lg.2 p.1,4 järgi D.F.süüdistuses
4 järgi Prokurör Silva Peebo Kannatanu P.A. Süüdistavate andmed Kaitsjad H.P( EV kodanik ; ik: xxx; kriminaalkorras karistatud 1-korral; väärtegude eest karistatud 2korral; D.F.(EV kodanik; ik: xxx: kriminaalkorras karistamata, väärtegude eest karistatud 5-korral; Advokaadid Marina Valge ja Karl Saavo RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 312 , § 315 lg. 4 , kohus otsustas: Süüdi tunnistada D.F
Katseaeg algab kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Tõkend-elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Süüdi tunnistada H.P
2 p. 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Seega D.F pani toime grupis vägivallaga varalise kasu üleandmise nõudmise, s.o.
2 p. 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistavate seisukohad Süüdistatav D.F.tunnistas end süüdi temale esitatud süüdistuses. Süüdistatav H.P tunnistas end süüdi kannatanu P.A. löömises sündmuskohal, kuid mitte väljapressimises. KOHTU PÕHJENDID Kannatanu P.A. ütlused kinnitavad, et ta tunneb süüdistavaid H.P ja D.F-i juba enne kuriteosündmust. 01.jaanuaril 2004.a. kutsuti teda tuttava T. poole Tartus X. 38. Ka D.F ja H.P olid seal olnud. Kannatanu korterisse saabudes hakkasid mõlemad süüdistavad kannatanult raha nõudma, alguses 200 krooni väidetavalt 2003.a. suvel kannatanu poolt auto mõlkimise eest.(tl.5-6; tl.94) Kui alkohol hakkas otsa saama asuti juba nõudma 1000 krooni kannatanult. Korra oli küsinud H.P ja siis D.F .. Kannatanu oli eitanud temal raha olemasolu, mille peale käskinud H.P minna kannatanul raha küsima naabrinaise käest. Kannatanu P.A. ise mäletas, et mingi auto mõlkimise sündmus 2003 suvel aset leidis, kuid mõlk tekkis H.P s/a Honda esitiivale pärast seda kui D.F oli viinavõtmise käigus kannatanut lükanud ja kannatanu kukkus vastu autot. Mõlk oli tekitatud küünarnukiga, kuid oli peaaegu silmatorkamatu ja autovärvi ei kahjustanud. P.A. arvates ei olnud temal küll mingit süüd selle mõlgi tekitamises. Enne 01.01.2004 ei olevat temalt keegi mingi „mõlkimise" eest raha nõudnud. Kannatanu P.A. ütlustel oli ta hirmu mõjul pidanud nõus olema minema naabrinaise käest raha küsima. Kannatanu ütlustel asus ta koos süüdistavatega H.P autoga sõitma Sõpruse pst 3 naabrinaise juurde. X. 38 maja juurest väljudes oli millegipärast teda hakatud ootamatult lööma .Esimesena löönud kannatanut H.P rusikaga rinna piirkonda, seejärel oli D.F käte ja jalgadega kannatanut löönud. Põhjuseks oli toodud süüdistavate poolt asjaolu, et kannatanu oli väitnud, et mitte midagi ei tea väidetavast auto mõlkimisest. Kannatanu ütlustel temale ei ole H.P ega D.F varem auto mõlkimisest juttu teinud, ega selle eest mingit raha nõudnud. Seejärel istuti autosse. H.P oli istunud esiistmele, D.F ja kannatanu olid istunud tahaistmele. Autos lõi D.F veel kannatanut rusikaga rinna piirkonda ja näkku, väidetavalt sellepärast, et kannatanu kindlalt raha tooks. Kannatanu ütlustel oli ta sunnitud küsima raha naabrinaise L.A. käest, sest tal endal raha ei olnud. Kuigi ta ise elas kõrval korteris, ei julgenud kannatanu oma koju minna, sest süüdistavad ootasid teda 3.korrusel ning kannatanul oli H.P ja D.F-i ees hirm. Sõpruse pst 3 majast väljudes, pärast seda kui kannatanu oli L.A. laenanud 1000 krooni, lõid mõlemad süüdistatavad maja ees teda –kannatut-veel kord. Saadud 1000 krooni oli kannatanu andnud H.P kätte. Raha oli kaks 500- kroonist kupüüri. Seejärel nõudsid D.F ja H.P temalt uuesti autosse istumist ja tagasi X. tänavale kaasa sõitmist. Kannatanu ütlustel läks kaasa, kuna D.F ja H.P olid eelnevalt nõudnud tema jope autosse jätmist ning kannatanu tahtis oma jopet tagasi saada. Sõidu ajal oli ta üritanud Männi tänava juures autost välja hüpata, kuid see ei õnnestunud, sest D.F hoidis tal riietest kinni. Tagasi X. 38 juurde jõudes nõudsid D.F ja H.P kannatanult veel 1000 krooni sularaha. Uuesti sõideti Sõpruse 3 juurde, kuid nüüd P.A. naabrinaise käest enam raha küsida ei jõudnud, kuna sekkus kannatanu õde P.A. ja kannatanu pääses D.F-i ja H.P käest oma koju varjule. Õde P.A. oli välja kutsunud politsei ja P.A. oli pöördunud ka traumapunkti. Politsei pidas kannatanu poolt antud kirjeldusel D.F-i ja H.P Sõpruse pst. 2 parklas kinni. Kannatanu ütlustel D.F-i ja H.P - poolse löömise käigus purunesid temal taskus olnud prillid. Kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi seoses prillide lõhkumisega 2060 krooni. 3 Tunnistaja P.A. ütlustel on kannatanu P.A. tema vend. Tunnistaja ütlusel P.A. tundis H.P ja D.F-i. Tunnistaja P.A. oli 01.01.2004 näinud aknast kui auto- BMW sõitis maja ette. Autos olid P.A. , H.P ja D.F. H.P oli olnud roolis, P.A. oli istunud tagaistmel, D.F-i asukohta autos tunnistaja ei mäletanud. Kui kõik olid autost väljunud ning olid maja ees, oli D.F löönud tunnistaja vennale P.A. rusikaga näkku. Tunnistaja P.A. oli näinud, et pärast seda sisenes P.A. majja ning tunnistaja oli läinud ukse peale sündmusi vaatama. Vend P. oli tulnud trepist üles, nägu verine, jalal oli ka midagi viga. Naabrinaise L. korteriuks oli pärani lahti. Tunnistaja mäletas, et vend P.A. ja naabrinaine L.A. olid uksel. Tunnistaja oli küsinud P.A. lt , mis on toimunud ja oli kutsunud venda koju. Vend P.A. oli ütelnud, et ta peab välja minema. P oli selgitanud , et ta oli kukkudes vigastusi saanud. Kuna tunnistajale tundus see väide imelik, sest tunnistaja oli näinud aknast P löömist, siis oli tunnistaja otsustanud politsei kutsuda. Tunnistaja oli näinud aknast, et H.P ja D.F ootavad väljas auto juures. Tuppa tulnud, oli P temale tunnistanud , et H.P ja D.F olid teda peksnud. Jopet P seljas ei olnud. Kui politsei saabus ja tunnistaja trepist alla läks, oli ta näinud D.F-i seljas P.A. jopet. Tunnistaja kinnitas, et prillid olid kannatanul P.A. kaasas olnud. Tunnistaja L.A. ütlustel 01.01.2004 käis korteriukse taga tema naaber P.A. ja palus, et ta laenaks 1000 krooni. P.A. oli väitnud, et sai venelaste käest peksa ja venelased nõuavad raha. P oli seisnud pimedas koridoris. Pool tundi või 45 minutit oli vahe kui P tuli tagasi ja küsis veel 1000 krooni laenuks. Kuna P nägu verine, siis tunnistaja keeldus raha laenamast ja käskis politsei kutsuda. Pärast seda läks tunnistaja välja ja nägi maja ees autos kahte meest istumas. Ta oli käskinud neil meestel autoga sealt lahkuda, sest see ala oli parkimiseks oma maja elanikele ning nende auto takistas liiklust. Temal majahoidjana oli ka kohustus korda pidada. №ormehed olid autost väljunud ning tema poole ähvardavalt tulnud. Tema oli vehkinud enesekaitseks temal käes olnu koera jalutusrihmaga. Ta oli vahepeal majja sisenenud, sest noormehed olid temale üsna ähvardavad. Kui ta majast uuesti väljus, nägi, et see auto oli ära sõitnud, need mehed olid aga õue peal ja meeste juurde tuli politsei ning P.A. koos oma õega P.A. olid ka väljas. Süüdistatav D.F on tunnistanud enda süüd täielikult juba eeluurimisel. Kohtus ta kinnitas, et mis kannatanu on rääkinud ,on õige ja see H.P väide, et H.P raha ei nõudnud, on vale. D.F väitis , et oli kuriteo sündmuse ajal purjus ning täpselt sündmust ei mäleta. Möönab, et 2003.a. oli mingi auto mõlkimise intsident. Tunnistab, et on kannatanut korduvalt pärast 2003.a. suve kohanud. D.F tunnistas, et küsis esimesena kannatanult raha. Sõpruse pst-l . Toimus ka mingi kähmlus. D.F tunnistas, et takistas kannatanul autost välja hüpata. D.F ei mäletanud, miks kannatanu välja hüpata tahtis ning miks oli vaja kannatanut lüüa. D.F tunnistas, et ta ise lõi kannatanut näo piirkonda ja nägi, et H.P lõi kannatanut Sõpruse pst maja ees kas üks või kaks korda. Süüdistatav H.P tunnistas oma süüd osaliselt, möönis, et võib-olla tema lõi kannatanut paar korda, kuid raha nõudmist ta eitas. Küll oli juttu võlast ja seda siis kui joogid hakkasid otsa saama. Siis oli jutuks tulnud , et mingi P.A. võlg D.F-ile oli olnud auto mõlgi tekitamise eest D.F-i autole. P.A. oli allunud D.F-i nõudele maksta talle palgapäeval 1000 krooni, tasuda võlg 1000 krooni ära. Kuid mõne hetke pärast oli hakanud D.F seda raha kohe nõudma. P ei olnud nõustunud. Siis D.F oli läinud P.A. kallale. Siis läks asi üle kakluseks. H.P oli löönud P paar korda vastu enesekaitseks. Kannatanul nina oli olnud verine. H.P eitas Sõpruse pst.-l P löömist. H.P tunnistas, et oli ka alkoholi tarvitanud. Kuriteo toimepanemine süüdistavate poolt on tõendatud. Seda, et tegu oli just nimelt kannatanult raha väljapressimisega näitab asjaolu, et kuigi toodi ettekäändeks kannatanul mingi vana võla olemasolu süüdistavatele, näitavad objektiivsed tehiolud, et süüdistatavad ei pidanud kannatanut sugugi neile võlgu olevat kuni selle hetkeni, kui lõppes otsa alkohol ning joomingu jätkamiseks 4 oli raha vaja. H.P ei olnud kuni 01.01.2004 mingist võlast seoses auto mõlkimisega juttu teinud, kuigi see võimalus tal oli. Kas kannatanu üldse midagi võlgu ja kohustust võis tekkida , kui kannatanu riivas autot tahtmatult ja veel teise süüdistatava D.F-i tõuklemise tulemusena. Kannatanu on selgitanud, et autole mingeid märkimisväärseid vigastusi ei tekkinud. RK lahendis 3-1-1-88-03 20.06.2003 on Riigikohus asunud seisukohale, et „oletatava õiguse all ei tule mõista aga mitte pelgalt isiku subjektiivset arusaama oma õigustest, vaid seda peavad toetama ka õiguskorras tervikuna omaksvõetud arusaamad ning süüdlane peab pidama seda enda tegelikuks õiguseks". Käesolevas kriminaalasjas ei ole tuvastatud sellise õiguse olemasolu. Seda, et süüdistatavad ei nõudnud mingit võlga, vaid viinaraha, näitab ka asjaolu, et tegemist ei olnud mingi ühe konkreetse summaga, vaid summa järjest suurenes. Algul jutt 200 kroonist.(tl.5-6; tl.94), mida kannatanu pidi sunni mõjul aktsepteerima. Seejärel hakati kannatanut peksma ja peksmise käigus suurendati nõutavat summat 1000 kroonini; ja kui süüdistavad nägid, et võimalus oleks veel raha saada, nõudsid nad kannatanult veel 1000 krooni. Selleks, et kannatanu ikka kindlalt raha tooks, kasutasid kohtualused kannatanu suhtes sunnivahendina vägivalda. Ilmekas näide on ka see kui kannatanu pidi jätma enda jope kohtualuste autosse selleks, et ta ikka kindlalt tagasi tuleks ja ära ei põgeneks. Kui kannatanu teisel korral raha järele saadeti oli D.F juba kannatanu jope seljas. Vägivalla kasutamisest tekitatud vigastused on traumapunktis fikseeritud. Vägivalla kasutamist enda suhtes on tunnistanud kannatanu ja pealt näinud ka tunnistaja P.A. ,samuti tunnistaja L.A. . Mõlemad tunnistajad kinnitavad kannatanul vigastuste olemasolu. Seda, et kannatanu süüdistavaid kartis ja nende soove püüdis täita, näitab ka asjaolu, et lisaks sellele, et kannatanu ei põgenenud juba esimesel korral enda korterisse varju, ei julgenud ta ka tunnistaja A tunnistada, kes teda tegelikult peksid ning oma õele P.A . eitas esialgu üldse, et teda oleks pekstud. Samuti püüdis kannatanu põgeneda sõitvast autost. Süüdistatav D.F tunnistab, et püüdis kannatanut takistada, olgugi, et väidab mitte aru saavat, miks kannatanu seda tegi. Mõlemad süüdistatavad on tunnistanud vägivalla kasutamist kannatanu kallal. Süüdistavate ütlustest nähtub nende püüd olukorda paremas valguses kirjeldada ja erinevaid tegutsemise motiive tuua. Süüdistatav D.F tunnistab, et kannatanu oli hoopis temale võlgu ja tema küsis seega kannatanult võlga tagasi. Samas tunnistas D.F et kui kannatanu tõi 1000 krooni, siis andis ta selle H.P kätte. H.P käest on ka politsei raha kätte saanud kaks 500-list kupüüri. Süüdistavate tegevus näitab , et süüdistavate ja kannatanu vahel puudus võlasuhe VÕS § 2 mõistes. Tegemist oli süüdistatavate- poolse püüdega kannatanult vägivallaga viinaraha saada. D.F väited kohtus, et silmaga nähtavaid vigastusi nad kannatanule ei tekitanud, on väär , sest kannatanu vigastused on tõendatud asjas oleva traumakaardiga( tl. 10-14)ja ka tunnistajate P.A ja L.A. ütlustega, samuti kannatanu enda ütlustega. Eeluurimisel on D.F tunnistanud kannatanul „sinise" silma olemasolu. Kohus on seisukohal , et süüdistatavate kohtus antud ütluste erinevus nende eeluurimisel antud ütlustest on seletatav sooviga vähendada oma süüd ning pääseda vastutusest. Kannatanu ja tunnistajate ütlustega on tõendatud süüdistatavate poolt kannatanult raha väljapressimine vägivallaga. Süüdistatavad on tegutsenud kaastäideviijatena ühise tahtlusega, koos ning ühise tulemuse saavutamiseks ; seega on nende tegevus kvalifitseeritav grupi poolt toimepandud kuriteona. Tsiviilhagi Kannatanu P.A. tsiviilhagi 2060 krooni on tõendatud. Kannatanu on kohtule esitanud prillide soetusmaksumust 2060 krooni tõendava arve(Eesti Optik arve 2060 krooni; tl.87). Tunnistaja P.A. ja kannatanu P.A. ütlused kinnitavad, et P.A. lahkus kodust prillidega ning prillid purunesid süüdistavate poolt kannatanule rakendatud vägivalla toimel. Välja mõista H.P-lt ja D.F-ilt solidaarselt 2060 kahju hüvitamiseks, sest mõlemate süüdistatavate ühise tegevusega tekitati kahju kannatanule s.h. lõhuti prillid. 5 Karistused H.P on eelnevalt kriminaalkorras karistatud ühel korral, väärtegude eest karistatud kahel korral. Käsitletava kuriteo on H.P toime pannud ajal, mil kandis Tartu Maakohtu 14.03.2003.a. mõistetud tingimuslikku vangistust. Temale kohaldatud tingimuslik karistus ei ole avaldanud H.P-le küllaldast mõju. Käesolevast kriminaalasjast nähtub, et on jätkanud kuritegude toimepanemist. Karistusseadustiku –järgselt saab karistus saab olla ainult reaalne vangistus, sest vastavalt
lg.6 ei saa sellist isikut karistada tingimisi vangistusega, sest teda on varem karistatud vangistusega tahtliku kuriteo toimepanemise eest.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 14.03.2003 aasta otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa- 1 aasta vangistuse võrra. D.F varem kriminaalkorras karistamata, väärtegude eest karistatud viiel korral. D.F ei ole pärast käsitletavat kuritegu uusi kuritegusid toime pannud. Teda on Karistusseadustiku alusel võimalik karistada vangistusega ,mida tingimisi ei pöörata täitmisele; allutada D.F kriminaalhooldusele. Kohtunik Rahvakohtunikud 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.