lg 2 p 1 ja
p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Margus Lellep Süüdistatav V.T asukoht Tartu Vanglas, eelvangistuses alates 09.10.2007.a elukoht X isikukood XXX Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel keskharidus, ei tööta Kaitsja määratud korras kahtlustatavana peeti kinni 09.10.2007 vahistati 10.10.2007 Anu Pärtel RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas: Süüdi tunnistada V.T
Süüdi tunnistada V.T
2
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1,2 kuulub 8-st kuust vangistusest kohesele ärakandmisele 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata V.T eelvangistuses viibitud aeg alates 09.10.2007 kuni käesoleva ajani karistusaja hulka ning 3 kuu vangistuse kandmise alguseks lugeda 09.10.2007.a.
lg 1,3 alusel ei pöörata 8-st kuust vangistusest 5 (viit) kuud vangistust täielikult täitmisele, kui V.T 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab
lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elab kohtu määratud alalises elukohas – • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, kuid
lõikes 5 sätestatu kohaselt peatub kontrollnõuete täitmine osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks jätta muutmata V.T kohaldatud tõkend vahistamine. suhtes Välja mõista V.T-lt riigituludesse menetluskuluna 5400.- krooni sundraha ja 1787 krooni 70 senti määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „V.T , 1-07-14065, menetluskulud“ või - pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „V.T, 1-07-14065, menetluskulud“. Kui menetluskulu ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud (KrMS § 423, § 417). Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo In Jure kasuks 796 krooni 50 senti advokaat Anu Pärteli süüdistatav V.T kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. 2 3 Tsiviilhagi rahuldada. Võlaõigusseaduse § 1043 alusel välja mõista V.T-lt tsiviilhagi katteks F.J. kasuks 5573.- krooni. V.T on võimalik kannatanu kontaktandmed kahju hüvitamiseks saada kriminaalasja toimikust. Kohtuotsuse koopia: • edastada V.T suhtes teadmiseks Tartu Vanglale koos 07.11.2007.a kohtu alla andmise määruse koopiaga; • saata teadmiseks kannatanutele – F.J. ja J.R. allkirja vastu (kannatanu kontaktandmed on kriminaalasja toimikus – F.J lk 12-16,57 ja J.R lk 58);allkirjalehed liita kriminaalasja nr 1-07-14065 toimikusse. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. ASJAOLUD Süüdistus 07.11.2007.a sõlmitud kokkuleppes V.T süüdistatakse selles, et tema 14.08.2006.a kella 18.00 paiku Tartumaal, Elva linnas, P 6 hoovis rikkus avalikku korda ja rahu vägivallaga, mis seisnes selles, et ta lõi J.R. ’ale puuhaluga vastu vasakut käsivart, mille tagajärjel tekkis J.R. a vasakule käele verevalum. Sellega pani V.Toime
p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahu ja avaliku korra raske rikkumise, mis oli toime pandud vägivallaga. Veel süüdistatakse V.T selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 08.10.2007.a ajavahemikul kell 13.00 kuni 14.40 viibis Tartus, P 112 kinnisel territooriumil, kus ta võttis ajutiseks kasutamiseks omastamise eesmärgita F.J. kuuluva sõiduauto Seat Alahambra reg. märk XXX XXX väärtusega 90 000.krooni, millega sõitis ringi P 112 kinnisel territooriumil, kuni tema kinnipidamiseni F.J. ja Dmitri Fomkin’i poolt 08.10.2007.a. kella 15.10 paiku. Sellega pani V.Toime
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, isikuna, kes on varem toimepannud varguse. Karistus 07.11.2007.a sõlmitud kokkuleppes
p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav V.T-le karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. 3 4
lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav V.T-le karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1, 2 alusel kuulub koheselt ärakandmisele 3 (kolm) kuud vangistust.
alusel arvestada karistusaja algust kinnipidamisest, s.o alates 09.10.2007.a.
lg 1, 2, 3 alusel V.T-le mõistetud karistusest 5 (viis) kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui V.T 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohtu seisukoht Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav V.T tuleb süüdi tunnistada
lg 2 p 1 ja
Tsiviilhagi kuulub rahuldamisele ja võlaõigusseaduse § 1043 alusel V.T-lt kannatanu F.J. kasuks väljamõistmisele. 07.11.2007.a kohtuistungil V.T esitatud tsiviilhagi 5573.- krooni nõudes ei vaidlustanud ja oli nõus tsiviilhagi kannatanule hüvitama. Võlaõigusseaduse § 1043 alusel kuulub V.T-lt tsiviilhagi katteks väljamõistmisele F.J. kasuks 5573.- krooni. KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on V.T suhtes süüdimõistev. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb V.T hüvitada menetluskulud: - määratud kaitsjale makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4): kokku 1787 krooni 70 senti (991 krooni 20 senti + 796 krooni 50 senti); - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 5400.- krooni (KrMS § 175 lg 1 p 9). Kuna kriminaalasja toimikus olevatest tõenditest nähtuvalt on V.T töövõimeline ja ilma puudeta isik, tal on võimalus käia vangistusest naasmise järgselt tööl ja hakata tööl käimisest saadavast sissetulekust hüvitama menetluskulusid, siis ei pea kohus põhjendatuks rahuldada kaitsja taotlust KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskuludest osa riigi kanda jätmiseks. V.T on varasemalt 3-l korral 4 5 kriminaalkorras karistatud isik. Seega on talle teada, et kuritegude toimepanemise järgselt tuleb tal süüdimõistetuna hüvitada ka menetluskulud ja tsiviilhagide näol kuritegudega tekitatud kahjud. Kohtule ei ole esitatud tõsiseltvõetavaid andmeid selle kohta, et menetluskulude hüvitamine käiks süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Kuna V.T on töövõimeline isik, siis pole kohtul alust arvata, et talle käiks menetluskulude hüvitamine tööle minemise korral ilmselt üle jõu. V.T ei lasu koheselt tsiviilhagi ja menetluskulude hüvitamise kohustust. Need nõuded on tal võimalik tasuda vastavalt saadavale sissetulekule ka pikema aja vältel. ___________________________ Süüdistatava kaitsjaks riigi õigusabi korras oli nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses advokaat Anu Pärtel. Kohtueelses menetluses oli määratud kaitsja tasuks riigi õigusabi osutamise korras 991 krooni 20 senti (lk 64-65). Kohtumenetluses esitas advokaat Anu Pärtel kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo In Jure kasuks 796 krooni 50 senti süüdistatav V.T kaitsjana määratud korras osutatud õigusabi eest. Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses (edaspidi lühendatult: RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega. Korra § 8 lg 2 alusel on määratud kaitsja tasuks kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest 550.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 lg 2 p 1 ja esitatud taotluse alusel võtta üldkoefitsiendiks 1,0 (II astme kuritegu). Seega: (550 x 1,0) + (125 x 1,0 ) = 550 + 125 = 675. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 675 kroonile käibemaks 18%, see on 675 + 121,5= 796,5. Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras 796 krooni 50 senti. Heli Sillaots kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.