Obsah (16)

§ 200 § 199 § 25 § 214 § 61 § 64 § 68 § 74 § 75 § 202 § 65 § 215 § 81 § 218 § 57 § 56

KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.märts 2007.a. Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-8932 Kohtukoosseis eesistuja kohtunik Rutt Teeveer,

§-de 199 lg 2 p 4,5,7; 200 lg 2 p 4,7; 214 lg 2 p 4 järgi; U.D (U.D) süüdistuses

§-de 199 lg 2 p 4,7; 200 lg 2 p 4,7 ja 214 lg 2 p 4 järgi; A.U (A.U) süüdistuses

§-de 199 lg 2 p 4,7; 200 lg 2 p 4,7 järgi; L.H (L.H) süüdistuses

§ 200

lg 2 p 7 järgi; P.D (P.D) süüdistuses

§-de 199 lg 2 p 4,7; 214 lg 2 p 4 järgi; JANNO SELGE süüdistuses

§-de 25 lg 1,2 - 199 lg 2 p 7; 215 lg 2 p 1 järgi; PAVEL MININI (MININ) süüdistuses

§ 199

lg 2 p 4,5,7 järgi; ARTUR KAZARJANI (KAZARJAN) süüdistuses

§ 25

lg 1,2 – 199 lg 2 p 4,5,7 järgi üldmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Tartu I osakonna ringkonnaprokurör Tatjana Tamm Süüdistatav P.O Kaitsja karistatus: kriminaal-ja väärteokorras varem karistamata; tõkend: vahistamine 30.01.2006.a., kinni peetud KrMS § 217 korras 28.01.2006.a.; vandeadvokaadi vanemabi Aivar Kello Süüdistatav U.D karistatus: kriminaalkorras varem karistamata; väärtegude toimepanemise eest karistatud 6-l korral; tõkend: vahistamine alates 06.04.2005.a., peeti kinni KrMS § 217 korras 12.05.2006.a.; Kaitsja Vandeadvokaat Anu Pärtel Süüdistatav A.U karistatus: kriminaalkorras varem karistatud 1-l korral; väärtegude toimepanemise eest karistatud 4-l korral; tõkendit käesolevas kriminaalasjas kohaldatud ei ole; Kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo Süüdistatav L.H karistatus: kriminaalkorras varem karistatud 1-l korral; väärtegude toimepanemise eest karistatud 5-l korral; käesolevas kriminaalasjas tõkendit kohaldatud ei ole, kuid viibib vahi all alates 14.02.2007.a. Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku määruse alusel; Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Heiki Kuningas Süüdistatav P.D karistatus: kriminaal-ja väärteokorras varem karistamata; tõkend: elukohast lahkumise keeld; Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Heiki Kuningas Süüdistatav Janno Selge Kaitsja Süüdistatav Kaitsja Süüdistatav Kaitsja karistatus: kriminaalkorras varem karistamata, väärtegude toimepanemise eest karistatud 1-l korral; tõkend: elukohast lahkumise keeld; vandeadvokaat Anu Pärtel Pavel Minin karistatus: kriminaalkorras varem karistatud 1-l korral; väärtegude toimepanemise eest karistatud 2-l korral; tõkend: elukohast lahkumise keeld; vandeadvokaadi vanemabi Heiki Kuningas Artur Kazarjan karistatus: kriminaalkorras varem karistatud 4-l korral; väärtegude toimepanemise eest karistatud 10-l korral; tõkend: elukohast lahkumise keeld; vandeadvokaadi abi Rainer Objartel 2 Tõlk Regina Laiapea RESOLUTSIOON Õigeks mõista PAVEL MININ

§ 199lg.

2 p. 4, 5, 7 järgi esitatud süüdistuses kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Õigeks mõista ARTUR KAZARJAN

§ 25lg.

1, 2 kuriteokoosseisu puudumise tõttu. § 199 lg. 2 p. 4, 5, 7 järgi Õigeks mõista P.O talle esitatud süüdistuses 16.01.2006.a. varguse episoodis kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Süüdi tunnistada P.O

§ 214

lg 2 p 4 järgi ja kohaldades

§ 61lg 1 karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada P.O

§ 200lg 2 p 4,7 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada P.O

§ 199

lg 2 p 4,5,7 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks P.O-le 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 68alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 08.-09.11.2005.a.

ja 27.28.09.2005.a. ning 28.01.2006.a. kuni 23.03.2007.a. s.o. 1 (üks) aasta 1 (üks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ja mõista lõplikuks karistuseks P.O-le 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud 2 (kaks) päeva vangistust.

§ 74

alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täielikult täitmisele, kui P.O ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

Käitumiskontrolli ajal on P.O kohustatud täitma kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

elama kohtu määratud alalises elukohaskriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel
ilmuma kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata P.O katseajaks Tartu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 75

lg 2 p 4 alusel määrata P.O-le lisakohustus katseaja jooksul jätkata õpinguid põhihariduse omandamiseks. Õigeks mõista U.D talle esitatud varguste süüdistuses episoodides, mis olid toime pandud 27.02.2004.a., 18.05.2004.a., 01.07.2004.a. kuriteokoosseisu puudumise tõttu ja 02.07.2005.a. episoodis teo toimepanemisest osavõtu tõendamatuse tõttu. Süüdi tunnistada U.D

§ 214

lg 2 p 4 järgi ja

§ 61lg 1 alusel mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

3 Süüdi tunnistada U.D

§ 200lg 2 p 4,7 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada U.D

§ 199

lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning mõista liitkaristuseks U.D-le 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 68

alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 08.-09.11.2005 ja 12.05.2006.a. – 23.03.2007.a. s.o. 10 (kümme) kuud 14 (neliteist) päeva ja mõista lõplikuks karistuseks U.D-le 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuu 16 (kuusteist) päeva vangistust.

§ 74

alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täielikult täitmisele, kui U.D ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

Käitumiskontrolli ajal on U.D kohustatud täitma kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

elama kohtu määratud alalises elukohas
ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata U.D katseajaks Tartu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 75

lg 2 p 4 alusel määrata U.D-le lisakohustus omandada katseaja jooksul põhiharidus. Õigeks mõista A.U

§ 202lg 1 järgi kuriteokoosseis puudumise tõttu.

Õigeks mõista A.U

§ 199

lg 2 p 4,7 järgi süüdistuses kajastatud tegudest toimepanemisest osavõtu tõendamatuse tõttu. Süüdi tunnistada A.U

§ 200

lg 2 p 4,7 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva otsusega mõistetud karitust Tartu Maakohtu 13.04.2005.a. kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse, so 11 (üksteist) kuud 15 (viisteist) päeva võrra ja mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud 15 (viisteist) päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest, so 23.märtsist 2007.a. Süüdi tunnistada L.H

§ 200

lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 65

lg 1 alusel suurendada käesoleva otsusega mõistetud karistust Viru Maakohtu 24.03.2006.a. otsusega mõistetud karistuse võrra ja mõista kohtuotsuste kogumis karistuseks L.H-le 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Liitkaristusest arvata maha Viru Maakohtu 24.03.2006.a. otsuse alusel 4 täielikult ärakantud karistus 11 kuud 28 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 68alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 09.-10.11.2005.a.

s.o. 2 (kaks) päeva ja mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks L.H-le 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvestada alates L.H kinnipidamisest 12.02.2007.a. (vahistamismäärus 14.02.2007.a.) kriminaalasjas nr 07231700041. Õigeks mõista P.D talle esitatud süüdistuses 27.02.2004.a. varguse episoodis kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Süüdi tunnistada P.D

§ 199lg 2 p 4,7 järgi ja karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada P.D

§ 214

lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista P.D-le liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust.

§ 74

alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täielikult täitmisele, kui P.D ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

Käitumiskontrolli ajal on P.D kohustatud täitma kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

elama kohtu määratud alalises elukohas
ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata P.D katseajaks Tartu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 75

lg 2 p 4 alusel määrata P.D-le lisakohustus kas asuda edasi õppima või otsida endale töökoht ja asuda tööle hiljemalt 2 (kahe) kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest. Süüdi tunnistada JANNO SELGE

§ 25lg 1,2 - § 199 lg 2 p 7 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada JANNO SELGE

§ 215

lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista JANNO SELGELE liitkaristuseks 1 (üks) aastat vangistust.

§ 68

alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 27.-29.06.2006.a ja 19.21.09.2006.a.,so kokku 6 (kuus) päeva ja mõista lõplikuks karistuseks JANNO SELGELE 11 (üksteist) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust.

§ 74

alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täielikult täitmisele, kui JANNO SELGE ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

5 Käitumiskontrolli ajal on JANNO SELGE kohustatud täitma kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

elama kohtu määratud alalises elukohas
ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata JANNO SELGE katseajaks Tartu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Lähtudes

§ 81

lg 7 p 2 ja § 81 lg 8 eraldada materjalid süüdistatavate poolt sooritatud süütegude osas ning saata need Lõuna PP väärteomenetluse alustamiseks. Tõkendid P.O ja U.D suhtes valitud tõkend - vahistamine - tühistada ja vabastada nad vahi alt. Kohaldada P.O ja U.D suhtes kohtuotsuse täitmise tagamiseks tõkendit - elukohast lahkumise keeld-, milline tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumise järgselt. P.D , Pavel Minini, Artur Kazarjani ja Janno Selge suhtes valitud tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagid:

Rahuldada H.M. tsiviilhagi ja välja mõista P.O-lt 3 040.- (kolm tuhat nelikümmend) krooni H.M. kasuks.
Rahuldada R.O. tsiviilhagi ja välja mõista kohaldades VÕS § 65 lg 2 solidaarselt P.O-lt , U.D-lt , A.U-lt ja L.H-lt 4 907.- (neli tuhat üheksasada seitse) krooni R.O. kasuks.
Rahuldada FIE K.R. tsiviilhagi ja välja mõista kohaldades VÕS § 65 lg 2 solidaarselt P.O-lt ja U.D-lt 1 160.- (tuhat ükssada kuuskümmend) krooni FIE K.R. kasuks.
Rahuldada N.J. tsiviilhagi ja välja mõista P.O-lt 1 080.- (ükstuhat kaheksakümmend) krooni N.J. kasuks.
Rahuldada R.S. tsiviilhagi ja välja mõista P.O-lt 2 500.- (kaks tuhat viissada) krooni R.S. kasuks.
Rahuldada Võru Tarbĳate Ühistu tsiviilhagi ja välja mõista P.D-lt 9495.(üheksa tuhat nelisada üheksakümmend viis) krooni Võru Tarbijate Ühistu kasuks. Tuginedes VÕS § 1053 lg 2 kuuluvad P.O ja U.D rahaliste vahendite puudumise korral kohtu poolt rahuldatud tsiviilhagid välja mõistmisele nende seaduslikelt esindajatelt kuni P.O U.D täiseliseks saamiseni. Asitõendid: Turvakaamera salvestuse CD-d – KrMS § 126 lg 2 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde; Seljakott, mis on jäetud hoiule Võru PJ asitõendite hoidlas KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Võru Tarbĳate Ühistule tagastatud kreemid- vabastada asitõendi staatusest; Nahkkott koos autovõtme ja signalisatsioonipuldiga, millised on tagastatud T.K. le - 6 vabastada asitõendi staatusest; CD plaat, millel on väljavõtted 27.02.2004.a. Tirsi toidukauplusest toimepandud varguse kohta -jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde; Videokassett, millel on väljavõte 18.05.2004.a. Veeriku Konsumist toimepandud varguse kohta eraldada koos kriminaalasja materjalidega ja saata Lõuna PP väärteomenetluse materjalide juurde; Kohv ja šampoon, mis on tagastatud Orcus-Hades OÜ-le - vabastada asitõendite staatusest; Kilekott, mis asub Võru PJ asitõendite hoiuruumis - eraldada koos kriminaalasja materjalidega ja saata Lõuna PP väärteomenetluse materjalide juurde; Kiirloterii pilet ja kassatšekk 16.01.2006.a. varguse episoodis - eraldada koos kriminaalasja materjalidega ja saata Lõuna PP väärteomenetluse materjalide juurde. KrMS § 175 lg 1 p 4,5, 9,10; § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 ja 188alusel mõista välja P.O seaduslikult esindajalt Robert P.O-lt menetluskulu järgmiselt: sundraha 9 000.- (üheksa tuhat) krooni; riigi poolt määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 14 923 (neliteist tuhat üheksasada kakskümmend kolm) krooni 12 senti; kriminaaltoimiku koopia tegemise kulu summas 7.- (seitse) krooni; postikulu summas 102(ükssada kaks) krooni 58 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi poolt määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 20 000.(kakskümmend tuhat) krooni riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 4,5, 9,10; § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 ja 188 alusel mõista välja U.D seaduslikult esindajalt N.M. menetluskulu järgmiselt: sundraha 9 000.- (üheksa tuhat) krooni; riigi poolt määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 13 234 (kolmteist tuhat kakssada kolmkümmend neli) krooni 66 senti; kriminaaltoimiku koopia tegemise kulu summas 648.- (kuussada nelikümmend kaheksa) krooni; postikulu summas 102(ükssada kaks) krooni 58 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi poolt määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 15 000.(viisteist tuhat) krooni riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 4,5, 9,10; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja A.U-lt menetluskulu järgmiselt: sundraha 9 000.- (üheksa tuhat) krooni; riigi poolt määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 13 227(kolmteist tuhat kakssada kakskümmend seitse) krooni 96 senti; kriminaaltoimiku koopia tegemise kulu summas 366.- (kolmsada kuuskümmend kuus) krooni 80 senti; postikulu summas 102(ükssada kaks) krooni 58 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi poolt määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 15 000.(viisteist tuhat) krooni riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 4,5,9,10; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja L.H-lt menetluskulu järgmiselt: sundraha 9 000.- (üheksa tuhat) krooni; riigi poolt määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 6 120 (kuus tuhat ükssada kakskümmend) krooni 07 senti; kriminaaltoimiku koopia tegemise kulu summas 366 (kolmsada kuuskümmend kuus) krooni 80 senti; 7 postikulu summas 102(ükssada kaks) krooni 58 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi poolt määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 6 000.- (kuus tuhat) krooni riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 2,4,5, 9,10 ; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja P.D-lt menetluskulu järgmiselt: sundraha 9 000.- (üheksa tuhat) krooni; riigi poolt määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 20 514 (kakskümmend tuhat viissada neliteist) krooni 26 senti; tunnistajale väljamaksmisele kuuluv tasu summas 99 (üheksakümmend üheksa) krooni 82 senti; kriminaaltoimiku koopia tegemise kulu summas 303 (kolmsada kolm) krooni 40 senti; postikulu summas 102(ükssada kaks) krooni 58 senti. KrMS § 175 lg 1 p 2,4,5, 9, 10; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja JANNO SELGELT menetluskulu järgmiselt: sundraha 5 400.- (viis tuhat nelisada) krooni; riigi poolt määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 20 089 (kakskümmend tuhat kaheksakümmend üheksa) krooni 50 senti; tunnistajale väljamaksmisele kuuluv tasu summas 99 (üheksakümmend üheksa) krooni 82 senti; kriminaaltoimiku koopia tegemise kulu summas 84 (kaheksakümmend neli) krooni 80 senti; postikulu summas 102(ükssada kaks) krooni 58 senti. Süüdimõistetutel tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr
Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „nimi, 1-06-8932, menetluskulud”. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 181 lg 1 alusel jätta Pavel Minini menetluskulud summas 6 562,27 krooni ja Artur Kazarjani menetluskulud summas 8943,22 krooni riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Juhul kui keegi kohtumenetluse pooltest teatab soovist esitada apellatsioonkaebus, siis kuulutatakse motiveeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu kantselei kaudu 13.aprillil 2007.a. kell 14.
Süüdistuse sisu P.O süüdistatakse selles, et tema grupis koos U.D-ga ja A.U-ga 02.07.2005.a ajavahemikul kella 15.45 ja 15.50 vahel Tartus X 44 asuvast kasutatud riiete kauplusest varastas ebaseadusliku omastamise eesmärgil kirjutuslaua sahtli pealt ära H.M. ´ile kuulunud rahakoti väärtusega 100 krooni, milles oli sularaha 1500 krooni, ID kaart 8 taastamisväärtusega 150 krooni, sõiduauto Ford Escorti reg.nr 403TAF liikluskindlustuspoliis taastamisväärtuseta, sõiduauto Ford Escorti reg.nr 403TAF sõiduki registreerimistunnistus taastamisväärtusega 100 krooni, Hansapanga deebetkaart taastamisväärtusega 30 krooni, Ühispanga deebetkaart taastamisväärtusega 30 krooni, Haigekassa kaart taastamisväärtuseta, kuldkett väärtusega 1000 krooni. Kannatanule tekitati kokku kahju 2600 krooni. P.O isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis koos U.D-ga ja A.U-ga 20.07.2005.a. kella 16:55 paiku Tartus, J. 2B asuvast poest "OK. " varastas ebaseadusliku omastamise eesmärgil kassasahtlist ära FIE K.R. kõhukoti, milles oli sularaha 1160 krooni. 22.07.2005.a. kella 00.45 paiku Tartus Kaunase pst. 8 maja juures kihutas Vladimir Kurdinkov’i vargusele, mis seisnes selles, et lubades mitte avaldada V.Kurdinkov’i osalust Tapa Erikoolis toimunud intsidendis nõudis vastuteenena Vladimir Kurdinkov´ilt mööduvalt naisterahvalt käekoti varastamist, mille tulemusel V.Kurdinkov varastas avalikult võõra vallasasja omastamise eesmärgil vägivalda kasutamata sealsamas N.J. ´lt käekoti, milles oli mobiiltelefon Siemens MC 60 väärtusega 990 krooni, rahakott väärtusega 65 krooni ning sularaha 25 krooni. Kokku tekitati kannatanule kahju 1080 krooni. grupis koos A.U-ga 04.08.2005.a. kella 17:30-19:00 vahel Tartus Küüni 7 asuvast Kaubahalli apteegist varastas ebaseadusliku omastamise eesmärgil retseptuurikassa laua pealt ära R.S. `ile kuuluva mobiiltelefoni NOKIA 7210 väärtusega 2500 krooni. grupis koos Pavel Minin’iga 16.01.2006.a. varastas võõra vallasasja omastamise eesmärgil avalikult vägivalda kasutamata Tartumaal, Kärkna vallas, Kärkna külas G.U. ´lt käekoti, milles oli sularaha, korteri võti ja pensionitunnistus, millega tekitasid G.U. ´ele varalist kahju 360.- krooni ulatuses. Sellega P.O pani toime

§ 199lg.

2 p. 4, 5, 7 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, kui see on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja kui see on toime pandud grupi poolt. P.O süüdistatakse selles, et tema grupis koos P.D ja U.D-ga 05.12.2004.a. kella 21.00 paiku Tartu linnas Tartu Forseliuse Gümnaasiumi vastas Tähe tänaval asuvas bussipeatuses nõudis V.K. ´ilt 1000.- krooni, kasutades raha nõudmise käigus V.K. ’i suhtes füüsilist vägivalda, mis seisnes kannatanu peksmises. Kui kannatanu ütles, et tal raha ei ole, nõuti tema käest, et ta küsiks seda oma ema käest ja jõudnud V.K. ’i elukoha juurde Tartus, W. 2 ähvardati kannatanut tapmisega, kui ta kodust raha ei too. Peksmisega tekitati V.K. ’ile ninaluude murru. Sellega P.O pani toime

§ 214lg.

2 p. 4 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo, s.o. varalise kasu üleandmise nõudmise, kui on kasutatud psüühilist ja füüsilist vägivalda ja kui see on toime pandud grupi poolt. P.O süüdistatakse selles, et tema grupis koos U.D-ga , A.U-ga ja L.H-ga 19.07.2005.a. kella 01.00 paiku Tartus Emajõe ääres pärmivabriku lähedal tungisid kallale R.O. ´ale, lüües mitmele korral kannatanule rusikaga näkku ja jalaga keha piirkonda ning röövisid seejärel R.O´alt ebaseadusliku omastamise eesmärgil mobiiltelefoni Samsung SGH-S500 väärtusega 2400 krooni, jaki väärtusega 1400 krooni, mille taskus oli MP-3 mängĳa väärtusega 1000 krooni, võtmed väärtusega 100 krooni ja sularaha 7 krooni. Kokku tekitati kannatanule kahju 4907 krooni. Peksmisega tekitati R.O. 9 alahuulel hematoomi, suuesikus pindmise põrutushaava ja parema sarna piirkonnas hematoomi. Sellega P.O pani toime

§ 200lg.

2 p. 4, 7 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise ja kui see on toime pandud grupi poolt. U.D süüdistatakse selles, et tema grupis koos Artur Kazarjan’i, P.D-ga ning süüvõimetute P.O-ga ja Eduard Mõškevits´iga püüdsid avalikult kuid vägivalda kasutamata ära võtta 27.02.2004.a ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tartus, Kalda tee 43 asuvast OÜ Tirsi Grupp kauplusest kahte 1 liitrist pudelit viina Russki Razmer väärtusega a´147 krooni ja 20 senti, koguväärtusega 294 krooni ja 40 senti ja ühte 0,5 liitrist pudelit Viru Valge Vanilje viina väärtusega 63 krooni ja 50 senti, kokku võõrast vara 357 krooni ja 90 sendi väärtuses. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna neid peeti kinni turvatöötajate poolt. U.D isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis koos Artur Kazarjan’iga püüdsid ära võtta 18.05.2004.a kella 15.30 paiku ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tartus, Viljandi mnt 13 asuvast Veeriku Konsumist ühte 200 grammilist pakki Germund pistaatsiapähkleid väärtusega 30 krooni ja 90 senti ja ühte 200 grammilist pakki Germund metsapähkleid väärtusega 24 krooni ja 90 senti, kokku võõrast vara 55 krooni ja 80 sendi väärtuses. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna neid peeti kinni turvatöötajate poolt. koos süüvõimetu P.O-ga varastas 01.07.2004.a. ebaseadusliku omastamise eesmärgil Võru linnas Võidu väljak 1 asuvast kauplusest “Victoria” ühe paki kohvi “Paula” väärtusega 34,90 krooni, ühe paki kohvi “Aromi Mokka” väärtusega 36,90 krooni, kahte pudelit šampooni “Head & Shoulders” Citrus väärtusega 69,80 krooni ja kahte pudelit šampooni “Head & Shoulders” 2in1 Menthol väärtusega 69,80 krooni, kokku võõrast vara 211.40 krooni väärtuses. grupis koos P.O-ga ja A.U-ga 02.07.2005.a ajavahemikul kella 15.45 ja 15.50 vahel Tartus X 44 asuvast kasutatud riiete kauplusest varastas ebaseadusliku omastamise eesmärgil kirjutuslaua sahtli pealt ära H.M. ´ile kuulunud rahakoti väärtusega 100 krooni, milles oli sularaha 1500 krooni, ID kaart taastamisväärtusega 150 krooni, sõiduauto Ford Escorti reg.nr 403TAF liikluskindlustuspoliis taastamisväärtuseta, sõiduauto Ford Escorti reg.nr 403TAF sõiduki registreerimistunnistus taastamisväärtusega 100 krooni, Hansapanga deebetkaart taastamisväärtusega 30 krooni, Ühispanga deebetkaart taastamisväärtusega 30 krooni, Haigekassa kaart taastamisväärtuseta, kuldkett väärtusega 1000 krooni. Kannatanule tekitati kokku kahju 2600 krooni. grupis koos P.O-ga ja A.U-ga 20.07.2005.a. kella 16:55 paiku Tartus, J. 2B asuvast poest "OK. " varastas ebaseadusliku omastamise eesmärgil kassasahtlist ära FIE K.R. kõhukoti, milles oli sularaha 1160 krooni. Sellega U.D pani toime

§ 199lg.

2 p. 4, 5, 7 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, kui see on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja kui see on toime pandud grupi poolt. U.D süüdistatakse selles, et tema grupis koos P.D ja P.O-ga 05.12.2004.a. kella 21.00 paiku Tartu linnas Tartu Forseliuse Gümnaasiumi vastas Tähe tänaval asuvas bussipeatuses nõudis V.K. ´ilt 1000.- krooni, kasutades raha nõudmise käigus V.K. ’i suhtes füüsilist vägivalda, mis seisnes kannatanu peksmises. Kui kannatanu 10 ütles, et tal raha ei ole, nõuti tema käest, et ta küsiks seda oma ema käest ja jõudnud V.K. ’i elukoha juurde Tartus, W. 2 ähvardati kannatanut tapmisega, kui ta kodust raha ei too. Peksmisega tekitati V.K. ’ile ninaluude murru. Sellega U.D pani toime

§ 214lg.

2 p. 1, 4 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo, s.o. varalise kasu üleandmise nõudmise, kui on kasutatud psüühilist ja füüsilist vägivalda, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja kui see on toime pandud grupi poolt. U.D süüdistatakse selles, et tema grupis koos P.O-ga , A.U-ga ja L.H-ga 19.07.2005.a. kella 01.00 paiku Tartus Emajõe ääres pärmivabriku lähedal tungisid kallale R.O. ´ale, lüües mitmele korral kannatanule rusikaga näkku ja jalaga keha piirkonda ning röövisid seejärel R.O. ´alt ebaseadusliku omastamise eesmärgil mobiiltelefoni Samsung SGH-S500 väärtusega 2400 krooni, jaki väärtusega 1400 krooni, mille taskus oli MP-3 mängĳa väärtusega 1000 krooni, võtmed väärtusega 100 krooni ja sularaha 7 krooni. Kokku tekitati kannatanule kahju 4907 krooni. Peksmisega tekitati R.O. ’ale alahuulel hematoomi, suuesikus pindmise põrutushaava ja parema sarna piirkonnas hematoomi. Sellega U.D pani toime

§ 200lg.

§ 199lg.

2 p. 4, 7 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja kui see on toime pandud grupi poolt. A.U süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise grupis koos P.O-ga , U.D-ga ja L.H-ga 19.07.2005.a. kella 01.00 paiku Tartus Emajõe ääres pärmivabriku lähedal tungisid kallale R.O. ´ale, lüües mitmele korral kannatanule rusikaga näkku ja jalaga keha piirkonda ning röövisid seejärel R.O. ´alt ebaseadusliku omastamise eesmärgil mobiiltelefoni Samsung SGHS500 väärtusega 2400 krooni, jaki väärtusega 1400 krooni, mille taskus oli MP-3 mängĳa 11 väärtusega 1000 krooni, võtmed väärtusega 100 krooni ja sularaha 7 krooni. Kokku tekitati kannatanule kahju 4907 krooni. Peksmisega tekitati R.O. ’ale alahuulel hematoomi, suuesikus pindmise põrutushaava ja parema sarna piirkonnas hematoomi. Sellega A.U pani toime

§ 200lg.

§ 202lg.

1 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo, s.o. kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja turustamise. L.H süüdistatakse selles, et tema grupis koos P.O-ga , U.D-ga ja A.U-ga 19.07.2005.a. kella 01.00 paiku Tartus Emajõe ääres pärmivabriku lähedal tungisid kallale R.O. ´ale, lüües mitmele korral kannatanule rusikaga näkku ja jalaga keha piirkonda ning röövisid seejärel R.O. ´alt ebaseadusliku omastamise eesmärgil mobiiltelefoni Samsung SGH-S500 väärtusega 2400 krooni, jaki väärtusega 1400 krooni, mille taskus oli MP-3 mängĳa väärtusega 1000 krooni, võtmed väärtusega 100 krooni ja sularaha 7 krooni. Kokku tekitati kannatanule kahju 4907 krooni. Peksmisega tekitati R.O. ’ale alahuulel hematoomi, suuesikus pindmise põrutushaava ja parema sarna piirkonnas hematoomi. Sellega L.H pani toime

§ 200lg.

2 p.7 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja kui see on toime pandud grupi poolt. Pavel Minin’it süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis koos P.O-ga 16.01.2006.a. varastas võõra vallasasja omastamise eesmärgil avalikult vägivalda kasutamata Tartumaal, Kärkna vallas, Kärkna külas G.U. ´lt käekoti, milles oli sularaha, korteri võti ja pensionitunnistus, millega tekitasid G.U. ´ele varalist kahju 360.- krooni ulatuses. 26.01.2006.a. kella 08.30 püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartus, Riia 11 asuvast kauplusest “Tartu” 2 patareid “Energizer” koguväärtusega 22 krooni. Kuritegu jäi lõpule viimata Pavel Minin´i tahtest sõltumata, kuna teda peeti poe töötaja poolt kinni Sellega Pavel Minin pani toime

§ 199lg.

2 p. 4, 5, 7 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja kui see on toime pandud grupi poolt. Artur Kazarjan’i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis koos P.D-ga ja U.D-ga ning süüvõimetute P.O-ga ja Eduard Mõškevits´iga püüdsid avalikult kuid vägivalda kasutamata ära võtta 27.02.2004.a ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tartus, Kalda tee 43 asuvast OÜ Tirsi Grupp kauplusest kahte 1 liitrist pudelit viina Russki Razmer väärtusega a´147 krooni ja 20 senti, koguväärtusega 294 krooni ja 40 senti ja ühte 0,5 liitrist pudelit Viru Valge 12 Vanilje viina väärtusega 63 krooni ja 50 senti, kokku võõrast vara 357 krooni ja 90 sendi väärtuses. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna neid peeti kinni turvatöötajate poolt. grupis koos U.D-ga püüdsid ära võtta 18.05.2004.a kella 15.30 paiku ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tartus, Viljandi mnt 13 asuvast Veeriku Konsumist ühte 200 grammilist pakki Germund pistaatsiapähkleid väärtusega 30 krooni ja 90 senti ja ühte 200 grammilist pakki Germund metsapähkleid väärtusega 24 krooni ja 90 senti, kokku võõrast vara 55 krooni ja 80 sendi väärtuses. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna neid peeti kinni turvatöötajate poolt. 01.03.2005.a kella 15.10 paiku Tartus J. 34 asuvast kauplusest Karete Konsum püüdis ära võtta ebaseadusliku omastamise eesmärgil viit 300 grammilist šokolaaditahvlit “Kalev” väärtusega a´39 krooni ja 90 senti, koguväärtusega 199 krooni ja 50 senti. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna teda peeti kinni turvatöötajate poolt. Sellega Artur Kazarjan pani toime

§ 25lg.

1, 2 - § 199 lg. 2 p. 4, 5, 7 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, kui see on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja kui see on toime pandud grupi poolt. P.D süüdistatakse selles, et tema grupis koos Artur Kazarjan’i, U.D-ga ning süüvõimetute P.O-ga ja Eduard Mõškevits´iga püüdsid avalikult kuid vägivalda kasutamata ära võtta 27.02.2004.a ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tartus, Kalda tee 43 asuvast OÜ Tirsi Grupp kauplusest kahte 1 liitrist pudelit viina Russki Razmer väärtusega a´147 krooni ja 20 senti, koguväärtusega 294 krooni ja 40 senti ja ühte 0,5 liitrist pudelit Viru Valge Vanilje viina väärtusega 63 krooni ja 50 senti, kokku võõrast vara 357 krooni ja 90 sendi väärtuses. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna neid peeti kinni turvatöötajate poolt. Sellega P.D pani toime

§ 25lg.

1, 2 - § 199 lg. 2 p. 5, 7 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja kui see on toime pandud grupi poolt. P.D süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse grupis koos U.D-ga ja P.O-ga 05.12.2004.a. kella 21.00 paiku Tartu linnas Tartu Forseliuse Gümnaasiumi vastas Tähe tänaval asuvas bussipeatuses nõudis V.K. ´ilt 1000.- krooni, kasutades raha nõudmise käigus V.K. ’i suhtes füüsilist vägivalda, mis seisnes kannatanu peksmises. Kui kannatanu ütles, et tal raha ei ole, nõuti tema käest, et ta küsiks seda oma ema käest ja jõudnud V.K. ’i elukoha juurde Tartus, W. 2 ähvardati kannatanut tapmisega, kui ta kodust raha ei too. Peksmisega tekitati V.K. ’ile ninaluude murru. Sellega P.D pani toime

§ 214lg.

2 p. 1, 4 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo, s.o. varalise kasu üleandmise nõudmise, kui on kasutatud psüühilist ja füüsilist vägivalda, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja kui see on toime pandud grupi poolt. P.D süüdistatakse selles, et tema - 11.juunil 2006.a. kella 09 -10 vahel võttis koos kahe kindlakstegemata isikuga ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Võrus Jüri 83 asuvast Võru TÜ kaupluse Maksimarket müügisaalist DVD salvestaja DVDR725 väärtusega 9495 krooni; - olles isikuna, kes on varem toime pannud varguse, püüdis 27.juunil 2006.a. kella 11 paiku grupis koos Janno Selge ja kindlakstegemata isikuga ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 13 võtta Võrus Jüri 83 asuvast Maksimarketist 15 tuubi ja 6 purki päevakreemi „L`Oreal“ koguväärtusega 4455 krooni, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna J.Selge peeti turvatöötaja poolt kinni. Sellega P.D pani toime

§ 199

lg 2 p 4 ja 7 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo, s.o.võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja grupi poolt. Janno Selge’t süüdistatakse selles, et tema püüdis 27.juunil 2006.a. kella 11 paiku koos P.D ja kindlakstegemata isikuga ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Võrus Jüri 83 asuvast Maksimarketist 15 tuubi ja 6 purki päevakreemi „L`Oreal“ koguväärtusega 4455 krooni, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Sellega Janno Selge pani toime

§ 25lg 1, 2 ja 199 lg 2 p 7 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo, s.o.

ebaseadusliku omastamise eesmärgil võõra vallasasja äravõtmise katse isikute grupi poolt. Janno Selge’t süüdistatakse selles, et tema, olles varem toime pannud varguse, 18.septembril 2006.a. kella 13.30 paiku võttis omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil Tartus Riia 157 maja eest I.T. kasutuses olnud T.K. le kuuluva sõiduauto BMW 525, registrimärgiga 402 TFK väärtusega 35 000 krooni, millega sõitis ringi Tartu linnas kuni auto mahajätmiseni 19.09.2006.a. Sellega Janno Selge pani toime

§ 215lg 2 p 1 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo, s.o.

isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise omastamise eesmärgita. I Prokuröri taotlus kohtuvaidluste käigus Prokurör loobus KrMS § 301 alusel kohtuvaidluses järgmistest süüdistusest kuna 15.03.2007.a. kehtima hakanud seaduse muudatuse järgi on järgnevalt loetletud toimepandud teod kvaliﬁtseeritavad

§ 218lg.

1 alusel kui väärteod. Lähtudes

§ 81lg.

7 p. 2 ja § 81 lg. 8 palus prokurör eraldada materjalid järgmiste süütegude osas ning saata neid Lõuna PP väärteomenetluse alustamiseks: Pavel Minin

§ 199lg.

2 p. 4, 5, 7 järgi esitatud süüdistuses; Artur Kazarjan

§ 25lg.

1, 2 - § 199 lg. 2 p. 4, 5, 7 järgi esitatud süüdistuses 18.05.2004.a. ja 01.03.2005.a. sooritatud süütegude osas; P.O talle esitatud süüdistuses 16.01.2006.a. varguse episoodis; U.D talle esitatud varguste süüdistuses episoodides, mis olid toime pandud 27.02.2004.a., 18.05.2004.a. ja 01.07.2004.a.; A.U

§ 202lg.

1 järgi esitatud süüdistuses; P.D talle esitatud süüdistuses 27.02.2004.a. varguse episoodis. II Kohtulikul uurimisel selgunud asjaolud ja kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas KrMS § 301 sätestab, et kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, siis teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Eeltoodust tulenevalt tuleb õigeks mõista Pavel Minin

§ 199lg.

2 p. 4, 5, 7 järgi esitatud süüdistuses ja Artur Kazarjan

§ 25lg.

1, 2 - § 199 lg. 2 p. 4, 5, 7 järgi esitatud süüdistuses kuriteokoosseisu puudumise tõttu. P.O tuleb õigeks mõista talle esitatud süüdistuses 16.01.2006.a. varguse episoodis kuriteokoosseisu puudumise tõttu. U.D tuleb õigeks mõista talle esitatud varguste süüdistuses episoodides, mis olid toime pandud 27.02.2004.a., 18.05.2004.a., 01.07.2004.a. kuriteokoosseisu puudumise tõttu. A.U tuleb õigeks mõista

14 § 202 lg 1 järgi kuriteokoosseis puudumise tõttu. P.D tuleb õigeks mõista talle esitatud süüdistuses 27.02.2004.a. varguse episoodis kuriteokoosseisu puudumise tõttu. 1.Väljapressimine 05.12.2004.a. Kannatanu V.K. i ütluste kohaselt oli tal 05.12.2004.a. sünnipäev ja ta sai 15-aastaseks. V.K. i sõnul meelitas teda koos sõbranna M E-kaubamaja juurde neile tuttav tütarlaps H, kes helistas mobiiltelefonile ja kinnitas, et on seal üksinda. Kannatanu sõnul tuli ta bussi pealt maha ja peale seda tulid bowlingumaja nurga tagant P.O, U.D ja P.D , keda sel ajal kutsuti Aslan’iks. V.K. i sõnul poisid küsisid temalt midagi, hakati röökima, et ta valetab ning seejärel hakati teda peksma. V.K. kinnitas kohtus, et U.D püüdis peksjaid sõnadega peatada. Kannatanu sõnul peksti teda igale poole nii rusikate kui ka jalgadega. Kannatanu kinnitas, et ta ei saanud aru mille eest teda peksti. V.K. i ütluste kohaselt takistasid peksjad teda füüsiliselt kinni hoides koju minemast, ja ta lubati koju vaid siis, kui lubas kodust tuua peksjatele 1000.- krooni. Sellise lubaduse peale läksid nii kannatanu kui ka P.O , U.D ja P.D koos V.K. i elukoha juurde. V.K. kinnitas kohtus, et temalt võeti ära temale kuuluv mobiiltelefon ja anti vastu asendustelefon ning lubati tema telefon tagastada vaid siis, kui ta toob kodust raha. Kannatanu rääkis kohtus, et ta läks koju ja tema ema nägi tema näos peksmise jälgi ning hakkas uurima, mis pojaga on juhtunud. V.K. kinnitas, et ta rääkis emale kõik ära, mille peale ema läks ise välja poiste juurde. Kannatanu sõnul tõi ema poiste käest temale kuuluva telefoni tagasi. Kannatanu kinnitas kohtus, et tal ei olnud kavas pidada oma sünnipäeva Aura keskuses ja ta ei kutsunud süüdistatavaid keskuse juurde. Seoses vastuoludega kannatanu poolt kohtueelses menetluses antud ütluste ja kohtus antud ütluste vahel, ja kannatanu ütluste usaldusväärsuse kontrollimise eesmärgil, avaldas kohus I köitest lk 18 asuvatest ütluste osa, mis puudutas sündmuse käiku 05.12.2004.a. bussipeatuse juures. Kannatanu kinnitas kohtus, et teda peksid Artur ja Aslan ning Artur võttis tema taskust ise kannatanule kuulunud mobiiltelefoni. Kannatanu kinnitas kohtus kohtueelsel uurimisel antud ütlusi ka selle kohta, et U.D tiris teda bussipeatusest eemale, mis võimaldas teistel hakata teda peksma. V.K. kinnitas kohtus, et ta ei olnud kellelegi võlgu ja talle ei olnud ei sel ega eelmistel päevadel mingit raha üle antud. Kannatanu rääkis kohtus ka sellest, et pärast 05.12.2004.a. toimunut helistas P.D korduvalt temale erinevatelt numbritelt ja ähvardas tappa, kui kätte saab. Samuti avaldas V.K. , et nii sündmuse ajal kui ka hiljem tundis ta peksjate ees hirmu, kuna ei teadnud, millega nad võivad hakkama saada. Peksmise tagajärjel purunes kannatanu sõnul tal ninaluu, millega seoses oli haige 3-4 nädalat. Traumakaardi koopiast (kd. I, tl. 27-29) nähtub, et V.K. pöördus samal päeval, so 05.12.2004.a. traumapunkti kell 22.

Traumakaardile kantud informatsiooni kohaselt on kannatanut sama päeva kella 21.00 paiku E-kaubamaja juures pekstud P.O, Maksimi ja veel kellegi poolt (kaardil kolm punkti ja küsimärk), kusjuures pekstud on jalgade ja rusikatega näkku ning vigastada on saanud isiku nina. Traumapunktis diagnoositi ninaluude murd. Tunnistaja J.K. kinnitas kohtus oma poja V.K. i ütlusi. Tunnistaja seletas, et saades teada poja käest tema peksmise kohta, jooksis ta tänavale, kus ta kohtas 3 noormeest, kes esmalt eitasid tema pojalt telefoni äravõtmist. Tunnistaja ütluste kohaselt käitusid poisid ka temaga inetult ja sõimasid teda. J.K. selgitas kohtus, et peale seda kui ta oli poistele öelnud, et kuna ta on telefoni kodeerinud, siis saadakse nii kui nii teada telefoni asukoht, siis Aslan võttis taskust poja telefoni ja andis selle tunnistajale. J.K. kinnitas, et tema andis ka Aslanile tagasi telefoni, mille talle oli omakorda andnud tema poeg ja tal ei olnud poistega juttu rahast. Tunnistaja kinnitas kohtus, et rääkides hiljem tekkinud probleemist oma pojaga sai ta teada, et poeg ei 15 olnud lubanud oma sünnipäeva pidada. J.K. ütluste kohaselt ei olnud ta pojale selleks otstarbeks ka raha andnud. Tunnistaja avaldas, et usaldab oma poja poolt talle räägitut. J.K. ütluste kohaselt helistati talle kirjeldatud sündmuse päeval ja küsiti, kas Vadimil on sünnipäev ja miks ta helistajatele selle eest välja ei teinud. Samuti kinnitas tunnistaja, et pärast sündmust helistati tema pojale korduvalt ja ähvardati politseisse pöördumise eest tapmisega. J.K. kirjeldas kohtus ühte sellist kõnet, mida ta pealt kuulis ja tema teada oli sel korral helistajaks Aslan. Tunnistaja kinnitas kohtus, et tema poeg oli pikema aja jooksul pärast sündmust hirmunud ja ta oli sunnitud pojaga pöörduma psühholoogi poole. Tunnistaja M.R. kinnitas kohtus, et sündmuste ajal oli ta V.K. i tüdruksõber ja tundis noormeest umbes pool aastat. Ta kinnitas V.K. i ütlusi selle kohta, et Forseliuse keskuse juurde kutsus neid telefoni teel lihtsalt kokkusaamisele kas H R või K.A. . Tunnistaja ütluste kohaselt varjasid poisid end maja nurga taga ja tulid sealt ootamatult välja. Tunnistaja kinnitas kohtus, et alguses hoiti V.K. it kinni ja pandi ta pingi peale istuma ning alles siis hakati peksma. Tunnistaja kinnitas, et ta nägi kuidas P.O peksis V.K. it jalaga näkku. Tunnistaja mäletas ka seda, et üks teine poiss, keda ta kohtus enam ei mäletanud, peksis V.K. it vist rusikaga. Tunnistaja sõnul võeti V.K. ilt peksmise ajal ära telefon ja tunnistaja sõnul sai tema aru, et peksti mingi raha pärast. Kuivõrd tunnistaja ei mäletanud kohtus sündmuse mõningaid asjaolusid, siis tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimise eesmärgil avaldati tunnistaja kohtueelsel uurimisel antud ütlused I köitest leheküljel
Tunnistaja kinnitas oma kohtueelsel uurimisel antud ütlusi, mille kohaselt bussipaviljoni juurde tirisid Vadimi Aslan, Artur ja Maksim. Tunnistaja R.T. ei mäletanud süüdistuses kajastatud sündmuse kohta peaaegu mitte midagi. Siiski oskas ta kohtus anda ütlusi selle kohta, et V.K. ilt nõuti raha, mida kinkis viimasele I.R. Samas kinnitas tunnistaja, et V.K. kellelegi võlgu ei olnud. Samas väitis tunnistaja, et eelnevalt oli ka tema pannud kokku korjatava raha hulka oma raha umbes 100 krooni, kuid tema seda tagasi ei nõudnud. Tunnistaja K.A. kinnitas kohtus, et V.K. it ja M.R. kutsus Forseliuse Keskuse juurde H R. Tunnistaja nägi seda, et V.K. it peksti, kuid seda mille eest viimast peksti tunnistaja ei teadnud öelda. R.T. käest olevat tunnistaja kuulnud, et V.K. i kätte anti kokku korjatud raha, et selle raha eest koos pidutseda aga V.K. olevat selle ära raisanud. Seoses vastuoludega kohtueelsel uurimisel ja kohtus antud ütluste vahel oli kohus sunnitud avaldama osaliselt tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Tunnistaja kinnitas kohtus oma kohtueelsel uurimisel antud ütluste õigsust selle kohta et, Roman ja Nikita hoidsid V.K. it seni kinni, kui välja tulid Aslan, Artur ja Maksim. Tunnistaja kinnitas, et U.D püüdis P.O eemale hoida, kui too muutus väga agressiivseks, kuid samas käskis teistel kohalviibĳatel sealt ära minna. Tunnistaja mälu kohaselt oli V.K. ilt raha küsĳaks Aslan. Tunnistaja S.R. ütluste kohaselt korjati samal päeval V.K. i jaoks raha, kuna viimane kutsus seltskonna oma sünnipäevale. Täpset summat ja kes kuipalju raha andis, tunnistaja ei mäletanud, kuid arvas, et kokku oli 600 krooni ringis. Tunnistaja kinnitas, et ka tema oli selles seltskonnas, kes ootas Aura keskuse juures V.K. it. Kuna viimane telefonile ei vastanud, siis helistati tema emale, kes kinnitas, et mingit sünnipäeva V.K. Auras ei pea. Hiljem kuulis tunnistaja sellest, et V.K. it peksti. Tunnistaja I.R. kinnitas kohtus erinevalt teistest tunnistajatest, et raha V.K. i jaoks korjati umbes 5 päeva enne sünnipäeva ja et seda palus V.K. ise teha, viidates sellele, et tema ema tahab, et noormehed korjaksid kingituse jaoks raha. Tunnistaja avaldas, et kokku korjatud 16 raha ei olnud üle 300 krooni. Tunnistaja kinnitas ka seda, et kokku pidid noormehed saama umbes üks tund peale raha üleandmist. Tunnistaja H.R. kinnitas kohtus, et samal päeval oli ta koos M ja V.K. iga ja hiljem pidid uuesti kokku saama Forseliuse Keskuse juures. Tunnistaja sõnul küsisid U.D , P.O P.O ja P.D tema käest V.K. i asukohta, mille peale tunnistaja vastas, et nad pidid kokku saama ja ta helistas M ning leppis kohtumise Forseliuse Keskuse juurde. Tunnistaja sõnul läksid vene poisid läksid temaga sinna kaasa. Tunnistaja kinnitas, et ta ei öelnud V.K. ile, et poisid tahavad temaga kokku saada. Tunnistaja sõnul sai ta kutsumise eesmärgist aru alles pärast seda kui V.K. oli M bussi pealt maha tulnud. Tunnistaja sai aru, et vene poiste ja V.K. i vahel on mingi probleem. Tunnistaja mäletas, et V.K. it tõmmati hiljem riietest nurga taha ja teda peksti ka bussipeatuses. Tunnistaja nägi nii käte kui ka jalgadega peksmist. Samas tunnistaja kinnitas oma kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selle kohta, et kui nad olid samal päeval enne süüdistuses kajastatud sündmusi koos linnas V.K. i ja M, siis ei rääkinud Vadim midagi oma sünnipäevast ja tunnistaja kinnitas, et Vadim ei ostnud sel päeval midagi ja raha tema käes tunnistaja ei näinud. Süüdistatav P.D kohtus end talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav kinnitas kohtus, et raha anti V.K. ile mitte kingituseks, nagu süüdistatav oli kohtueelsel uurimisel rääkinud, vaid raha anti Aura keskuses piletite ostmiseks kõikidele sünnipäevast osavõtjatele. P.D sõnul pani tema oma raha 200.- krooni ja kokku võis olla 600-700 krooni raha. P.D tunnistab, et ta lõi V.K. it bussipeatuse juures paar korda rusikaga rinna piirkonda. Samuti kinnitab süüdistatav, et V.K. it lõi ka P.O, kuid kuidas ja mitu korda, seda süüdistatav väidab mitte näinud olevat. Kohus avaldas seoses vastuoludega P.D kohtueelsel uurimisel antud ütlused I köitest lk 19-
Süüdistatav kinnitas kohtus, et ütlused on kohtueelsel uurimisel valesti kirja pandud ja ta ei ole nii rääkinud. Kohtu poolt esitatud küsimustele vastas P.D , et ta lõi V.K. it selle eest, et viimane oli raha ära raisanud. Samuti kinnitas süüdistatav, et võttis telefoni V.K. ilt selleks ära, et sel moel saada temalt raha tagasi. Süüdistatav U.D kinnitas kohtus, et ta ei ole ise näinud V.K. ile raha üleandmist. Süüdistatav kinnitas, et ta nägi, kuidas P.O lõi ühe korra V.K. it põlvega keha piirkonda. Süüdistatav ei mäletanud, et ta oleks näinud, et Aslan oleks Vadimi peksnud. U.D kinnitas, et tema teada P.O ja Aslan ei ole V.K. ile raha sünnipäevaks kinkinud, kuid miks nad seda V.K. ilt nõudsid, seda süüdistatav ei tea. U.D kinnitas, et tema ei ole V.K. it peksnud ja temalt raha nõudnud. U.D kinnitas kohtus, et tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ja kohtus seoses vastuoludega avaldatud ütlused vastavad tõele. P.O kinnitas kohtus, et tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused ei ole tõsed. Kohtuistungil süüdistatav ei osanud usaldusväärselt põhjendada, miks ta on kohtueelsel uurimisel andnud väidetavalt valeütlusi. Kohus avaldas seoses vastuoludega P.O poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Nende ütluste kohaselt oli V.K. hoopis temale võlgu temapoolse telefoni andmise eest 2 aastat tagasi. P.O rääkis kohtueelsel uurimisel, et kui ta 05.12.2004.a. nägi V.K. it, siis tuli talle see ammune võlg meelde ja ta hakkas seda V.K. i käest nõudma. Väidetavalt oli summa, mida ta nõudis 600 krooni. P.O kinnitas, et sel päeval oli ta koos U.D-ga ära joonud 0,5 l viina kahe peale ja seetõttu on need sündmused tal uduselt meeles. Kohus on seisukohal, et kuivõrd P.O ei osanud põhjendada, miks ta ühe ja 17 sama sündmuse kohta räägib kohtueelsel uurimisel ja kohtus täiesti erinevat juttu, siis ei ole tema ütlused usaldusväärsed ja neid ei saa tõendina otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohus on veendumusel, et kannatanu ja tunnistajate J.K., M.R. ja süüdistatavate endi ütlustega on tõendamist leidnud, et P.O , U.D ja P.D koos tegutsedes nõudsid V.K. ilt raha üleandmist, kasutades seejuures vägivalda. Süüdistatavate poolt on kohtus oluliselt ütlusi muudetud. Süüdistatavad püüavad nõutavast rahasummast, mille eelnevast üleandmisest kohtueelsel uurimisel kas ei räägitud või räägiti sellest kui sünnipäevakingist, teha asjaolu, mis võimaldaks raha nõudmist käsitleda kui omavoli ja konkreetset rahasummat kui tõelist või oletatavat õiguse teostamise alust. Kohus ei nõustu kaitsjate poolt väljatoodud asjaoludega, et süüdistatavatel oli kas tõeline või oletatav õigus V.K. ilt raha nõuda.

§ 214näeb ette kriminaalvastutuse väljapressimise eest, so.

varalise kasu üleandmise nõudmise eest, kui on ähvardatud piirata isiku vabadust, avaldada häbistavaid andmeid või hävitada või rikkuda vara, samuti kui on kasutatud vägivalda. Sama paragrahvi teises lõikes sisaldub väljapressimise kvaliﬁtseeritud koosseis. Seega koosneb väljapressimise objektiivne koosseis varalise kasu üleandmise nõudmisest, millega kaasneb ähvardus või vägivalla kasutamine. Kohus on veendumusel, et käesoleval juhul on tegemist väljapressimisega ja süüdistuses on tegu õigesti kvaliﬁtseeritud. Tulenevalt objektiivsete asjaolude hindamisest oli P.O , U.D ja P.D ühise tegutsemise eesmärgiks vaid üks- nõuda ja saada V.K. ilt raha. Oma soovi teostamiseks kasutati muuhulgas nii vägivalda kui ka ähvardamist hilisema võimaliku vägivallaga. Kohus peab vajalikuks aga esile tuua asjaolu, mis puudutab U.D süüdimõistmise asjaolusid. Kogutud tõendid kinnitavad, et U.D tõepoolest püüdis takistada P.O ja P.D poolt V.K. i löömist, kuid samas on tõendamist leidnud, et grupis koos tegutsedes jätkati ka peale bussipeatuse juures peksmist raha nõudmist ja mindi koos V.K. i kodu juurde. Koos liikudes võttis P.D kannatanult ära mobiiltelefon, seega jätkus väljapressimine ka peale seda kui U.D oli püüdnud vägivallatsemist takistada ja ta ei lahkunud grupist, kes jätkas raha väljapressimist. Seega on kohus seisukohal, et ka U.D tegutses grupis ja arvestades tema tegevuse objektiivset külge ning seda, et ta ei lahkunud väljapressĳate grupist , oli ka tema tahe hõlmatud väljapressimise täideviimisest ja kohus peab põhjendatuks ka teda selles kuriteo toimepanemise eest süüdi mõista. Küll arvestab kohus aga karistuse mõistmisel seda, et ta püüdis vägivalda vältida ja tema roll oli kaastäideviĳatest väikseim. Eeltoodust tulenevalt on kohus veendumusel, et nii P.O , U.D kui ka P.D panid süüdistuses kajastatud teo toime ja tegutsesid seejuures otsese tahtlusega ning nende tegevus on õigesti kvaliﬁtseeritud.

Röövimine 19.07.2005.a. Kannatanu R.O. ütluste kohaselt jäi talle kõige enam meelde P.O tegevus. Kannatanu ütluste kohaselt tuli ta mööda Emajõe äärt ja Pärmivabriku vastas tungisid talle kallale 5 noorukit, kes võisid olla 13-16.a. vanad. Kannatanu sõnul küsiti temalt midagi vene keeles, millest ta aru ei saanud ja siis löödi ta maha ning peksti. R.O. kinnitas, et ta sai aru sellest, et tema käest sooviti saada telefoni ja raha. Kannatanu sõnul võeti temalt ära ka nahkjope. Kannatanu kinnitas ka seda, et kohe löödi teda üheaegselt kahelt poolt ning hiljem peksid teda kõik noormehed. Kannatanu sõnul võeti temalt jaki taskust ära mobiiltelefon Samsung, MP3 mängĳa ja võtmed. Samuti ähvardati teda sellega, et kui ta pöördub politseisse, siis saab surma. Kannatanu selgitas, et peksmise tagajärjel läks tal huul katki ja suust tuli verd, samuti olid tal hiljem sinikad ning ta oli umbes nädal aega haige. Kuivõrd kannatanu ütlustes ilmnes vastuolu osas, mis puudutas teda rünnanud isikute arvu, siis avaldas kohus kannatanu poolt 18 kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Pärast kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamist kinnitas kannatanu kohtus, et temale kallale tunginud noormehi oli 4 ja temalt asjade äravõtmisega tegelesid 2-3 inimest. Kannatanu esitas tsiviilhagi 4907.- krooni. röövitust tagasi saanud. R.O. traumakaart nr.11950 (kd. I, tl. 9 - 11) kinnitab, et ta pöördus traumapunkti 19.07.2005.a. kell 02.
Traumapunktis on kannatanu selgitanud, et talle tulid kallale samal öösel kella 01.00 ajal Fortuuna tänaval tundmatud mehed , mille käigus sai viga tema nägu. Traumapunktis on diagnoositud alahuule turse, hematoom, suuesine pindmine põrutushaav ja parema sarna piirkonna hematoom. Süüdistatav P.Ounnistas ennast süüdi nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtus. P.O ütluste kohaselt tuli ta koos U.D , L.H ja A.U-ga Hiinalinnast, kui Ankru baari lähedal tuli neile vastu üks noormees, kellelt tema küsis suitsu. Süüdistatava sõnul oli noormees vastanud, et tal suitsu ei ole ja L.H oli noormeest löönud ühe korra rusikaga näkku. P.O sõnul kukkus seepeale noormees maha ja siis lõi L.H teda jalaga keha piirkonda. P.O tunnistas, et ta otsis koos U.D-ga noormehe taskud läbi ja viimane leidis mobiiltelefoni ning tema võttis suitsu. P.O tunnistas, et ta võttis noormehelt ära jaki, mille sees oli MP3 mängĳa. Mobiiltelefon jäi U.D kätte ja viimane müüs selle hiljem maha. Jaki ja MP3 mängĳat jättis endale L.H. Kohtus eitas P.O A.U osavõtu, kuid ta ei osanud usutavalt põhjendada, miks ta kohtueelsel uurimisel väitis, et teo toimepanemisel osales ka A.U , kuid väidetavalt tegelikult nii ei olnud. U.D tunnistas ennast süüdi teo toimepanemises. Süüdistatava ütluste kohaselt istusid nad koos P.Oja L.H-ga Emajõe ääres pingi peal, kui neile vastu tuli üks noormees. Süüdistatav mäletas, et noormees andis neile suitsu, kuid kuidas ta kukkus ja mille tõttu, seda ei pannud U.D tähele. Väidetavalt kukkus noormehe taskust välja mobiiltelefon, mille U.D endale võttis. U.D ütluste kohaselt jooksis tema koos P.O-ga minema ja L.H jäi noormehe taskud läbi otsima. Telefoni andis süüdistatav oma emale mahamüümiseks, mille järgselt ema andis talle 400 või 500 krooni. Sellest rahast andis ta P.O-le 250 krooni. Kohtus eitas U.D A.U osavõtu röövimises, kuid ei osanud põhjendada, miks ta eeluurimisel viitas A.U-le kui teost osavõtjale ja kuidas ta oskas täpselt kirjeldada, mida viimane tegi. Tunnistaja N.M. kinnitas, et ei teadnud poja kuritegudest midagi enne, kui politsei talle teada andis. Tunnistaja kinnitas telefoni müümist. Tunnistaja Vladimir Butkovski kinnitas kohtus, et ostis N.M. käest 2005.a. kevadel või suvel mobiiltelefoni Samsung või Siemens ja viimane ei öelnud talle, kust see telefon pärit on. Süüdistatav L.H tunnistas kohtus ennast süüdi toimepandud röövimises. Süüdistatav kinnitas, et tuli Tartusse koos A.U-ga ja see oli sel ajal kui nad jooksid Tapa erikoolist ära. Tartus ööbiti J.M. pool. L.H kinnitas kohtus, et selle sündmuse ajal oli kindlasti kaasas A.U . Süüdistatav rääkis, et kui neile tuli vastu üks noormees, siis hakkasid kõik teda peksma. L.H tunnistas, et tema lõi noormeest jalgadega 2-3 korda. Süüdistatav mäletas, et keegi küsis noormehelt raha, samuti nägi ta kellegi käes MP3 mängĳat. L.H sõnul ütles just tema teistele, et kannatanul vilgub midagi taskus ja seepeale otsiti noormehe taskud läbi. L.H kinnitas, et tema võttis noormehelt ära jope, arvates, et jopetaskutes on midagi väärtusliku. 19 Süüdistatava sõnul pani ta esialgu jope endale selga, siis jättis selle Tartu bussijaamas maha. Kohtus kinnitas L.H ka pärast kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamist, et ta oli tol korral koos P.O, A.U ja U.D-ga. Süüdistatav kinnitas kohtus, et tanägi MP3 mängĳat hiljem A.U käes. Kohus on veendumusel, et L.H on andnud nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtus tõeseid ütlusi. Tema poolt antud ütlused ühtivad kannatanu poolt antud ütlustega. Kohtul puudub igasugune alus kahelda kannatanu ja L.H ütluse õigsuses. P.O , U.D ja A.U on kohtus asunud andma viimatinimetatud süüdistatava osas tema osavõttu välistavaid ütlusi ja ka oma rolli vähendavaid ütlusi. Ütluste muutmist ei osanud eelpool nimetatud süüdistatavad kohtus põhjendada. Seega on kohtul alus veendumuseks, et P.O, U.D ja A.U poolt antud ütlused ei ole usaldusväärsed ja kohus ei saa neile rajada otsust. Tuginedes L.H ja kannatanu ütlustele loeb kohus tõendatuks, et P.O , U.D, A.U ja L.H tungisid 19.07.2005.a. kella 01.00 paiku Tartus Emajõe ääres pärmivabriku lähedal kallale R.O. ale, lüües teda mitmel korral rusikaga näkku ja jalaga keha piirkonda ning röövisid seejärel R.O. alt ebaseadusliku omastamise eesmärgil mobiiltelefoni Samsung SGH-S500, jaki, MP-3 mängĳa, võtmed ja sularaha 7 krooni. Kohus on seisukohal, et süüdistatavate tegevuse objektiivne külg kinnitab, et tegu pandi toime otsese tahtlusega. 3.Vargused 3.
P.O, U.D ja A.U poolt varguse toimepanemine 02.07.2005.a Kannatanu kinnitas, et 02.07.2005.a. oli ta poes asendusmüüjana ja pani oma isikliku rahakoti kirjutuslaua all olevale kapile plaadi alla. Kannatanu märkas umbes kella 16.00 paiku, et rahakott on kadunud. Kannatanu arvamuse kohaselt võidi rahakott varastada ainult siis, kui ta käis tagaruumis pangi vett võtmas. H.M. sõnade kohaselt oli rahakotis pensionitunnistus, ID kaart, 2 pangakaardi, auto tehniline pass, kindlustuspoliis ja juhiload ning 500 krooni sularaha lahtiselt ja 1000 krooni oli eraldi sahtlis. Kannatanu kinnitas, et rahakotis oli samuti kuldkett väärtusega 1000.- krooni. Kannatanu kinnitas, et ta ei ole tagasi saanud dokumente, raha ja kuldketti ning dokumendid on taastatud. Kannatanu esitas tsiviilhagi summas 3040.- krooni. P.O tunnistas ennast süüdi teo toimepanemises nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtus. Kohtueelsel uurilisel kinnitas P.O, et sellesse poodi läks ta koos A.U ja U.D-ga . Kohtus P.O eitas U.D ja A.U osavõttu varguse toimepanemisest. P.O kinnitas ka kohtus, et poes olles ta nägi sahtliboksi peal rahakotti ja võttis selle sealt ära. Süüdistatava sõnul oli rahakotis 400 krooni ja see raha jaotati võrdselt ära tema ja U.D ning A.U vahel. P.O sõnul ei olnud rahakotis kuldketi, kuid ta kinnitas, et dokumendid ja rahakott visati hiljem minema. Süüdistatav U.D eitas kohtus oma osalust antud kuriteo toimepanemises ja väitis, et ta oli samal ajal koos A.U-ga Uue tänava toidupoes ning kui nad sealt väljusid, siis P.O väljus odavate riiete poest ja tee peal seletas neile, et oli varastanud sealt poest rahakotti. U.D sõnul võttis P.O rahakotist 400 krooni raha ja jättis seda endale. 20 A.U eitas kohtus enda osalust selles kuriteos ja väitis, et oli samal ajal Uue tänava toidupoes. Toidupoest lahkudes läks ta koos U.D-ga välja ja seal kohtasid nad teisest poest väljunud P.O-ga. Süüdistatav kinnitas kohtus, et ta nägi, kuidas P.O peitis rahakotti oma pükste vöö vahele. Kohtus kinnitas A.U , et P.O poolt varastatud raha eest osteti alkoholi, mida ühiselt joodi. Kuivõrd Tartus X tn 44 asuvast kasutatud riiete kauplusest 02.07.2005.a H.M. rahakoti varguses tunnistab end süüdi vaid P.O ja teised kohtualused eitavad oma süüd ning kannatanu ei tea, kes konkreetselt tema rahakoti varastas ning muid tõendeid süüteo kohta ei ole, siis kuigi kohtul on kahtlused, et selle teo toimepanemisel osalesid ka U.D ja A.U , siis on põhjendatud kohaldada KrMS § 7 lg 3 sätestatud põhimõtet, et kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused tuleb süüdistatava süüdiolekus tõlgendada süüdistatava kasuks. Kuna kohus ei ole saanud kahtlusi kõrvaldada, siis kuuluvad selles episoodis A.U ja U.D õigeks mõistmisele. 3.2.P.O, U.D ja A.U poolt varguse toimepanemine 20.07.2005.a. Kannatanu K.R. kinnitas kohtus, et odavate riiete pood Tartus J. 2b kuulub talle kui FIE-le. Sündmuse asetleidmise päeval pesi ta tagaruumis põrandat ja see võis olla kuskil enne kella 17.00 kui ta kuulis eesruumist kostvat suurt madinat. Eesruumi jõudes selgitas üks kliendist meesterahvas talle, et terve punt noormehi olid kassast võtnud kassaraha ja mehel õnnestus kinni püüda üks noormeestest. Selle noormehena tundis kannatanu kohtus ära U.D . Kannatanu sõnul oli U.D seletanud kinnipüüdmisel, et tema ei puutu asjasse ja, et ta ei tunne teisi noormehi. Samuti kinnitas kannatanu, et U.D käes raha ei olnud. Kannatanu esitas tsiviilhagi 1160 krooni ulatuses. Tunnistaja K.M. kinnitas kohtus kannatanu poolt antud ütlusi ja seletas, et poes ringi kõndides nägi ta, kuidas üks noormees upitab üle laua lauasahtlisse, ülejäänud noormehed seisid poes niisama. Tunnistaja sõnul sai ta kinni püüda viimase noormehe, kes seletas ka talle, et tema ei puutu asjasse. Äratundmiseks esitamise protokollid koos fototabelitega (kd. I, tl. 61 – 66; kd. I, tl. 71 – 72) kinnitavad, et K.R. tundis talle 10.10.2005.a. politseis esitatud fotodelt ära U.D, kui isiku, kes on ka varem tema poes käinud ja kelle 20.07.05 pidas üks mees tema poes kinni. Tunnistaja K.M. tundis U.D talle politseis 26.10.2005.a. esitatud fotode järgi ära kui isiku, kes varastas odavate riiete poest raha koos oma sõpradega. Süüdistatav P.Ounnistas ennast süüdi nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtus. Kohtus seletas ta, et oli poes koos U.D-ga ja nad otsustasid nad raha varastada siis, kui müüja läks tagaruumi. Süüdistatava sõnul viskas ta ennast laua peale pikali ja tegi lauasahtli lahti ning võttis sealt musta värvi rahakoti. Peale koti äravõtmist jooksis ta poest välja ja U.D pidas kinni kaupluses viibinud mees. Süüdistatava sõnul oli rahakotis 1160.- krooni, mis jaotati hiljem kolme vahel võrdselt. U.D seletas nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtus, et viibis koos P.O-ga selles poes, kui P.O ronis laua peale ja võttis sealt kõhukoti, mille peale hakkasid nad poest välja jooksma. U.D kinnitas, et üks mees pidas ta kinni ja ta viidi politseisse. 21 A.U eitas kohtus oma osalust nimetatud kuriteos, kuid kinnitas, et viibis sel ajal poe ees. Kohus seiskohale, et Tartus 20.07.2005.a. FIE K.R. kõhukoti varguse episoodis ei ole leidnud tõendamist A.U osavõtt. Kuivõrd U.D peeti kaupluses kinni tunnistaja K.M. poolt, siis on kohus seisukohal, et ta tegutses grupis koos P.O-ga ja neil oli ühine eesmärk varastada kõhukott. Kuigi kohtul on kahtlused, et selle teo toimepanemisel osales A.U , siis on põhjendatud kohaldada KrMS § 7 lg 3 sätestatud põhimõtet, et kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused tuleb süüdistatava süüdiolekus tõlgendada süüdistatava kasuks. Kuna kohus ei ole saanud kahtlusi kõrvaldada, siis kuulub selles episoodis A.U õigeks mõistmisele. Kohus peab siinjuures vajalikuks viidata asjaolule, et kuivõrd see episood jääb U.D ainukeseks varguse episoodiks, siis tuleb tema süüdimõistmisel tema tegevus kvaliﬁtseerida vaid läbi

§ 199lg 2 p 7.

P.O poolt Vladimir Kurdinkovi vargusele kihutamine 22.07.2005.a. Kannatanu N.J. kinnitas, et 22.07.2005.a. öösel tuli ta töölt koju ja Kalda kohviku juures tulid tema juurde 2 noormeest, kellest üks seisis Kaunase pst. 5 trepikoja juures, teine aga hüppas kaarega trepikoja juurest välja. See, kes oli maja külje juures, tõmbas kannatanult õla pealt koti ära ja kui ta hoidis kotti kõvasti kinni, siis hüüdis noormees vene keeles, et anna kott ära. Kannatanu kirjeldas, et temalt varastati ära must käekott, milles oli rahakott 25.krooni sularahaga, mobiiltelefon Siemens MC 60, fotoﬁlm, pangakaardid ja haigekassakaart. Kannatanu sõnul toodi talle käekott hiljem tagasi ja seal olid töökoha uksekaart, võtmed ja elektritasumise kviitung. Kannatanu esitas tsiviilhagi 1080.- krooni. Vastavalt äratundmiseks esitamise protokollile koos fototabeliga (kd. I, tl. 85 – 87), tundis kannatanu politseis 02.09.2005.a. esitatud 3 noormehe seast ära A.U, kes oli koos isikuga, kes temalt käekoti varastas. Süüdistatav P.O tunnistas oma osalust süüdistuses kirjeldatud kuriteos ja seletas, et juulis 2005.a. tuli ta koos Vladimir Kurdinkoviga Tartusse ja nad läksid koos Vladimir Kurdinkovi ja A.U-ga Annelinna jalutama. Annelinnas ühe maja juures, kus tema teada elab Pavel Minin (asja materjalidest on teada, et Minin elab Kaunase pst. 8) tuli neile vastu üks naisterahvas. Kuna A.U oli just samal ajal nendest eemaldunud, siis ütles P.O Vladimir Kurdinkovile, et viimane tõmbaks naiselt koti ära. P.O sõnul Vladimir Kurdinkov seda ka tegi. P.O eitas kohtus mingi võla olemasolu seoses Vladimir Kurdinkoviga. Kohtus kinnitas P.O , et mobiiltelefoni müüs A.U hiljem maha 500 krooni eest. Kahtlustatava Vladimir Kurdikovi poolt 25.10.2005.a. kohtueelsel uurimisel antud ütlused (kd. II, tl. 46 - 48) kajastavad, et ta tunnistab oma süüd, kuid ta on selgitanud, et varastas seetõttu, et oli P.O-le võlgu ja pidi selle võla tagasi teenima. Kohus avaldas Vladimir Kurdinkovi kohtueelsel uurimisel antud ütlused tuginedes KrMS §-le 291 p
Kohus on seisukohal, et eelpool kajastatud tõendid kinnitavad P.O süüd talle süüdistuses esitatud kuriteo toimepanemises 22.07.2005..a ja ta tuleb süüdi tunnistada. 3.
P.O A.U poolt varguse toimepanemine 04.08.2005.a. 22 Kannatanu R.S. kinnitas kohtus, et oli 04.08.2005.a. tööl Kaubahallis asuvas apteegis ja päeva lõpus avastas, et tema mobiiltelefon on kadunud. Kannatanu sõnul oli mobiiltelefon pandud kassaaparaadi taha. Kannatanu esitas tsiviilhagi 2500.- krooni. Telefoni maksumust kinnitab OÜ Germandia arve nr. K-2007, 03.06.2003.a. (kd. I, tl. 90). Süüdistatav P.O kinnitas kohtus, et läks apteegist mööda koos A.U-ga ja tema nägi, et kassa taga on mobiiltelefon ning et müüjat kassa taga ei ole. P.O väitis kohtus, et tema võttis selle telefoni kassa tagant ära ja ta lahkus apteegist. Telefon müüdi samal päeval 500 krooni eest ühele tundmatule mehele ja raha jagati P.O sõnade kohaselt võrdselt. Kohtueelsel uurimisel kinnitas P.O , et telefoni varastas A.U . Kohtus aga väitis P.O, et ajas süü A.U peale seetõttu, et oli viimasega tülis. A.U eitas kohtus osalust antud kuriteost, kuid tunnistas asjaolu, et P.O nägi juba väljas olles läbi klaasi mobiiltelefoni. Kohus on seisukohal, et A.U osavõtt antud teos ei ole tõsikindlalt tõendamist leidnud. Kuigi kohtul on kahtlused, et selle teo toimepanemisel osales koos P.O-ga A.U , siis on põhjendatud kohaldada KrMS § 7 lg 3 sätestatud põhimõtet, et kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused tuleb süüdistatava süüdiolekus tõlgendada süüdistatava kasuks. Kuna kohus ei ole saanud kahtlusi kõrvaldada, siis kuulub selles episoodis A.U õigeks mõistmisele osavõtu tõendamatuse tõttu. 3.
P.D poolt varguse toimepanemine 11.06.2006.a. koos kahe kohtueelsel uurimisel kindlakstegemata isikuga Tunnistaja R.L. kinnitas kohtus, et ta sai teada magnetofoni vargusest kaupluse töötajate käest. Tunnistaja vaatas turvakaamera salvestusi peale seda kui A.T. oli pidanud ühe noormehe varguse katsel kinni. R.L. kinnitas, et salvestust vaadates tundus talle, et üks koos kinnipeetud noormehega liikunud mees on sarnane isikuga, keda ta nägi salvestusel pärast DVD mängĳa vargust. Tunnistaja kirjeldas, videolindil nähtud vestiga mehe ja kahe töökombinesoonides mehe käitumist ja liikumisi poes. Tunnistaja sõnul oli näha, kuidas üks mees eraldab DVD mängĳalt turvaelemendi ja külmkappide taga püüavad koos teise mehega seda toppida kaasas olnud seljakotti. Samuti oli tunnistajale näha, et see ei õnnestud ja lõpuks üks noormees paneb DVD mängĳa endale põue. DVD mängĳa vargus on tõendamist leidnud muuhulgas Võru TÜ avalduse ja videosalvestusega (tl 49), mille kohaselt Tarbĳate Ühistu pöördus avaldusega politseisse 15.06.2006.a. Äratundmiseks esitamise protokolli (tl. 44-46) kohaselt tundis R.L. talle politseis 31.10.2006.a. esitatud P.D fotol ära isiku, keda ta nägi kaupluse turvakaamerate salvestustelt. Nimetatud isik võttis DVD salvestaja riiulilt, pani korvi ning viis selle külmikute vahele, kus temaga kaasas olnud isik püüdis selle seljakotti panna ning selle ebaõnnestumisel pani selle põue ning väljus kauplusest. Tunnistaja on kirjeldanud kohtueelsel uurimisel, milliste tunnuste tõttu ta isiku ära tunneb. Turvakaamera salvestuse fotod (tl. 22-31) kajastavad järgmisi fakte: nahkvestis mees siseneb poodi kell 9.15 ja 01 sekund; 2 tööriietes meest sisenevad poodi kell 09.15 ja 12 sekundit; kell 9.18 seisavad kaks tööriietes meest leti juures; kell 9.19 suhtleb nahkvestis mees müüjaga leti ääres; kell 9.24 kaks tööriietes meest on leti juures asuvate riiulite juures; kell 9.26 kaks tööriietes meest on külmikute taga ja koos tegutsedes püüavad DVD mängĳat toppida nokatsmütsiga noormehel kaasas olevasse seljakotti; kell 9.27 lahkuvad külmikute juures 23 olnud noormehed koos, kell 09.29 lahkub P.D kaaslane ja kell 09.31 lahkun P.D ise koos seljakotiga. Kohus vaatas kohtuistungil turvakaamera salvestus (tl. 107) ja veendus, et koos kohtueelsel uurimisel tuvastamata noormehega tegutses poes DVD varguse toimepanemise eesmärgil P.D. P.D kinnitas kohtus, et ta oli Võru TÜ kaupluses 11.06.2006.a. koos kahe noormehega, kelle nimesid ta konkreetselt ei tea. Süüdistatav kinnitas ka seda, ta nägi, et üks noormees pani endale DVD mängĳa põue, kuid P.D eitab oma osalust varguse toimepanemisel. Süüdistatav kinnitas, et temal puudus tahtlus DVD mängĳat varastada. Kohtu poolt uuritud tõendid, eelkõige aga kohtuistungil läbi vaadatud turvakaamera lindilt nähtu kinnitab aga asjaolu, et P.D oli pidevalt koos noormehega, kes DVD mängĳa endale põue pani. Asjaolu, et P.D ise ei eemaldanud ei turvaelementi ega pannud ise DVD mängĳat endale põue ei tõenda veel asjaolu, et P.D puudus tahe koos teise noormehega DVD mängĳat varastada. Süüdistatava liikumine, tema poolt pidev noormehe jälgimine, ilmne informatsiooni vahetamine omavahel ja lõpuks kauplusest üksteise järel lahkumine iseloomustavad P.D ilmset huvi ja soovi DVD mängĳa varastamiseks. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et seljakott, millega nn tundmatu noormees kauplusse sisenes, oli P.D sõnul tema oma ja kaupluses üritati just sellesse kotti mahutada DVD mängĳa, kuid kui see ei õnnestunud, siis võttis P.D selle enda kätte ja lahkus sellega kauplusest. Kohus on veendumusel, et P.D objektiivselt jälgitav tegutsemine DVD mängĳaga seoses tõendab tema subjektiivset tahet ja huvi kassas DVD mängĳa eest tasumata saada see enda valdusse. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et 11.juunil 2006.a. kella 09 -10 vahel võttis P.D koos kahe kindlakstegemata isikuga ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Võrus Jüri 83 asuvast Võru TÜ kaupluse Maksimarket müügisaalist DVD salvestaja DVDR725 väärtusega 9495 krooni ja pani sellega toime varguse. 3.
P.D ja Janno Selge poolt 27.06.2006.a. toime pandud varguse katse Süüdistatava Janno Selge ütluste kohaselt oli temal ja P.D plaan varastada kreeme, kusjuures P.D kinnitas talle, et tal on võimalus kreeme realiseerida. Janno Selge kinnitas kohtus, et P.D tõi kreemid ostukorviga riietuskabiini juurde, kus Janno Selge pani neid seljakotti, kuid jäi nendega hiljem turvaväravates vahele. Süüdistatav P.D küll tunnistab, et ta viis ostukorviga kreemid riietuskabiini juurde, kuid ta kinnitab, et tal puudus soov kreemide varguseks või sellele kaasaaitamiseks. Samas ei osanud P.D usutavalt selgitada, miks ta kaupluses selliselt käitus nagu seda oli võimalik jälgida turvakaamera salvestuselt. Tunnistaja A.T. kinnitas kohtus, et nägi P.D hambapastade ja kreemide riiulite juures. Tunnistaja R.L. ütluste kohaselt oli võimalik turvakaamera salvestuselt tuvastada, et kreeme korviga kandev isik ja riietuskabiini tooja on sama isik, kes osales ka DVD mängĳa varguses. 24 Äratundmiseks esitamise protokoll kajastab (tl 41-46), et A.T. tunneb talle politseis 31.10.2006.a. esitatud fotodel P.D ära isikuna, kes viibis 27.06.
Maksimarketis ja osales kreemide varguses. Samuti tundis A.T. Janno Selge fotol ära isiku, kes püüdis varastada poest kreeme ja kelle ta toimetas turvaruumi. Varguse katse toimepanemist kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll (tl.9-10), mille kohaselt on vaadeldud 21 tuupi kreeme ja seljakoti. P.D ja Janno Selge tegutsemist kaupluses kinnitavad turvakaamera salvestuse fotod (tl. 32-40): kell 10.42 valges džempriga mees, kelleks osutub P.D , liigub kosmeetikatoodete riiulite vahele, kell 10.44 P.D võtab riiulitelt kreemid, teda püüab varjata oma kehaga nahkvestis mees; kell 10.54 lahkub kassast nahkvestis mees, mõned sekundid hiljem kassadest möödub Janno Selge ja jääb turvaväravates vahele ja kell 10.55 lahkub poest P.D. Kohus uuris kohtuistungil asitõendina turvakaamera salvestust (tl. 107) ja on veendumusel, et salvestusele lindistatu kinnitab P.D otsest aktiivset tegutsemist ja osalemsit selles, et püüda koos Janno Selgega kauplusest välja vii ilma kauba eest tasumata 15 tuubi ja 6 purki kreemi. Janno Selge on kohtule kinnitanud, et tegutses koos P.D-ga ühtse plaani kohaselt. Kohtul puudub alus Janno Selge ütlustes kahtlemiseks. Seda enam, et Janno Selge sõnu kinnitab kohtu poolt turvakaamera salvestuselt nähtu. Seega on kohus veendumusel, et on olemas alus P.D ja Janno Selge süüdimõistmiseks selles, et nad püüdsid 27.juunil 2006.a. kella 11 paiku grupis tegutsedes ja koos kindlakstegemata isikuga ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Võrus Jüri 83 asuvast Maksimarketist 15 tuubi ja 6 purki päevakreemi „L`Oreal“ koguväärtusega 4455 krooni.
Asja omavoliline kasutamine Janno Selge poolt 18.09.2006.a. Süüdistatav Janno Selge tunnistas kohtus oma süüd nimetatud kuriteos ja seletas, et töötades pesumaja kõrval oleval ehitusobjektil nägi ta juba varem, et aeg-ajalt jäetakse T.K. auto võtmed pesumaja lauale. Süüdistatav kirjeldas, kuidas ta läks süüdistuses kajastatud päeval pesumajja ja mida ta seal olevale töötajale ütles, et saada enda valdusse võtmed. Süüdistatav kinnitas, et ta sõitis omavoliliselt T.K. autoga BMW minema, kuid selgitas, et ta tahtis ainult autoga sõita. Janno Selge ei eitanud, et ta võis kiirendustrassil sõites põhjustada autole vigastusi. Süüdistatav hüvitas kohtuistungi käigus kannatanule viimase poolt esitatud tsiviilhagi. Kannatanu T.K. ütluste kohaselt oli auto tema elukaaslase I.T. käsutuses ja auto ärandamisest sai ta teada viimase käest telefonitsi. Kannatanu kinnitas, et Janno Selge hüvitas kohtuistungi käigus tema poolt nõutud summa ja tal ei ole Janno Selge suhtes enam mingeid nõudmisi. Tunnistaja I.T. kinnitas kohtus, et samal 18.09.2006.a. jättis ta BMW võtmed pesumaja laua peale, sest tema elukaaslase T.K. isa pidi autole järele tulema. Tunnistaja kinnitas, et kui ta avastas auto kadumise teatas ta sellest politseile, kuid asus ka ise autot otsima ja leidis selle Annelinnas ühe maja eest. 25 Tunnistaja T.K. ütluste kohaselt andis I.T. 18.09.2006.a. hommikul auto võtme pesumajja laua peale. Samal päeval kella 13-13.30 vahel tuli tunnistaja tööruumi töömees ja küsis BMW võtmed, et anda need edasi. Janno Selge poolt süüdistuses kajastatus süüteo toimepanemist kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 71-73). Muuhulgas leiti autost selle omanikule mittekuuluv CD plaat muusikaga, mille omanikuks tunnistab end Janno Selge. Samuti on teo toimepanemine Janno Selge poolt leidnud tõendamist asitõendite vaatlusprotokolliga (tl 74,75), mille kohaselt vaadeldi Janno Selge kinnipidamisel äravõetud musta värvi nahkkotikest, mille sees on BMW logoga võti ja signalisatsiooni pult, millised asitõendid tagastati omanikule ning CD plaat, milline jäeti kriminaaltoimiku juurde. Janno Selge on isik, kes on varem toime pannud varguse. Eeltoodust tulenevalt on kohus veendumusel, et Janno Selge võttis omavoliliselt 18.septembril 2006.a. kella 13.30 paiku ajutise kasutamise eesmärgil Tartus Riia 157 maja eest I.T. kasutuses olnud T.K. le kuuluva sõiduauto BMW 525, registrimärgiga 402 TFK väärtusega 35 000 krooni, millega sõitis ringi Tartu linnas kuni auto mahajätmiseni 19.09.2006.a. ja pani sellega toime

§ 215lg 2 p 1 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo.

Kohus ei tuvastanud süüdistatavate osas süüd välistavaid asjaolusid. Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavate osas karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid

§ 57ja 58 mõttes ei esine.

Süüdistatavad on toime pannud tahtlikud kuriteod. P.O on käesoleval ajal 16-aastane, kuritegude toimepanemise ajal oli 14-aastane. Kriminaalkorras ei ole varem P.O karistatud, väärteokorras on ta samuti karistamata, kuid teda korduvalt kinni peetud alkoholi- ja tubakaseaduse rikkumise eest, kuid tulenevalt vanusest on menetlus lõpetatud. P.O on mitmel korral saadetud Tapa erikooli, kuid süüdistatav on selt korduvalt põgenenud. Kooli poolt iseloomustatakse teda agressiivse liidriomadustega isikuna, kes vajab veel rangemat järelevalvet kui seda on erikool.. Kriminaalhooldaja ettekanne kohaselt on P.O suhtes oleks otstarbekas rakendata lühiajalist vangistust ja sellejärgselt allutada teda kriminaalhooldusega koos maksimaalse katseajaga. Kriminaalhooldaja ettekandes on tehtud ettepanek määrata P.O-le lisakohustustena kohustus omandada põhiharidust, pöörduda ravi saamiseks psühhiaatri juurde ja pöörduda nõustamise eesmärgil lastepsühholoogi poole. U.D on käesolevaks ajaks 17-aastane, kuid kuritegude toimepanemisel oli ta väljapressimise episoodis 14-aastane ja teiste kuritegude toimepanemise ajal 15-aastane. U.D on varem kriminaalkorras karistamata, kuid teda on väärteokorras karistatud 6 korral

§ 218lg.

1 alusel, tubaka- ja alkoholiseaduse rikkumise eest rahatrahvidega, millised on tasumata. U.D oli suunatud Tapa erikooli, kust ta põgenes ja tegi seda isegi pärast tema suhtes tõkendi kohaldamist. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et U.D sobib kriminaalhooldusele ja temale määratav katseaeg võiks olla mitte vähem kui 2 aastat. Ettekandes teeb kriminaalhooldaja kohtule ettepaneku määrata lisakohustus omandada põhiharidus ja pöörduda nõustamise eesmärgil psühholoogi poole. Võru Maakohtu 06.04.2005.a. eeluurimiskohtuniku määrusega vahistati 26 U.D, kuna ta ei oma elukohta ega täida koolikohustust, samuti tema asukoht ei ole teada ja sundtoomine ei andnud tulemusi. Selle määruse alusel U.D peeti kinni 12.05.2006.a. A.U on käesolevaks ajaks saanud täisealiseks. Kuritegude toimepanemise ajal oli ta 16-aastane. A.U ühel korral karistatud kriminaalkorras, millist karistust ta kannab alates 17.08.2005.a. kuni käesoleva ajani. A.U jätkas peale esimese karistuse mõistmist koheselt uute kuritegude toimepanemist. Väärteokorras on teda karistatud 4 korral avaliku korra rikkumise, alkoholi- ja tubakaseaduserikkumise eest. A.U ei täitnud talle kohtu poolt osutatud usaldust, mille tõttu tema suhtes jäeti karistus tingimisi kohaldamata ja seetõttu oli kohus hiljem sunnitud suunama teda reaalselt karistust kandma. Ka A.U käis vahepeal Tapa erikoolis. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et ta ei näe karistusena teist võimalust kui reaalne vangistus. L.H on käesolevaks ajaks saanud täisealiseks. Kuriteo toimepanemisel oli ta 16-aastane. L.H on varem karistatud kriminaalkorras ühel korral reaalse vangistusega, milline karistus on käesolevaks ajaks kantud. Väärteokorras on L.H karistatud 5-l korral alkoholi, narkootiliste ainete seaduste rikkumiste eest ja samuti väheväärtusliku vara suhtes suunatud väärteo toimepanemise eest. Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku määrusega 14.02.2007.a. L.H vahistati uute kuritegude toimepanemise eest, millised ta pani toime 10 päeva pärast vanglast vabanemist. Ka tema on käinud Tapa erikoolis. Kriminaalhooldaja on ettekandes avaldanud, et juhul kui L.H saab allutada käitumiskontrollile, tuleb talle panna kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. P.D on käesoleval ajal 18-aastane. Väljapressimise episoodis oli ta 16-aastane ja varguste episoodides oli saanud juba täisealiseks. P.D on kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Koolis iseloomustus kajastab, et alates 2003.a. jaanuarist muutus P.D käitumine negatiivses suunas, tal tekkisid sõbrad väljaspool kooli, ta hakkas suitsetama ja oli jõhker. Iseloomustuse kohaselt puudus P.D 2004.a. alguses koolist põhjuseta ja tal tekkisid probleemid suhetes sõprade ning emaga. Pärast põhikooli lõpetamist asus õppima Tartu Kutsehariduskeskusesse. Alates 2006.a. P.D ei tööta ega õpi.. Janno Selge on 25-aastane. Kriminaalkorras on Janno Selge varem karistamata, väärteokorras on teda karistatud 1-l korral alkoholiseaduse rikkumise eest, milline karistus on täidetud. Käesoleval ajal Janno Selge ei tööta, kuid kinnitas, et selline olukord on tekkinud seoses kriminaalasja menetlemisega ja ta soovib asuda peale kohtuotsuse teadasaamist kohe tööle.

§ 199

lg 2 erinevate puntide järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo toimepanemise eest võib kohus määrata karistusena kuni vii aasta pikkuse vangistuse.

§ 214

lg 2 p 1,4 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo toimepanemise eest võib kohus karistusena mõista vangistuse neljast aastast kuni kaheteistkümne aastani.

§ 200

lg 2 erinevate punktide järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo toimepanemise eest on kohtul õigus mõista karistuseks vangistus kolmest kuni viieteistkümne aastani.

§ 215

lg 2 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo eest süüdimõistmisel saab kohus lähtuda alates 15.03.2007.a. kehtima hakanud karistusseadustiku muudatustest, mis annavad aluse karistuse mõistmiseks kas rajalise karistusena või kuni 3 aasta pikkuse vangistusena.

§ 61

lg 1 sätestab, et erandlikke asjaolusid arvestades võib kohus kohaldada karistust alla seaduses sätestatud alammäära. Kohus on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas on olemas sellised erandlikud asjaolud, mis annavad aluse süüdistuses

§ 214

lg 2 p ,4 järgi mõista nii P.O-le kui ka U.D-le karistuse alla nimetatud sanktsiooni alammäära. Kohus peab sellisteks erandlikeks asjaoludeks järgmist. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatavad olid nimetatud kuritegu toime pannes mõlemad 14- 27 aastased. Süüdistatavate ja kannatanu suhted olid kuni konkreetsete sündmusteni 2004.a. detsembrikuus head. Samas ilmneb kriminaalasja materjalidest, et isikuks, kes oli tegevuse eestvedajaks ja kes ka hiljem esitas kannatanule ähvardusi, oli P.D, kes oli P.O-st ja U.D-st paar aastat vanem ja omas grupis ilmset autoriteeti. Kohus on arvamusel, et 14-aastased noormehed ei pruugi süvitsi mõista väljapressimise kui teo ühiskonnaohtlikkuse astet, mistõttu raha nõudmine ja sellega kaasnev vägivald võib olla teostatud tihti kergekäeliselt ja läbimõtlematult. Kohus mõistab samas hukka noorte inimeste poolt süüdistuses kirjeldatud ja kohtus tõendamist leidnud käitumise, kuid leiab, et Artur Sirget ja U.D tuleb karistuse mõistmisel

§ 214

lg 2 p 4 järgi kvaliﬁtseeritava teo toimepanemise eest kohelda erinevalt täiskasvanutest ja käesoleval juhul ka erinevalt P.D-st, arvestada nende elukogemuste vähesust.

§ 56

lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Käesoleva kriminaalasja raames on kohus seisukohal, et tulenevalt eelpool kajastatud sanktsioonidest ja ka tulenevalt isikute süü astmest, tuleb süüdimõistetuid karistada vangistusega. Kohus leiab, et kuivõrd P.O ja U.D ei ole varem kriminaalkorras karistatud ja arvestades nende alaealisust, siis on põhjendatud nende osas kohaldada

§ 74

lg 1,2 sätestatud võimalusi ja nad karistusest tingimisi vabastada allutades neid käitumiskontrollile.

§ 199

lg 2 p 4,5,7 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo toimepanemise eest peab kohus põhjendatuks mõista P.O-le 1 aasta vangistust ja nii

§ 214

lg 2 p 4 (läbi

§ 61lg 1) kui ka § 200 lg 2 p 4,7 järgi 3 aastat vangitust.

U.D peab kohus põhjendatuks karistada varguse toimepanemise eest 2 kuu pikkuse vangistusega ja nii

§ 214

lg 2 p 4 (läbi

§ 61lg 1) kui ka § 200 lg 2 p 4,7 järgi 3 aasta pikkuse vangistusega.

Kohus on arvamusel, et nii P.O kui ka U.D puhul tuleb liitkaristuse mõistmisel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja lõplikuks karistuseks mõista 3 aastat vangistust koos

§ 74kohaldamisega.

Arvestades süütegude hulka ja süü astet peab kohus põhjendatuks määrata P.O-le maksimaalse katseaja, so 3 aastat ja U.D-le 2 aasta pikkuse katseaja.

§ 75

lg 2 p 4 alusel peab kohus põhjendatuks kohustada P.O ja U.D omandama või jätkama põhihariduse omandamist. Kuivõrd A.U kannab käesoleval ajal Tartu Maakohtu 13.04.2005.a. kohtuotsusega mõistetud karistust, milline pöörati täitmisele seetõttu, et süüdimõistetu ei täitnud katseajal käitumiskontrolli ajaks pandud nõudeid ja kohustusi, siis leiab kohus, et A.U-le tuleb

§ 200

lg 2 p 4,7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest mõista karistusena reaalne vangistus minimaalses määras ja moodustada liitkaristus

§ 65

lg 2 alusel mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks alates 23.03.2007.a. 3 aastat 11 kuud 15 päeva. Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku määrusega 14.02.2007.a. vahistati L.H uute kuritegude toimepanemise eest, millised ta pani toime 10 päeva pärast vanglast vabanemist. Kohus on seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et varasem karistus ei ole L.H suutnud mõjutada õiguskuulekalt käituma, tuleb teda käesoleval ajal karistada reaalse vangistusega. Kohus peab põhjendatuks mõista talle

§ 200

lg 2 p 7 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo toimepanemise eest karistusena vangistuse minimaalses määras, sest tegu oli toime pandud alaealisena. Karistuse kandmise aja algust tuleb arvestada tema puhul tema kinnipidamisest, so alates 12.02.2007.a. P.D on varem kriminaalkorras karistamata, kuid nii

§ 199

lg 2 p 4,7 kui ka

§ 214

lg 2 p 4 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo toimepanemise eest näeb seadus ette 28 karistamise vangistusega. Arvestades P.D rolli nii varguste toimepanemisel kui ka väljapressimisel, peab kohus ka süüst tulenevalt põhjendatuks P.D karistamist vangistusega. Varguste toimepanemise eest loeb kohus põhjendatud karistuse määraks 8 kuud vangistust. Väljapressimise eest peab kohus põhjendatuks mõista karistuse minimaalses määras, arvestades asjaolu, et P.D oli teo toimepanemise ajal alaealine. Liitkaristus tuleb talle mõista

§ 64lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga.

Kohus ei pea aga põhjendatuks kohaldada prokuröri kõnes märgitud šokivangistust. Kohtu meelest teenib selline karistus alaealise puhul eelkõige oma eesmärki siis, kui see on mõistetud võimalikult vahetult peale teo toimepanemist. Aastal 2007.a ei ole aga mõistlik karistada isikut nn šokivangistusega aastal 2004.a toime pandud teo eest. Kohus peab seega põhjendatuks kohaldada P.D osas

§ 74

lg 1,2 sätteid ja vabastada ta tingimisi karistusest koos allutamisega käitumiskontrollile, määrates katseajaks 2 aastat. Küll aga peab kohus põhjendatuks kohaldada P.D suhtes

§ 75

lg 2 p 4 alusel lisakohustust asuda kas õppima või tööle, sest täisealine noormees peab leidma endale eesmärgipärase rakenduse. Janno Selge on kriminaalkorras varem karistamata, kuid tema poolt toime pandud kuriteod eeldavad karistusena vangistust. Kohus leiab, et see on põhjendatud ka süüst tulenevalt ja seetõttu peab mõistlikuks karistada Janno Selget

§ 25

lg 1,2 – § 199 lg 2 p 7 järgi 3 kuu pikkuse vangistusega ja § 215 lg 2 p 1 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega. Liitkaristus tuleb talle mõista

§ 64lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga.

Kohus peab põhjendatuks kohaldada Janno Selge osas

§ 74

lg 1,2 sätteid ja vabastada ta tingimisi karistusest koos allutamisega käitumiskontrollile, määrates katseajaks 1 aasta 6 kuud. Kohtu seisukoht tsiviilhagide osas Kohus on seisukohal, et H.M. tsiviilhagi summas 3 040.- krooni on põhjendatud ja tõendatud ja kuulub rahuldamisele ning see summa tule välja mõista P.O-lt . Samuti on põhjendatud ja tõendatud R.O. tsiviilhagi ja kohaldades VÕS § 65 lg 2 tuleb tsiviilhagi summas 4 907.- krooni välja mõista solidaarselt P.O-lt , U.D-lt , A.U-lt ja L.H-lt . Kohus peab põhjendatuks rahuldada FIE K.R. tsiviilhagi ja välja mõista kohaldades VÕS § 65 lg 2 solidaarselt P.O-lt ja U.D-lt 1 160.- krooni. Kohtu arvates on tõendatud ka N.J. tsiviilhagi summas 1 080.krooni ja R.S. tsiviilhagi summas 2 500.- krooni ning millised summad tuleb välja mõista P.O-lt . Kohus peab põhjendatuks rahuldada Võru Tarbĳate Ühistu tsiviilhagi ja välja mõista P.D-lt 9495.- krooni. Tuginedes VÕS § 1053 lg 2 kuuluvad P.O ja U.D rahaliste vahendite puudumise korral kohtu poolt rahuldatud tsiviilhagid välja mõistmisele nende seaduslikelt esindajatelt kuni P.O U.D täiseliseks saamiseni. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Kohus peab KrMS § 180 lg 1 alusel põhjendatuks süüdimõistetutelt välja mõista kohtukulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 1 alusel kuulub P.O-lt , U.D-lt , A.U-lt , L.H-lt ja P.D-lt väljamõistmisele sundraha esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 9000.- krooni, milline summa vastab 2,5 palga alammäärale. Kuivõrd Janno Selge mõisteti süüdi II astme kuriteo toimepanemise eest, siis tuginedes KrMS §-dele 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 kuulub temalt sundrahana väljamõistmisele 5 400.- krooni, milline summa vastab 1,5 palga alammäärale. Kohus peab tulenevalt KrMS §-st 175 lg 1 p 4 põhjendatuks välja mõista süüdistatavatelt ka 29 määratud kaitsjatele väljamakstava tasu ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjatele kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu ning KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel postikulu. P.D-lt ja Janno Selgelt kuulub väljamõistmisele KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel tunnistajale väljamaksmisele kuuluv tasu. KrMS § 188 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise tema vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele. P.O ja U.D on käesoleval ajal alaealised ja neil puudub endal sissetulek. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks nende kohtukulud välja mõista nende vanematelt. Kohtunik Rahvakohtunik Rahvakohtunik 30

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

1-06-8932\48

KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.märts 2007.a. Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-8932 Kohtukoosseis eesistuja kohtunik Rutt Teeveer,

§ 200

§ 199

§ 25

§ 199lg.

§ 25lg.

§ 214

§ 61lg 1 karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 200lg 2 p 4,7 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 199

§ 64

§ 68alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 08.-09.11.2005.a.

§ 74

§ 75lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

§ 75

§ 214

§ 61lg 1 alusel mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 200lg 2 p 4,7 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 199

§ 64

§ 68

§ 74

§ 75lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

§ 75

§ 202lg 1 järgi kuriteokoosseis puudumise tõttu.

§ 199

§ 200

§ 65

§ 200

§ 65

§ 68alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 09.-10.11.2005.a.

§ 199lg 2 p 4,7 järgi ja karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 214

§ 64

§ 74

§ 75lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

§ 75

§ 25lg 1,2 - § 199 lg 2 p 7 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 215

§ 64

§ 68

§ 74

§ 75lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

§ 81

§ 199lg.

§ 214lg.

§ 200lg.

§ 199lg.

§ 214lg.

§ 200lg.

§ 199lg.

§ 200lg.

§ 202lg.

§ 200lg.

§ 199lg.

§ 25lg.

§ 25lg.

§ 214lg.

§ 199

§ 25lg 1, 2 ja 199 lg 2 p 7 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo, s.o.

§ 215lg 2 p 1 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo, s.o.

§ 218lg.

§ 81lg.

§ 199lg.

§ 25lg.

§ 202lg.

§ 199lg.

§ 25lg.

§ 214näeb ette kriminaalvastutuse väljapressimise eest, so.

§ 199lg 2 p 7.

§ 215lg 2 p 1 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo.

§ 57ja 58 mõttes ei esine.

§ 218lg.

§ 199

§ 214

§ 200

§ 215

§ 61

§ 214