtles E. T J.S. Tunnistaja V V, J.Soone elukaaslase kohtus antud ütlustest nähtub, et ei mäleta konkreetselt
  71. 2003a päeva, mäletab päeva 2003aasta veebruaris, kui J.S oma maasturiga nende maja lähedal kinni jäi. Ta väidab, et selle päeva lõuna ajal tuli J.S nende elukohta ja mängis seal J. Soonega kaarti. Ta tervis oli halb ja kuna mehed rääkisid kõva häälega, siis ta keelas neid ja mehed hakkasid minema J.S-i elukohta, siis jäigi J.S maasturiga lumme kinni ning J. Soon oma autoga proovis seda välja tõmmata, mõni aeg hiljem tõi S J. Soone koju, õhtul käis J. Soon koos J.S-iga viimase abikaasat bussi pealt toomas ning J.S-i autot remonti viimas ja toomas. Ta kinnitab ka, et peale hange jäämise päeva käis J. Soon koos J.S-iga xxxx ajutisi autojuhilube pikendamas, lahkudes kodunt hommikul kella
  72. 00 -09.00 vahel. Ta väidab, et 12.02.2003a hommikupoole oli J. Soon kodus, kuulis teda 8 hommikusi toimetusi tegemas, õhtupoolikul võis ka ära käia. Samas kinnitab ka, et kui ta on tagatoas, siis autoga välja sõitmist ei kuule ning et
  74. 2003a oligi ta tagatoas, tema ütluste kohaselt tehakse nende kodus hommikusi toimetusi kella 08.00 paiku. Tema ütlustest nähtub veel, et 2003a suvel helistas J. Soon talle vanglast, paludes T. R edasi öelda, et see reedesel päeval oma õe juures J. Soone telefonikõnet ootaks, ta ei tea, mida J. Soon T. R rääkis. Tunnistaja A P eeluurimisel ja kohtus antud ütlustest nähtub, et 2003a veebruaris tegi koos kaaslastega ehitustöid K Lehtla elumajas, mis asub J.S-i elukoha naabruses, et
  76. 2003a puhastas teed J.S-i elukoha juures, kui sealt tuli välja mees, kelle jutust tuli välja, et on selle maja peremees, selle mehega ajas ta mõne sõna juttu. J.S-i hoovis oli punane maastur, pisut eemal oli helepruun xxxxxx, et kl 16.20-16.30 paiku oli viimatinimetatud auto samuti J.S-i maja lähedal. Tunnistaja E S ütlustest nähtub, et 2003a veebruaris tuli vendadega koos töölt kui nägi, et J.S-i džiip on J. Soone elukoha lähedal otsapidi lumevallis ja teelt väljas. Nad olid valmis appi minema, kuid J.S näitas käega, et sõitku me edasi, ta sai aru, et abi ei vajata. Mõne aja möödudes tuli tema elukohta J. Soon, öeldes et tuleb J.S-i juurest ja palus ennast koju sõidutada, J. Soon ütles veel, et J.S-i juurde läks viimase autoga, kuid nüüd on see katki. Tunnistaja D M kohtus antud ütlustest nähtub, et osutas raamatupidamisteenust FIE-na tegutsenud J.S-ile , teab, et J.S olid lepingud Eesti Energiaga liinide aluste puhastamiseks ning 2002a lõpul, samuti jaanuaris 2003a laekus J.S-ile Eesti Energialt ka raha. Ta teab, et J.S ostis auto J M, makstes 90 000 krooni pangalaenu abil, ülejäänud summa jäi maksta kahe aasta jooksul. Teab J. M ütluste järgi seda, et J.S maksis J. M veebruaris 5000 krooni. Tunnistaja J M eeluurimisel ja kohtus antud ütlustest nähtub, et müüs J.S-ile oktoobris 2002a xxxxxx, hinnaks oli 160 000 krooni. J.S võttis 100 000 krooni pangast laenu, ta oli selle laenu käendaja. J.S maksis talle auto eest pangalaenust ära 90 000 krooni, edasi pidi J.S maksma 4000 krooni kuus, kuid J.S ei täitnud kokkulepet ja maksis 5000 krooni alles
  77. veebruari pärastlõunal 2003a. Mäletab, et nägi J.S-i juhuslikult mööda sõitmas, helistas talle ning tuletas võlga meelde, seejärel J.S tuligi kohe ja maksis 5000 krooni, rohkem pole ta J.S-ilt raha saanud.
  79. 2003a peale tunnistaja T. R ütluste olustikuga seostamist J.S-i xxxxxxxx talus, kaevati J.S-i elumaja ja rehealuse põrandast välja Ü. S teibiga kilesse pakitud laip. Ü. S isik tuvastati DNA ekspertiisiga ja laiba äratundmiseks esitamisega Ü. S lahutatud abikaasale J. V. Kriminaalasjas määratud DNA ekspertiisidega tuvastati J.S seljas olnud jopel ja J. Soone sõiduautol xxxxxx reg nr xxxxx tagaistmel kannatanu Ü. S veri. Esmases surnu kohtuarstlikus ekspertiisi aktis sedastatud kohtuarsti arvamuse kohaselt Ü. S laibal vigastusi või mürgistusele iseloomulikke morfoloogilisi muutusi, mis võinuks põhjustada surma, ei tuvastatud. Välisvaatlusel sedastati kaugelearenenud roiskumise staadiumis haav parema kõrvalehe piirkonnas, millel puudusid elupuhususe tunnused ning mille tekkimise aega ja mehhanismi ei ole laiba kaugelearenenud roiskumise tõttu võimalik kindlaks teha. Laiba vere ja uriini kohtukeemilisel uuringul sedastati veres 1,2 ja uriinis 0,4 promilli etüülalkoholi, mis elavate isikute puhul vastab kergele joobeastmele. Laiba kaugelearenenud roiskumise tõttu ei saa vere alkoholi sisalduse analüüsi tulemust arvestada kindla tõendusmaterjalina, kuid arvestades etüülalkoholi sisaldust uriinis, ei saa välistada, et enne surma oli Ü. S tarvitanud alkohoolseid jooke. Ü. S laiba vere kohtukeemilisel uuringul sedastati 27% karboksühemoglobiini. Analüüsi tulemus on laiba kaugelearenenud roiskumise tõttu suhteline, siis ei saa välistada et osaliselt võib karboksühemoglobiini teke organismis olla tingitud roiskumisprotsessist. Karboksühemoglobiini sisaldus veres võib olla tingitud ka kannatanu surmaeelsest viibimisest vingukaasi sisaldavas keskkonnas. Kirjanduse andmetel võib roiskumisprotsessi käigus tekkida karboksühemoglobiini väikestes kogustes, mistõttu on 9 tõenäolisem, et Ü. S viibis enne surma vingukaasi sisaldavas ruumis. Elavate isikute puhul võib näiteks intensiivne suitsetamine tõsta karboksühemoglobiini taset veres kuni 18%. Ü. S surma aega ei ole võimalik kaugelearenenud roiskumise tõttu kindlaks määrata. Kriminaalasjas määratud kohtuarstliku komisjonekspertiisi aktis antud ekspertide arvamus kattub esmases ekspertiisi aktis antud eksperdi arvamusega selles, et laiba kaugelearenenud roiskumise tõttu ei ole surma põhjus tuvastatav, kuid just nimelt roiskumise tõttu ei välista eksperdid surma põhjusena ühtegi traumat või haiguslikku protsessi. Ü. S surma saabumine põetava II astme suhkruhaiguse tagajärjel on ebatõenäoline. Seega eksperdid ei välista, et Ü. S surma põhjustasid vägivallateod ning surres võis Ü. S olla alkoholijoobes. Ekspertide arvamuse kohaselt J.S ei põe vaimuhaigust. Temale inkrimineeritavate tegude sooritamise aja ei esinenud J.S vaimuhaigust, nõrgamõistuslikkust ajutist vaimutegevuse riket ega muud haiguslikku seisundit. Ta oli suuteline täiel määral aru saama oma tegude iseloomust, sealhulgas nende keelatusest ning oli suuteline oma käitumist juhtima sellest arusaamisest lähtuvalt. Vahi all viibimise ajal alates 25.02.2003a kuni käesoleva ajani on J.S reaalse stressoorse situatsiooni mõjul arenenud pikaajaline depressiivne kohanemishäire F43.21(ärevus, pinge, ülekaalukad muremõtted, hirm tuleviku ees, uinumisraskused, pingega kaasnevad kehalised vaevused) mis ei takista temal oma ümbruse ja tegevuse mõistmist ega oma tegude juhtimist. Kohanemishäire ei takista J.S aru saamast temale inkrimineeritavate tegude laadist ja tähendusest, ta on suuteline osalema eeluurimisel, astuma kohtu ette ja süüdimõistmisel kandma karistust. J.S-ilei ole oma psüühilise tegevuse poolt takistusi tegelikkusele vastavate ütluste andmiseks oma senise elu sündmuste kohta, sealhulgas
  81. 2003a toimunud sündmuste kohta. Temale inkrimineeritavate tegude sooritamise aja ei olnud J.S sellises erilises emotsionaalses seisundis, mis oleks piiranud tema võimet oma tegude iseloomust, sealhulgas keelatutest, arusaamiseks ning oma käitumisest arusaamiseks ja oma käitumise teadvaks regulatsiooniks. Jälitustegevuse protokollist J.S-i ja J.Soone mobiiltelefonide kõneeristuste kohta nähtub, et J.S-i mobiiltelefonilt xxxxxxx on helistatud E T kodusel telefonil xxxxxxx:
  83. 2003 kell 21.02 kõneaeg 1 min 09 sek 19.01.2003 kell 11.07 kõneaeg 2 min 46 sek 19.01.2003 kell 18.20 kõneaeg 0 min 33 sek 19.01.2003 kell 19.16 kõneaeg 0 min 26 sek 26.01.2003 kell 13.43 kõneaeg 0 min 42 sek 09.02.2003 kell 10.58 kõneaeg 0 min 44 sek 09.02.2003 kell 12.06 kõneaeg 0 min 04 sek 15.02.2003 kell 11.58 kõneaeg 0 min 18 sek 15.02.2003 kell 12.59 kõneaeg 0 min 03 sek 18.02.2003 kell 12.21 kõneaeg 1 min 08 sek J.S-i mobiiltelefonile on helistatud ETkoduselt telefonilt xxxxxx: 25.01.2003 kell 19.32 kõneaeg 1 min 34 sek 03.02.2003 kell 20.59 kõneaeg 1 min 44 sek 10.02.2003 kell 17.42 kõneaeg 1 min 47 sek 10.02.2003 kell 17.53 kõneaeg 1 min 00 sek 11.02.2003 kell 17.33 kõneaeg 1 min 10 sek 11.02.2003 kell 18.19 kõneaeg 1 min 35 sek J.S-i Mobiiltelefonilt on helistatud E T töökohta xxxxxx telefonil xxxxxxx: 20.01.2003 kell 15.04 kõneaeg 0 min 41 sek 03.02.2003 kell 11.44 kõneaeg 1 min 04 sek 05.02.2003 kell 13.56 kõneaeg 0 min 19 sek 06.02.2003 kell 14.23 kõneaeg 0 min 33 sek 10 06.02.2003 kell 16.05 kõneaeg 0 min 39 sek 07.02.2003 kell 15.13 kõneaeg 1 min 47 sek 08.02.2003 kell 10.02 kõneaeg 0 min 30 sek 10.02.2003 kell 10.30 kõneaeg 0 min 16 sek 10.02.2003 kell 14.54 kõneaeg 0 min 46 sek 11.02.2003 kell 09.35 kõneaeg 0 min 18 sek 11.02.2003 kell 10.16 kõneaeg 0 min 18 sek 11.02.2003 kell 11.54 kõneaeg 0 min 33 sek 11.02.2003 kell 14.20 kõneaeg 0 min 19 sek 11.02.2003 kell 15.31 kõneaeg 0 min 15 sek 12.02.2003 kell 09.16 kõneaeg 0 min 50 sek
  84. veebruaril 2003 on J.S-i mobiiltelefonilt helistatud Jüri Soone mobiiltelefonile: 1- kell 09.32 kõneaeg 0 min 33 sek 2- kell 14.17 kõneaeg 1 min 02 sek 3- kell 18.46 kõneaeg 0 min 06 sek 4- kell 21.05.kõneaeg 0 min 28 sek 5- kell 21.30 kõneaeg 0 min 14 sek J.S-i mobiiltelefonilt numbritega 1, 3, 4, 5 märgitud kõned on tehtud Ulvi 11 mobiilimasti piirkonnas, numbriga 2 märgitud kõne on tehtud Pada 13 mobiilimasti tööpiirkonnas. Jüri Soone mobiiltelefon on asunud nende kõnede ajal Tõstamaa B mobiilimasti piirkonnas.
  85. veebruaril 2003 on J.S-i mobiiltelefonile helistatud Jüri Soone Mobiiltelefonilt: 1- kell 09.53 kõneaeg 0 min 04 sek 2- kell 14.06 kõneaeg 1 min 12 sek 3- kell 14.32 kõneaeg 0 min 32 sek 4- kell 14.47 kõneaeg 1 min 13 sek 5- kell 14.56 kõneaeg 0 min 36 sek 6- kell 15.00 kõneaeg 0 min 23 sek J.S-i mobiiltelefonil numbritega 1, 2 märgitud kõned on tehtud Ulvi 11 mobiilimasti tööpiirkonnas, numbritega 3-6 märgitud kõned tehtud Pada 13 mobiilimasti tööpiirkonnas. Jüri Soone mobiiltelefon asus kõnede 1-2 ajal Tõstamaa –B mobiilimasti tööpiirkonnas, kõne 3 ajal Rakvere Elevator –A tööpiirkonnas, kõnede 4-5 ajal Rakvere Elevator-B tööpiirkonnas, kõne 6 ajal Rakvere Elevator –C mobiilimasti tööpiirkonnas. EMT mobiilimastide sektorid Pada 13 ja Ulvi 11 asuvad Viru-Nigula vallas Padaoru ümbruses, Tele-2 mobiilimastide sektorid Tõstamaa-B asub Viru-Nigula vallas Padaoru ümbruses, Rakvere Elevator-A, B ja C asuvad Rakvere linnas ja selle lähiümbruses. Jüri Soone mobiiltelefonil xxxxxxx on helistatud 30.01.2003 kell
  86. 33 Ü S mobiiltelefonile xxxxxxxx, kõne pikkus 49 sek, Jüri Soone mobiiltelefon asus kõne ajal mobiilimasti PajustiC tööpiirkonnas. J.S-i mobiiltelefonilt Ü S mobiiltelefonile helistatud ei ole kontrollitud ajavahemikul. Eesti Telefoni õiendist nähtub, et J.S-i elukohast läbiotsimisel ära võetud Eesti Telefoni taksofoni maksekaardiga on Ü.S mobiiltelefonile (number xxxxxxxx) helistatud 14.01.
  87. kl. 12.47 ja 12.02.
  88. kl.10.47 Hansapanga kirjast nähtub, et Ü.S oli Hansapangas kaks arvelduskontot ja kummagi konto juures oli üks deebetkaart. Arvelduskontoga nr xxxxxxxx on seotud deebetkaart nr xxxxxx. antud deebetkaarti on üritatud kasutada 12.02.2003a Hansapanga sularahaautomaadis HAN00156 aadressiga xxxxxxxx, kuid sisestatud kolmel korral vale PIN kood ja automaat konfiskeeris kaardi. Arvelduskontoga nr xxxxxxx on seotud deebetkaart nr xxxxxxx. Antud deebetkaarti on üritatud peale
  90. 2003a kasutada kahel korral. 14.02.2003a kell 06.21 Hansapanga 11 sularahaautomaadis HAN00165 aadressiga xxxxxxx ja 14.02.2003a kell 07.14 sularahaautomaadis HAN00156 aadressiga xxxxxxx. mõlemal korral on soovitud võtta sularaha summas 10 000 EEK. Kuna kaart oli selleks ajaks blokeeritud, ei saanud nad antud summasid . Peale 14.02.2003a ei ole antud kaarti enam kasutatud. Hansapanga tõendite alusel välja antud õiendist nähtub, et Ü S deebetkaardi kasutati 12.02.2003a kell 14.53- võeti xxxxxxxx asuva xxxxxxx kaupluse juures paiknevast Hansapanga sularahaautomaadist HAN00156 välja sularaha summas 10000 krooni ja13.02.2003a kell 09.20- võeti xxxxxx asuva xxxxxx Kaubanduskeskuse juures paiknevast Hansapanga sularahaautomaadist HAN00160 välja sularaha summas 10000 krooni. Asitõendiks tunnistatud Ü.S kalendermärkmikus 30.01.
  91. lehel on kirjas J.S-i telefoninumber xxxxxxxx ja tekst “xxxxxxx“ Kohtuistungil vaatas kohus videosalvestusi kohtualuste J.S-i ja J.Soone ülekuulamistest, tunnistaja T.R ülekuulamisest, T.R ütluste olustikuga seostamisest, Ü.S elukoha sündmuskoha vaatlusest, sündmuskoha vaatlusest J.S-i elukohas mille raames toimus Ü.S surnukeha väljakaevamine. Kohus leiab, et kohtualuste süü grupilises röövimises so KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on kohtus täielikult tõendamist leidnud. Vägivalla tarvitamist Ü.S suhtes ja viimaselt rahakoti ja pangakaartide äravõtmist samuti pangakaartide koodide nõudmist ja Ü.S pangaarvelt 10000 krooni väljavõtmist on J.S eeluurimisel tunnistanud. Vaatamata asjaolule, et J.S nendest ütlustest kohtus lahti ütles vaatleb kohus neid ütlusi kogumis kõigi teiste asjas olemasolevate tõenditega. Objektiivsete tõenditena kinnitavad J.S-i eeluurimisel antud ütlusi ja seega kohtualuste süüd -DNA ekspertiiside aktid millest nähtub, et J.S-i jopel ja J.Soone auto tagaistmel leiti Ü.S vereplekid, - õiend Ü.S pangakonto kohta, millest nähtub, et tema arveldusarvega seotud deebetkaardiga võeti
  93. 2003a kell 14.53 (so ajal mil J.S ja J.Soon üksteisele korduvalt helistasid J.Soon Rakverest ja J.S oma elukohast) xxxxxx kaupluse juures paiknevast sularahaautomaadist välja 10 000 krooni, et sama kaardiga võeti
  95. 2003a kell 09.20 (so samal ajal kui J.S ja J.Soon viimase enda ja V.V ütluste kohaselt Jõhvis olid) xxxxasuvast sularahaautomaadist välja 10 000 krooni -Hansapanga õiend selle kohta, et ühte Ü. S deebetkaarti on 12.02.2003.a. üritatud kasutada sularahaautomaadist xxxxxxx, kolmel korral sisestati vale PIN kood ja automaat konfiskeeris kaardi. -sama õiend, millest nähtub, et ühte Ü.S deebetkaarti on üritatud kasutad 14.02.2003.a. kl 06.21 sularahaautomaadis xxxxxxx ja kl 07.14 (so kellaaegadel, mil J.Soon enda ja T.R ütluste kohaselt käis xxxxxx külast xxxxx sõites läbi nii xxxxx kui xxxxxx) sularahaautomaadis xxxxxx, kuna kaart oli antud hetkeks blokeeritud, siis kasutamine ebaõnnestus. -J.S-i ja J.Soone vahelised telefonikõnede eristused 12.02.2003.a. kohta millest nähtub, et kella 14.17 ajal on J.S-i mobiiltelefonilt helistatud J. Soone mobiiltelefonile, et kella 14.32–15.00 on J. Soone mobiiltelefonilt helistatud neljal korral J.S-i mobiiltelefonile, kusjuures nende kõnede ajal on J.S-i mobiiltelefon olnud xxxxxxxxx vallas, J. Soone mobiiltelefon on olnud xxxxxxx linnas. -J.M ütlused millest nähtub, et J.S ei pidanud kinni kokkuleppest autoostu raha maksmisel ja tasus esimese makse 5000 krooni alles 14.02.2003.a. Kohus ei pea usaldusväärseiks J.S-i ennastõigustavaid ütlusi selle kohta, et ta huvi Ü.S vastu piirdus vaid autoostuga ning 12.02.2003a. ei soovinud ta Ü.S raha röövida, vaid tahtis ainult kätte maksta viimase poolt E.T suhtes kasutatud vägivalla eest. E.T ütlustest nähtub, et ta pole palunud J.S Ü.S kätte maksta. Arvestades J.S-i ja E.T suhete iseloomu- nad 12 polnud väga lähedased- polnud J.S mõistetavat põhjust ka omal algatusel Ü.S väidetava vägivaldsuse pärast karistada. Samal põhjusel ei pea kohus usaldusväärseks ka J.S-i väidet, tema juhusliku kohtumise ja rüseluse kohta HAT autoteeninduses. E.T ütlustest nähtub aga see, et J.S tundis korduvalt huvi Ü.S majandusliku olukorra vastu, ning 12.02.
  96. ja vahetult enne seda helistas korduvalt ja päris muu hulgas ka seda kas Ü.S on tööle tulnud sõiduautoga xxxxxxx mida ta müüa soovis või sõiduautoga xxxxx. Kui J.S-i oleks huvitanud auto ostmine Ü.S, siis oleks ta saanud sellest rääkida Ü.S endaga telefoni teel, Ü.S mobiiltelefoni number oli ajalehes avaldatud automüügikuulutuses. J.S ongi väitnud, et helistas Ü.S korduvalt autoostu küsimuses paludes endale tagasi helistada, J.S-i telefonikõnede eristustest nähtub aga, et enda mobiiltelefonilt ei helistanud J.S Ü.S mitte kordagi. Eeltoodust nähtub, et 12.
  98. hommikul kl 09.16 E.T helistades teada saades et Ü.S on tööle tulnud sõiduautoga xxxxx, leidsid kohtualused, et on soodne võimalus oma kuritegelike plaanide elluviimiseks ja otsustasid Ü.S tema ründamiseks sobivasse kohta meelitada. Nad helistasid Ü.S hiljem J.S-i elukohast ära võetud telefoni maksekaardiga kl 10.47 soovides kokku saada autoostu küsimuses. Seda kõnet kuulsid ka Ü.S töökaaslased T.T ja A.T kes kuulsid Ü.S ütlemas, et läheb kodust autot tooma, et seda ostjale näidata ja lahkus varsti peale seda töökohast oma elukohta xxxxxx. Talle järgnesid J.S ja J.Soon viimasele kuuluva helebeezi xxxxxxx. Sellele sarnast autot nägi 12.02.2003.a. lõunaajal kaugelt Ü.S maja juures xxxxxx tunnistaja M.V. Kohus ei pea usaldusväärseiks J.Soone vastuolulisi ja ennastõigustavaid ütlusi. Tema seotus Ü.S ja süü viimaselt röövimise toimepanemises on lisaks ülaltoodule tõendatud veel -telefonikõnede eristusega millest nähtub, et 30.01.2003.a. on J.Soone mobiiltelefonilt helistatud Ü.S mobiiltelefonile, -märkega asitõendiks tunnistatud Ü.S kalendermärkmikus sama päeva so 30.01.2003.a. lehel millele on kirjutatud J.S-i telefoninumber ja tekst „xxxxxx“, -T.R ütlustega, et J.Soone palvel kaevas augu J.S-i elukohas, - sündmuskoha vaatlusprotokolliga millest nähtub, et Ü.S laip leiti J.S-i elukohas kohast kuhu T.R J.Soone palvel augu oli kaevanud. -A.P ütlustega millest nähtub, et helebeež xxxxxx oli 12.02.2003.a. J.S-i maja juures nii lõuna paiku kui u16.30 V.V ütlused ei välista J.Soone viibimist 12.02.2003.a. ennelõunal xxxxxxx ja Jxxxx ning pärastlõunal J.S-i elukohas. V.V on kinnitanud, et kuulis kui J.Soon tegi kodus hommikusi toimetusi (08.00 paiku), et õhtupoolikul võis J.Soon ilma tema teadmata kodust ära käia, et oli 12.02.2003.a. enamasti tagatoas kust ta ei kuule autoga väljasõitmist. Kohus leiab, et kohtualuste võimalik sisenemine Ü.S elumajja xxxxx külas xxxxxx talus pole antud juhul kvalifitseeritav KarS § 266 lg 2 p 3 järgi omavolilise sissetungina. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et Ü.S viimase elukohta järgnedes, tegutsesid kohtualused viimase vara vägivalda kasutades hõivamise eesmärgiga, sellel eesmärgi realiseerimisel võimalik sissetungimine elumaja hoovi või elumajja ei kuulu kohtu arvates eraldi kvalifitseerimisele omavolilise sissetungina. Omavoliline sissetung (KarS § 266) paikneb karistusseadustiku avaliku rahu vastaste süütegude peatüki avaliku korra vastaseid süütegusid käsitlevas jaos. Karistusseadustiku selles osas asuvad sätted sisaldavad norme milledes kaitstavaks õigushüveks on avalik kord ja eriti isikule tagatud privaatautonoomia. Süüditunnistamine omavolilises sissetungis eeldaks kohtualuste tahtlust just nimetatud õigushüvesid rünnata, tõendid kohtualustel sellise tahtluse olemasolu kohta kriminaalasjas puuduvad. Röövimise käigus toimepandud sissetungimine on kvalifitseeritav KarS § 200 lg 2 p 9 järgi, sellist süüdistust kohtualustele esitatud ja neid selle alusel kohtu alla antud aga pole. KrMK § 215 sätteid järgides pole kohtul antud juhul võimalik kohtualuste süüdistust muuta. 13 Eeltoodut arvestades tuleb kohtualused KarS § 266 lg 2 p 3 järgi õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu nende tegevuses. Kohus leiab, et J.Soone süü KarS § 114 p 6 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on kohtus samuti tõendamist leidnud. Vaatamata sellele, et kohtuarstliku ekspertiisi aktides pole õnnestunud selgitada Ü.S surma põhjust leiab kohus kõiki ülaltoodud tõendeid kogumis hinnates et J.Soon tappis Ü.S tuvastamata jäänud viisil, tehes seda toimepandud röövimise varjamise ja Ü.S deebetkaarti kasutades sularahaautomaadist teadasaadud pangakonto jäägi omastamise hõlbustamiseks. J.S on eeluurimisel andnud ütlusi, et Ü.S oli surnud, kui ta peale u 20 minutilist äraolekut rehe alla tagasi läks, surma saabumise ajal oli Ü.S juures ainult J.Soon. J.S-i ütluste tõepärasust hinnates arvestab kohus sellega, et tema poolt eeluurimisel röövimise kohta antud ütlused leidsid kinnitust teiste objektiivsete tõenditega. Tema poolt Ü.S surma kohta antud ütlusi kinnitavaid tõendeid kriminaalasjas pole kuna J.Soon vaikib, kohtualused ise J.Soone initsiatiivil hävitasid sündmuskoha, matsid Ü.S laiba valades sellele naftat ja keeldusid 5 kuu jooksul avaldama laiba asukohta minetades sellega võimaluse saada tõendeid kohtuarstliku ekspertiisi abil. Ü.S suhtes röövimist toime pannes ja ta J.S-i elukohta viies olid kohtualused tegutsenud avalikult oma isikuid mitte varjates millest kohus teeb järelduse, et neil polnud plaanis Ü.S elusana minna lasta. Ü.S tapmisele J.Soone poolt viitab ka laiba kohtlemine .J.S-i väitel teibiti laip kilesse ja maeti tema vastuväidetele vaatamata tema rehe alla just J.Soone initsiatiivil. Kohus leiab, et J.S-i sellekohased ütlused on usutavad. On inimlikult mõistetav, et J.S poleks valinud matmiskohaks oma rehealust. Kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtub, et on ebatõenäoline, et Ü.S surm saabus suhkruhaiguse tagajärjel, muid haigusi Ü.S teadaolevalt ei põdenud. Arvestades laiba kaugelearenenud roiskumisprotsesse ei välista eksperdid aga surma saabumist ühegi trauma või haiguslikku protsessi tagajärjel. Kohus leiab, et kui Ü.S surma oleks põhjustanud mõni haiguslik protsess poleks J.Soonel olnud mingit põhjust asuda laipa kohtlema viisil nagu ta seda tegi. J.Soon on eitanud igasugust vägivalla tarvitamist Ü.S suhtes. Igati loomulik ja põhjendatud käitumine Ü.S surma korral oleks olnu sellest teatamine meditsiiniasutusele ja politseile, vägivallatunnuste puudumine oleks olnud kinnituseks J.Soone ütlustele ja vabastanud ta süüdistusest Ü.S tapmises. Lõplikult ei jää kõrvaldamata kahtlused, et Ü.S tapmises osales ka J.S, kellel olid selleks olemas samad motiivid, mis J.Soonel. Samas puuduvad kriminaalasjas tõendid selle kohta, et ta oleks viibinud koos Ü.S vahetult enne viimase surma saabumist. Tema enda ütluste kohaselt läks ta rehealusest tuppa pliidile tuld alla tegema ja u 20 minuti pärast tagasi rehe alla minnes oli Ü.S surnud. Tema sellekohaseid ütlusi ümberlükkavaid ja teda Ü.S surmaga vahetult seostavaid tõendeid kriminaalasjas ei ole. Ütlusi J.S-i tegevuse kohta vahetult enne Ü.S surma saaks anda J.Soon, kuid vaid temale teada olevatel põhjustel ta seda ei tee. J.S-i suhtes viidi 2005.a. läbi uus kriminaalmenetlus selgitamaks tema poolt KarS § 114 p 6 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist, kuid menetlus lõpetati KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Hinnates kohtuotsuse röövimist käsitlevas osas nimetatud tõendite alusel kohtualuste tegevust kuritegude planeerimisest ja ettevalmistamisest kuni nende täideviimiseni siis on leidnud tõendamist J.S-i aktiivsem roll ettevalmistuse faasis ja J.Soone aktiivsem tegutsemine täideviimisel. Tõendamist on leidnud, et J.S kogus E.T informatsiooni Ü.S varandusliku seisu, elukoha ja liikumise kohta, ka 12.02.2003.a. sai tema E.T teada, et Ü.S on linnas sõiduautoga xxxxxx. 14 Samas nähtub J.S-i eeluurimisel antud ütlustest, et just J.Soon oli see, kes Ü.S xxxxxx esimesena ründas, tal käed raudu pani, rahakoti ära võttis ja pangakaardite koode nõudis. J.S-i ütluste kohaselt tõi J.Soon kile millesse J.Soone initsiatiivil koos pakkisid Ü.S laiba, selle naftaga üle valasid ja tema elukohta rehe alla maha matsid, J.Soon korraldas ka matmiseks augu kaevamise tuues selleks kohale T.R. Neid J.S-i ütlusi kummutavaid tõendeid kriminaalasjas pole, vastupidi, augu kaevamist J.Soone juhendamisel kinnitab ka T.R., kohtuistungil kinnitas ka J.Soon, et tõi kohale T.R ja juhendas kaevamist. Kohus ei pea usaldusväärseiks J.Soone ütlusi selle kohta, et palus T.R kaevata J.S-i elukoha rehe alla kanali auto jaoks. T.R ütlustest nähtub, et peale augu kaevamist ei saanud ta korraldust august võetud pinnase äravedamiseks, nimetatud asjaolu viitab otseselt sellele, et tegemist polnud kanali kaevamisega. Kõiki ülalnimetatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et Ü.S tapeti ja tapjaks oli J.Soon. Tõendatud on ka tapmise eesmärk- eelnevalt toimepandud röövimise varjamine ja Ü.S pangakontole jäänud raha hõivamise hõlbustamine. Viimasele viitab asjaolu, et tapmisele järgnenud päeval võtsid J.Soon ja J.S Ü.S kontolt välja 10000 krooni, üritasid raha välja võtta ka ülejärgmisel päeval, kuid pangakaart oli blokeeritud. Kohus leiab, et Ü.S surma põhjuse ja tapmise viisi osas tekkivaid kahtlusi ei saa antud juhul tõlgendada kohtualuse kasuks, kuna kahtluste kõrvaldamise on muutnud võimatuks kohtualune ise oma tegevusegasündmuskoha olustiku tahtliku muutmise ja kuriteo jälgede tahtliku hävitamisega. Kohus leiab, et J.S-i süü laibarüvetamises so KarS § 148 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on kohtus täielikult tõendamist leidnud tema enda eeluurimisel antud ütlustega aga ka sündmuskoha vaatlusprotokolli ja kohtuarstliku ekspertiis aktidega. Arvestades asjaoluga, et meie ühiskonnas on üldtunnustatud tavaks surnute matmine kalmistule või krematooriumis tuhastamine leiab kohus, et surnukeha kilesse teipimine, naftaga ülevalamine ja rehealuse pinnasesse matmine on vaieldamatult hinnatav laiba üldtunnustatud tavadele mittevastava kohtlemisena. Prokurör taotles kohtus J.Soone õigeksmõistmist KarS § 148 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises kuna tema puhul on laibarüvetamine hõlmatud mõrva koosseisuga. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga ja leiab, et J.Soon tuleb KarS § 148 järgi õigeks mõista nimetatud kuriteokoosseisu puudumise tõttu tema tegevuses. Kannatanu S.R on esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju 31020.00 krooni ja Ü.S matusekulude 11785.80 krooni hüvitamiseks, on esitanud ka dokumendid, mis kulutusi tõendavad. Samuti nõuab kannatanu õigusabi kulude hüvitamiseks 37750.00 krooni esitades ka kulutusi tõendavad dokumendid. Kohus leiab, et kannatanu nõuded on põhjendatu ja kuuluvad rahuldamisele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kuritegude raskust ja laadi, kohtualuste süüd ja isikuid , karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Hinnates ülalnimetatud tõendite alusel kohtualuste tegevust kuriteo planeerimisel, ettevalmistamisel ja täideviimisel leiab kohus, et arutatavaid kuritegusid toime pannes teadsid kohtualused saabuvat tagajärge ja olid tagajärje saabumise enda eesmärgiks seadnud pannes kuriteod seega toime kavatsetult. Kohtualuste karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. J. Soon on kohtu poolt varem karistatud, karistatus on kustunud, töökohta ta ei oma. J.S töötab FIE-na, on kohtu poolt varem karistamata. Toimepandud kuritegude raskust ja karistuse eesmärkide saavutamist arvestades leiab kohus, et kohtualuseid tuleb karistada pikaajalise reaalse vangistusega. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMK § 272-276: KrMS § 313-319; 175; 179 kohus otsustas: 15 JÜRI SOON süüdistuses KarS § 266 lg2 p3 järgi õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu tema tegevuses. JÜRI SOON süüdistuses KarS § 148 järgi õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu tema tegevuses. JÜRI SOON süüdi tunnistada KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõista 10 (kümme) aastat vangistust. JÜRI SOON süüdi tunnistada KarS § 114 p 6 järgi ja karistuseks mõista 15 (viisteist) aastat vangistust. KarS § 64 lg1 alusel suurendada raskemat karistust ja mõista liitkaristuseks 16 (kuusteist) aastat vangistust. KarS § 68 lg1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 27.
  99. 200306.10.2005 so 2 (kaks ) aastat 6 (kuus) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algusega
  101. 2005 jääb karistust kanda 13 (kolmteist) aastat 5 (viis) kuud ja 20 (kakskümmend ) päeva vangistust. J.S süüdistuses KarS § 266 lg2 p3 järgi õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu tema tegevuses. J.S süüdi tunnistada KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõista 10 (kümme) aastat vangistust. J.S süüdi tunnistada KarS § 148 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 64 lg1 alusel suurendada raskemat karistust ja mõista liitkaristuseks 11 (üksteist) aastat vangistust. KarS § 68 lg1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 25.02.200306.10.2005 so 2 (kaks ) aastat 7 (seitse) kuud ja 12 (kaksteist) päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algusega
  103. 2005 jääb karistust kanda 8 (kaheksa) aastat 4 (neli) kuud ja 18 (kaheksateist ) päeva vangistust. KrMS § 179 alusel mõista välja Jüri Soonelt sundraha 6725,00 (kuus tuhat seitsesada kakskümmend viis, 00) krooni riigituludesse (Saaja: Rahandusministeerium a/a 10220034800017 SEB Eesti Ühispank viitenumber 2800049913). KrMS § 179 alusel mõista välja J.S-ilt sundraha 6725,00 (kuus tuhat seitsesada kakskümmend viis, 00) krooni riigituludesse (Saaja: Rahandusministeerium a/a 10220034800017 SEB Eesti Ühispank viitenumber 2800049913). Mõista välja Jüri Soonelt riigituludesse kohtukuluna: 1) õigusabi eest kohtus väljamaksmisele kuuluv summa vandeadvokaadi abi Kristel Vedro poolt osutatud õigusabi eest 9558.00 (üheksa tuhat viissada viiskümmend kaheksa. 00 sh 18% käibemaks) krooni; 2) õigusabi eest eeluurimisel väljamakstud summad advokaat Peeter Persitski poolt osutatud õigusabi eest 1593.00 (üks tuhat viissada üheksakümmend kolm.00 sh 18% käibemaks) krooni; 3) õigusabi eest eeluurimisel väljamakstud summad vandeadvokaat Lembit Viitase poolt osutatud õigusabi eest 354.00 (kolmsada viiskümmend neli.00 sh 18% käibemaks) krooni; 4) õigusabi eest eeluurimisel väljamakstud summad vandeadvokaadi abi Kristel Vedro poolt osutatud õigusabi eest 1770.00 (üks tuhat seitsesada seitsekümmend.00 sh 18% käibemaks) krooni; (saaja: Rahandusministeerium a/a 10220034800017 SEB Eesti Ühispank viitenumber 2800049913). Mõista välja J.S-ilt riigituludesse kohtukuluna: õigusabi eest eeluurimisel väljamakstud summa vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 1239.00 (üks tuhat kakssada kolmkümmend üheksa.00 sh 18% käibemaks) krooni; (saaja: 16 Rahandusministeerium 2800049913). a/a 10220034800017 SEB Eesti Ühispank viitenumber Mõista välja solidaarvastutuse korras Jüri Soonelt ja J.S-ilt kannatanu S R’i (xxxxxxxxx) kasuks tsiviilhagi katteks kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks 31020.00 (kolmkümmend üks tuhat kakskümmend. 00) krooni ja õigusabi kulude hüvitamiseks 37750.00 ( kolmkümmend seitse tuhat seitsesada viiskümmend.00) krooni. Mõista välja Jüri Soonelt kannatanu S R’i (xxxxxxx) kasuks tsiviilhagi katteks kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks 11785.80 (üksteist tuhat seitsesada kaheksakümmend viis. 80) krooni. Asitõendid- Ü S kuulunud esemed- anda kohtuotsuse jõustumise järel üle S R. J.S-ilt ja Jüri Soonelt äravõetud esemed hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Lääne- Viru Maakohtule kirjalikult 7 (seitse) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Lääne-Viru Maakohtule kirjalikult 15 (viisteist) päeva jooksul alates otsuse ärakirja kättesaamisest. Kohtunik: Rahvakohtunikud: /allkiri/ /allkirjad/ Ärakiri õige Kohtunik T. Kullerkupp K. Koskinen, T. Pilt L.Sarnet Juhindudes KrMS § 431 Lääne-Viru Maakohtu kohtunik Tiit Kullerkupp
  104. oktoobril
  105. a m ä ä r a s: Lisada kohtuotsuse resolutiivosale järgnev lause: Tõkend – vahi all pidamine J.S-i ja Jüri Soone suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kohtunik: Ärakiri õige Kohtunik /allkiri/ T. Kullerkupp L.Sarnet Viru Ringkonnakohus 21.veebruaril 2006.a o t s u s t a s: Lääne-Viru Maakohtu 07.oktoobri 2005.a kohtuotsus Juri Soone süüdistuses Karistusseadustiku § 114 p 6 ja § 200 lg 2 p7 järgi ning J.S-i süüdistuses Karistusseadustiku § 200 lg 2 p 7 ja § 148 järgi jätta muutmata. Kaitsjate Mariann Tusti ja Kristel Vedro ning süüdistatava Juri Soone apellatsioonid jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustus 04.mail 2006.a Riigikohtu määrusega. Kohtunik L.Sarnet

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.