← Eesti

1-00-9\14

Obsah (9)§ 65§ 74§ 75§ 64§ 68§ 56§ 58§ 57§ 266

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprillil 2006. a Tartus Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-00-9 (99278000591) Kohtukoosseis Kohtunik Eveli Vavrenjuk

§ 65

lg 1 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistusele Jõgeva Maakohtu 18.01.2005. a otsusega mõistetud karistus, s.o 1 (üks) kuu ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust ja, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista K.U-le liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust. 1

§ 74

lg 1, 2 alusel kuulub kohesele ärakandmisele 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. Mõistetud karistusest ülejäänud osa, s.o 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui K.U 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elab kohtu poolt määratud alalises elukohas,

  1. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda;
  2. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. K.U karistuse kandmise aja alguseks lugeda 22.11.
  5. a. Määrata K.U katseajaks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. K.U-le kohaldatud tõkend - vahistamine - jätta tühistamata kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Süüdi tunnistada L.O KrK § 142 lg 2 p 3, 5 järgi ja mõista temale karistuseks 5 (viis) aastat vangistust. Süüdi tunnistada L.O KrK § 207 vangistust. 3 lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 2 (kaks) aastat

§ 64

lg 1 alusel lugeda mõistetud üksikkaristustest kergem kaetuks raskemaga ja mõista L.O-le liitkaristuseks 5 (viis) aastat vangistust.

§ 68alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 13.-15.12.1999.

a, s.o 3 (kolm) päeva ja mõista L.O-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. L.O karistuse kandmise aja alguseks lugeda 27.04.

  1. a. L.O-le kohaldatud tõkend - vahistamine - jätta tühistamata kohtuotsuse täitmise tagamiseks. KrMK § 89 lg 1, 2 alusel K.U-lt menetluskuludena riigituludesse sisse nõuda sundraha 4500 krooni, statsionaarse kohtupsühhiaatria ekspertiisi tegemise kulud 3712 krooni, tõlkekulud 87.50 krooni ja määratud kaitsjatele makstud tasu 13 941.70 krooni, s.o kokku 22 241 (kakskümmend kaks tuhat kakssada nelikümmend üks) krooni ja 20 (kakskümmend) senti. KrMK § 89 lg 1, 2 alusel L.O-lt menetluskuludena riigituludesse sisse nõuda sundraha 4500 krooni, ekspertiiside tegemise kulud 62 782.20 krooni ja tõlkekulud 87.50 krooni, s.o kokku 67 369.70 (kuuskümmend seitse tuhat kolmsada kuuskümmend üheksa) krooni ja 70 (seitsekümmend) senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ja kriminaalasja numbri. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikuna teatavaks tegemise päevast, s.o 03.05.
  2. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
  3. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. I Süüdistuskokkuvõtte sisu K.U süüdistatakse selles, et tema - D.E. 2 400 000 krooni üleandmise nõudmiseks pani toime alljärgneva tegevuse:
  4. a augustis Tartu maakonnas Elva linnas koostas koos L.O-ga omavahelise fiktiivse võlakirja 2 400 000 krooni suurusele summale.
  5. a augustis omandas OÜ X visiitkaardi, millele lisas D.E. elukoha aadressi, tema mobiiltelefoni numbri ja tema poolt kasutatava sõiduauto andmed, millised ta andis edasi L.O-le . Selleks, et vastavalt ühisele kokkuleppele L.O-ga D.E. raha nõudmisel kasutada vahendina P.K. ja jätta talle muljet D.E. vastu esitatud 2 400 000 krooni suuruse nõude põhjendatusest, näitas L.O K.U eadmisel ja nõusolekul
  6. a septembris P.K. fiktiivset võlakirja, rääkis talle enda ja K.U poolt väljamõeldud loo D.E. võlgnevuse tekkimise asjaolude kohta, andis P.K. OÜ X visiitkaardi D.E. elukoha, telefoni ja tema kasutuses oleva auto andmetega ja soovitas P.K. D.E. raha nõudes ähvardada füüsilise vägivalla rakendamise ja vabaduse võtmisega. P.K. , teadmata teda teo toimepanemisel ärakasutanud L.O ja K.U kuritegelikest eesmärkidest ning olles viimaste poolt viidud eksitusse tegelikest asjaoludest, st olles veendunud, et D.E. on ebaseaduslikult omandanud 2 400 000 krooni L.O raha, nõudis 13.10.
  7. a Tartus telefoni teel D.E. 2 400 000 krooni suuruse võlgnevuse likvideerimist ja vara õhku laskmisega ähvardades 100 000 krooni kohest tasumist. Sellega pani K.U toime kriminaalkoodeksi (edaspidi KrK) § 142 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o isikute grupi poolt võõra vara üleandmise nõudmise, mis oli seotud ähvardusega kasutada isiku kallal vägivalda, piirata isiku vabadust ja hävitada vara. L.O süüdistatakse selles, et tema - D.E. 2 400 000 krooni üleandmise nõudmiseks pani toime alljärgneva tegevuse:
  8. a augustis Tartu maakonnas Elva linnas koostas koos K.U-ga omavahelise fiktiivse võlakirja 2 400 000 krooni suurusele summale. Selleks, et D.E. raha nõudmisel kasutada vahendina P.K. it ja jätta talle muljet D.E. vastu esitatud 2 400 000 krooni suuruse nõude põhjendatusest, näitas L.O
  9. a septembris P.K. fiktiivset võlakirja, rääkis talle enda ja K.U poolt väljamõeldud loo D.E. võlgnevuse tekkimise asjaolude kohta, andis P.K. OÜ X visiitkaardi D.E. elukoha, telefoni ja tema kasutuses oleva auto andmetega ja soovitas P.K. D.E. raha nõudes ähvardada füüsilise vägivalla rakendamise ja vabaduse võtmisega. P.K. , teadmata teda teo toimepanemisel ärakasutanud L.O kuritegelikest eesmärkidest ning olles viimase poolt viidud eksitusse tegelikest asjaoludest, st olles veendunud, et D.E. on ebaseaduslikult omandanud 2 400 000 krooni L.O raha, nõudis 13.10.
  10. a Tartus telefoni teel D.E. 2 400 000 krooni suuruse võlgnevuse likvideerimist ja vara õhku laskmisega ähvardades 100 000 krooni kohest tasumist. Sellega pani L.O toime KrK § 142 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o isikute grupi poolt võõra vara üleandmise nõudmise, mis oli seotud ähvardusega kasutada isiku kallal vägivalda, piirata isiku vabadust ja hävitada vara. 3 - kriminaalasjas tuvastamata ajal ja tuvastamata isikutelt omandas ebaseaduslikult vähemalt 20 tk, s.o 4000 g tsiviilotstarbelist lõhkematerjali ammoniit 6 ning vähemalt 20 tk elektridetonaatorit ED-8 , milliseid hoidis ebaseaduslikult oma elukohas Elvas XX elamus.
  11. a oktoobris andis Elvas XX asuvas elamus 4000 g tsiviilotstarbelist lõhkematerjali ammoniit 6 ning 20 tk elektridetonaatorit ED-8 ebaseaduslikult üle K. K. Sellega pani L.O toime KrK § 207 3 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o lõhkematerjali ebaseadusliku omandamise, hoidmise ja üleandmise. -
  12. a oktoobris Elva linnas XX asuvas elamus andis P.K. D.E. vara üldohtlikul viisil hävitamise eesmärgil lõhkeseadeldise ehitamiseks 4000 g ammoniiti 6 ning 20 tk elektridetonaatorit ED8 ja kolmesoonelist sini-puna-valget värvi isolatsiooniga traati. Nimetatud materjalidest ehitas P.K.
  13. a oktoobrikuu keskel Käärdi alevikus lõhkeseadeldise, mille ta 19.10.
  14. a kella 23.45 paiku lõhkas Tartu linnas X tn 26 maja juures pargitud väikebussi Volkswagen Transporter, reg. nr 728 AIT, all. Sellega pani L.O toime KrK § 144 lg 1 - § 17 lg 6 ettenähtud kuriteo, s.o kaasaaitamise võõra vara hävitamisele või rikkumisele üldohtlikul viisil. II Kohtulikul uurimisel selgunud asjaolud Kannatanu D.E. on eeluurimisel (I kd 76-78, 83) ja kohtus andnud ütlusi, mille kohaselt 13.10.
  15. a kella 21.42 ajal helistas tema mobiiltelefonile numbrilt 290-77-217 mingi meesterahvas - aru polnud saada, kas tegu oli purjus või aktsendiga kõneleva isikuga – ja nõudis 2,4 miljoni krooni suuruse võla tasumist. Nõuti, et kohe tuleb ära maksta 100 000 krooni, vastasel korral ähvardati kõik õhku lasta. Kannatanu küsimuse peale, et kes see tark on, järgnes seosetu jutt, mille peale D.E. pani toru ära. Mõni päev hiljem helises telefon kahel korral uuesti. Tabloolt oli näha, et helistati telefoniautomaadist numbritel 290-77-130 ja 290-70-
  16. Kuna kannatanul oli parasjagu vestlus pooleli, siis vajutas ta telefoni kõnet vastu võtmata kinni. Mõni aeg hiljem plahvatas tunnistaja kodu juures, Tartu X 29 maja ees seisnud ei-tea-kellele-kuulunud bussiromu all pomm. Selle lõhanud isiku riideräbalaid nähes meenus kannatanule, et sellistes riietes meest oli ta varem kahel korral näinud – ühel korral pani ta tähele, et mingi mees tuli ja vaatas teda imeliku näoga, teisel korral nägi ta sama meest Turu tn Statoili juures. Ka kannatanu naine rääkis, et mingi imelik, mustade-oranžide riietega inimene kõndis nende maja juurest mööda ja kohe tagasi. Kannatanu kinnitas, et K.U töötas tema ettevõttes laojuhatajana. Kuna aga K.U tekkisid probleemid töödistsipliiniga, siis lepiti kokku, et K.U kirjutab lahkumisavalduse. Mingeid pretensioone ja nõudmisi K.U seoses töötasude ja lõpparvega ei esitanud. L.O nimelist isikut tunnistaja ei tunne. Tunnistaja P.K. i kohtus antud ütluste järgi
  17. a sügisel kohtas ta Elvas oma tuttavat E.K. , kes ühe võla tagasisaamise eesmärgil viis ta kokku L.O-ga . L.O-ga kohtuti Elvas XX. L.O rääkis, et K.U võttis L.O-lt laenu 160 000 dollarit, s.o 2,4 miljonit, et seda edasi laenata oma tööandjale D. E. D. E osutus aga petturiks. Lisaks sellele käitus ta K.U suhtes ebaõiglaselt, kuna lasi ta töölt alusetult ja kompensatsiooni maksmata lahti. Ja nüüd olevat vaja see raha D.E. käest tagasi saada. L.O näitas tunnistajale ka punasega kirjutatud võlakirja K.U ja L.O vahel. D. E sõlmitud leping olevat olnud läinud kaduma. Arutati, kuidas D.E. raha kätte saada. L.O pakkus selleks välja erinevaid võimalusi. Võis füüsilist jõudu D.E. kallal kasutada, võtta temalt vabadus ja ka piinata selleks, et sundida teda võladokumendile alla kirjutama. Üks võimalus oli D.E. väikesed lapsed võtta ja nende eest raha nõuda. Võis ka D.E. naisele midagi teha. Viimasena pakkus L.O välja kasutada lõhkeainet. L.O idee oli see, et kas X i juures seda teha või auto alla panna D.E. vara hävitamiseks. Konkreetse objekti pidi valima tunnistaja. L.O ütles, et tal on vahendid olemas, et kunagi oli ta kaevanud lõhkeaine maja alla maasse, metsa äärde. L.O tõi alt korruselt kaks pakki lõhkeainekehasid, väites, et tegu on ammoniidiga. Need olid 200 grammised punast värvi pulgad, kummaski pakis 10, kokku seega 20 tükki. Sinna juurde käis 20 detonaatorit. Tal oli ka kolmekiulist traati – punane, sinine, valge. L.O õpetas, kuidas neist pommi kokku panna. L.O andis tunnistajale ka visiitkaardi, kus oli 4 peal D.E. telefoninumber ja kodune aadress. Need andmed olid saadud K.U-lt . Võla tagasisaamiseks helistas tunnistaja D. E erinevatest telefoniautomaatidest (Ümera kaupluse eest, Räni kaupluse juurest ja Kaubahalli vastast taksoparkla juurest) kolm korda. Kahel korral ei saanud ta tunnistajat kätte, ühel korral sai ühendust. Tunnistaja ütles D. E, et ta on ühele inimesele 2,4 miljonit võlgu ja et see on mõistlik tagastada. D. E vastas tunnistajale ülbelt, et kes sa selline tark oled. Tunnistaja ütles D. E, et kui D. E lahendust ei otsi, siis laseb tunnistaja tal kõik õhku. Telefonikõne andis tunnistajale selgust selles, et D. E pole mõtet rohkem rääkida. Selleks, et D. E tõsisemalt asjasse suhtuma panna, et ta näeks ja saaks teada, et nalja ei tehta, paigaldas tunnistaja 19.10.
  18. a kella 11.45 ajal Tartus X tn maja juures oleva vana bussi alla L.O käest saadud 5 pulgast lõhkeainest tehtud pommi ja see plahvatas. Tunnistaja L.T. rääkis kohtus, et
  19. a suvel tutvus ta kohtualuse L.O juures E. K. L.O tutvustas teda kui kasulikku inimest. Nad rääkisid umbes pool kuni kolmveerand tundi äriteemadel. Ajasid omavahel normaalset juttu. L.O ei rääkinud midagi sellest, et ta E. K kardab. Kolmekesi koos olles tundus, et kõik saavad omavahel hästi läbi. L.O oli tunnistaja arust väga hea ideede genereerija. Tunnistaja G.K. eeluurimisel antud ütluste (II kd tl 86) ja kohtus antud ütluste kohaselt elas ta
  20. a sügisest
  21. a kevadeni L.O pooleliolevas majas Elvas XX tänava nurgal. Kord läks L. L.Oga jutt lõhkeainete peale ja selle vestluse käigus selgus, et L.O endal on ka lõhkeainet. L.O tõi kuskilt selle välja. Need olid 3-4 umbes 20 cm pikkust ja umbes 20 mm läbimõõduga kirjut pulka, mis olid pakitud nagu jõupaberi sisse. Seal oli ka helepruuni värvi seebitaolist plastilist ainet, mida hoiti klaaspurgis. L.O rääkis, et see on tugevatoimeline lõhkeaine, mida kasutatakse tankide lõhkamiseks. L.O juures nägi tunnistaja ka detonaatoreid – peent pikka kirka värviga pulgakest, juhtmeotsake taga. Koos L.O ja L.O juures elanud M. P käis tunnistaja Elva järvel kahel korral lõhkeainet proovimas. L.O rääkis, et lõhkeainet peaks olema ka L.O maja vastas olevas metsatukas. Sinna olevat keegi peitnud, aga ta ei leidvat seda üles. L.O on tunnistajale ka rääkinud, et saaks pulli, kui Elva sovhoosi keskuse korsten õhku lasta. Siis ei saaks kütta ja tekiks suur poliitiline kaos ja Elva linnapea võetakse kohalt maha. Ka pidavat Elva paisjärvel tõkke eest ära võtma ja järve tühjaks laskma. See oli ka seotud poliitilise olukorraga linnas ja see oli poliitilise võitluse meetod. L.O tahtis ise saada linnapeaks. Tunnistaja pereprobleeme soovitas L.O lahendada vägivallaga. Tunnistaja naine tulevat viia nii kaugele, et ta kasutaks relva. Siis oleks ta kohtulikule vastutusele võetud. Oli juttu ka sellest, et mõned inimesed võiksid tunnistaja abikaasat hirmutada ja ähvardada. L.O küsis tunnistaja käest 1000 krooni, mille eest ta oleks saatnud „kandilised“ naist ähvardama. Tunnistaja M.P. poolt kohtus antud ütlustest ilmneb, et tema elas ja töötas L.O majas Elvas XX
  22. a sügisest
  23. a alguseni. Umbes samal ajal tuli sinna tööle ka G.K. . G.K. , L.O ja tunnistaja käisid lõhkeainega kala püüdmas. Kalal käidi G.K. i ettepanekul, kes ütles, et tal on lõhkeainet laua peal, lähme kalale. Siis nägi tunnistaja majas esimest korda lõhkeainet. Töötoas laua peal olid ka detonaatorid. Enne G.K. i tulekut seal lõhkeainet ei olnud. Mis lõhkeainega tegu oli, seda tunnistaja ei tea. See oli kollakaspruun, pulkadena – neid oli 4-5 poolikut või tervet pulka , ümber oli mingi vana rebitud paber. Pulkade peal olid venekeelsed tähed „AMM“. Peale esimest kalalkäiku jäi kuigivõrra lõhkeainet veel laua peale. Kui ka teine kord kalal käidi, siis seda enam laua peale ei jäänud. Eeluurimisel 25.01.
  24. a andis tunnistaja ütlusi (II kd tl 90), et ta ei tea, kas keegi tõi lõhkeaine majja või oli see seal olemas juba enne. Vastuolusid põhjendas tunnistaja sellega, et see, et just G.K. tõi lõhkeaine majja, meenus talle alles pärast vestlust B.A.. Nimelt rääkis B.A. talle peale
  25. a algul toimunud ülekuulamist, et G.K. olevat ka temale lõhkeainet pakkunud. Tunnistaja V.V. rääkis kohtus, et
  26. a kuskil septembri alguses Elvas XX toimusid ühe №rra firma poolt korraldatud konsultatsioonid. E. K ja P.K. nõudsid seal raha ja tööle võtmist. Kui firma esindaja keeldus, läks sõneluseks. K.U keelas neid mehi kellegi vastu midagi meetmeid kasutusele võtta ja see keegi oli X või X. E. K koos oma sõbraga P.K. iga imiteersid käega püstolit 5 ja et kõik kes püüavad neid takistada, lastakse maha. P.K. i nägi tunnistaja veel pärast seda, kui L.O läbipekstuna oma kodus haige oli. See oli siis, kui tunnistaja läks L.O isa kutsel nende poole ja öösel külastas P.K. uksetagust. Ta tahtis raha perekond L.O-lt. Ta nõudis №rra kroonides suurt summat ja et kui ei maksta, et siis pannakse auto alla pomm Tartu linnas ja et siis tuleb L.O perekonnal seda asja klaarida. Tunnistaja K.L. andis kohtus ütlusi, mille kohaselt 26.09.
  27. a tuli P.K. temalt 37 000 krooni nõudma. Ta ründas tunnistajat ja ka L.O. Oktoobri alguses
  28. a tuli P.K. öösel tunnistaja Kadaka tänava koju. Ta nõudis jälle raha. Karjus ja ähvardas, et paneb lõhkeaine ukse taha ja maja lendab õhku. Järgmisel öösel tuli P.K. uuesti. Ta andis jälle uksekella ja karjus, et andku tunnistaja talle 20 000 norra krooni. Siis jäi kõik vaikseks. Tunnistaja B. A rääkis kohtus, et
  29. a sügisel pakkus V.D. (G.K. ) temale Elvas XX majas optikat osta. Kui tunnistaja keeldus, ütles V. D, et äkki B.A. tahab midagi muud - relvi, püsse, lõhkeaineid. Poeg pidi teda varustama. V. D viis B.A. esimesele korrusele ja näitas kahte püssi – ühte lühikest, püstoli moodi ning teist, pikka, tõenäoliselt kaheraudset vintpüssi. Aasta hiljem võttis tunnistaja sealsamas XX tänavas osa ühe №rra firma korraldatud kursustest. Ühel korral tulid poole pealt kaks meest uksest sisse. Hiljem sai tunnistaja teada, et nende nimed olid E. K ja P.K. . Nad lõid ukse lahti ja läksid kohe firma esindaja juurde ning nõudsid №rras tööd. Kuna ühe mehe pass ei olnud korras, jäi tööle võtmine ära. Selle peale läks meeste ja soomlase vahel maru kisa lahti. Siis tuli sinna K.U, kes ütles E. K, et D. E võlgasid ei ole ja et me ajame ise selle asja korda. Siis nad läksid kolmekesi trepist alla ja lahkusid. Tunnistaja E. K, kes kohtus kinnitas oma tutvust L.O kui ka P.K. iga, eitas enda seotust kõnealuste sündmustega. Kohtualune K.U end talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. Kohtus on K.U andnud ütlusi, millest ilmneb, et tema tööandja D. E oli kohtualuse vastu halb ja see viis K.U töölt lahkumiseni. Seda kurtis K.U ka L.O-le . L.O ettepanekul koostasid nad ühiselt fiktiivse võlakirja. Selle juurde mõtlesid nad välja loo justkui oleks D. E saanud L.O-lt läbi K.U 2,4 miljonit krooni ja on L.O-le nüüd võlgu. Summa pandi hästi suureks, sest L.O sõnad olid, et mida suurem vale, seda rutem jäädakse uskuma. Kuigi kohtualune oli tööandja peale väga tige, ei olnud K.U mõtteski hakata D.E. seda võlga sisse nõudma. D.E. toodi mängu vaid sellepärast, et ta oli K.U ekspluateerinud. Tegelikult motiveeris kohtualust hoopis soov maksta kätte kurjategijate maailmale. Ta tahtis proovida, kas nad suudavad kurjategijaid haneks tõmmata. Seepärast pidi plaan olema detailideni läbi mõeldud ja paika pandud ning ei saanud kasutada väljamõeldud nime ega isikuandmeid. Mõtlesid välja ka sellise plaani, et juhul kui nemad, s.o kantpead hakkavad pahandusi tegema, siis ütlevad nad, et omavahel võlga ei ole, et see on likvideeritud. L.O ütles, et tema leiab isikud, kes hakkavad võlakirja alusel tegutsema. L.O leidis E. K, kel oli Elvas kantpea kuulsus, ja rääkis talle loo ära, näidates ka võlakirju. Kuna L.O ei K kindel, kas E. K jäi tema juttu uskuma, siis rääkis K.U E. K võlakirja asja L.O juures üle. L.O andis kurjategijatele ka D.E. visiitkaardi, mille oli muretsenud K.U. Visiitkaardil oli kirjas telefoninumbrid, elukoht. Kantpead võtsid L.O plaani tõepähe. K.U sõnul sai tema sellega oma elamuse kätte. See oligi see kasu, mida tema tahtis saada. Peale seda, kui L.O ütles talle, et ta ei suuda kantpäid vaos hoida, ütles K.U E. K, et lõpetage ära, asi on juba ära klaaritud. See ütlemine toimus №rra grupis. K.U keelas E.K. veel paaril korral. Viimane kord, mil K.U E. K ühendust võttis ja lõpetada käskis, võis olla
  30. või
  31. oktoobril. 20.10 toimus plahvatus, pärast mida L.O ütles, et see oli nende töö. Lõhkeainest ei teadvat kohtualune midagi. Kunagi L.O rääkis, et tal on võimalik hankida lõkeainet, kuid K.U pidas seda blufiks. Blufiks pidas ta ka seda, kui L.O ütles, et P.K. olevat lõhkeaine saanud tema juurest metsa alt. Eeluurimisel on kohtualune rääkinud (II kd tl 131-133), et D.E. jäi talle töötasu näol võlgu kuni 60 000 krooni ja, kuigi ta ei uskunud, siiski lootis, et saab D.E. võlguoleva summa. D.E. raha nõuda 6 ei olnud kohtualuse plaan. Selle plaani töötas välja L.O. K.U oli lihtsalt huvi vaadata, kuidas see plaan realiseerub. Kui L.O poleks olnud, siis ise ta kindlasti ei oleks hakanud D.E. sellisel moel raha nõudma. Tema oleks talitanud seaduste järgi. Ka on ta rääkinud (II kd tl 17-20), et plaani mõtles L.O välja pärast seda, kui K.U rääkis talle probleemidest oma tööandjaga. L.O lubas suurejooneliselt, et sellist direktorit, kes oma töötajatega ebaõiglaselt käitub, tuleb karistada. K.U oli alguses plaan teatada temale teadaolevatest D.E. kahtlastest tehingutest maksuametile ja tervisekaitseametile. L.O aga laitis selle plaani maha. Veidi aega peale K.U vallandamist
  32. a augustis pakkus L.O välja D.E. karistamise viisi, mis seisnes D.E. saamata jäänud summade ja ka rahalise karistuse nõudmises selle eest, et ta neid summasid õigeaegselt ei olnud maksnud. K.U sõnul oli ta ise põhimõtteliselt nõus sellega, et D.E. nõutakse raha, mida ta kohtualuse pealt kokku oli hoidnud. L.O arvas, et D.E. poolt võlgnetav summa, s.o umbes 60 000 krooni tuleb kümne- või kahekümnekordseks tõsta, et siis saab K.U oma osa kätte ja saavad ka L.O ning need, kes tegelikult raha nõudmisega pidid tegelema. Umbes 1 kuni 2 nädalat enne seda, kui Tartus toimus pommiplahvatus, kuulis K.U L.O-lt , et D.E. hirmutamiseks ja temalt raha nõudmiseks plaanitakse talle kusagile aia äärde lõhkeainet panna. Sellest asjast kuuldes ütles K.U L.O-le, et ta ei ole selle asjaga nõus, lõpetame selle mängu kohe ära. Alguses oli juttu ainult sellest, et D.E. nõutakse raha ähvarduste teel ning ei rakendata vägivalda ega ka vara hävitamist. Kohtus on K.U kommenteerinud (II kd tl 251), et jutt vägivallast ja ähvardamisest oli mõeldud vaid kantpeade jaoks, tegelikult midagi konkreetset toimuma ei pidanud. Kohtualune L.O kohtus eitas oma osalust kõnealustes kuritegudes. Ta vaidles vastu sellele, nagu tema oleks mõelnud välja selle, et D. E on vaja karistada ning andnud K.U-le nõu, kuidas seda teha. Samuti pole ta lubanud palgata kantpäid probleemi lahendamiseks ega viinud omavahel kokku K.U ja E.K. . Ka ei ole ta võlakirja kellelgi näidanud, sest tal ei ole seda kunagi olnudki. Samuti ei ole tal kunagi olnud kodus lõhekainet ega ole kokku pannud lõhkeseadeldisi. L.O rääkis kohtus omalt poolt, et augusti lõpus tuli tema juurde K.U ja hakkas rääkima, et vaja on kuritegeliku maailma vastu astuda. Millegipärast häiris teda E. K isiksus ning D.E. probleemid. K.U rääkis, et alates politseist kuni E. K on kõik kuritegelik maailm ja sinna juurde tulevad ka ärimehed, kes inimesi toiduga mürgitavad, ja leidis, et midagi peaks selle seltskonnaga ette võtma. K.U arvas, et võiks olla konkreetne bluff, mis need kaks jõudu omavahel tülli ajaks ning E. K ja D.E. kui negatiivse mõttemaailma esindajad üksteist ära hävitaksid. K.U hakkas välja pakkuma igasuguseid versioone. See viis niikaugele, et K.U koostas võlakirja. Siis ütles, et nüüd on vaja leida E. K. L.O ütles, et E. K tuleb järgmisel päeval tema juurde konsultatsioonile. Kui grupp laiali läks, siis jäi sinna K.U, kes pidas kinni E. K. L.O käis vahepeal väljas ja kui ta tagasi tuli, tundus, et nende jutud olid räägitud. See võis olla laupäeval või pühapäeval septembri alguses
  33. a. Kell oli 12 ja korraga kummide vilinal lendas kohale E. K. E.K. tekkis intsident väljas mänginud lastega. Õhkkond läks väga teravaks ja L.O läks välja. Selgus, et lapsed olid mänginud poriloigu ääres, E.K. oli mööda sõitnud ja neid ehmatanud. Kättemaksuks olid lapsed määrinud E.K. kapoti metsmarja ollusega kokku, mis tekitas mehes viha. L.O tõi lapi ja vee ja pesi kapoti ära. Varsti haaras E.K. L.O rinnust, et lapp oli räpane, et kapotil on nüüd kriimud peal ja nõudis kompensatsiooni. Kui kohtualune ütles, et temal mingeid selliseid rahasid ei ole, vastas E. K, et K.U jutu järgi olevat L.O ja tema perekond №rra ja Venemaa nafta ja gaasifirmade aktsiate omanikud ja sealt olevat saada suur raha ja L.O olevat K.U palganud mingi asi Venemaal ära korraldada seoses selle firmade küsimustega ja nende vaheline võlg olevat likvideeritud. L.O ei osanud sellele küsimusele reageerida teisiti, kui ütles, et tema ei ole selles firmas mingi osanik ja tal ei ole selliseid rahasid. Selle peale E.K. rahunes ja ütles et tema sellise ogaruse põhjus olevat narkosõltuvus. Kohtualune viis E.K. kokku ühe kirikuõpetajaga, kes pidavat oskama aidata sellisest sõltuvusest vabaneda. Kuid tundus, et ravi ebaõnnestus, sest E.K. ütles konsultatsiooni ajal, et lööb selle papi maha. L.O kartis, et järgmine süüdlane võib olla tema ja läks K.U-lt küsima, et miks E.K. nii ärritatud tema suhtes on ja mingeid nafta ja gaasifirma jutte ajab. K.U ütles, et oli seda bluffi usutavuse mõttes suurendanud. Veel rääkis K.U , et oli andnud E.K. D.E. visiitkaardi. Kui L.O küsis, miks selline asi toimub, siis K.U ütles, et see E.K. on hull ja 7 võib neid mõlemaid ära tappa, et ta pidi midagi tegema. Mõne aja pärast helistas kohtualusele E.K. ja röökival häälel teatas, et temal on mehed koos ja läheme nüüd D.E. kallale. See oli kohtualusele ootamatu ja ta ütles E.K. , et nii need asjad ei käi, et ta püüab leida K.U ja see asi tuleb ära lõpetada, sest see jutuajamine oli olnud nende vahel. K.U-le oli see üllatuseks, kuna tema arvas, et kõik on kontrolli all. Koos mindi helistama. K.U sai E.K. kätte ja käskis sellise isetegevuse lõpetada, et Venemaa äridega on asjad lahendatud ja et D.E. ei või midagi teha. Ükskord konsultatsioonil, see võis olla septembri algul, ütles K.U E.K. , et temal ja L.O on võlaküsimused lahendatud Venemaa äriga ja meie vahel mingisuguseid võlgu ei ole. Selle D.E. suhtes ei tohi midagi ette võtta. Et kellelegi võlgu ei ole. Kui midagi ette võetakse, siis ta pidi informeerima härra Luike. Vastuseks hakkas E.K. metsikult röökima, et tema ajab seda D.E. asja ise edasi koos selle mehega ja osutas endaga kaasas oleva noorema mehe suunas, kes, nagu hiljem selgus, osutus P.K. iks. Jutt oli nii, et kui teda segab politseinik Luik, siis tema laseb selle Luige maha. Ta pani käe püstolikujuliselt ja suuga imiteeris laske. Siis nad läksid ära. Järgnevalt oli 26.09 toimus L.O isa ja P.K. i vahel äge sõnavahetus. Ühel korral käisid P.K. ja E.K. XX 25 juures ja otsisid midagi väga pikka aega. Oktoobri alguses hakkas E.K. jälle L.O-le 2,4 miljonit nina peale hõõruma. Kohtualune ütles, et neil ei ole selle probleemiga pistmist. E.K. ja P.K. läksid tigedalt ära. Ükskord, päev edasi, või teine päev, läks kohtualune XX majja. Uksed olid lahti all. Tubades oli kõik segi pööratud. Midagi oli intensiivselt otsitud. Üleval korrusel oli ründevalmis P.K. . Põrandale oli kokku koondatud kõiksugu asju – tööriistu, markereid. P.K. käis siia–sinna ja ühekorraga oli tal kaasas mingi seljakott. P.K. tiris sealt kotist välja kilekoti, kus olid mingid omavahel kokku pandud punased pulgataolised asjad, jõupaber ümber. P.K. i küsimusele, et mis see on, ei osanud kohtualune midagi vastata. Ütles vaid, et võib-olla see on alumisest toast pärinev kalameeste M. P ja G.K. i kraam. P.K. küsis, et kas seda on veel kuskil. Ta tiris kotist välja 10-12 pulka. Toppis tagasi, pani oma seljakotti ja läks selle kraamiga minema. Järgmisel päeval oli ta tagasi ja tahtis teada, et kus seda lõhekainet kalameestel veel on. Kohtualune näitas talle mingi suuna, teadmata, kas seal midagi on, ja kõndis ise ka järgi. Midagi erilist P.K. ei teinud. Tuli tagasi ja hakkas L.O tigedalt ründama, et too olevat teda petnud ja ninapidi vedanud, et tema laseb lõhkeainega nende ühe ja teise maja õhku. Siis läks ta minema. Kohtualune läks K.U juurde ja ütles, et sihuke mees ilmus ja rääkis, et hakkavad jälle pihta. Mingu K.U ja rääkigu, et lõpetagu ära. K.U lubas seda teha. Mõne aja pärast pöörasid XX juurde mingid autod, kust tuli välja P.K. . P.K. hakkas L.O jälle ähvardama ja raha nõudma. P.K. pani endaga kaasas olnud seljakoti tooli kõrvale, öeldes, et temal olevat seal lõhkeaine ja kui kohtualune raha ei anna, siis läheb see lõhekaine tema majade alla ning Tartusse auto alla. See asi tekitas L.O-le hirmu. Ta läks jälle K.U juurde ja ütles viimasele, et kuskil kavatsetakse Tartus mingi auto all lõhata pomm, vaja on kohe politseisse teatada. Kuna aga K.U pidas Elva politseid kahtlaseks seltskonnaks, siis tekkis ka L.O kahtlus ja ta ei julgenud politseisse minna. Kirjeldatud sündmused toimusid 15-
  34. oktoobril. Tuleval ööl kella 1-2 ajal hakkas all hirmus kellahelin. Läbi ukse kostis sõimlemist. Isa ja ema jooksid vaatama, et kes helistab. Ema läks hüsteeriasse. Võttis õhupüssi, vedas sinna kirveid, et keegi laskvat ukse maha ja tulevad kallale. Ühekorraga jäi asi vaiksemaks. Mis edasi sai, seda kohtualune, kelle tervislik seisund oli väga halb, ei mäleta. Järgmisel päeval hakkas mürgel jälle pihta. Helistati. Kuidas asi lõppes, seda kohtualune ei tea, sest tervis oli nii vilets. Isa nõudel koostas ta anonüümse kirja kaitsepolitseile E.K. peale. Lõhkeaine kohta rääkis L.O , et tema ei tea, kes majja lõhekaine tõi. Tema naabrimehed tegelesid karbiidiga. Ka töötasid XX majas M. P ja G.K. , kes käisid mingi purki pandud ainega kalal. Kuid L.O ei teadnud, mis asi seal klaaspurgis võis olla. Kui tema sinna jõudis, olid purgid juba suletud ja M. P tegeles juhtmetega. Üleüldse, kuna maja kuulus kohtualuse isale, siis nendega ajas asju rohkem isa. Ta ei tea, mis pulgad leidis P.K. . Pulgataolisi asju oli ka muid. Näiteks G.K. tegi lihvimiseks polüsteroolist pulkasid. Seal oli ka markereid. Ta lihvis nendega seinu. Terve ruum oli neid täis, kuna eri krohvimisel ta kasutas eri pulki. Kohtus avaldatud 13.12.
  35. a L.O ja K.U vastastamise protokollist (II kd tl 25-27) nähtub, et K.U sõnadel tegi ettepaneku D.E. hirmutamiseks L.O . Ta tegi ettepaneku kasutada hirmutamiseks võlakirja skeemi. Võlakirja oli vaja selleks, et kantpead, keda saata D. E hirmutama, jääksid uskuma, et D. E on tegelikult rahalised kohustused K.U ees. D.E. 8 hirmutamine pidi toimuma talle kolki andmise teel. Seda, et D.E. hirmutamiseks plaanitakse kasutada lõhkeseadeldist D.E. maja või auto juures, kuulis K.U umbes pool kuud enne plahvatust L.O-lt , kes omakorda oli seda kuulnud E. K. Selle peale K.U kohe helistas E.K. , käskides tal selline tegevus ära lõpetada. L.O oli P. K.U-le rääkinud, et P.K. sai plahvatuse korraldamiseks lõhkeainet XX tänava lähedalt metsast, kuhu L.O oli ta juhatanud. L.O nõustus põhiosas K.U ütlustega, lisades, et peale selle, kui P.K. leidis tema elukohast lõhkeainet, küsis ta L.O-lt , et kust saab veel lõhkeainet. L.O olevat viibanud lihtsalt metsa poole, öeldes, et mine otsi sealt. Järgmisel päeval oli see soo üles tuhnitud. Tegelikult ei olnud L.O teadnud, et seal metsas oli lõhkeainet. Kohtus avaldatud 13.12.
  36. a L.O ja P.K. i vastastamise protokolli (II kd tl 32-34) kohaselt rääkis P.K. , et X tänaval plahvatuse korraldamiseks sai ta lõhkeaine L.O käest Elvas XX tn. L.O andis lõhkeine D.E. raha kättesaamiseks. Lõhkeaine oli vaakumpakendi sees. Pulkasid oli umbes 20 ringis. Detonaatoreid oli sama palju kui pulkasid. D.E. oli K.U kaudu võlgu L.O-le . L.O oli 2,4 miljonit krooni andnud K.U-le ja K.U omakorda D. E. Räägiti, et D.E. ei tahtnud enam raha tagastada ja seetõttu on vaja teda karistada. Enne plahvatuse toimepanemist ei rääkinud keegi P.K. e, et võlaprobleemid on lahenenud. L.O, kellega P.K. sel teemal otse suhtles, ei rääkinud, et plahvatust ei ole vaja korraldada. L.O teadis, et plahvatus toimub, kuid ta ei teadnud, millal see toimub. Plahvatuse korraldamine oli L.O idee. P.K. kohtus L.O-ga paljudel kordadel ja siis arutati raha nõudmisega seotud detaile (elukohta jne) plahvatuse teostamise üksikasju. L.O ei kinnitanud P.K. i juttu selles, et lõhkeaine andis P.K. tema. P.K. võttis selle ise. Lõhkeaine pakk oli P.K. käes juba enne L.O tulekut. Võttis omaks, et rääkis P.K. laenusumma suurusest. Samas vaidleb P.K. vastu selles, nagu ta ei oleks P.K. i keelanud. L.O sõnul ütles ta P.K. kahel korral, et plahvatust ei ole vaja korraldada. Seda, et D.E. raha väljanõudmisel kasutatakse lõhkeainet, seda L.O ei teadnud. Teada sai siis, kui P.K. seda ise ütles. Kohtus avaldatud 19.10.
  37. a surmajuhtumi või raske kuriteo teate käsitlemise protokolli (koopia I kd tl 13) kohaselt kella 23.46 ajal Ravila ja X tänavate nurgal lõhkes lõhkekeha ja inimene sai viga. Kohtus avaldatud 11.12.
  38. a elavisiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 736 (koopia I kd tl 4749) sisalduva ekspertarvamuse kohaselt P.K. esinenud kehavigastused: rebimis-, põrutus- ja põletushaavad näol, kaelal, rindkere eesmisel ülemisel osal, õlavöötmel, õlgadel, peaaju põrutus parema ajupoolkera kõvakelmepealse verevalumiga, mõlema silma vigastused (parema silma rebimishaavad vikerkestal ja kõvakestal, veri eeskambris, vasema silma rebimishaavad silmamuna sisemuse väljajooksmisega, silmamuna eemaldatud), parema käe traumaatiline amputatsioon randmeliigese kõrgusel on iseloomulikud lõhkekeha plahvatamisele kannatanu käes. Kohtus avaldatud 21.10.
  39. a J. M arvamusest (koopia I kd tl 14-15) ja sellele lisatud joonistest (koopiad I kd tl 16-17) ilmneb, et 19.10.
  40. a Tartu linnas X 26 maja ees sündmuskoha esmasel ülevaatusel selgus, et väikebussil Volkswagen Transporter, reg. märgiga 728 ATI, olid purunenud plastmassist esipaneel, esituled ja vasakpoolne suunatuli. Auto põhja oli plahvatuse tagajärjel tekkinud 15x5 cm suurune avaus. Auto all olid mingid punase kattega ümmargused pakendid, mis lähemal uurimisel osutusid lõhkeaine ammoniit N6 tükkideks. Plahvatuskoha ülevaatusel leiti järgmisi lõhkeseadeldisega seotuks osutunud detaile: 4,5 V kandiline patarei 3 1,5 V elementi, mille klemmide külge oli joodetud elektridetonaatori juhtme jäänused; Hiina päritoluga plastmass-äratuskella purunenud detailid; elektridetonaatori juhtme tükid; äratuskella patarei Alkalaine Varta, 1,5 V; pildiga kilekoti rebenenud tükid; paber-teibi ja pruuni kileteibi tükid; 9 lõhkeaine ammoniit N6 tükid (kokku oli enne paigaldamist lõhkeainet hinnanguliselt 1,4 kg); kahelt kokkuseotud lõhkeaine pulgalt eemaldati elektridetonaator ED-8 . Kohtus avaldatud 14.12.
  41. a läbiotsimise protokolli (II kd tl 37) ja sinna juurde kuuluvate fototabelite (II kd tl 38) kohaselt leiti L.O juurest Elvas XX ja võeti ära plastmass-sangadega halli värvi kilekott kirjaga „SHELBY“. Kohtus avaldatud 05.01.
  42. a ekspertiisiaktis KP-36-9 (II kd tl 46-48) sisalduva eksperdiarvamuse kohaselt esines hõbedavärvilisel kilekotil kirjega „SHELBY“ jälgi lõhkeainest NG, PETN ja TNT, mis on tsiviilkäibes keelatud. Tõenäoliselt on kott kokku puutunud trotüüli e TNT lõhkeainega, mis on sisaldanud nitroglütseriini ja PETN-i. Kohtus avaldatud 05.04.
  43. a ekspertiisiaktist KP-24-0 (kd II tl 96-98) nähtuva eksperdiarvamuse kohaselt oli tunnistajate M. P ja G.K. i ülekuulamisel antud ütlustes kirjeldatud lõhkematerjali näol suure tõenäosusega tegemist vene päritolu levinud 200 grammiste ammoniidipadrunite ja elektridetonaatoritega. Kohtus avaldatud 03.02.
  44. a läbiotsimise protokolli (II kd tl 113) ja selle lisa (II kd tl 114) kohaselt leiti L.O juurest Elvas XX ning võeti ära punast värvi metallpurk, heledast plastikust pudeli osa ning kollast värvi plastiline aine. Kohtus avaldatud 21.02.
  45. a ekspertiisiaktis KP-12-0 (II kd tl 117-119) sisalduva eksperdiarvamuse kohaselt esinesid metallpurgil ja plastmassist pudelil TNT ja RDX lõhkeainetele iseloomulikke jääke. TNT (v.a toormena - jahvatatuna helvesteks) ja RDX on tsiviilkäibes keelatud. Kollast värvi plastilise aine näol ei olnud tegu lõhkematerjaliga, kuid temal esinenud madal TNT sisaldus oli tõenäoliselt omandatud kokkupuutest trotüüli sisalduva ainega. Kohtus avaldatud AS Eest Telefoni vastusest Kaitsepolitseiametile (II kd tl 11) selgub, et telefoniautomaat numbriga 29-077-217 asub Tartus Küüni-Vanemuise nurgal ja 29-077-130 asub Tartus Riia 79 kauplus Ümera välisseinal. Kohus avaldas ja uuris ka 20.10.
  46. a sündmuskoha vaatlusprotokolli (koopia I kd tl 4-7) ja sinna juurde kuuluvaid fototabeleid (koopiad I kd tl 8-12), 26.11.
  47. a vaatlusprotokolli (koopia I kd tl 21-24) ja sinna juurde kuuluvaid fototabeleid (koopia I kd tl 19-20), 23.10.
  48. a vaatlusprotokolli (koopia I kd tl 25-28) ja sinna juurde kuuluvaid fototabeleid (koopia I kd tl 29). Kohtus avaldatud 31.01.
  49. a statsionaarse kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktis nr 20 (II kd tl 356357) sisalduva eksperdiarvamuse kohaselt kohtualune K.U ei põdenud ekspertiisi teostamise ajal ega ka temale inkrimineeritava teo toimepanemise ajal vaimuhaigust, samuti ei esinenud tal vaimutegevuse ajutist riket, nõrgamõistuslikkust ega muud haiguslikku seisundit. Temale inkrimineeritava teo toimepanemise ajal oli ta võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Ka ekspertiisi teostamise ajal oli ta võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Kohtualune K.U on võimeline esinema kohtus ja kandma karistust. Kohtus avaldatud kohtupsühhiaatria ja –psühholoogia kompleksekspertiisi akti (II kd tl 74-77) (ekspertiis teostati 18.-19.01.
  50. a) kohaselt on L.O oma psühholoogiliselt iseloomustuselt külm isiksus. Tema emotsioonid avalduvad nõrgalt, minimaalselt. Sellised isikud on külmalt kalkuleerivad inimesed, nende elu juhib mõistus. Ta on enesekeskne ja egoistlik. L.O tunneb huvi eelkõige tehnika ja äri vastu. Need on tema juhtmotiivid. Egoistliku, enesekeskse inimesena mõtleb L.O eelkõige enda huvidele. Sellest tulenevalt on tal ka kõrgenenud vajadus endast tegelikkusest parema mulje jätmiseks ja vähemsoodsate asjaolude varjamiseks. Oma eesmärkide saavutamiseks mõtleb L.O välja keerulisi skeeme, mille teostajateks on planeeritud teised inimesed. L.O on ideede genereerija. Kui eesmärgi saavutamine on takistatud, siis mõtleb ta 10 välja uusi skeeme. L.O ütlused on määratud antud hetkel tema poolt välja mõeldud järjekordsest mõttelisest skeemist. Skeemide konstrueerimisel on ta paindlik. Sellest tulenevalt võivad tema ütlused muutuda kardinaalselt. L.O puhanuna on tõenäoliselt heauskne, väsimuse korral aga muutub ta pahauskseks ja kahtlustavaks, kes võib ütluste andmisest keelduda, väites end mitte midagi mäletavat. Tunnistuste muutmine on L.O tahtlik tegevus, mida ta motiveerib siis mälukaotusega. Teadvustamata ja tahtmatu fantaseerimise tunnuseid ei avastatud. L.O ei põe kroonilist vaimuhaigust ja tal ei ole vaimutegevuse ajutist riket. Temale inkrimineeritud tegude ajal oli L.O võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Nimetatud ajal oli L.O võimeline esinema kohtus ja kandma karistust. Kohtus avaldatud 04.03.
  51. a statsionaarse kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktis nr 34 (II kd tl 360362) sisalduva eksperdiarvamuse kohaselt kohtualune L.O ei põdenud ekspertiisi teostamise ajal vaimuhaigust, samuti ei esinenud tal vaimutegevuse ajutist riket ega nõrgamõistuslikkust. Ka temale inkrimineeritavate tegude toimepanemise ajal ei põdenud L.O vaimuhaigust, tal ei esinenud vaimutegevuse ajutist riket, nõrgamõistuslikkust ega muud haiguslikku seisundit. Temale inkrimineeritavate tegude toimepanemise ajal oli ta võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Ka ekspertiisi teostamise ajal oli ta võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Kohtualune L.O on võimeline esinema kohtus ja kandma karistust. L.O oli väidetavate kuritegude toimepanemise ajal
  52. a augustis-oktoobris ja kriminaaltoimingute läbiviimise ajal eeluurimise vältel suuteline tajuma sündmusi ja toimunut adekvaatselt, mäletama toimunut adekvaatselt ning andma sellekohaseid ütlusi, oma tegusid juhtima ja endale nendest tegudest aru andma, L.O ei esinenud eeltoodud aegadel ajutist vaimutegevuse riket. L.O oli kohtuliku uurimise ajal 18.12.
  53. a kuni 15.05.
  54. a oma vaimse seisundi tõttu suuteline tajuma sündmusi adekvaatselt, mäletama sündmusi alates
  55. a hilissügisest adekvaatselt ja andma sellekohaseid ütlusi, oma tegusid juhtima ja endale nendest tegudest aru andma. L.O psüühiline seisund võimaldas tal esineda kohtus ja anda kriminaalasja kohta adekvaatseid ütlusi. Kohtus avaldatud 06.04.
  56. a kohtuarstliku ekspertiisi aktis (II kd tl 87-88) sisalduva eksperdiarvamuse kohaselt võimaldab L.O füüsiline ja vaimne tervis osaleda kriminaalmenetluses ja süüdimõistmisel kanda karistust. Kohtus avaldatud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktis nr 5/9/15 (III kd tl 253-265) sisalduva eksperdiavamuse kohaselt L.O ei esine psüühikahäireid, mis oleksid hõlmatavad määratlustega „vaimuhaigus“, „nõrgamõistuslikkus“, „nõdrameelsus“ või „raske psüühikahäire“. Ta on võimeline esinema kohtus ja andma ütlusi. Samuti on ta võimeline kandma vabaduskaotuslikku karistust. III Kohtu järeldused süüdistuse osas Kohus, kuulanud istungil ära prokuröri, kohtualused ja nende kaitsjad, kannatanu ja tunnistajad ning vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja enda siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab järgmist. KrK § 142 lg 2 p 3 sätestab kuriteona grupi poolt toime pandud võõra vara üleandmise nõudmise ähvardusega hävitada või rikkuda vara. KrK § 144 lg 1 - § 17 lg 6 sätestab kuriteona kaasaaitamise võõra vara tahtlikule hävitamisele või rikkumisele üldohtlikul viisil. KrK § 2073 lg 1 sätestab kuriteona lõhkematerjali ebaseadusliku omandamise, hoidmise või üleandmise. Kohtualuse K.U ning kannatanu D.E. ütlused tõendavad, et K.U tekkisid probleemid oma tööandja D. E, mis tipnesid K.U ja OÜ X vahelise töölepingu lõpetamisega. K.U 11 ütlused tõendavad ka seda, et K.U oli D.E. vastu tekkinud viha, kuna tema arust D.E. tööandjana käitus temaga ebaõiglaselt. K.U ütluste ning L.O ja K.U vastastamise protokolli kohaselt
  57. a augustis Tartu maakonnas Elva linnas koostasid nad L.O-ga viimase ettepanekul omavahelise fiktiivse võlakirja 2 400 000 krooni suurusele summale ja mõtlesid sinna juurde legendi selle kohta, et D.E. on L.O-le selle summa võlgu. Ka kohtualune L.O kinnitas fiktiivse võlakirja olemasolu, kuid tema ütluste järgi tuli võlakirja koostamise idee K.U-lt, samuti nagu teostuski. Kohus leiab, et L.O sellised ütlused on paljasõnalised. Peale kohtualuse K.U on ka kohtus üle kuulatud tunnistajad L. T ja G.K. kinnitanud, et L.O oli väga hea ideede väljamõtleja. Ka kohtupsühhiaatria ja –psühholoogia kompleksekspertiisi aktis sisalduv psühholoogilise iseloomustuse kohaselt on L. laasi näol tegu isikuga, kes oma eesmärkide saavutamiseks mõtleb välja keerulisi skeeme, mille teostajateks on planeeritud teised inimesed. L.O on ideede genereerija. Sellega leiab kohus, et tõepärased on K.U ütlused ja loeb nendega tuvastatuks, et fiktiivse võlakirja koostasid nad L.O ettepanekul ja ühiselt. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et L.O kohtus antud ütlused lähevad lahku kaaskohtualuse K.U, samuti tunnistaja P.K. i ütlustest. Vastuolud ilmnevad ka tema ja tunnistajate L. T, G.K. i ning M. P ütlusi kõrvutades. Kohtualuse L.O ütlustes on täheldatav tugev ennastõigustav element, mis moonutab objektiivset tõde. Ja see muudab need tõenditena ebausaldusväärseteks. Kohtualune K.U on eeluurimisel rääkinud, et eelkirjeldatud tegevuse mõtteks oli D.E. töösuhtes saamata jäänud summade nõudmine, samuti aga ka rahalise karistuse nõudmine selle eest, et D.E. neid summasid õigeaegselt ei olnud maksnud. Kohtus on K.U andnud ütlusi, kus ta räägib, et tegelikult motiveeris teda soov maksta kätte kurjategijate maailmale ning ta tahtis proovida, kas nad saavad kurjategijaid haneks tõmmata. Kohus peab K.U viimatitoodud selgitusi paljasõnalisteks, kuna need on ebaloogilised ja tavamõistusega vastuolus, ning loeb K.U eeluurimisel antud ütlustega tõendatuks, et fiktiivse võlakirja koostamise ja sinna juurde loo väljamõtlemisega seadsid K.U ja L.O endale eesmärgiks nõuda D.E. raha. Kannatanu D.E. ütlused tõendavad, et tema ja K.U vahel ei olnud mingit võlasuhet. Samuti ei olnud K.U temale seoses töötasude ja lõpparvega esitanud mingeid nõudmisi ega pretensioone. L.O nimelist isikut kannatanu ei tundnud. Seega ei K.U ega ka L.O ei olnud mingit õiguslikku alust D.E. raha nõuda. Eeluurimisel (s.h ka L.O-ga vastastamisel) rääkis K.U umbes 1 kuni 2 nädalat enne seda, kui Tartus toimus pommiplahvatus, kuulis ta L.O-lt , et D.E. hirmutamiseks ja temalt raha nõudmiseks plaanitakse talle kusagile aia äärde või auto alla lõhkeainet panna. Sellest asjast kuuldes ütles K.U L.O-le, et ta ei ole selle asjaga nõus, lõpetame selle mängu kohe ära. Alguses oli juttu ainult sellest, et D.E. nõutakse raha ähvarduste teel ning ei rakendata vägivalda ega ka vara hävitamist. See kinnitab, et kohtualused leppisid teoplaani koostades kokku ka selles, milliseid meetmeid D.E. suhtes tuleb kasutada, kui D.E. ei nõustu raha üle andma. K.U eeltoodud ütlused tõendavad ka seda, et raha plaaniti nõuda vara hävitamise või füüsilise vägivalla kasutamisega ähvardades ning vägivalda ega ka vara hävitamist ennast reaalselt ei rakendata. Sellest, et algne kokkulepe oli vaid ähvardamise kasutamiseks, annab tunnistust ka K.U hilisem kuriteo ärahoidmisele suunatud tegevus. Kohtualuste K.U ja L.O üheskoos välja töötatud teoplaan nägi ette sedagi, et D.E. käest nõutakse raha teisi isikuid, s.o „kantpäid“ ära kasutades. Seda tõendavad kohtualuse K.U ütlused. Ka P.K. i ütlused, et L.O pöördus võlanõudmise jutuga E.K. poole, kinnitavad eelnevat. L.O ja K.U leppisid kokku ka ülesannete jaotuses endi vahel. K.U ütlused, samuti aga P.K. i ütlused, millele kohus juba eelnevalt osundas, annavad tunnistust sellest, et L.O pidi otsima isikud, kes D.E. raha hakkavad nõudma. Samuti jäi L.O ülesandeks suhtlemine nn kantpeadega. K.U ütlused tõendavad, et tema pidi muretsema OÜ X visiitkaardi koos D.E. elukoha aadressi, tema mobiiltelefoni numbri ja D.E. poolt kasutatava sõiduauto andmetega. K.U sellised ütlused haakuvad P.K. i ütlustega, kus ta rääkis sellest, et L.O andis temale D.E. telefoninumbri ja koduse aadressiga visiitkaardi, mille ta olid saadud K.U-lt.
  58. a septembris näitas L.O K.U teadmisel ja nõusolekul E.K. fiktiivset võlakirja ning rääkis talle enda ja K.U poolt väljamõeldud loo D.E. võlgnevuse tekkimise asjaolude ja tema vastu suunatud 2 400 000 krooni suuruse nõude põhjendatuse kohta. See on tõendatud nii K.U kui ka P.K. i ütlustega. K.U ütlustega loeb kohus tõendatuks, et usutavuse tõstmiseks kordas ka K.U D.E. võla tekkimise asjaolud E.K. üle. P.K. i ütlused, milles kohtul puudub alus kahelda, tõendavad seda, et E.K. soovitas asjaga tegeleda P.K. . Algul pidid nad asjaga tegelema koos, kuid tegelikkuses kujunes nii, et P.K. jäi tegutsema üksi. L.O andis K.U teadmisel ja eelnevalt kokkulepitud plaani kohaselt P.K. OÜ X visiitkaardi D.E. elukoha, telefoni ja tema kasutuses oleva auto andmetega ning soovitas P.K. D.E. raha nõuda teda ähvardades. D.E. mõjutamiseks pakkus L.O välja plaani kasutada lõhkeainet. L.O idee kohaselt tuli seda panna kas X i juurde või D.E. auto alla. Konkreetse objekti pidi valima P.K. ise. P.K. i ütlused, L.O ja P.K. i vastastamise protokoll, J. M arvamus kogumis tõendavad, et
  59. a oktoobris Elva linnas XX tn 15 asuvas elamus andis L.O P.K. lõhkeseadeldise ehitamiseks 4000 g lõhkematerjali ammoniit 6 ning 20 elektridetonaatorit ED-8 ja kolmesoonelist sinipuna-valget värvi isolatsiooniga traati. Kaudselt kinnitavad eelnevat ka tunnistajate G.K. i ning M. P ütlused selle kohta, et nemadki olid L.O XX asuvas elamus näinud lõhkeainet ja elektridetonaatoreid. Eksperdiarvamus omakorda tõendab, et suure tõenäosusega viitasid G.K. ning M. P oma ütlustes vene päritolu ammoniidipadrunitele ja elektridetonaatoritele. M. P kohtus antud ütlusi selle kohta, et kalapüügi juures kasutatava lõhkeaine tõi XX majja G.K. , ei loe kohus usaldusväärseks. Kohtueelses menetluses M. P G.K. ile kui lõhkematerjali toojale ei viidanud. Asjaolu, et G.K. i seotus lõhkeainega meenus alles B.A. ga rääkimisel, on väheusutav. Lisaks oli kohtus täheldatav tunnistaja märgatav poolehoid L.O suhtes. L.O jutte lõhkeainete olemasolust tema maja vastas olevas võsas, on kinnitanud nii P.K. , G.K. kui ka kohtualune K.U . Seda, et Elvas XX majas oli olnud lõhkeainet, tõendavad ka läbiotsimise protokollid ja eksperdiarvamused. P.K. , kes ei olnud teadlik võlanõude alusetusest, nõudis 13.10.
  60. a Tartus telefoni teel D.E. 2 400 000 krooni suuruse võlgnevuse likvideerimist ja vara õhku laskmisega ähvardades 100 000 krooni kohest tasumist. See on tõendatud kannatanu D.E. ja P.K. i kokkulangevate ütlustega, samuti ka L.O ja P.K. i vastastamise protokolliga kogumis. D.E. ja ka P.K. i ütlustest ilmneb, et P.K. i nõudmine ei olnud esitatud väga konkreetses vormis. Samas selgub neist ütlustest seegi, et D.E. katkestas kõne enne selle lõppu ja kahel järgneval korral ei võtnud ta P.K. i kõnet üldse vastu. Arvestades seda, et P.K. oli L.O-ga vara õhkulaskmise võimalust arutanud ja tal oli selleks L.O-lt saanud lõhkematerjali, siis oli tegu konkreetselt määratletava ähvardusega. Ähvarduse sisu konkreetsusest ja objektiivsest tõsidusest annavad tunnistust ka hilisemad, s.o 19.10.
  61. a toimunud sündmused, millede käigus P.K. pani plahvatama pommi D.E. maja lähedal seisnud vana bussi all. Seega pani P.K. toime vara, mis oli nii K.U-le kui ka L.O-le võõras, üleandmise nõudmise koos ähvardusega hävitada või rikkuda vara. Kuna ähvardamise puhul on tegu kärbitud süüteokooseisuga, oli tegu sellega juriidiliselt lõpule viidud. P.K. tegutses tahtlikult, kuid ta polnud teadlik teda ärakasutanud isikute kuritegelikest eesmärkidest. L.O ja K.U valitsesid teda ülekaaluka teadmisega. Seega tuleb P.K. i teod omistada L.O-le ja P. K.U-le, kui vahendlikele kaastäideviijatele. Kuivõrd aga L.O tegevus, millega ta suunas P.K. i hävitama D.E. mõjutamiseks vara ja andis selleks ka vahendid, lahknes K.U ja L.O algselt kokku lepitud, oli tegu L.O kui täideviija ekstsessiga. Ja 13 kuna iga osavõtja vastutab kokkuleppe piirides, siis L.O kõrvalekaldumist plaanist ja sellega kaasnenud hilisemaid tagajärgi K.U-le omistada ei saa. K.U ütlused tõendavad, et enne 13.10.
  62. a, kui toimus D.E. nõude esitamine ja ähvardamine P.K. i poolt, st kuriteo juriidiline lõpuleviimine, võttis K.U ühendust E. K, rääkides, et D.E. on oma võla tasunud ja et pole enam vaja asjaga tegeleda. №rra grupis K.U ja E.K. vahel aset leidnud vestlusest on kohtus rääkinud ka tunnistajad B.A. ja V. V. Kuigi kohtualuse ja tunnistajate ütlustes on täheldatavad mõningased vastuolud, leiab kohus, et põhiosas on nad üksteist toetavad. Kohus seletab vastuolusid sellega, et sündmustest oli ülekuulamise ajaks möödunud üle kolme aasta ja toimunu ei ole enam detailselt meeles. K.U selline käitumine on käsitletav loobumisena kuriteo toimepanekust. Osavõtu puhul on vabatahtlik loobumine võimalik üksnes teatavail tingimustel ja nimelt siis, kui nad täideviija poolt kuriteo lõpuleviimise ära hoiavad. Kuna aga K.U ei õnnestunud kuriteo lõpuleviimist ära hoida, on ta vastutav D.E. väljapressimise toimepanemise eest. Tema pingutused kuriteo lõpuleviimise ärahoidmisel on arvestatavad üksnes vastutust kergendava mittekoosseisulise asjaoluna. L.O antud materjalidest ja õpetuste kohaselt ehitas P.K. lõhkeseadeldise, mille ta 19.10.
  63. a kella 23.45 paiku lõhkas Tartu linnas X tn 26 maja juures pargitud väikebussi Volkswagen Transporter, reg. nr 728 AIT, all. Seda tõendavad P.K. i ütlused, sündmuskoha vaatluse protokoll, surmajuhtumi või raske kuriteo teate käsitlemise protokoll, J. M arvamus, elavisiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 736 sisalduv eksperdiarvamus kogumis. P.K. i ütlused tõendavad, et pommi D.E. maja juures seisnud vana bussi all lõhkas ta selleks, et D. E tõsisemalt asjasse suhtuma panna. Ta soovis, et D.E. näeks ja saaks teada, et nalja ei tehta. Kohus leiab, et P.K. i selline tegevus oli üks osa L.O poolt etteantud teoplaanist ja oli kantud eesmärgist saada D.E. kätte nõutav summa. Nagu kohus juba eespool mainis, on väljapressimine lõpule viidud nõudmisähvardusega, sõltumata sellest, kas võõras vara üle anti. Kuritegelik rünne aga võib faktiliselt jätkuda ka pärast väljapressimise juriidilist lõppemist tegevuse näol, mille tagajärjel võõras vara tegelikult üle antakse. Kui järgnev tegevus sisaldab endas sama kuriteo põhiliigi või enamohtliku liigi tunnuseid ning on suunatud ühe ja sama objekti vastu, kusjuures tegutsetakse ühtse tahtlusega ja eesmärk on sama - saavutada võõra vara, varalise õiguse või muu varalise kasu üleandmine, on selline faktiliselt jätkuv rünne samuti hõlmatud väljapressimisest tegu on jätkuva väljapressimisega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et L.O tegevus tuleb ümber kvalifitseerida. Tema tegevuses ei esinenud, mitte KrK § 144 lg 1 - § 17 lg 6 ette nähtud teo tunnused, vaid KrK § 142 lg 2 p 5 järgse teo, s.o võõra vara üleandmise nõudmise ähvardusega hävitada või rikkuda vara, kui see oli seotud vara hävitamise või rikkumisega, tunnused. Kohus leiab, et selline ümberkvalifitseerimine on kohtus lubatav, kuna L.O olukorda ei raskendata - KrK § 144 lg 1 eest ettenähtav maksimaalne karistus, ka kaasaaitamise puhul on suurem kui KrK § 142 lg 2 p 3 järgne sanktsioon. K.U käitumises kohus õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastanud. 31.01.
  64. a statsionaarse kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktis nr 20 sisalduva eksperdiarvamuse kohaselt kohtualune K.U ei põdenud ekspertiisi teostamise ajal ega ka temale inkrimineeritava teo toimepanemise ajal vaimuhaigust, samuti ei esinenud tal vaimutegevuse ajutist riket, nõrgamõistuslikkust ega muud haiguslikku seisundit. Temale inkrimineeritava teo toimepanemise ajal oli ta võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Sellele tuginedes, leiab kohus, et K.U käitumises ei ole ka süüvõimet välistavaid asjaolusid. Puuduvad ka süüd välistavad asjaolud. Seega asub kohus seisukohale, et K.U pani toime KrK § 142 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o isikute grupi poolt võõra vara üleandmise nõudmise, mis oli seotud ähvardusega hävitada vara. Samuti ei tuvastanud kohus õigusvastasust välistavaid asjaolusid L.O tegevuses. L.O suhtes on käesoleva asja menetlemise käigus korduvalt teostatud kohtupsühhiaatriaekspertiise. Kõigi 14 ekspertiiside tulemusena on eksperdid asunud seisukohale, et temale inkrimineeritud tegude ajal oli L.O võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Nii leiab kohus, et L.O käitumises ei ole ka süüvõimet välistavaid asjaolusid. Puuduvad ka süüd välistavad asjaolud. Seega L.O pani toime KrK § 142 lg 2 p 3, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o grupi poolt toime pandud võõra vara üleandmise nõudmine ähvardusega hävitada või rikkuda vara, kui see oli seotud vara hävitamise või rikkumisega. Kuna kohtuliku uurimise käigus leidis tuvastamist, et L.O puudusid lõhkeaine käitlemiseks ja käibeks teo toimepanemise ajal kehtinud lõhkematerjaliseaduses ettenähtud load ja tingimused, oli tegu lõhkematerjali ebaseadusliku omandamise, hoiu ja üleandmisega ning seega pani L.O toime ka KrK § 207 3 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o lõhkematerjali ebaseadusliku omandamise, hoidmise ja üleandmise. IV Kohtu seisukoht karistuse osas KrK § 142 lg 2 p 3, 5 näeb karistusena ette vabadusekaotuse kuni seitsme aastani. KrK § 2073 lg 1 ettenähtud teo toimepanemise eest karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni kuue aastani. Kuna KrK § 2073 lg 1 vastav karistusseadustiku (edaspidi

) § 414 lg 1 näeb ette kergema karistuse, siis tuleb L.O-le karistuse mõistmisel sellega arvestada.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. K.U egevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud

§ 58

, ei ole.

§ 57

lg 2 järgseks karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus kohtualuse pingutusi kuriteo lõpuleviimise ärahoidmisel. L.O tegevuses karistust raskendavaks asjaoluks on

§ 58

p 7 alusel süüteo toimepanemine üldohtlikul viisil.

§ 57järgsed karistust kergendavad asjaolud tema käitumises puuduvad.

Toimikumaterjalidest nähtuvalt K.U enne kõnealuse kuriteo toimepanemist kriminaalkorras karistatud ei ole. 18.01.2005. a Jõgeva Maakohtu otsusega karistati K.U

§ 266lg 1 järgi 2 kuu pikkuse vangistusega.

L.O varem kriminaalkorras karistatud ei ole. Eeltoodule lisaks kummagi kohtualuse osavõtu astet ning nende poolt käivitatud teo asjaolusid ja tagajärgede raskust arvestades, leiab kohus, et põhjendatud ja õiglane on K.U väljapressimise eest karistada 4 aasta pikkuse vangistusega, L.O aga 5-aastase vangistusega. KrK § 207 3 lg 1 ettenähtud teo toimepanemise eest tuleb L.O-le karistuseks mõista 2 aastat vangistust. K.U karistusele tuleb

§ 65lg 1 alusel liita Jõgeva Maakohtu 18.01.2005.

a otsusega mõistetud karistus, s.o 1 kuu ja 27 päeva vangistust ja, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, tuleb K.U-le mõista liitkaristuseks 4 aastat vangistust. L.O-le mõistetud üksikkaristustest kergem tuleb

§ 64

lg 1 alusel lugeda kaetuks raskemaga ja mõista L.O-le liitkaristuseks 5 aastat vangistust. Kuna L.O on ajavahemikus 13.-15.12.1999. a viibinud eelvangistuses, siis

§ 68

alusel tuleb see lugeda karistusaja hulka ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tuleb L.O-le mõista 4 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Kohus leiab, et K.U puhul on võimalik karistuse eesmärke saavutada osaliselt teda vangistusest tingimuslikult vabastades. Sellepärast tuleb K.U

§ 74lg 1, 2 alusel koheselt ära kanda 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

Mõistetud karistusest ülejäänud osa, s.o 2 aastat ja 6 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui K.U 2 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

15 K.U karistuse kandmise aja alguseks lugeda 22.11.

  1. a, L.O karistuse kandmise aja alguseks lugeda 27.04.
  2. a. V Menetluskulud Vastavalt § 89 lg 1, 2 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult sisse kohtukulud riigituludesse. 1 Seega tuleb K.U-lt riigituludesse sisse nõuda KrMK § 87 p 3 , § 87 1 alusel sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 4500 krooni, KrMK § 87 p 1 alusel statsionaarse kohtupsühhiaatria ekspertiisi tegemise kulud 3712 krooni, KrMK § 87 p 4 alusel tõlkekulud 87.50 krooni ja KrMK § 87 p 3 alusel määratud kaitsjatele makstud tasu 13 941.70 krooni. L.O-lt tuleb riigituludesse sisse nõuda KrMK § 87 p 3 1 alusel sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 4500 krooni, KrMK § 87 p 1 alusel ekspertiiside tegemise kulud 62 782.20 krooni ja KrMK § 87 p 4 alusel tõlkekulud 87.50 krooni. Kohtunik Rahvakohtunikud 16

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.