1-06-13997\3

(06237600992)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Eveli Kallion Tõlk Ilona Filippov Kriminaalasi B.E süüdistuses lühimenetluses Prokurör Marina Kalistratova Süüdistatav B.E - isikukood XXX, kodakondsuseta; keskeriharidusega; elukoht: XXXXXX; töötu; varem kriminaalkorras karistatud 18.02.1999.a Harju Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi tingimisi 6-kuulise vangistusega 1-aastase katseajaga; korduvalt karistatud väärtegude eest rahatrahvidega (trahvid tasumata); tõkend – vahistamine alates 20.02.2007.a. Kaitsja advokaat Merike Borunova KarS § 121 järgi RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada B.E KarS § 121 järgi ning karistuseks mõista 1 aasta ja 6 kuud vangistust KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (6 kuu) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele, s.o. pärast 2-kuulise vangistuse ärakandmist 10-kuulist vangistust täitmisele ei pöörata, kui B.E 18- 2 kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ja § 75 lg 2 alusel järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ning osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis. Tõkend – vahi all pidamine jätta muutmata ning koheselt kandmisele kuuluva 2-kuulise vangistuse alguseks lugeda
2. veebruar 2007.a.
3. Välja mõista B.E-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arve Hansapangas 221023778606, mõlemal juhul viitenumber 2800049777): -määratud kaitsjale makstav tasu 1 518 (üks tuhat viissada kaheksateist) krooni ning -sundraha 5 400 (viis tuhat nelisada) krooni . Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. B.E süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes, ööl vastu 10.oktoobrit 2006.a kella 00.00 paiku viibides korteris aadressil XXXXXX lõi oma ema V G (sündinud XXXXXX.a) mitu korda rusikatega näkku ja rindkeresse ning taburetiga vastu pead, tekitades sellega kannatanule kehavigastusi (verevalumid) ja füüsilist valu. Sellega pani B.E toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise inimese löömise, peksmise ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise. Süüdistatav B.E tunnistas end kohtuistungil süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Oma käitumise põhjuseks pidas ta alkoholi liigtarvitamist viimased kaks aastat; alkoholijoobes ei andvat ta aru oma tegudest ning on agressiivne. Tema kaitsja M. Borunova pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. B.E süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud: - Põhja Politseiprefektuuri Ida-Harju politseiosakonna konstaabel Anne-Ly Sireli ettekandega (tl.3), millest nähtub, et sõitis kannatanu naabri väljakutsel sündmuskohale XXXXXX, kus poeg pidi peksma oma ema; koridoris ootas neid V G; korteris oli purjus ja agressiivne B.E, kes toimetati jaoskonda kainenema; emale kutsuti kiirabi; - kannatanu V G avaldusega politseile (tl.4-5) ja ütlustega eeluurimisel (tl. 6-10) selle kohta, et 09.10.2006.a õhtul peksis purjus poeg teda rusikatega vastu kogu keha; oma nägu püüdis ta varjata. Mitu korda üritas ta põgeneda, kuid poeg ei lasknud ja alustas iga kord uuesti peksmist. Kui tal õnnestus siiski koridori joosta, tuli tema juurde naaber ja viibis ta korterisse, 3 poja aga kutsus välja. Kui poeg korterisse tagasi tuli, hakkas Anatoli teda uuesti rusikaga peksma ning koos kukkusid nad põrandale. Kui ta püsti tõusis ja sai voodile istuma, tuli Anatoli taburetiga ja lõi sellega teda pähe. Naaber kutsus kiirabi ja politsei. Kaine peaga olevat poeg rahulik, purjus peaga aga muutuvat hulluks - V G kiirabikaardis on fikseeritud nii peavigastus kui ka vigastused käel (tl.11); - B.E enda ütlustega eeluurimisel (tl.12 - 16), mille kohaselt oli ta 09.10.2006.a tugevas alkoholijoobes, mistõttu ei mäleta midagi; võis oma ema peksta; kahetseb toimepandut. Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et B.E süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning A. Gemega tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et B.E on oma ema suhtes vägivalda tarvitanud ka varem, s.o. 2006.a. jaanuaris. Tookord prokurör lõpetas kriminaalmenetluse ning KrMS § 202 lg 2 p 3 alusel määrati B.E-le 30 tundi üldkasulikku tööd, mille ta sooritas ajavahemikus 28.04 – 02.05.2006.a. Karistuse mõistmisel lähtub kohus B.E süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendava asjaoluna aga kuriteo toimepanemist kõrges eas isiku suhtes. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et B.E tuleb karistada vangistusega, mitte aga rahalise karistusega. B.E on isik, kel puuduvad regulaarsed sissetulekud, kes kuritarvitab alkoholi ning on jätnud tasumata kõik talle määratud rahalised karistused. Viimased aastad on talle peavarju andnud tema kõrges eas ema, kuid selle asemel, et emale tänulik olla, on ta oma lähedast inimest korduvalt rünnanud ning talle valu ja vigastusi põhjustanud. B.E-le vangistust mõistes peab kohus võimalikuks, et osa mõistetavast vangistusest ei pöörata täitmisele, kui B.E 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab kontrollnõuded ning kohustused: mitte tarvitada alkoholi ning osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis, s.o. kohaldada tema suhtes KarS § 74 ja § 75 sätteid. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 5 400 krooni. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238, 311,
4. Kohtunik