järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav Kaitsja T.A, ik. xxx, Eesti Vabariigi kodanik, Vandeadvokaat Vahur Tänav 2 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada T.A kuriteos
§-de 74 ja 75 sätete kohaldamisega jätta T.A’ ele mõistetud vangistus tingimisi 18 (kaheksateist) kuulise katseajaga kohaldamata, allutades T.A katseajal käitumiskontrollile.
lg 1 alusel kohustada Margo Saabast katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohus määrab, et T.A’ ele mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. T.A anda katseajaks temale määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so. 19. oktoobrist 2007.a.
järgi vangistusega 3 kuud tingimisi katseajaga 1a 6k ning lisakaristusena juhtimise õiguse äravõtmine 9 kuuks mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest 22.10.2004.a kella 03.15 paiku Harju maakonnas Tallinna linnas Mustamäe linnaosas Kadaka teel, juhtis 16.06.2007.a. kella 03.05 paiku Saare maakonnas Muhu vallas Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maantee 88-ndal kilomeetril AS Hansa Liising Eestile kuuluvat sõiduautot Mitsubishi Grandis registreerimismärgiga 293MKI kerges alkoholijoobeseisundis, alkoholisisaldusega ühes liitris väljahingatavas õhus 0,60 mg. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani T.Aoime
Prokurör on saatnud toimiku T.A süüdistuses
järgi koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. T.A on antud kokkuleppemenetluses kohtu alla. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav T.A ja tema kaitsja vandeadvokaat Vahur Tänav nõustusid T.A’ ele esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus T.A ’ ele nõutava karistuse liigis ja määras.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale T.A-le karistuseks vangistust 6 ( kuus) kuud.
alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga 18 kuud ühes
1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. Kohustada katseajal järgima
Määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.
lg 1 kohaselt võtta T.A-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 10 (kümneks) kuuks. T.A selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ta nõustub kokkuleppega. T.A on nõus temale esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga. Kokkuleppe on ta sõlminud vabatahtlikult. Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. 4 Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav T.A, prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Kohus leiab, et T.A tuleb süüdi tunnistada
MS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuulub T.A’ elt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalamäära. Palga alammääraks on 3600 krooni ning seega on sundraha suuruseks 5400 krooni. Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318 Kristel Pedassaar kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.