lg 2 p 1, § 418 lg 1, § 418 lg 2, § 22 lg 2, 3- § 344 lg 1, § 209 lg 2 p 1 järgi; J.T süüdistuses
lg 2 p 1, § 299 lg 1, § 344 lg 1 järgi; OÜ Vasara Autokool süüdistuses
lg 4 järgi; J.Z süüdistuses
lg 3- § 294 lg 2 p 1 järgi; K.O süüdistuses
lg 1 järgi; Arno Mäesepa süüdistuses
lg 1 järgi; R.V süüdistuses
lg 1 järgi ja Ruta Kompuse süüdistuses
veebruari 2007 otsus Apellatsioonide esitajad süüdistatava J.Z kaitsja jurist Kalle Voogla, süüdistatava OÜ Vasara Autokool ja süüdistatava J.T kaitsja vandeadvokaat Leanika Tamm Prokurör Kaire Hänilene Süüdistatav J.T isikukood: XXX elukoht: XXX-XX töökoht: OÜ XXX varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Leanika Tamm Süüdistatav J.Z isikukood: XXX elukoht: XXX-XX töökoht: OÜ XXX varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja jurist Kalle Voogla Süüdistatav OÜ Vasara Autokool registrikood: 10241957 asukoht: Vasara 48 Tartu juhatuse liige J.T varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja RESOLUTSIOON vandeadvokaat Leanika Tamm. Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4; 340 lg 1 ja lg 2 p 2 ning lg 3 tühistada Tartu Maakohtu 14. veebruari 2007 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-06-6984 osaliselt, see on: J.T
lg 1 järgi süüdi tunnistamises ja karistamises ning talle
Toivo Loiki
lg 2 p 1 järgi süüdi tunnistamises ja karistamises ning talle
Õigeks mõista J.T süüdistuses
Õigeks mõista Toivo Loik süüdistuses
lg 2 p 1 järgi.
lg 1 alusel mõista Toivo Loiki liitkaristuseks 2 aastat vangistust, millest
lg 1 alusel maha arvata eelvangistuses viibitud aeg 30.11.2005-06.10.2006, see on 10 kuud ja 7 päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 aasta 1 kuu 23 päeva vangistust, millele kohaldada
lg 1, 2, 3 sätteid 3 aastase katseajaga ühes kontrollnõuete järgimisega vastavalt Tartu Maakohtu 14.02.2007 otsusele. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. J.T kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt, teised apellatsioonid jätta rahuldamata. Vandeadvokaat Leanika Tamme poolt J.T-le osutatud õigusabi eest tasumisele kuuluv summa 1637.25 krooni jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. 2 Välja mõista OÜ-lt Vasara Autokool kohtukulud, s.o kaitsja vandeadvokaat Leanika Tamme poolt osutatud õigusabi eest 1637 krooni 25 senti riigituludesse. OÜ-l Vasara Autokool tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr
J.T tunnistati süüdi ka
lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 50 päevamäära ulatuses, s.o 10 250 krooni. J.T tunnistati süüdi veel ka
lg 1 järgi ning mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 50 päevamäära ulatuses, s.o 10 250 krooni.
lg 1 alusel suurendati üheliigilistest üksikkaristustest raskeimat ning mõisteti J.T-le liitkaristuseks rahaline karistus 70 päevamäära ulatuses, s.o 14 350 krooni. Rahaline karistus viia täide iseseisvalt.
lg 1 alusel arvati katseaja hulka J.T eelvangistuses viibitud aeg 30.11.2005-01.12.2005, s.o 2 päeva ning mõisteti J.T-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Sama otsusega tunnistati J.Z süüdi
lg 3 - § 294 lg 2 p 1 järgi ning mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 30.11.200501.12.2005, s.o 2 päeva ning mõisteti J.Z-ile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
3 aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 3 Sama otsusega tunnistati OÜ Vasara Autokool süüdi
Sama otsusega tunnistati süüdi veel ka R.V , Arno Mäesepp, K.O , Ruta Kompus ja Toivo Loik, kuid nende osas ei ole otsust vaidlustatud. Maakohus arutas J.T süüdistust
lg 1 järgi selles, et tema võltsis ajavahemikul mai 2003 kuni september 2005 Tartus Vasara 48 asuvates OÜ Vasara Autokool ruumides esmaabikursuste tunnistusi, allkirjastades neid lektor L.S. nimel, järgmiselt: esmaabitunnistus nr THEA 0379 (väljastatud A.A.
lg 1 järgi selles, et tema, olles OÜ Vasara Autokool juhataja, s.o isik, kellele on pandud haldamis-, järelevalve- ja juhtimisülesanded ning varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded, s.t olles ametiisik
mõttes, võltsis ja väljastas Tartu linnas Vasara 48 asuvates OÜ Vasara Autokool ruumides järgmisi dokumente: mootorsõiduki koolituskursuse tunnistuse AK 066491, väljastades selle tunnistuse 12.01.2005 R.T. vaatamata sellele, et R.T. reaalselt tunnistusel näidatud ajavahemikul 08.11.2004 kuni 11.01.2005 Vasara Autokoolis ei õppinud ega sooritanud ka autokoolieksamit; mootorsõiduki koolituskursuse tunnistuse AK 077272, väljastades selle tunnistuse 16.08.2005 T.J. vaatamata sellele, et T.J. reaalselt tunnistusel näidatud ajavahemikul 30.05.2005 kuni 15.08.2005 Vasara Autokoolis ei õppinud ega sooritanud ka autokoolieksamit; mootorsõiduki koolituskursuse tunnistuse AK 077268, väljastades selle tunnistuse 16.08.2005 U.S. vaatamata sellele, et U.S. reaalselt tunnistusel näidatud ajavahemikul 02.05.2005 kuni 15.08.2005 Vasara Autokoolis ei õppinud ega sooritanud ka autokoolieksamit. - J.T süüdistust
lg 2 p 1 järgi selles, et tema, olles OÜ Vasara Autokool juhataja, s.o isik, kellele on pandud haldamis-, järelevalve- ja juhtimisülesanded ning varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded, s.t olles ametiisik
Loiki vahendusel ja E.U. kaasaaitamise tulemusena altkäemaksu järgmiselt: võttis
lg 4 järgi selles, et tema olles isikuks, kellele on pandud haldamis-, järelevalve- või juhtimisülesanded ja varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded, s.o ametiisikuks
Loiki vahendusel ja E.U. kaasaaitamise tulemusena altkäemaksu järgmiselt: võttis
lg 3 - 294 lg 2 p 1 järgi selles, et tema osutas füüsilist kaasabi OÜ-le Vasara Autokool ja OÜ Vasara Autokool juhatajale J.T-le altkäemaksu võtmisel sellega, et
Ta on OÜ Vasara Autokooli juhatuse liige, Vasara Autokooli juhataja. Ametiisikuks on OÜ Vasara Autokool, kuna liiklusseaduse (LS) §-de 28 lg 1, 2, 4 ja 32 lg 2 alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevalt on pandud talle järelevalve ülesanne. J.T ja Vasara Autokool võtsid vastu sularaha - vara. Vara võeti vastu ebaseadusliku teo toimepanemise eest, et nad väljastasid autokooli tunnistusi, kuigi isikud reaalselt autokoolis ei käinud. Seega rikkusid J.T ja Vasara Autokool kehtivaid seadusi ja nende alusel kehtestatud õigusnorme, mis reguleerivad autokoolitunnistuste väljaandmise korda. U.S. ütlustega on tõendatud, et ta maksis rahasumma 5000 krooni. R.T. , U.S. ja T.J. i ütluste kohaselt oli tavapäraseks summaks, mis maksti, 5000 krooni. Summa suuruse ütles isikutele T. Loik. OÜ-s Vasara Autokool vormistati dokumendid vastavuses kehtiva korraga. J.Z, J.T ja Vasara Autokooli süüdistus altkäemaksu võtmises on tõendatud dokumentaalsete tõenditega ning T. Loiki ja U.S. ütlustega. Altkäemaksu võeti erinevatel aegadel ja mitmel korral. R.T. lt, U.S. lt ja T.J. ilt tasu võtmise muudab ebaseaduslikuks asjaolu, et selle tasu eest ei antud neile vastavat teenust -mootorsõiduki juhi koolitust. Kellelgi nimetatud isikutest ei olnud vastava kategooria õpet ka varem läbitud. E.U. puhul on tegemist kaasaaitajaga altkäemaksu võtmisele. Ta toetas ja soodustas altkäemaksu võtmist sellega, et edastas raha J.T-le ja OÜ-le Vasara Autokool, allkirjastas õpinguraamatus sõidutundide läbiviimist, kuigi reaalselt tunde ei andnud. J.T ütlusi koolitunnistuste väljaandmise kohta R.T. , T.J. i ja U.S. nimele kinnitasid süüdistatavate ja tunnistaja ütlused, samuti dokumentaalsed tõendid: autokooli eksamite protokollid, mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistused AK066491, AK077272 ja AK077269 ning T.J. i õpingukaart. Isikud, kellele J.T vormistas ja allkirjastas mootorsõidukijuhi koolituskursuste tunnistused, ei õppinud autokoolis ega sooritanud eksameid. Vastava koolituse läbimiseta ei tekkinud alust neile koolitunnistuste väljaandmiseks. T.J. i puhul on J.T märgitud õpingukaardile kui õpetaja. J.T oli teadlik, et isikule, kes ei ole läbinud reaalselt õppesõitu, ei ole õigust tunnistust väljastada. Eksameid sooritamata on eksamiprotokollides märgitud andmed fiktiivsed. J.T oli õigus mootorsõidukijuhi koolituskursuste tunnistusi välja anda, kuid mitte isikutele, kes pole läbinud koolitust ega sooritanud eksameid. Ise koolitust andmata ja sellega koolitatava oskustes ja teadmistes veendumata tegutses ta teadmisega, et andmed dokumentides ei vasta tegelikkusele. J.T teadis, et dokument, mille ta allkirjastamisega valmistab, läheb õiguskäibesse. Võltsitud dokumendid on antud õiguskäibesse ehtsa dokumendi pähe. Nimetatud tunnistused andsid õiguse minna ARK-sse ja avaldada soovi registreeruda eksamitele ja omandada juhtimisõigus. J.T ütlusi õiguste omandamist võimaldavate dokumentide võltsimises kinnitasid tunnistaja L.S. ütlused ja dokumentaalsed tõendid: esmaabitunnistused seerias THEA erinevate numbritega ning käekirjaeksperdi arvamus. Tõenditena on esitatud ja uuritud 12 esmaabitunnistust, mis on välja antud ajavahemikus 29.05.2003-19.09.2005. J.T tunnistas ka ise, et ta on allkirjastanud L.S. nimel esmaabitunnistusi, kirjutades L.S. allkirja. Käekirja komisjonilise ekspertiisi tulemusena on eksperdid aga jõudnud järeldusele, et pole võimalik öelda, kas esmaabitunnistustel L.S. allkirjad on kirjutanud L.S. . 6 Samuti ei ole võimalik öelda, kas need allkirjad L.S. nimel kirjutas J.T. Seetõttu on tõendatud ainult ühel esmaabitunnistusel L.S. allkirja võltsimine J.T poolt, s.o esmaabitunnistus nr THEA 2388, mis on väljastatud T.J. 28.07.2005 kuupäevaga. Selle dokumendi osas tõendas süüdistatava ütlusi ka käekirjaeksperdi arvamus, mis ei välistanud J.T allkirja L.S. nimel. Esmaabitunnistused on vajalikud isikutel, kes soovivad saada autokoolitunnistust ja omandada juhtimisõigust. Ilma selle tunnistuseta ei ole õigust juhtimisõigust saada. Karistuse mõistmisel arvestas kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. E.U. käitumises karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. J.T ja OÜ Vasara Autokool poolt altkäemaksu võtmisel on vastutust raskendavaks koosseisuliseks asjaoluks korduvus. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu E.U. kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse E.U. süüditunnistamise osas
Apellatsiooni kohaselt eeldab
lg 2 p 1 teo koosseisu objektiivse külje elemendina ametiisiku poolt vara või muu soodustuse vastuvõtmist. Kohtuotsuse kohaselt ei ole tuvastatud, et menetluses altkäemaksuna käsitlevate rahaliste vahendite liikumise tagajärjel oleks J.T kui ametiisiku või temaga seotud isiku varaline seisund muutunud. Kuna ei ole tuvastamist leidnud
§-s 294 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo toimepanek J.T kui ametiisiku poolt, on ka E.U. alusetult süüdi mõistetud ning talle on ebaõigesti määratud karistus
OÜ Vasara Autokool kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse OÜle Vasara Autokool mõistetud karistuse osas ning kergendada OÜ-le Vasara Autokool mõistetud karistust. Apellatsiooni kohaselt ei ole arvesse võetud antud kriminaalasjas esinevaid kergendavaid asjaolusid. OÜ Vasara Autokool on tarvitusele võtnud meetmed, et hoida ära võimalik kahju, ning likvideerida kahjulikud tagajärjed. Ta on tühistanud OÜ Vasara Autokooli poolt välja antud autokoolitunnistused ning tagastanud T.J. ile, R.T. ja U.S. nende poolt alusetult tasutud õppemaksud. OÜ Vasara Autokool on teinud kõik endast oleneva, et tema poolt toime pandud kuriteoga tekitatud kahju oleks võimalikult minimaalne, ning edaspidi ei oleks avalik usaldus OÜ Vasara Autokool tunnistuste suhtes kahjustatud. Kergendavat asjaolu tulnuks arvestada ka karistuse määramisel. Eeltoodud asjaolusid arvestades on OÜ-d Vasara Autokool võimalik karistada sanktsiooni alammääras. Juriidilise isiku registreeritud osakapital on 40 000 krooni. Kahekordse osakapitali nõudmine võib viia juriidilise isiku sundlõpetamiseni, mis aga ei saa olla karistuse eesmärgiks. Juriidiline isik soovib tegevust jätkata, ning on omalt poolt teinud kõik võimaliku avaliku usalduse taastamiseks tema tegevuse suhtes. J.T kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse J.T süüditunnistamise osas ning teha selles osas õigeksmõistev otsus. Apellatsiooni kohaselt ei ole autokooli tunnistusi mitte ühegi menetlustoiminguga tunnistatud võltsinguiks.
§-s 299 lg 1 sätestatud süüteokoosseis hõlmab võltsitud dokumendi valmistamise ja väljastamise. Võltsimiseks loetakse dokumendi järeletegemist või ümbertegemist, mitte aga kehtiva dokumendi väljastamist. Ebaõigete andmete sisaldumine ehtsas dokumendis (autokoolil õppe läbimise kohta) ei tähenda dokumendi võltsitust, pigem on tegu fiktiivse dokumendiga (Riigikohtu lahend 3-1-1-82-01). Fiktiivne dokument ei pruugi olla võltsing. Võltsimine kui dokumendi järeletegemine või ümbertegemine kuulub asjaoluna tuvastamisele ja tõendamisele. Antud kriminaalasjas seda tehtud ei ole. OÜ Vasara Autokool süüdistuses käsitletakse autokooli tunnistusi kehtivatena. Kohtuotsuse kohaselt käsitletakse 7 sama dokumenti ideaalkonkurentsi järgi sama tegu kvalifitseerides ühel korral võltsingu ja teisel korral kehtiva dokumendina. Sellega on rikutud materiaalõiguse normide kohaldamise põhimõtteid. Kuna süüdistuses toodud dokumentide näol ei ole tegu võltsitud dokumentidega, ei saa J.T süüdi mõista
lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, koosseisulise tunnuse - võltsingu puudumise tõttu. Samuti puuduvad J.T käitumises
§-s 294 lg 2 p 1 toodud kuriteo koosseisulised tunnused.
lg 2 p 1 koosseisulisteks tunnusteks on ametiisiku poolt talle vara või muu soodustuse lubamisega nõustumise või vara või muu soodustuse vastuvõtmise eest vastutasuna selle eest, et ametiisik paneb oma ametiseisundit kasutades toime seadusega mittelubatud teo vähemalt teistkordselt. J.T on autokooli juhataja ja allkirjaõigusliku isikuna ametiisik. Koosseisuliseks tunnuseks on see, et ametiisikule lubatakse tasu või muud soodustust, ning isik nõustub selle pakkumisega, lubades toime panna seadusega mittelubatud teo. Sellist kokkulepet tuvastatud ei ole. Keegi süüdistatavatest ega tunnistajatest ei leppinud kokku J.T-ga autokooli tunnistuste väljastamise eest talle lubatud tasus või muus varalises hüves. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et J.T se oleks autokooli tunnistuste väljastamise eest saanud mingit tasu, kasu või omandanud varalise hüve. Seega ei vasta süüdistuses toodud asjaolud altkäemaksu vastuvõtmise kohta J.T poolt tegelikkusele. OÜ Vasara Autokool kviitungite ja raamatupidamise väljavõtetega on tõendatud, et T.J. ilt, R.T. lt ja U.S. lt saadud rahasummad, mis vastasid õppemaksu suurusele, kandis J.T OÜ Vasara Autokool kassasse sõiduõppe tasuna. Nimetatud summad on isikutele OÜ Vasara Autokool käesolevaks ajaks tagastanud. J.T-le teadaolevalt õppisid nimetatud isikud kui sõiduõpetajate tuttavad individuaalse õppe põhimõttel, mis oli OÜ-s Vasara Autokool lubatud tulenevalt teede- ja sideministri 20.04.2001 määruse nr 42 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise eeskiri ja mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse vorm ning väljaandmise kord“ §-st 5. Individuaalõppe kord oli kehtestatud suuliselt ning oli L. Lukjanovi kui ametiisiku poolt puudulikult kontrollitud, mis võimaldas tekkida olukorral, kus autokooli eksamineerimisõigust omava töötaja nt. sõiduõpetaja kinnituse alusel vormistati õpilastele autokoolitunnistusi. Samas kinnitasid samad õpetajad kõigi õpilaste eksamitulemusi, ning nende põhjal vormistati autokooli tunnistused. OÜ Vasara Autokooli õpilaste poolt sooritas ARK-s juhiloaeksamid ligi 90% õpilastest, mis on väga kõrge näitaja. Sellest statistilisest näitajast lähtudes on autokooli juhatajal usaldus oma pedagoogide poolt osutatava õppekvaliteedi suhtes põhjendatud. J.T võis vastutava ametiisikuna kontrolli mittetäieliku teostamisega üles näidata teatavat ametialast lohakust individuaalõppe kontrollimisel, kuid selline õppeeeskirjade täitmise üle nõuetekohase kontrolli teostamata jätmine ei täida
lg 2 p 1 järgi altkäemaksu võtmise koosseisu täitmiseks vajaliku teo sooritamist, kuna puudub motiiv isikliku kasu saamiseks.
lg 2 p 1 järgi inkrimineerimisel on vajalik, et süüdistatavaga oleks varem kokku lepitud tasu või muu soodustuse saamises. Nimetatud koosseisuliste tunnuste puudumise korral ei ole tegemist
J.T käitumises nimetatud tunnused puuduvad. Seega tuleb J.T süüdistuses
lg 2 p 1 järgi õigeks mõista.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine J.T poolt on samuti tõendamata. J.T kinnitas, et ta ei ole kindel, kas tema allkirjastas T.J. i autokoolitunnistuse. Ka käekirjaekspertiis ei kinnitanud, et allkirja oleks kirjutanud J.T. Seega ei ole võimalik tuvastada, et allkirja esmaabitunnistusel nr THEA 2388 28.07.2005 T.J. i nimele on kirjutanud L.S. eest J.T. Tulenevalt KrMS §-st 7 lg 3 tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava kasuks, mistõttu tuleb L. Lukjnov talle esitatud süüdistuses
8 Samuti ei ole arvesse võetud kergendavaid asjaolusid. J.T Vasara Autokooli juhatajana on tarvitusele võtnud meetmed, et hoida ära võimalik kahju ning likvideerida kahjulikud tagajärjed. J.T on tühistanud OÜ Vasara Autokooli poolt välja antud autokoolitunnistused ning tagastanud T.J. ile, R.T. ja U.S. nende poolt alusetult tasutud õppemaksud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatavad ja kaitsjad apellatsioone neis toodud motiividel. Adv L. Tamm esitas täienduse J.T puudutavale apellatsioonile.
lg 1 järgi süüdistati teda esmaabikursuse tunnistuste, so dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimises. Esmaabikursuse tunnistus oli tulenevalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 29.07.2004 määruse nr 169 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja talle juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid“ §-st 4 lg 3 p 6 dokument, mille abil võis omandada õiguse pääseda riiklikule sõidueksamile. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 07.03.2007 määrusega nr 14 on eelnimetatud määruse nr 169 viidatud § 4 lg 3 p 6 tunnistatud kehtetuks. Seega esmaabikursuse tunnistus on jäetud eksami sooritamiseks esitatavate dokumentide hulgast välja ning tegemist ei ole enam dokumendiga
Kaitsja leiab, et tuleb kohaldada
lg 2 sätteid, mille kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, tagasiulatuv jõud. Kuna viidatud 07.03.2007 määrus nr 14 jõustus 24.03.2007, siis ei olnud kaitsjal võimalik seda juba apellatsioonis märkida, sest apellatsiooni esitas ta 22.03.2007. Prokurör leidis, et esitatud täiendus tuleb jätta rahuldamata, sest
lg 2 räägib seadusest, mis välistab teo karistatavuse, kuid antud juhul on tegemist ministri määrusega, mis on seadusest allpool seisev õigusakt. Prokurör palus apellatsioonid jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse selles osas muutmata. Apellatsioonide väliselt prokurör taotles T. Loiki õigeksmõistmist
lg 2 p 1 järgi seoses alates 15.03.2007 toimunud muudatustega
T. Loik mõisteti
a. juunis 500 krooni väljapetmises. Alates 15.03.2007 kehtib
lg 2 redaktsioon, mille kohaselt loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära, so 1000 krooni.
lg 2 kohaselt seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud. Kuna T. Loik mõisteti süüdi 500 krooni väljapetmises, siis
lg 1 kohaselt on tegemist varavastase süüteoga väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, mille rahaline väärtus on alla 1000 krooni, millest alles algab kriminaalvastutus. Lähtudes eeltoodust pole enam tegemist kuriteoga ja T. Loik kuulub selles süüdistuses õigeksmõistmisele. Ringkonnakohus nõustub prokuröri taotlusega, sest sisuliselt on tegemist KrMS §-s 14 lg 2 sätestatud süüdistusest loobumisega, mis omakorda on tingitud seaduse (
MS § 301 kohaselt kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus õigeksmõistva otsuse. Ringkonnakohus, olles uurinud ja hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid, kuulanud ära süüdistatavad, kaitsjad ja prokuröri, leiab, et J.T kaitsja poolt ringkonnakohtus esitatud
lg 1 järgi süüdistust käsitlev taotlus kuulub
Ülejäänud apellatsioonid on põhjendamatud, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta selles osas muutmata otsuses toodud põhjendustel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1. Apellatsioonides ei ole esitatud mingeid uusi sisulisi tõendeid, vaid taotletakse olemasolevate tõendite veelkordset hindamist ja sellest tulenevalt õigeksmõistmist. Tõendite veelkordse 9 hindamise taotlusest lähtudes ringkonnakohus leiab, et apellatsioonides ei ole esitatud mingeid selliseid asjaolusid, mis tingiksid maakohtu süüdimõistva otsuse järelduste ümberhindamist. OÜ-le Vasara Autokool kergema karistuse taotlemises ei ole samuti esitatud selliseid asjaolusid, mis annaks alust mõistetud karistust kergendada. Ringkonnakohus ei leia, et OÜ Vasara Autokool tegevus, mis likvideeris süüteo kahjulikke tagajärgi, so omal initsiatiivil tühistas autokoolitunnistusi ja tagastas alusetult tasutud õppemaksu, annaks alust mõistetud karistust vähendada, sest tegemist on I astme kuriteoga ja selle eest karistuseks mõistetud rahaline karistus 80 000 krooni on niigi sanktsiooni alammäära lähedane. Maakohus on tõendeid kogumis hinnates näidanud motiivid, miks kohus rajab oma otsuse nimelt nendele tõenditele (IV kd lk 262-273). Seejuures on otsuses antud hinnang kaitsjate taotlusele J.T , OÜ Vasara Autokool ja E.U. õigeks mõista, mis esitati kohtulikes vaidlustes (IV kd lk 226 pöördel-227 pöördel). Sama taotlust korratakse ka apellatsioonides (IV kd lk 281-283 ja 286-292), kus leitakse, et puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et J.T ja OÜ Vasara Autokool on korduvalt altkäemaksu võtnud ning E.U. sellele kaasa aidanud. Seega maakohus on nad põhjendamatult süüdi mõistnud. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalasjas on olemas tõendid, mis kinnitavad J.T-le , OÜ-le Vasara Autokool ja J.Z-ile esitatud süüdistust, mis seondub altkäemaksu korduva võtmisega. Samuti on olemas tõendid, mis kinnitavad J.T-le esitatud dokumentide võltsimisega seonduvat süüdistust
§-de 299 lg 1 ja 344 lg 1 järgi. Kuna aga peale maakohtu otsuse tegemist on toimunud muudatused seadusandluses, mis
lg 2 kohaselt välistavad teo karistatavuse või muul viisil leevendavad isiku olukorda ning seega omavad tagasiulatuvat jõudu, siis kuulub J.T süüdistuses
lg 1 järgi õigeksmõistmisele.
on blanketne norm, mis tuleb sisustada konkreetse dokumendiga, kusjuures võltsitud dokument peab olema kohane õiguse omandamiseks või kohustusest vabanemiseks. Antud juhul on süüdistus sisustatud esmaabitunnistuste võltsimisega, mis andis õiguse ARK-is juhtimisõiguse taotlemiseks. See tulenes majandus- ja kommunikatsiooniministri 29.07.2004 määruse nr 169 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja talle juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid“ (RTL 2004, 107, 1709; 2005, 32, 449) §-st 4 lg 3 p 6, mille kohaselt juhtimisõiguse taotleja peab esitama ARK büroole juhiloataotluse vormistamiseks rea dokumente, nende hulgas ka tõendi esmaabikoolituse lõpetamise kohta. Seega oli tegemist dokumendiga, mille abil võis omandada õiguse pääseda riiklikule sõidueksamile. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 07.03.2007 määrusega nr 14 (RTL 2007, 23, 407) on eelnimetatud määruse nr 169 viidatud § 4 lg 3 p 6 tunnistatud kehtetuks. Määruse projekti seletuskirja kohaselt ei ole isikul vajadust täiendavalt ARK-le esitada tõendit esmaabikoolituse läbimise kohta, sest nimetatud kursuse läbimist korraldab ja kontrollib juhi koolitaja. Viidatud määrus nr 14 jõustus 24.03.2007, so peale kohtuotsuse tegemist antud asjas. Kuna esmaabikursuse tunnistus on jäetud eksami sooritamiseks esitatavate dokumentide hulgast välja, siis tegemist ei ole enam süüdistuse aluseks oleva dokumendiga
Ringkonnakohus leiab, et tuleb kohaldada
lg 2 sätteid, mille kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse või muul viisi leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud. Kuigi tegemist on ministri määrusega, mis ei oma seaduse jõudu, tuleb lähtuda sellest, et nimetatud määrusest tuleneb dokument, millega sisustati
Maakohus on põhjendanud (IV kd lk 271), millega J.T süü
lg 1 järgi on tõendamist leidnud ning et tegemist on intellektuaalse võltsimisega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et vastavat koolitust läbimata ei ole alust mootorsõiduki koolituskursuse tunnistust välja anda, nagu oleks isik autokoolis õppinud ja eksamid sooritanud. Maakohtu järeldus on kooskõlas Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-82-01 punktis 7.1 väljendatud seisukohaga, et intellektuaalse võltsimisega on tegemist juhul, kui dokumendi koostajana näidatud ja selle koostamiseks õigustatud isik kannab formaalselt 10 autentsesse dokumenti sisult ebaõigeid andmeid. Tegemist on nn fiktiivse dokumendiga, mis on vormilt autentne, ehkki sisult vale. Intellektuaalselt on võimalik võltsida ametlikku, mitte aga eradokumenti. Eeltoodust tulenevalt ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega, et kohtuotsusest ei selgu, milles seisneb autokooli tunnistuste võltsimine. Samuti ei nõustu väitega, et kohtuotsuses on loodud pretsedent, kus sama dokumenti käsitletakse ideaalkonkurentsi järgi sama tegu kvalifitseerides ühel korral võltsingu ja teisel korral kehtiva dokumendina. Süüdistus
lg 1 järgi tuleneb altkäemaksu korduva võtmise süüdistusest, mille kohaselt altkäemaksu võetigi vastutasuna selle eest, et väljastataks isikutele mootorsõiduki koolituskursuse tunnistus ilma, et isik oleks läbinud autokoolis ettenähtud juhi esmaõpet. Ringkonnakohus ei leia, et seejuures nimetatud koolituskursuse tunnistust oleks käsitletud ühel korral võltsinguna ja teisel korral kehtiva dokumendina. Süüdistuse sisust tulenevalt on üheselt tegemist võltsitud dokumendiga ka OÜ Vasara Autokool puhul. Maakohus on põhjendanud (IV kd lk 270-271), millega on tõendatud J.T süü
lg 2 p 1 järgi, OÜ Vasara Autokool süü
süü
§-de 22 lg 3 – 294 lg 2 p 1 järgi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Asjakohased ei ole kaitsja väited, et mitte ükski tõend ei viita sellele, et keegi oleks otse kokku leppinud J.T-ga autokooli tunnistuste väljastamiseks talle lubatud tasu või muu varalise hüve eest. See väide ei ole juba süüdistusega kooskõlas, sest süüdistuse kohaselt võttis J.T altkäemaksu T. Loiki vahendusel ja E.U. kaasaaitamisel, st nn vahendajate kaudu. Lisaks sellele ei ole oluline, kas altkäemaksu antakse otse ametiisikule või mõnele teisele ametiisikuga seotud isikule, oluline on see, et tekiks ekvivalentsussuhe, st seos altkäemaksuandja ja –võtja vahel, mille puhul andja saab vastuteenusena üleantu eest ametiisikult mingi talle kasuliku teo. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-118-06 punkt 14 kohaselt ametiisiku tegu peab kujutama endast vastutasu eest tehtut või tehtavat, so altkäemaksu andja jaoks sisuliselt ostetud või ostetav vastuteene, altkäemaksu võtja ehk ametiisiku jaoks tasustatav või tasustatud teene. Muid tingimusi ametiisiku teole ei seata. Samuti ei ole asjakohane väide, et tegemist ei ole altkäemaksuga, kuna raha kanti autokooli kassasse õppemaksuna. See väide ei arvesta, et ka OÜ-le Vasara Autokool on esitatud altkäemaksu võtmise süüdistus.
lg 1 kohaselt juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides. Teo toimepanemisena juriidilise isiku huvides on vaadeldav igasugune otsene või kaudne varaline või moraalne kasu, mida juriidiline isik õigusvastase teo toimepanemisest sai või võis saada. Juriidilise isiku vastutuselevõtmise eeldused tuleb tuvastada konkreetse teo toime pannud füüsilise isiku käitumises. J.T oli OÜ Vasara Autokool juhataja, so ametiisik, kes autokooli majanduslikes huvides ja nimel sai väljastada mootorsõiduki koolituskursuse tunnistusi. Antud juhul tegi ta seda altkäemaksu saades vastutasuna selliselt, et altkäemaksu andja ei pidanud autokoolis läbima ettenähtud juhi esmaõpet ega tegema vastavaid eksameid. Kaitsja väidab, et J.T puudus „igasugune vajalik motiiv isikliku kasu saamise kohta nimetatud tegudest“. Ringkonnakohus ei nõustu selle väitega. J.T oli OÜ Vasara Autokool juhatuse liige, juhataja ja ka osanik. OÜ Vasara Autokool üheks tegevusalaks oli A, B, C, D, E kategooria autojuhtide kursused ning ettevalmistus (IV kd lk 76). J.T autokooli juhatuse liikme, juhatajana ja osanikuna oli huvitatud autokooli edukast majandustegevusest (IV kd lk 121 ja 125). Seega oli tal motiiv isiklikku kasu saada. Altkäemaksu võtmine vormistatuna sissemaksuna autokooli kassasse tõi tulu nii autokoolile kui selle juhatajast osanikule J.T-le.
lg 2 kohaselt juriidilise isiku vastutuselevõtmine ei välista süüteo toimepannud füüsilise isiku vastutusele võtmist. Maakohus on põhjendanud (IV kd lk 270), miks ka J.T kuulub
Need põhjendused on kooskõlas maakohtus uuritud tõenditega. Nii on E.U. maakohtus kinnitanud (IV kd lk 120), et 11 ütles J.T-le, et on vaja autokooli tunnistust, aga isik koolis ei käi. Täpsustamaks E.U. ütlust J.T-le, et „ehk saaks lihtsamalt kuidagi“ avaldati prokuröri taotlusel E.U. kahtlustatavana antud sellekohased ütlused (III kd lk 58), kus viidatud lause on kirjas järgmiselt: „Siis ma ütlesin J.T-le, et tõin tuttava dokumendid ja raha autokooli ning kas oleks võimalik sellele isikule kuidagi lihtsamalt autokoolitunnistus saada“. Peale avaldamist E.U. jäi oma väljendi juurde, st „ütlesin Lehole, et saaks lihtsamalt selle asja“. J.T on maakohtus kinnitanud (IV kd lk 122-125), et E.U. oli see, kes ütles talle, et K.O , T.J. ja U.S. oskavad sõita ning ta usaldas J.Z ja kirjutas nimetatud isikutele autokooli läbimise tunnistused välja. Maakohtu otsuses on E.U. ja J.T ütlused väga põhjalikult välja toodud (IV kd lk 266-268) ning neid on hinnatud kooskõlas teiste tõenditega (IV kd lk 269-270). Tõendeid kogumis hinnates maakohus luges tõendatuks (IV kd lk 270), et J.T ja OÜ Vasara Autokool võtsid vastu sularaha ebaseadusliku teo toimepanemise eest, st nad väljastasid autokooli tunnistusi, kuigi isikud reaalselt autokoolis ei käinud. Maakohus on leidnud (IV kd lk 271), et ei ole oluline, millises vormis altkäemaksu antakse, st et asjaolu, et antud juhul dokumenteeriti saadud raha koolitustasuna OÜ-s Vasara Autokool, ei välista altkäemaksu koosseisu, sest tegemist on ametiisikute õigusvastaste tegudega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Oluline on see, et eelnevalt lepiti autokooliga kokku, et makstakse neile raha ja seejärel oodatakse selle eest vastutasuna autokooli läbimise tunnistuse saamist, kuigi kellelgi ei olnud plaaniski autokooli õppima minna ega seal vastavaid eksameid sooritada. Seega on ümber lükatud kaitsja väide, et süüdistatavatega ei olnud varem kokku lepitud tasu saamises selle eest, et nad panevad toime seadusega mittelubatud teo. J.Z süüdistatakse selles, et ta osutas füüsilist kaasabi OÜ-le Vasara Autokool ja OÜ Vasara Autokool juhatajale J.T-le altkäemaksu võtmisel sellega, et edastas neile T. Loiki käest saadud raha ja autokoolitunnistuse jaoks vajaminevad dokumendid selleks, et nad väljastaksid R.T. le, T.J. ja U.S. mootorsõiduki koolituskursuse tunnistuse ilma, et nimetatud isikud oleks koolitust läbinud. Ringkonnakohus leiab, et kuna OÜ Vasara Autokool ja J.T eelpool nimetatud süüdistus on tõendamist leidnud, siis ei ole alust J.Z õigeks mõista, sest õigeksmõistmise taotlus toetub ainult väitel, et J.T süü altkäemaksu võtmises ei ole tõendatud. Ringkonnakohus märgib, et samas E.U. kaitsja apellatsioonis ei vaidlustata OÜ Vasara Autokool süüd altkäemaksu võtmises, kuigi ka autokooli tegevusele altkäemaksu võtmises kaasaaitamisele J.Z samuti süüdistatakse. Juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda üksnes füüsiliste isikute kaudu. Kuna
sätestab juriidilise isiku vastutuse tuletatud vastutuse põhimõttel, on ühe subjekti (füüsilise isiku) tegevus teise subjekti (juriidilise isiku) vastutuse eelduseks. Antud juhul oli J.T tegevus OÜ Vasara Autokool vastutuse eelduseks. Määratud kaitsja advokaat L. Tamme poolt J.T-le osutatud õigusabi eest tasumisele kuuluv summa 1637.25 krooni tuleb jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda, sest ringkonnakohus tegi KrMS §-s 337 lg 1 p 4 märgitud lahendi. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, millised vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 koosnevad ka määratud kaitsjale makstud tasudest seoses tema osalemisega kohtuistungil. Seega on OÜ Vasara Autokool kohustatud hüvitama kulud õigusabile 1637.25 krooni ulatuses, mis olid osutatud advokaat L. Tamme poolt. 12 Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 13 Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.