lg 2 p 4 järgi Lühimenetlus Prokurör Loreta Tšurilova Süüdistatav V.F Ik: XXX Kaitsja Advokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON 1. V.F süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada V.F-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. 3.
lg 1 alusel, lugedes käesoleva otsusega mõistetud kergema karistuse kaetuks Tallinna Linnakohtu 31.05.2005 otsusega mõistetud liitkaristusega ja kohtuotsuse kuulutamisest alates ärakandmisele kuulunud raskema karistusega, so vangistusega 6 (kuus) kuud ja 7 (seitse) päeva, lugedes liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud ja 7 (seitse) päeva, lugedes mõistetud liitkaristuse kantuks.
Kohtuistungil süüdistatav V.F tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Ei nõustunud tsiviilhagi summaga, lugedes seda ülepaisutatuks varastatud sõiduki seisukorda arvestades. Kannatanu seletas, et sõiduki maksumus tulenes Konjuktuuriinstituudi kataloogist, millisest sai teha järeldusi, et sellise väljalaskeaastaga, diiselmootoriga ja sarnases seisundis sõiduki hind oli 22 000 krooni. Ajalehekuulutuste järgi olnuks sõiduki hind suurem. Jurist soovitas loobuda varuosade tagasivõtmisest, kuivõrd ei oleks olnud teada, missuguses olukorras need on. Pealegi varastati temalt kogu auto, mis oli sõidukorras. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Samas leidis, et tsiviilhagi ei ole tõendatud ning tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 24.04.2004 esitatud K. R avaldusest nähtuvalt on ajavahemikul 23.04.2004 kuni 24.04.2004 ärandatud maja juurest temale kuulunud sõiduauto VW Golf 2 • • • • • • • • • registreerimismärgiga XXX XXX, tehasetähis XXXXXXXXXXXXXXXXX. Sõidukit kasutas A. G. Kahjusumma 22 375 krooni, sellest sõiduki maksumus 22 000 krooni. (t/l 56) 13.12.2004 koostatud ekspertiisiaktist nr LT-283-04/7853 nähtuvalt on ekspert jõudnud arvamusele, et ekspertiisiks esitatud VW Jetta registreerimismärgiga XXX XXX mootori numbril XXXXXXXX võltsimistunnuseid ei tuvastatud. Valmistajatehase andmete kohaselt paigaldati mootor tehase poolt sõiduautole VW Golf tehasetähisega. (t/l 10-13) 08.12.2005 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi sõiduautot VW Jetta registreerimismärgiga XXX XXX. (t/l 15) 24.04.2004 koostatud tunnistaja K. R ülekuulamisprotokollist nähtuvalt kirjeldab tunnistaja sõiduki eritunnuseid: roolilukk, esiklaasis kolm mõra, musta värvi antenn katusel, mähitud isoleerlindiga, ilukilpidest kolm on VW omad, üks tavaline, järelkäru konks, salong halli värvi, punase triibuga, automaki esipaneel peidetud vasakpoolse esiukse taskusse. (t/l 16) 03.09.2004 koostatud K. R ülekuulamisprotokollist nähtuvalt nägi kannatanu samal päeval maja ees VW Golfi, millel olid beežid uksed ja tagaluuk. Tundis need ära kui tema autol olnud detailid. Küsis autos olnud isikult kust ta need detailid sai ning isik nimetas meesterahva nime, elukoha ja töökoha aadressi. Sõitis sinna kohale ja avastas sealt VW Jetta, millel olid kannatanu sõidukilt pärit ilukilbid, kogu kapotialune, toitesüsteem, jahutussüsteem, esipaneel jne. Bensiinimootoriga VW Jetta oli tehtud diiselmootoriga autoks. Sergei Levin seletas, et detailid sai ühest garaažist ja näitas garaaži kus pidi olema ülejäänud osad. (t/l 17-18, 19) 24.04.2004 koostatud tunnistaja A. G ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli vormistas K.R volituse tunnistaja nimele ja see pidi kestma 22.04.2004 kuni 25.04.2004. 23.04.2004 kell 21.30 parkis auto maja juurde.24.04.2004 hommikul kella 05.30 ajal autot enam ei olnud. Autos olid elektridrell maksumusega 250 krooni, puurikomplekt maksumusega 80 krooni, kolm metalli lõikeketast kokku maksumusega 45 krooni. Varaline kahju 375 krooni. Automakk oli vana, väärtusega 250 krooni, esipaneel oli peidetud esiukse taskusse. Paneelil puudus parempoolne äärmine nupp. (t/l 20-21) 03.09.2004 koostatud tunnistaja D. K ülekuulamisprotokollist nähtuvalt remontis tunnistaja oma sõiduautot VW Passat teeninduses. Jutuajamise käigus tegi S. ettepaneku osta kaks ust, luugi kaas, mis olid beeži värvi ja pärinesid sõiduautolt VW Golf. Tema tütarlapsel oli Golf, kuid tal ei olnud kohe raha. Mõne päeva pärast ostiski 150-200 krooni eest ära. Need on paigaldatud valgele VW Golf registreerimismärgiga XXX XXX. Uste päritolust juttu ei olnud. Septembri alguses oli Pallasti tänaval ja juurde tuli naisterahvas, kes väitis, et tunnistaja autol olevad uksed on varastatud tema auto küljest. Naisterahvas küsis kust need uksed on pärit ja tunnistaja viis naisterahva töökotta. Selgus, et S. ei tööta seal enam. Sai lõpuks S. telefoni teel kätte ning läksid koos. Ütles S-le, et naisterahval on uste osas pretensioone. Edasi ajasid nad asju juba omavahel. (t/l 22-25, 26) 27.04.2005 koostatud tunnistaja J. B ülekuulamisprotokollist nähtuvalt töötas S. L töökojas 2004 aastal juunis või juulis umbes kuu aega. Töökojas toimus suur vargus ja kahtlus langes S.L-le, mistõttu vallandas S.L-i. Sel ajal kui S.L töötas, ütles ta, et ostis endale 3000 krooniga varuosadeks VW Golfi. Ise ta kasutas VW Jettat ning väitis, et vahetab mootorid ära. Tunnistaja seda VW Golfi ei näinud, vaid ainult varuosasid, mida töökotta tõi. S.L tõi sinna uksed ja mootori. Mootori pani S.L oma VW Jettale. Uksed müüs S.L ühele kliendile, kes remontis seal oma VW Passatit. S.L juures käis ka üks pikka kasvu mees, kes oli S.L sõber ja sellele müüs S.L vist oma vana Opel Ascona. (t/l 27) 27.04.2005 koostatud äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis J.B fotol nr 1 kujutatud V.F ära isiku, kes käis S.L juures 2004 aasta suvel remonditöökojas. (t/l 28-29) 05.10.2005 koostatud tunnistaja S. M ülekuulamisprotokollist V.F tunneb aastast 2002 ning tema kaudu ka S. L-t. Miks V. räägib, et tunnistaja on pakkunud müügiks mingit autot, seda ei tea. (t/l 30) 3 • • • • • • • • • 05.10.2005 koostatud äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt on S. M fotol nr 2 kujutatud V.F ära tundnud V-i, kellega tutvus 2002 aastal oma naise kaudu. (t/l 31-32) 05.10.2005 koostatud äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt on S. M fotol nr 1 kujutatud S. L-is ära tundnud S-i, kellega tutvus 2003 aastal Valeri kaudu. (t/l 33-34) 19.10.2005 koostatud tunnistaja S. M ülekuulamisprotokollist nähtuvalt on võimalik, et rääkis V.F-ile ühest autost, mis seisis Koplis tänava ääres. Võimalik et nägi rüüstatud autot ja rääkis sellest. Ise seda jutuajamist Valeriga ei mäleta. Endal ei ole olnud mingit autot ega ole ka müüa pakkunud. (t/l 35) 06.06.2005 koostatud kahtlustatava V.F-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kahtlustatav, et teab VW Golfist vaid niipalju, et 2004 suvel, võis olla juunikuus, pakkusid seda müüa S.M ja P. nimeline mees. Auto seisis maja hoovis. Käis vaatamas ja mõtles, et võib-olla ostab, sest S.L-l oli VW Jetta ja tal oli mootorit vaja. Auto oli lukustamata ustega, süütelukk oli välja rebitud, akut ei olnud, puudusid ka registreerimismärgid. Kui vaatamas käis, rüüstasid seda mingid poisikesed. Et seda rohkem ei rüüstataks, viis auto garaaži enne kui S.L-le rääkida jõudis. Lükkas koos tuttava M-ga auto garaaži. S.L tuli garaaži autot vaatama ja viisid nööri otsas auto minema, sest S.L-le mootor sobis. Auto pukseeriti sinna töökotta ja S.L maksis 2000 krooni, sest rohkem tal ei olnud. Lubas maksta veel 500, kuid ei maksnud. Jagas M-ga raha ära ning S.M ja P. pretensioone ei esitanud.(t/l 36-38) 03.09.2004 koostatud kahtlustatavana ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas S. L, et sõiduauto VW Jetta XXX XXX kuulub tema isale J. L-le. Kuna sõiduk oli vana ja bensiinikulu suur, otsustas ümber ehitada diiselmootoriga autoks. Pani kuulutused üles Mustamäele, Koplisse ja Õismäele. Juuli lõpus helistas meesterahvas ja pakkus mootorit koos komplekti kuuluvate osadega. Said kokku Sepa peatuses ning mees juhatas garaaži juurde. Garaažis olid peale mootori veel kaks esiust, tagumine uks, juhtmed, rattad. Peale eelnimetatu ostis veel mootori koos käigukastiga, esipaneeli, juhtmed, karbi kaitsmetega. Müüja esitles end Valerina. (t/l 39-41) 11.03.2005 koostatud kahtlustatava S. L ülekuulamisprotokollist nähtuvalt sai ta mootori müüjaga kokku Sepa tänaval. Garaažis oli palju varuosi, sealhulgas juhtmeid ja selline mootor nagu soovis. Nõustus mootorit ostma ja tasus 3000 krooni kohapeal. Võttis ka näidikute paneeli ja kaks juhtmestiku osa. Sõitis autoga garaažiboksi juurde ja laadis asjad peale. Kui mootorit paigaldas töökojas, siis tuli sinna meesterahvas ja tundis huvi mootori päritolu kohta. Seletas, et kohas, kust ostis, on palju varuosi. Mees tahtis saada uksi ja andis mehele mobiiltelefoni numbri. Kas see mees Valeraga kokku sai, seda ei tea. Mootor ei olnud üldse töökorras ja vajas kapremonti. Tahtis mootori Valerale tagasi viia ja raha tagasi küsida, kuid mobiiltelefon oli välja lülitatud ja garaažiuks suletud. Auto seisab siiani, sest pole raha remondi jaoks. Nädal hiljem tuli see uksi tahtnud mees koos naisterahvaga ja naisterahvas ütles, et tal varastati auto ära ja tahab näha tema auto kapotialust. Avas oma VW Jetta kapoti ja naisterahvas tundis oma auto mootori ära. Läksid kõik koos Erika politseiosakonda ja seal kuulati üle ning auto võeti temalt ära. (t/l 42-43) 17.11.2005 koostatud tunnistaja L. T ülekuulamisprotokollist nähtuvalt ostis tunnistaja 1999 aastal garaažiboksi. Pool aastat hiljem andis selle rendile M. nimelisele isikule, kes tasus üüri korrektselt. Siis kaotas M. 3 aastat tagasi garaaživõtmed ära ja ta andis oma võtmekomplekti M-le. Pärast seda ta ise enam boksi ei pääsenud. (t/l 45) 30.11.2005 koostatud tunnistaja M. Z ülekuulamisprotokollist nähtuvalt üüris tunnistaja garaažiühistus boksi. Üürileandja oli L. nimeline naisterahvas. Vahepeal kasutas boksi ka tema tuttav N. M, kes remontis seal oma autot. Peale nende keegi boksi ei kasutanud ja peale N. ei ole ta kellelegi garaažiboksi võtit andnud. Mingit beeži värvi Golfi ta seal garaažis või selle juures näinud ei ole. (t/l 46) 02.12.2005 koostatud tunnistaja N. M ülekuulamisprotokollist nähtuvalt teab tunnistaja, et M. Z üüris 5 aastat tagasi garaažiboksi. Vahel kasutas seda boksi ka ise tuttavate autode remontimiseks. Viimastel aastatel kindlasti seda garaažiboksi enam ei kasutanud, eelmine 4 • • • • • • • • aasta ka mitte, viibis kinnipidamiskohas. Mingist beežist VW Golfist ei tea midagi. V.F tunneb, eelmisel aastal ilmselt paaril korral ka nägi. Ühestki VW Golfist V.F-iga juttu olnud ei ole. (t/l 47) 30.11.2005 koostatud tunnistaja S. M ülekuulamisprotokollist nähtuvalt on tunnistaja garaažiühistu boksi omanik. On kasutanud boksi ise, kuid 5 aastat tagasi lubas seal hoida ka oma naabrinaise väimehel oma autot. Mõned aastad tagasi hoidis seal oma Moskvitši ka üks sõber. Viimastel aastatel on hoidnud seal tööriistu ja õngi. Boksi võtit kellelegi andnud ei ole. (t/l 48) 07.12.2005 koostatud tunnistaja J. L ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas tunnistaja, et VW Jetta registreerimismärgiga XXX XXX kuulub temale ja kasutas seda poeg S. L. Eelmise aasta kevadel vahetas poeg mootori, sest bensiinimootor kulutas liiga palju kütust. Poeg ütles, et ostis mootori ühe noormehe käest ära, hiljem selgus, et tegemist on varastatud mootoriga ning politsei võttis auto ära. Auto omanikuga on rääkinud ja see väitis, et ta mootorit tagasi ei taha, tahab saada raha. Vastas, et temal nii palju raha ei ole ja 20 aastat vana VW Golf nii palju ei maksa. Omanik oli nõus ka hinda alla laskma, kuid ikkagi sellist raha võtta ei ole. Seega kokkuleppele ei jõudnud. Auto võttis ARKis arvelt maha, sest auto ju tema kasutuses ei ole. (t/l 49) Tallinna Linnakohtu 12.03.2004 otsus V.F-i süüditunnistamises
lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistamises 1 aastase vangistusega, milline karistus jäeti Valeri Skrjabini suhtes
lg 1, 3 kohaselt täies ulatuses tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 2 aastat. (t/l 50-57) Tallinna Linnakohtu 24.05.2004 otsus V.F-i süüditunnistamises
lg 2 p 4 ja 25 lg 2 järgi ning karistamises 1 kuulise vangistusega ja
(t/l 60-62) Tallinna Linnakohtu 31.05.2005 otsus V.F-i süüditunnistamises
lg 2 p 4, 8 järgi ja karistamises vangistusega 4 kuud,
lg 1 alusel vangistusega 1 aasta ja 1 kuu.
lg 2 p 4, 8 järgi vangistusega 2 kuud ja
lg 2 järgi vangistusega 6 kuud ja 7 päeva karistuse kandmise algusega 31.05.
lg 2 p 4 järgi, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Kriminaalmenetluses on tuvastatud, et varguse toimepanemisel oli süüdistatav isikuks, kes on varem varguse toime pannud, kuivõrd teda on varem varguse toimepanemise eest karistatud ja uue varguse pani ta toime ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud. Seetõttu on süüdistatava puhul tegemist isikuga, kes on varem varguse toime pannud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ja alus selle muutmiseks puudub. Samas on süüdistatav seletanud, et S.M rääkis talle mahajäetud sõidukist ning S.M on seda kinnitanud. Seega ei ole kriminaalasjas tõendeid, mis kinnitaks seda, et V.F oleks sõiduki viinud ära kohast, kuhu see oli jäetud A. G poolt. Seetõttu tuleb V.F-i süüküsimuse lahendamisel lähtuda V.F-i versioonist selle kohta, et ta varastas juba varastatud ja osaliselt rüüstatud sõiduki Kaluri tänavalt ning müüs selle S.L-le, kes omakorda võttis sõidukilt mootori, näidikute paneeli, kolm ilukilpi ja veljed, müües maha ka uksed ja tagaluugi. S.L sõnade kohaselt aga jäi sõiduki kere töökoja juurde ning edasisest sõiduki saatusest ei tea ta midagi. Kuivõrd V.F-i jaoks oli ka mahajäetud sõiduk tema jaoks võõras ning V.F võttis selle võõra vallasasja omaniku nõusolekuta selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, müües selle maha, so pöörates võõra vallasasja oma kasuks, asub kohus seisukohale, et tegemist on vargusega. Kohtueelsel menetlusel on K. R esitanud tsiviilhagi 22 500 krooni nõudes. Varaline nõue sisaldab endas sõiduki maksumust 22 000 krooni ja õigusabi kulu 500 krooni. Sõiduki maksumuse kohta ei ole esitatud ühtegi tõendit. Kohus asub seisukohale, et kannatanule on vargusega tõepoolest varaline kahju tekitatud, kuid kriminaaltoimikus leiduvate tõendite pinnalt saab teha järelduse, et V.F-i poolt ära viidud sõiduk ei olnud enam komplektne, mida kinnitas ka S.L, kes auto ära ostis, ostes seejuures sõiduki vaid 2500 krooni eest ja sedagi varuosadeks. Seega ei saanud V.F-i varastatud sõiduki maksumus olla nii suur kui seda oli tsiviilhagis näidatud ja milline oli väärtus sõiduki varguse hetkel 24.04.2004. 6 Kriminaalasjast nähtuvalt olid sõidukist säilinud kaks ust, tagaluuk, mootor, näidikute paneel, ilukilbid ja veljed. Kui suur on aga nimetatud sõiduki osade maksumus, selle kohta kriminaaltoimikus andmed puuduvad. Nimetatud osad saaks kannatanule tagastada, kuid kriminaaltoimikust nähtuvalt kannatanu neid osasid ei soovi. Kriminaalasja materjalide põhjal ei ole kohtul võimalik kindlaks teha selle varalise kahju suurust, millise võis tekitada V.F oma kuritegeliku käitumisega, viies sõiduki garaaži ja sealt edasi S.L juurde töökotta. Seetõttu ei saa ka kohus esitatud tsiviilhagi rahuldada, kuivõrd ei ole võimalik kindlaks teha rahuldamisele kuuluva hagi suurust ning kohus leiab, et tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata. Mis puudutab õigusabi kulu 500 krooni, siis saab tsiviilhagi sisaldada endas vaid kuriteoga vahetult tekitatud varalist kahju, mistõttu jätab kohus selles osas esitatud tsiviilhagi rahuldamata. Küll selgitab kohus kannatanule õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras, millise käigus kogutavate tõendite alusel võib kindlaks määrata V.F-ilt väljamõistetava hagi suuruse. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus kuni 5 aastat. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Inkrimineeritava kuriteoga on süüdistatav tekitanud varalise kahju, mille suurust ei ole kriminaalasja kohtuliku menetluse käigus õnnestunud kindlaks teha. Küll on võimalik öelda, et varaline kahju oli tunduvalt enam kui 1000 krooni. Arvestades inkrimineeritava teo iseloomu ja toimepanemise asjaolusid ning eesmärki asub kohus seisukohale, et süüdistatavale võib karistuse määrata alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kuivõrd süüdistatavat on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, siis süüdistatava isikuandmeid arvestades ei sobi süüdistatav kriminaalhooldusele, mida ta on tõestanud ka varasema kohtuotsusega määratud katseajal toimepandud kuritegudega. Seetõttu kuulub temale määratav karistus reaalsele ärakandmisele. Arvestades asjaolu, et süüdistatavat on kohtu poolt karistatud nii enne inkrimineeritava teo toimepanemist kui ka pärast seda, siis tuleb liitkaristuse mõistmisel lähtuda
lg 1 sätetest ning mõistetav karistus liita Tallinna Linnakohtu 31.05.2005 otsusega määratud liitkaristusega 1 aasta ja 3 kuud, millisest kohtuotsuse kuulutamise hetkeks oli kandmata vangistust 6 kuud ja 7 päeva. Kuivõrd eelmiste ja eelnimetatud otsustega oli süüdistatavale mõistetud suhteliselt pikaajaline liitkaristus, siis leiab kohus, et käesoleva otsusega mõistetav kergem karistus tuleb lugeda kaetuks Tallinna Linnakohtu 31.05.2005 otsusega mõistetud karistusega, kuivõrd inkrimineeritavat kuritegu tulnuks menetleda ühises menetluses eelmise kriminaalmenetlusega ning sel juhul tulnuks mõista ka üks karistus, kuivõrd eelmises kriminaalasjas menetlusesemeks olnud kuriteod olid toime pandud nii enne käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritavat tegu kui ka pärast seda. Kuivõrd eelmise otsusega mõistetud liitkaristus oli V.F kantud ning ta vabanes karistuse kandmiselt 07.12.2005, tuleb käesoleva otsusega mõistetav liitkaristus lugeda kantuks. Kriminaalasjas on asitõendiks S.L-i kasutuses olnud sõiduauto Wolkswagen Jetta, millisele olid paigutatud menetlusesemeks oleva varastatud auto osad. Samas on kannatanu osade tagasisaamisest loobunud ning seetõttu puudub ka kohtul alus jätkuvalt asitõendina hoida sõiduautot, milline on allkirja vastu tagastatud S. L-le. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et sõiduauto Volkswagen Jetta registreerimismärgiga XXX XXX tuleb jätta selle sõiduki valdajale, so S. L-le. Juhul, kui kannatanu on hagi esitanud tsiviilkohtumenetluse korras ja V.F-ilt on hagi välja mõistetud, tekib V.F omakorda õigus nõuda hüvitist S. L-lt S. L valduses olevale sõidukile paigutatud ja varastatud sõidukilt maha võetud detailide väärtuses. Märt Toming kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.