Kriminaalasi nr. 1-03-31 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 15.02.2007.a. Harju Maakohus koosseisus: Kohtunik JULIA VERNIKOVA Rahvakohtunikud LIIA-ESTER KAŠNIKOVA ja ANNE ÄÄREEMAA Sekretär ÜLLE SAKS juu

§ 107

lg.2 p.1 ja § 188 järgi JEVGENI ŠTŠUKIN, isikukood: 36212162273 Tõkend - allkiri elukohast mittelahkumise kohta,

§ 107

lg.2 p.1, § 188 järgi D.O, isikukood: xxx Tõkend - allkiri elukohast mittelahkumise kohta ,

§ 188

järgi SVETLANA BAUKOVA (POLITITŠENKO), isikukood: 48008212214 Tõkend – allkiri elukohast mittelahkumise kohta,

§ 188järgi.

F.K süüdistatakse selles, et tema 21.10.2000.a ajavahemikus kella 22.00 kuni 23.45 korteris, tegutsedes koos A. A ja Jevgeni Štšukiniga lõi osutatud isikutega vaheldumisi mitu korda T. E rusikatega tahtlikult elutähtsate organite – pea, rinna piirkonda. G.R-i tahtlike tegude tulemusel oli kannatanule T. E vastavalt 15.

1. 2000.a kohtumeditsiinilisele ekspertiisiaktile nr 1063 tekitatud pea kinnine tömp trauma peaaju põrutusega, mis kuulub üliraskete kehavigastuste liiki, mis põhjustas ettevaatamatuse tõttu kannatanu surma. Seega pani G.R toime KrK § 107 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo. Samuti tema, 21.10.2000.a ajavahemikus kella 22.00 kuni 23.45 Tallinnas, Vilde tee 121B-82 korteris , tegutsedes koos A. A, Jevgeni Štšukini , D.O ja Svetlana Baukovaga Aleks Alamsoni kui omaniku tõelise nõudmiseõiguse teostamise eesmärgil T. E kui isiku suhtes, kes A.A oletuse järgi varastas tema vara – raha summas 400000 SEK, teostades oma oletatavat õigust , nõudis T. P. H. E-lt neile raha summas 400000 SEK st 736678 krooni üleandmist, seadusega kehtestatud korra rikkumisega, kannatanu kallal vägivalla kasutamisega ja nimelt: sel ajal kui D.O ja S.Baukova sidusid T.E jalad ja käed nööriga kinni, hoidis J.Štšukin kannatanut kätega kinni , sealjuures A.A ähvardas kannatanut püstoli maketiga, G.R ähvardas T.E noaga, asetas noa kannatanu näo juurde, lõi teda noaga näo, kaela, rinna piirkonda. Lisaks lõid A.A , G.R ja J.Štšukin raha nõudmise käigus vaheldumisi tahtlikult kannatanut mitu korda rusikatega elutähtsate organite – pea, rinna piirkonda. Seega pani G.R toime KrK § 188 ettenähtud kuriteo. Jevgeni Štšukini süüdistatakse selles, et tema 21.10.2000.a ajavahemikus kella 22.00 kuni 23.45 korteris, tegutsedes koos F.K ja A. A. O. A-ga lõi osutatud isikutega vaheldumisi mitu korda T. E-l rusikatega tahtlikult elutähtsate organite – pea, rinna piirkonda. Jevgeni Štšukini tahtlike tegude tulemusel oli kannatanule T. E-le vastavalt 15.
2. 2000.a kohtumeditsiinilisele ekspertiisiaktile nr 1063 tekitatud pea kinnine tömp trauma peaaju põrutusega, mis kuulub üliraskete kehavigastuste liiki, mis põhjustas ettevaatamatuse tõttu kannatanu surma. Seega pani Jevgeni Štšukin toime KrK § 107 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo. Samuti tema, 21.10.2000.a ajavahemikus kella 22.00 kuni 23.45 korteris , tegutsedes koos A. A. O. A, F.K , D.O ja Svetlana Baukovaga A. A kui omaniku tõelise nõudmiseõiguse teostamise eesmärgil T. E kui isiku suhtes, kes A.A oletuse järgi varastas tema vara – raha summas 400000 SEK, teostades oma oletatavat õigust, nõudis T. P. H. E-lt neile raha summas 400000 SEK st 736678 krooni üleandmist, seadusega kehtestatud korra rikkumisega, kannatanu kallal vägivalla kasutamisega ja nimelt: sel ajal kui D.O ja S.Baukova sidusid T.E jalad ja käed nööriga kinni, hoidis J.Štšukin kannatanut kätega kinni , sealjuures A.A ähvardas kannatanut püstoli maketiga, G.R ähvardas T.E noaga, asetas noa kannatanu näo juurde, lõi teda noaga näo, kaela, rinna piirkonda. Lisaks lõid A.A, G.R ja J.Štšukin raha nõudmise käigus vaheldumisi tahtlikult kannatanut mitu korda rusikatega elutähtsate organite – pea, rinna piirkonda. Seega pani Jevgeni Štšukin toime KrK § 188 ettenähtud kuriteo. D.O süüdistatakse selles, et tema 21.10.2000.a ajavahemikus kella 22.00 kuni 23.45 korteris , tegutsedes koos A. A. O. A, F.K , Jevgeni Štšukini ja Svetlana Baukovaga A. A kui omaniku tõelise nõudmiseõiguse teostamise eesmärgil T. E kui isiku suhtes, kes A.A oletuse järgi varastas tema vara – raha summas 400000 SEK, teostades oma oletatavat õigust , nõudis T. P. H. E-lt neile raha summas 400000 SEK st 736678 krooni üleandmist, seadusega kehtestatud korra rikkumisega, kannatanu kallal vägivalla kasutamisega ja nimelt: sel ajal kui D.O ja S.Baukova sidusid T.E jalad ja käed nööriga kinni, hoidis J.Štšukin kannatanut kätega kinni , sealjuures A.A ähvardas kannatanut püstoli maketiga, G.R ähvardas T.E noaga, asetas noa kannatanu näo juurde, lõi teda noaga näo, kaela, rinna piirkonda. Lisaks lõid A.A , G.R ja J.Štšukin raha nõudmise käigus vaheldumisi tahtlikult kannatanut mitu korda rusikatega elutähtsate organite – pea, rinna piirkonda. Seega pani D.O toime KrK § 188 ettenähtud kuriteo. 2 Svetlana Baukovat süüdistatakse selles, et tema 21.10.2000.a ajavahemikus kella 22.00 kuni 23.45 korteris , tegutsedes koos A. A. O. A, F.K , Jevgeni Štšukini ja D.O-ga A. A kui omaniku tõelise nõudmiseõiguse teostamise eesmärgil T. E kui isiku suhtes, kes A.A oletuse järgi varastas tema vara – raha summas 400000 SEK, teostades oma oletatavat õigust, nõudis T. P. H. E-lt neile raha summas 400000 SEK st 736678 krooni üleandmist, seadusega kehtestatud korra rikkumisega, kannatanu kallal vägivalla kasutamisega ja nimelt: sel ajal kui D.O ja S.Baukova sidusid T.E jalad ja käed nööriga kinni, hoidis J.Štšukin kannatanut kätega kinni , sealjuures A.A ähvardas kannatanut püstoli maketiga, G.R ähvardas T.E noaga, asetas noa kannatanu näo juurde, lõi teda noaga näo, kaela, rinna piirkonda. Lisaks lõid A.A , G.R ja J.Štšukin raha nõudmise käigus vaheldumisi tahtlikult kannatanut mitu korda rusikatega elutähtsate organite – pea, rinna piirkonda. Seega pani Svetlana Baukova toime KrK § 188 ettenähtud kuriteo. Kohtualusena ülekuulatud G.R tunnistas ennast esitatud süüdistuses osaliselt, kahetses tehtut, keeldus ütluste andmisest ja seletas, et jääb enda poolt eeluurimise käigus antud ütluste juurde. Eeluurimisel on G.R andnud ütlusi, et 21.10.2000.a õhtul lõi T. E korteris kannatanut üks kord rusikaga näkku. Vend – A. A rääkis talle, et kannatanu T oli talt raha ära võtnud, et tuleb meesterahvas, kellega G.R pidi T-t hirmutama. Koos meesterahvaga läks G.R T. elukohta, kus viibisid ka kaks tüdrukut. Toas hakkas T. ja A. vahel kaklus. G.R tahtis vaid küsida, kus raha on. G.R koos tüdrukutega sekkusid kaklusse, kes lõi T-t ja kes lõikas teda noaga, ei mäleta, kõik toimus kiiresti. KrK § 188 järgi esitatud süüdistuses osas andis ütlusi, et ei nõudnud kannatanult raha. Raha nõudis vend A. – k 2 tl 59, 74, k 1 tl 161, 142-144,
3. Jevgeni Štšukin tunnistas ennast süüdi esitatud süüdistuses osaliselt, kahetses tehtut, seletas, et ei soovinud kannatanu surma, kohtualusena ülekuulatuna keeldus ütluste andmisest ja seletas, et jääb enda poolt eeluurimise käigus antud ütluste juurde. Eeluurimisel on Jevgeni Štšukin andnud ütlusi, et ise isiklikult ei löönud kannatanut, kuid hoidis teda kinni sel ajal kui G.R, A, N.Štšukina ja Baukova sidusid teda kinni ja seejärel peksid G.R ja A kannatanut. A lõi kannatanut esimesena 3-4 korda rusikaga näkku, seejärel lõi Alison kannatanut ligi 10 korda rusikaga näkku. J.Štšukin kahetseb väga, et inimene suri, kuna ei oodanud sellist lõpptulemust. KrK § 188 järgi esitatud süüdistuse osas andis ütlusi, et arvas, et A. ja Alison nõuavad kannatanult võlga, aga mitte võõrast vara. – k 2 tl 79, 84-85, k 1 tl 126-127, 111-
4. Svetlana Baukova (Polititšenko) tunnistas ennast esitatud süüdistuses süüdi täielikult, kohtualusena ülekuulatuna keeldus ütluste andmisest ja seletas, et jääb enda poolt eeluurimise käigus antud ütluste juurde. Eeluurimisel on Svetlana Baukova andnud ütlusi, et teadis Natalja Štšukina (D.O) sõnade järgi, et A-lt oli varastatud suur rahasumma. Baukovale tehti ettepanek osaleda selles, et T-t hirmutada ja too annaks A-le raha tagasi. Selle eest lubati Baukovale maksta 50000 krooni. 21.10.2000.a korteris läksid A., Daniel ja Štšukin T-le kallale. Nende nõudmise peale hoidsid Štšukina ja Baukova T. jalgu , kuni too kinni seoti. Baukova sai aru, et kannatanu kallal kasutatakse vägivalda, kuid ei lahkunud korterist, kuna lõi kartma. A., Daniel ja T. karjusid kõvasti oma keeles. Baukova oli kogu aeg koridoris. Vahel tõi A. või Danieli nõudmisel T. jaoks vett. Kuulis koridoris olles toast kostuvate löökide kõla. Nägi aegajalt tuppa vaadates, kuidas Daniel vehkis T. näo ees noaga. Štšukin istus kaksiratsa T. peal. A. küsis kogu aeg T. käest midagi. Seejärel läks A. koos Štšukinaga korterist kuhugi välja. T. jäi vait. Ta nägu oli tsüanootiline, verine. Štšukinil olid püksid verised. Danielil olid kummikindad verised. Sel hetkel kostus koputus uksele. Need olid politseinikud. – k 2 tl 111, 104-105, k 1 tl 211-214 D.O tunnistas ennast esitatud süüdistuses süüdi täielikult, kahetses tehtut, kohtualusena ülekuulatuna keeldus ütluste andmisest ja seletas, et jääb enda poolt eeluurimise 3 käigus antud ütluste juurde. Eeluurimisel on ta andnud ütlusi, et Alamsoni sõnade järgi teadis, et T. varastas viimaselt suure rahasumma, mille A. tõi Tallinna restorani avamiseks. A. palvel osutada viimasele T. käest raha nõudmisel abi, tegi N.Štšukina Jevgeni Štšukinile ja Svetlana Baukovale ettepaneku selles osaleda. Kui T. vabatahtlikult raha ei oleks tagastanud, oleks teda vaja hirmutada. Štšukin ja Baukova pidid selles ürituses osalemise eest raha saama. Korteris hakkas A. T-t püstoli maketiga ähvardama, G.R ja Štšukin läksid T-le kallale. N.Štšukina aitas T-t nööriga kinni siduda. A. lõi teda rusikaga näkku. D. hakkas ka T-t rusikaga näkku lööma, lõi noaga. Nad mõlemad karjusid T. peale, ilmselt raha nõudes. Olid väga tigedad. T. vastas midagi. Talle anti paber ja sulepea. Ta joonistas skeemi. Štšukina käis A-ga keldris raha otsimas, kuid ei leidnud. Pärast seda läks Štšukina trepikojast välja ja politseitöötajad pidasid ta kinni. – k 2 tl 101, 93-94, k 1 tl 93-94, 82-
5. Tunnistaja V. K andis eeluurimisel ütlusi, et 20.10.2000.a määras Natalja Štšukina (D.O ) tema mehele Jevgeni Štšukinile kohtumise A. baaris. Nataljaga olid kaks meesterahvast – välismaalast ja neiu. Štšukina tegi Jevgenile ettepaneku aidata selles, et hirmutada üht inimest, kes oli pettusega nendelt meesterahvastelt raha ära võtnud. Jevgeni pidi seda inimest korralikult raputama. Selle töö eest lubati Jevgenile maksta 2000 kr. / k 1 tl 56-57 Tunnistaja K. Z andis eeluurimisel ütlusi, et A. A soovis koos kannatanuga avada Tallinnas restorani, kuid ei usaldanud teda piisavalt, A. oli nõudnud kannatanult poolt summast restorani avamiseks. Kannatanu kurtis, et A. ei jäta teda kuidagi rahule, helistab pidevalt nii kodusele kui ka mobiiltelefonile. 2000.aasta septembris helistas tunnistajale kannatanu ja ütles, et A. kahtlustab teda varguses. Mõni aeg hiljem teatas kannatanu tunnistajale, et A. oli teda ähvardanud ja peksnud koos vene rahvusest meestega ja nõudnud väidetavalt varastatud raha (1 kd., t.l.59-61). Tunnistaja Kairit Koorits andis eeluurimisel ütlusi, et korterist 79, mis asub tema korteri kõrval tuli naabrinaine ja ütles, et tema üleval korteris on lärm. Tunnistaja kuulis, et korteris käib mingi loopimine, kuulis Toni häält, seejärel oli kuulda, et keegi tuleb ülevalt korterist välja ja trepist alla. Mõne aja pärast tuli alla üks meesterahvas, kellel olid püksid verised (1 kd, t.l.62) Tunnistaja A. K andis eeluurimisel ütlusi, et kannatanu T. elas naabrikorteris. 21.10.2000.a. õhtul kuulis, et T. korteris on lärm, kella 22.00 paiku tuli teine naabrinaine ja ütles, et T. korteris toimub midagi ja seal lüüakse kedagi. Siis oli kuulda, et toimub kõva häälega vaidlus. Mõne aja pärast helistas tunnistaja politseisse, kui politseiga hakkas ülesse minema, jooksis korterist välja meesterahvas, kellel olid püksid verised, jutt käis neil inglise keeles (1 kd, t.l.63-64). Vastavalt kohtuarstliku ekspertiisiaktile nr. 1063 23.10.2000.a. T. P. H. E surma põhjuseks oli peaaju põrutus ämblikvõrkkesta aluste verevalumitega ja kõvakelme aluse verevalumiga paremal. Samuti esinesid veel: parema oimulihase verdumine ja kõõlustanu verdumised, nahaalused verevalumid ja marrastused näol, huulte limaskesta puuded ja limaskesta alused verevalumid, lõikehaavad kaelal ja paremal alalõual ning vasaku käe II-V sõrme pihkmisel pinnal, torke-lõikehaav kõhu-rindkere piiril, VI-VII roide murd vasakul, rinnalihaste verdumine vasakul, marrastus ja verevalumid paremal käeseljal, verevalum vasaku õlavarre siseküljel, marrastused-verevalumid mõlemal randmel, verevalum vasakul jalaseljal, marrastused vasaku jala välisel päksil ja säärel, soonimisjäljed hüppeliigeste piirkonnas. Vigastused on tekitatud tömbi ja terava vägivallaga korduvatest löökidest tömbi esemega pähe ja näkku, võimalik et rusikate ja jalgadega, käega pigistamisest, marrastus ja verevalum paremal käeseljal võivad olla tekkinud enesekaitsel, käe löökidele ette asetamisel ning samuti on iseloomulikud lõikehaavad vasaku käe sõrmedel. Lõikehaavad ja lõike-torkehaav on tekitatud terariistaga, tõenäoliselt noaga. Vigastused randmetel ja jalgadel on tekkinud tõenäoliselt nende kinni sidumisel. Pea ja näo vigastused on eluohtlikud ja kuuluvad üliraskete kehavigastuste liiki. 4 Vastavalt kohtubioloogilise ekspertiisi aktile nr. 190 (1 kd, t.l.39-41) J.Štšukini teksapükstel ja kummikinnastel tuvastati kannatanu verd. Uurinud kriminaalasjas kogutud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, jõuab kohus järeldusele, et kohtualuste süü on neile KrK § 107 lg.2 p.1 ja § 188 järgi esitatud süüdistuses täielikult tõendamist leidnud. Kohtualused olid kinni peetud vahetult sündmuskohal. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (1 kd, t.l.5-7, 19-20) nähtub, et kannatanu surnukeha lebab põrandal selili ja tema jalad ja käed on kinni seotud valget värvi kapronnööriga. Leiti ka kannatanu surnukeha kõrvalt käärid, nuga, plastmasspüstol ja kummikindad. Kohtuarstliku ekspertiisi kohaselt saabus kannatanu surm peksmise tagajärjel pähe ja näkku tekitatud vigastuste tõttu. Need vigastused on eluohtlikud ja kuuluvad üliraskete kehavigastuste liiki. Kohtualuste ütlustest järeldub, et neist igaüks lõi kannatanut ühel korral rusikaga näkku. Kohtualuse Štšukini ütlustest järeldub, et ta hoidis kannatanut kinni sel ajal kui G.R ja A. peksid kannatanut. A. lõi kannatanut korduvalt rusikaga näkku ja seejärel lõi Alison ka rusikaga näkku. Samuti järeldub kohtualuste Baukova ja D.O ütlustest, et A. ähvardas kannatanut püstoli maketiga. Kohtualuste ütlused langevad nii omavahel, kui ka tunnistajate ütlustega kokku, samuti kinnitavad neid ka kirjalikud tõendid: sündmuskoha vaatlusprotokoll, kohtuarstliku ekspertiisi akt, bioloogilise ekspertiisi akt. Seega on üheselt tuvastatud, et kannatanu peksmisest võtsid osa kõik kohtualused. Pekstes kannatanut rusikatega valimatult keha, pea ja rindkere piirkonda, kusjuures oli kannatanu kinniseotud ja ei osanud mingit vastupanu osutada, möönsid kohtualused mistahes tagajärje, sh üliraskete vigastuste saabumist, millised põhjustasid kannatanu surma. Seega panid kohtualused neile KarS § 107 lg.2 p.1 järgi inkrimineeritud kuriteo toime kaudse tahtlusega. Kuivõrd igaüks nendest andis omapoolse individuaalse käitumisega olulise panuse kuriteo lõpuleviimiseks, tuleb neid lugeda kaastäideviijateks üliraskete kehavigastuste tekitamises, millega ettevaatamatuse tõttu põhjustati kannatanu surm. Kohtualustele inkrimineeritud kuriteokoosseis vastab KarS § 118 p.1 ja § 117 ettenähtud kuritegude koosseisule. Samuti kohtualuste ütlustest on näha, et nad kõik olid teadlikud, et kannatanu varastas A-le kuuluva raha, mille A. oli eelnevalt toonud Tallinna restorani avamiseks. A. avalduse alusel raha varastamise kohta alustati kriminaalmenetlust. Asjaõiguseseaduse § 80 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Seega kohus leiab, et on tõendamist leidnud, et A-l kui raha omanikul oli tõeline nõudeõigus kannatanu kui isiku vastu, kes A. oletuse järgi varastas temalt raha. Samas aga kohtualuste ütlustest järeldub, et nad nõudsid kannatanult raha tagastamist vägivalla kasutamisega ehk ebaseaduslikult. Kõik kohtualused tegutsesid ühtsel motiivil, kooskõlastatult ning ühtse kuritegeliku tagajärje saavutamiseks, mis toimepanemise vormilt vastab kaastäideviimisele. Seega kohtualuste süü neile KrK § 188 järgi esitatud süüdistuses on täielikult tõendamist leidnud ja nende tegevusele on antud õige juriidiline hinnang. Inkrimineeritud kuriteokoosseis vastab KarS § 257 sätestatud kuriteo koosseisule. Karistuse mõistmisel kohus arvestab süü astet, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtualused on varem karistamata isikud. Kuriteo toimepanemisest on möödunud üle 6 aasta, mille jooksul ei ole nad toime pannud teisi õigusrikkumisi. D.O on kaks last, samuti kasvatab last ka S.Baukova (Polititšenko), J.Štšukinil on olemas kindel töökoht ja legaalne sissetulek, tema ülalpidamisel on invaliidist abikaasa. Pärast eelvangistuses viibimist ja tema suhtes kasutatud füüsilist ja psüühilist vägivalda põeb G.R stressisündroomi ja depressiooni, mille tõttu on tänase päevani töövõimetu ja saab pensionitoetust. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Arvestades ülaltoodut peab kohus võimalikuks, mõistes karistusena vangistuse, vabastada karistusest tingimisi, kohaldades KarS § 73 sätteid. 5 Kannatanu esindaja poolt esitatud tsiviilhagi summas 180 000 EEK on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Juhindudes KrMK § 260 – 263, § 278 lg.5, KrMSRakS § 2 kohus 6 Välja mõista krooni. F.K-lt ja Jevgeni Štšukinilt J. P kasuks 180 000 KrMS § 179 alusel välja mõista F.K-lt , Jevgeni Štšukinilt sundraha summas 9000 krooni kummaltki, D.O, Svetlana Baukovalt (Polititšenkolt) sundraha summas 5400 krooni ja KrMS § 175 alusel menetluskuludena F.K-lt tõlgitasu summas 3127 krooni, F.K-lt ja Jevgeni Štšukinilt ekspertiisi tasu 2064 krooni riigituludesse, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas 10220034800017 viitenumbriga
6. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõendid: kummikindad, teksapüksid – hävitada. Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. KOHTUNIK RAHVAKOHTUNIKUD 7