Obsah (6)

§ 25§ 199§ 65§ 266§ 64§ 68

1-07-8103 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03 detsember 2007 Tallinn Kriminaalasja number 1-07-8103 (07231701248, 07259000788, 07231702234) Kohtunik Mä

§ 25

lg 2 ja 199 lg 2 p 4, 7 järgi B.S-i süüdistus

§ 25

lg 2 ja 199 lg 2 p 4, 7; 199 lg 2 p 4, 8 järgi lühimenetluses Prokurör Maksim Kink Süüdistatav V.E IK: XXX, kodakondsuseta, algharidus, töökoht: XXX, elukoht XXX Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 11.06.2007, vahistatud 13.06.2007 Varasem karistatus:

1. Narva Linnakohtu 20.01.1998 otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi vabadusekaotus 1 aasta ja 6 kuud tingimisi 2 aastase katseajaga.
2. Narva Linnakohtu 07.04.1999 otsusega KrK § 139 lg 2 p 2 järgi vabadusekaotus 6 kuud;
3. Narva Linnakohtu 28.05.1999 otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi vabadusekaotus 3 kuud.
4. Lääne-Viru Maakohtu 04.08.1999 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 10 kuud.
5. Narva Linnakohtu 02.07.2001 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2 järgi vabadusekaotus 1 aasta tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga.
6. Ida-Viru Maakohtu 11.07.2002 otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi vabadusekaotud 1 aasta ja 6 kuud. 1 Kaitsja
7. Narva Linnakohtu 12.07.2004 otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8; 215 lg 2 p 1, 3; 346 järgi vangistus 3 aastat ja rahaline karistus 2500 krooni. Advokaat Leelo Viil Süüdistatav B.S Kaitsja Ik: XXX, kodakondsuseta, keskharidus, töökoht: puudub, elukoht: XXX Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 26.04.200727.04.2007, 17.08.2007, vahistatud 18.08.2007 Varasem karistatus:

1. Tallinna Linnakohtu 22.02.1994 otsusega KrK § 139 lg 1 järgi rahatrahv 200 krooni.
2. Lääne Maakohtu 14.04.1999 otsusega KrK § 139 lg 2 p 2 järgi vabadusekaotus 4 kuud.
3. Tallinna Linnakohtu 29.09.1999 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3; 15 lg 2 ja 143 lg 2 p 1, 2 järgi vabadusekaotus 2 aastat.
4. Harju Maakohtu 29.05.2001 otsusega KrK § 1773 ja 39 ning 41 järgi vabadusekaotus 4 kuud.
5. Tallinna Linnakohtu 16.04.2002 otsusega KrK § 140 lg 2 p 2, 3, 4 ja § 15 lg 2 järgi vabadusekaotus 1 aasta ja 1 kuu.
6. Tallinna Linnakohtu 27.11.2003 otsusega

§ 199lg 2 p 4 ja § 25 lg 1, 2; § 266 lg 1 järgi vangistus 1 aasta.

7. Tallinna Linnakohtu 18.11.2005 otsusega

§ 199lg 2 p 4, 8 järgi vangistus 4 kuud, Kr

MS § 238 lg 2 alusel vangistus 2 kuud ja 20 päeva,

§ 65

lg 1 alusel vangistus 1 aasta,

§ 199

lg 2 p 4, 7, 7 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 1 aasta ja 9 kuud,

§ 266

lg 2 p 3 järgi vangistus 6 kuud,

§ 64lg 1 alusel vangistus 1 aasta ja 9 kuud, Kr

MS § 238 lg 2 alusel vangistus 1 aasta ja 2 kuud. 8. Harju Maakohtu 15.02.2007 otsusega

§ 199lg 2 p 4, 7 ja 25 lg 2 järgi vangistus 5 kuud ja 10 päeva.

Advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON 1. B.S süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada B.S-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud. 3.

§ 68

lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg, so 26.04.2007-27.04.2007, so 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates B.S-i kinnipidamisest, so alates 17.08.2007. 4. B.S-i suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta kohtuotsuse täitmise tagamiseks muutmata. 5. V.E süüdi tunnistada

§ 25

lg 2 ja 199 lg 2 p 4, 7 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud. 6. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada V.E-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 2 (kuus) kuud. 7.

§ 68

lg 1 alusel arvestada V.E-le mõistetud karistuse 6 kuud vangistust ärakandmist alates V.E kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 11.06.

2. V.E suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta kohtuotsuse täitmise tagamiseks muutmata.
3. B.S-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, milline summa tuleb 6 kuu jooksul karistuse ärakandmisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena: „B.S , 1-07-8103, sundraha“.
4. V.E-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, milline summa tuleb 6 kuu jooksul karistuse ärakandmisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena: „V.E, 1-07-8103, sundraha“.
5. B.S-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 2973 (kaks tuhat üheksasada seitsekümmend kolm) krooni ja 60 senti, milline summa tuleb 6 kuu jooksul karistuse ärakandmisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX märkides selgitusena: „B.S , 1-07-8103, kaitsjatasu“.
6. V.E-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 2284 (kaks tuhat kakssada kaheksakümmend neli) krooni ja 60 senti, milline summa tuleb 6 kuu jooksul karistuse ärakandmisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena: „V.E, 1-07-8103, kaitsjatasu“.
7. V.E-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1, lg 2; 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 41 (nelikümmend üks) krooni ja 50 senti, milline summa tuleb 6 kuu jooksul karistuse ärakandmisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena: „V.E, 1-07-8103, materjali koopia kulu“.
8. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
9. Kui kriminaalmenetluse kulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
10. AS esitatud tsiviilhagi 1045 krooni nõudes kuulub täies ulatuses hüvitamisele ning B.S-ilt välja mõista AS kasuks 1045 (üks tuhat nelikümmend viis) krooni.
11. Asitõend: kolm paari rohelisi boxereid ja kaks halli sviitrit kui asjad, mida ei saa enam realiseerida ja on seetõttu väärtusetud asjad, kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: 3 B.S süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võttis võõra vallasasja omastamise eesmärgil 26.04.2007 kella 12.00 ajal XXX Tallinnas asuvast XXX kauplusest kolm paari boksereid hinnaga 149 krooni paar, koguhinnaga 447 krooni ja kaks sviitrit hinnaga 299 krooni sviiter, koguhinnaga 598 krooni, so kaupa kokku hinnaga 1045 krooni ning läbis kassa, jättes kaasavõetud kauba eest maksmata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Samuti süüdistatakse B.S selles, et tema isikuna, kes on toime pannud varguse, grupis koos V.E-ga võttis võõra vallasasja omastamise eesmärgil 08.05.2007 kell 14.16 XXX Tallinnas asuvast XXX ühe paari Nike spordijalatseid hinnaga 999 krooni ja ühe paari Nike spordijalatseid hinnaga 1099 krooni, so kaupa koguhinnaga 2098 krooni, peitis jalatsipaarid kaasasolnud kilekotti ning kassarivi läbimata andis koti koos kaubaga üle müügisaali piirde V.E-le, kes sel hetkel viibis müügisaali piirde ees, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna nad peeti turvatöötaja poolt kinni. Seega B.S isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani grupis toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so

§ 199lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo.

Samuti süüdistatakse B.S selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul 16.08.2007.a kella 23.30-st kuni 17.08.2007.a kella 06.00-ni, aadressil XXX Tallinnas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis Tallinnas XXXaiaga piiratud territooriumile, kus eramaja juures asuvast riiviga lukustatud kuurist võttis EP kuuluva laste jalgratta „Trek“ maksumusega 2500 krooni ja kastevooliku „Gardena“, läbimõõduga 13 mm, pikkusega 50 m, maksumusega 1000 krooni, kokku EPvara 3500 krooni väärtuses ja omastas selle. Seega B.S pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, sissetungimisega, s.o

§ 199lg 2 p 4,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

V.E süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, viibides 08.05.2007 kell 14.16 XXX Tallinnas asuvas XXX koos B.S-iga , üritas varastada ühte paari Nike spordijalatseid hinnaga 999 krooni ja ühte paari spordijalatseid hinnaga 1099 krooni, so kaupa koguhinnaga 2098 krooni, kusjuures V.E seisis väljaspool müügisaali piirde juures, kus sai B.S-ilt kilekoti eelnimetatud kaubaga, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna nad peeti turvatöötaja poolt kinni. Samuti süüdistatakse V.E selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 11.06.2007 kella 11.45 paiku pani XXX vallas XXX asuvas AS kaubalaos ostukorvi 30 tk 300 grammist tumedat šokolaadi KALEV metspähklitega koguväärtusega 1014 krooni, 30 tk 300 grammist šokolaadi ANNEKE koguväärtusega 918 krooni, 20 tk 300 grammist šokolaadi NURR koguväärtusega 612 krooni, 20 tk 200 grammist marjašokolaadi FAZER koguväärtusega 489 krooni, kokku 3033 krooni väärtuses kaupa ja püüdis laost lahkuda kauba eest maksmata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata laotöötajate sekkumise tõttu. Seega V.E sikuna, kes on varem toime pannud varguse, vastavalt oma ettekujutusele teost alustades süüteo, so võõraste vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil äravõtmist, pani toime

§ 199lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatavad B.S ja V.E seletasid, et süüdistus on neile arusaadav ja nad tunnistasid end neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustusid kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. 4 Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 26.04.2007 koostatud avaldusest nähtuvalt peeti samal päeval kell 12.20 XXX asuvas XXX kaupluses kinni B.S , kelle juurest leiti kauplusest varastatud kaupa maksumusega kokku 1045 krooni. Kaup oli rikutud. (t/l 4 kr asi 1-07-8103) 26.04.2007 koostatud tunnistaja RM ülekuulamisprotokollist nähtuvalt märkas tunnistaja 26.04.2007 kell 12.15 ajal kuidas noormees toppis XXX kaupluses kaupa põue. Turvakontrollis avastati kaupluse kaupa maksumusega 1045 krooni, nende hulgas 3 paari boksereid ja 2 sviitrit. Kinnipeetuks osutus B.S. (t/l 6-8 kr asi nr 1-07-8103) 26.04.2007 koostatud kahtlustatava B.S-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt läks kahtlustatav 26.04.2007 kella 12 paiku kauplusesse XXX asukohaga XXX kaupa vaatama. Kaupluses otsustas varastada 3 paari aluspükse ja kaks sviitrit, sest nendel ei olnud turvaelemente. Peitis kauba jope alla ja väljus kauplusest, kuid turvamees pidas kinni. Kauba tahtis maha müüa. (t/l 13-15 kr asi nr 1-07-8103) 01.05.2007 koostatud tunnistaja RM ülekuulamisprotokollist nähtuvalt märkas tunnistaja 26.04.2007 kell 12.15 ajal kuidas noormees toppis XXX kaupluses kaupa põue. Turvakontrollis avastati kaupluse kaupa maksumusega 1045 krooni, nende hulgas 3 paari boksereid ja 2 sviitrit. Kinnipeetuks osutus B.S. (t/l 20-21 kr asi 1-07-8103) 07.05.2007 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi kolme paari Boxereid suurustega M, M, L hinnaga 149 krooni tükk ja kahte sviitrit suurusega M hinnaga 299 krooni tükk. Kaubad on rikutud, sest nendes on augud. (t/l 23-29 kr asi 1-078103). 04.05.2007 koostatud kannatanu AS esindaja KK ülekuulamisprotokollist nähtuvalt märkas kannatanu esindaja 26.04.2007 kella 12.15 ajal kahtlast noormeest, kes tegutses riiulite juures ja kutsus välja turvamehe. Noormees läbis kassad ja pärast seda avastas riiulilt lõhutud turvaelemendid. Turvamees pidas noormehe kinni ja tema põuest avastati kolm paari aluspükse ja kaks sviitrit. Kaup hinnaga 1045 krooni oli rikutud ja varalist kahju tekitati 1045 krooni. (t/l 30-32 kr asi 1-07-8103) 08.05.2007 koostatud AS avaldusest nähtuvalt peeti samal päeval kell 14.16 kinni B.S , kes püüdis XXX asuvast kauplusest varastada 1 paari jooksujalatseid Nike hinnaga 999 krooni ja 1 paari jooksujalatseid Nike hinnaga 1099 krooni.. Kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul. (t/l 43 kr asi 1-07-8103) 08.05.2007 koostatud tunnistaja JS ülekuulamisprotokollist nähtuvalt nägi tunnistaja, kuidas kella 14.16 ajal kaupluses noormees toppis kaks paari jooksujalatseid koos turvaelementidega kilekotti ja suundus väljapääsu poole ning andis kauba üle klaasseina teisele noormehele, kes väljus kauplusest. Noormees peeti kinni. Esimene noormees läbis kassad. (t/l 46 kr asi 1-07-8103) 08.05.2007 koostatud tunnistaja AI ülekuulamisprotokollist nähtuvalt nägi tunnistaja koos JS kaamerast, kuidas meesterahvas võttis riiulilt kaks paari Nike trennijalatsid ja pani kilekotti, misjärel andis kilekoti üle seina teisele mehele. Mehed peeti kinni. Turvakontrollis avastati kaks paari spordijalatseid Nike koguhinnaga 2098 krooni. (t/l 47 kr asi 1-07-8103) 08.05.2007 koostatud kahtlustatava B.S-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt läks kahtlustatav 08.05.2007 kella 14 paiku XXX XXX ja kohtus seal juhuslikult majanaabri V.E-ga . Otsustas toime panna varguse ja vajas seejuures abi. Palus V.E oodata müügisaali ees ja läks ise müügisaali, kus võttis kaks paari spordijalatseid Nike, pani need kilekotti ning andis kilekoti üle piirde. Mõlemad peeti kinni. (t/l 61-63 kr asi 1-07-8103) 08.05.2007 koostatud kahtlustatava V.E ülekuulamisprotokollist nähtuvalt läks kahtlustatav 08.05.2007 kella 14 ajal XXX asuvasse XXX. Kohtas seal majanaabrit B.S , kes palus tal oodata taaraautomaatide juures. Ernst läks müügisaali ja 5 varsti tuli piirete juurde ning andis kilekoti mingite asjadega. Olukorra järgi sai aru, et aitab kaasa vargusele. Võttis kilekoti vastu. Tulid turvatöötajad ja nad peeti kinni. (t/l 6466 kr asi 1-07-8103) 11.06.2007 koostatud AS avaldusest nähtuvalt varastati kauplusest asukohaga XXX 11.06.2007 kella 11.45 ajal tumedat šokolaadi Kalev 30 tükki kaaluga 300 grammi tükk koguhinnaga 1014 krooni, šokolaadi Anneke 30 tükki kaaluga 300 grammi tükk koguhinnaga 918 krooni, šokolaadi Nurr 20 tükki kaaluga 300 grammi tükk kogumaksumusega 612 krooni, marjašokolaadi Fazer 20 tükki kaaluga 200 grammi tükk koguhinnaga 489 krooni, kaupa koguhinnaga 3033 krooni. (t/l 3 kr asi nr 1-07-10379) 11.06.2007 koostatud kahtlustatava V.E ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kahtlustatav, et mingit kuritegu toime pannud ei ole. Sõitis koos AJ mingi lao territooriumile. Läksid kahekesi kauplusesse sisse ja võtsid ostukäru. A ütles mida võtta ja siis ütles, et läheks väljapääsu juurde, et tema maksab ära. Ei näinud kus kassa on. Läks auto juurde ja pani asjad autosse. A ei tulnud ja läks lattu tagasi. Juurde tuli meesterahvas ja küsis kus kaup on, sest kauba eest ei ole makstud. Ütles, et kaup on autos. Kui pole makstud, võtku kaup ära, kuigi ei saanud aru, miks ei ole makstud. Andis kauba ära ja siis tuli mingi mees ja karjus, et kutsub politsei. See hallipäine mees ütles, et politseid ei ole vaja ja keegi ei ole midagi varastanud. Ikkagi kutsuti politsei. Kuhu A kadus, seda ei tea. (t/l 6-7 kr asi nr 1-07-10379) 12.06.2007 koostatud tunnistaja A-A K ülekuulamisprotokollist nähtuvalt töötab tunnistaja kaubanduses varustajana ja sõitis hoovist välja. Nägi parklas vanemat XXX ja selle roolis noormeest. Hoovi poolt tuli mees ja näitas, et see auto kinni pidada. Parkis oma auto XXX ette. Kui autost väljus, nägi kuidas teine noormees loopis kärust šokolaadi auto pagasiruumi. Küsis juhilt, mis on juhtunud, see vastas vene keelse, et pole midagi juhtunud,. Küsis teiselt kas kaup on varastatud, ja noormees vastas, et võib kauba tagasi anda. Kutsuti välja lao juhataja TM ja ise ütles, et kutsub politsei. Noormees kauba juures ütles, et ärgu kutsugu politseid. XXX juht ütles, et politseid ei ole vaja ja käivitas mootori ning tahtis ära sõita. Tunnistaja auto oli ees ja ei saanud ära minna. Juht võttis mobiiltelefoni ja hakkas kuhugi helistama ning eemaldus ja jooksis ära. Teine noormees võttis XXX midagi ja läks WCsse. Siis tuli politsei ja tegeles nendega edasi. Tunnistajal oli seljas oranž särk. Nooremehed ei olnud kained, kuid alkoholilõhna tunda ei olnud. (t/l 8-9 kr asi 1-07-10379) 12.06.2007 koostatud kannatanu AS esindaja Kalev Kivipalu ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 11.06.2007 teatas Juhan Kormik tunnistajale, et kell 11.45 peeti kinni üks isik, kes püüdis varastada kaupa 3033 krooni väärtuses. Kaubahoovi territooriumil peeti kinni kaks isikut. (t/l 13-14 kr asi 1-07-10379) 12.06.2007 koostatud tunnistaja JK ülekuulamisprotokollist nähtuvalt töötas tunnistaja XXX asuvas AS AS kaubahoovis laotöölisena. 11.06.2007 kella 11.30 paiku nägi noormeest müügisaalis ratastega kohvri ja ostukäruga, kus oli Kalevi šokolaad. Noormees lahkus müügisaalist kassat läbimata ja liikus parkimisplatsi poole. Küsis kassapidajalt, kas noormees tasus kauba eest ja sai eitava vastuse. Läks noormehele järele ja märkas, et noormees oli kinni peetud töötaja Ahti poolt. Siis läks lattu tagasi. Edasi tegeles asjaga loajuhataja TM. (t/l 15-16 kr asi 1-07-10379) 14.06.2007 koostatud kahtlustatava V.E täiendava ülekuulamise protokollist nähtuvalt läks kahtlustatav 11.06.2007 Rakveres hulgilattu et süüa osta. Läks šokolaadiriiulite juurde ja võttis ostukärusse šokolaadikaste. Kogust ei oska öelda. Läks välja käruga sealt kust sisenes. Helistas AT et see järele tuleks. Viskas šokolaadi auto pagasiruumi ja siis tuli sinna auto ja öeldi, et teda otsitakse. Üks mees küsis kus on šokolaad. Andis autost šokolaadi tagasi. A.T ei teadnud, et ta varastab ja kuuldes, et kutsutakse politsei, jooksis A.T minema. (t/l 22-23 kr asi 1-07-10379) 02.07.2007 koostatud tunnistaja A T ülekuulamisprotokollist nähtuvalt sõitis koos V.E ja tema venna D XXX. Läksid mingi lao juurde ja Maksim tahtis minna poodi. Tunnistajal hakkas palav ja väljus autost, D jäi autosse hoovis ootama. 6 Varsti tuli D ja ütles, et Maksim peeti kinni kuna oli kaupa võtnud ja pannud selle pagasiruumi. Mis kaupa võttis, seda D ei rääkinud. Tunnistaja ei tea mis kaupa sel laos müüdi ja mis kaup ära võeti. D sõitis bussiga XXX, tunnistaja ise läks jala kaks päeva XXX, sest raha ei olnud. (t/l 30-31 kr asi 1-07-10379) 18.07.2007 koostatud kahtlustatava V.E täiendava ülekuulamise protokollist nähtuvalt täiendas kahtlustatav, et temaga oli kaasas ka vend V R . Tema ise tahtis minna sinna lattu ja tuli mõte šokolaadi varastada. A ja V jäid teda ootama. Kui väljus laost, helistas V , et see tuleks territooriumile. Ei öelnud, et varastas midagi. Alekseid autos enam ei olnud. Teda ennast peeti kinni, Vadim jooksis minema. (t/l 35-36 kr asi 1-07-10379) 24.07.2007 koostatud tunnistaja VR ülekuulamisprotokollist nähtuvalt on V.E tunnistaja tädipoeg. Sõitsid koos Maksimi ja tema tuttavaga XXX. Ise tahtis sõita XXX, kuid Maksim tahtis XXX läbi käia. Maksim juhatas mingite väravate juurde ja Maksim väljus autost. Küsis Maksimilt, kuhu läheb ja Maksim ütles, et tuleb kohe tagasi. Jäi koos Maksimi sõbraga autosse ootama. Jäi autos magama ja siis helistas Maksim ning kutsus territooriumile. Oli unine ja ei saanud aru miks peab sinna minema. Sõitis teiste autode juurde ja Maksim avas pagasiruumi ja tegi seal midagi. Siis sõitis juurde auto ja selle juht küsis temalt mida autosse pandi. Vastas, et ei tea. Siis läks mees Maksimiga rääkima. Tuli autost välja ja siis tuli sinna veel üks meesterahvas ja ütles, et politsei on juba välja kutsutud. Sai aru, et midagi on valesti, andis auto võtmed Maksimile ja läks minema. Nägi, et autost hakati mingeid kaste välja tõstma. (t/l 41-42 kr asi 1-07-10379) 17.08.2007 koostatud kannatanu EP ülekuulamisprotokollist nähtuvalt sulges kannatanu 16.08.2007 kella 22.30 ajal kuuri ukse. Kuur asub XXX maja hoovis. Hommikul kella kuue ajal avastas tütar, et kuuri uks on lahti ja tuli põleb. Kuuris oli kõik segamini ja kadunud oli jalgratas. Hommikul helistas õetütar ja rääkis, et töökaaslane oli bussis näinud hommikul kahte meest jalgrattaga. Jalgratas oli Trek maksumusega 2500 krooni. (t/l 2-3 kr asi 1-07-15189) 30.08.2007 koostatud kannatanu EP ülekuulamisprotokollist nähtuvalt täiendas kannatanu, et peale jalgratta maksumusega 2500 krooni varastati ka voolik Gardena 13 mm läbimõõduga ja pikkusega 50 meetrit maksumusega 1000 krooni ja Waiblatt nuga maksumusega 1500 krooni. Politseiosakonnas tagastati jalgratas Trek ja voolik Gardena. (t/l 4-6 kr asi 1-07-15189) 21.09.2007 koostatud asitõendite vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi laste jalgratast Trek, aiavoolikut Gardena, mis on ratastel rullil. (t/l 7-9 kr asi 1-07-15189) 23.10.2007 koostatud tunnistaja A-LT ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tõusis tunnistaja 17.08.2007 kella 6 ajal üles ja avastas, et kuuri uks on lahti, kuuris tuli põleb ja kuuri minnes nägi laialipillutud asju. Äratas tädi üles ja tädi avastas esmapilgul jalgratta kadumise. Läks ise bussiga tööle ning 7.30-8.00 ajal tuli tööle töökaaslane IT, kes rääkis, et XXX peatuses sisenesid bussi nr XXX ebakorrektse käitumisega mehed, kellel olid käes mingid kotid ja sinine laste jalgratas. Helistas oma tädile EP ja rääkis sellest. (t/l 1011 kr asi 1-07-15189) 23.10.2007 koostatud tunnistaja IT ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas tunnistaja, et 2007 aasta augusti keskel sõitis bussiga nr XXX ja XXX peatuses jooksid bussi peale kolm meest. Ühel oli käes sinist värvi laste jalgratas, teistel tumedad kandekotid. Kotid pandi bussi vahekäiku maha ja need segasid reisijaid. Bussijuhiga tekkis neil sõnavahetus ja bussijuht helistas kuhugi. Ise väljus bussist XXX peatuses, mehed sõitsid edasi. (t/l 1213 kr asi 1-07-15189) 17.09.2007 koostatud tunnistaja JM ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja patrullis ja 17.08.2007 kella 7.30 ajal sai väljakutse, et 7.26 jõuab Viru petusesse buss nr XXX milles magavad kaks narkojoobe tunnustega meesterahvast. Bussist avastati vaid üks magav mees, kelleks osutus B.S . Bussijuhi sõnade kohaselt olid XXX peatuses bussi sisenenud kaks meesterahvast, kellest ühel olid kilekotid ja teisel jalgratas. Kilekottidega mees oli väljunud varem. B.S peeti koos jalgrattaga kinni ja varsti 7 nähti peatusele lähenemas teist isikut kolme kilekotiga, milles olid raamatud, pildialbumid ja voolik poolil. Isikuks osutus JO. Jalgratas ja voolik Gardena viidi politseiosakonda, asjade hulgas nuga ei olnud. (t/l 15-16 kr asi 1-07-15189) 17.08.2007 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi Lõuna 8A hoovis asuvat kuuri. Lukk on terve, muukimisjälgi ei ole. Kuuris olevate kappide sahtlid on välja tõmmatud. Põrandal on erinevad esemed segi aetud. (t/l 18-20 kr asi 1-07-15189) 18.08.2007 koostatud kahtlustatava JO ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tuli kahtlustatav ööl vastu 17.08.2007 XXX suunas. Ühel tänaval sisenes B.S ühte hoovi. Ta ei öelnud, et vargile läheb. Oli juba valge. Mõne aja pärast tuli ta tagasi jalgrattaga ja ütles, et see lihtsalt vedeles maas. Kuuri lõhkumisest ei rääkinud ta midagi. Nõmmel istusid bussi peale et sõita XXX. Temal endal oli kaasas töölt võetud rull. Alguses toimetati nad Kesklinna politseiosakonda. (t/l 43-48 kr asi 1-07-15189) 28.09.2007 koostatud kahtlustatava JO ülekuulamisprotokollist nähtuvalt aeti teda ja B.S ööbimismajast välja ja ta võttis oma asjad. Teel nõmmele läks ta asjale, B.S liikus ees. Eramaja juures nägi, et B.S väljub kuurist ja käes on laste jalgratas ning ronis koos jalgrattaga üle aia. Temal palus B.S vedada ratastel voolikut. Ei teadnud et B.S varastab ega tundnud ka huvi. B.S varguse toimepanemise ajal ei jälginud. Kust B.S vooliku võttis, seda ei tea. Pärast unustas B.S vooliku tema käest võtta. Noa kohta ei oska midagi öelda. (t/l 53-57 kr asi 1-07-15189) 18.08.2007 koostatud kahtlustatava B.S-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 17.08.2007 varastas koos J O a sinist värvi jalgratta, mille tahtis kinkida tütrele. Olid Kauge tänava öömajas ja kirjutas avalduse XXX öömajja. Läksid jala Männikult Nõmmele. Nägi tänavalt otse aia juures jalgratast. Otsustas selle kaasa võtta. Tassis seda käes. Nõmmel istusid bussi peale ja jäid magama. Kuskil tõsteti maha ja viidi politseiosakonda. Kuuri lahti murdnud ei ole ja hoovis pole samuti käinud. Oleinikovil vargusega mingit pistmist ei ole. (t/l 77-82 kr asi 1-07-15189) 14.09.2007 koostatud kahtlustatava B.S-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt nägi kahtlustatav eramaja territooriumil aia juures jalgratast. Otsustas tungida maja kuuri ja vaadata mida saab varastada. O rahuldas samal ajal oma loomulikke vajadusi. Kuuris nägi kastevoolikut ratastel, mille võttis kaasa ja teel võttis kaasa ka laste jalgratta. Nuga võtnud ei ole. Asjad tahtis maha müüa. Kui O juurde jõudis, siis palus tal tassida kastevoolikut. Kui O lahku läks unustas kastevoolikut tagasi küsida. Politsei pidas koos jalgrattaga kinni. Millal O kinni peeti, seda ei tea. Ei ole palunud O ümbrust jälgida, ei rääkinud O , et jalgratta varastas. (t/l 88-92 kr asi 1-07-15189) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatavate süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel B.S-i ja V.E süüd tunnistavaid ütlusi, AS avaldust, tunnistaja RM ütlusi, kannatanu AS esindaja KK ütlusi, bokserite ja sviitrite vaatlusprotokolli, AS avaldust, tunnistaja JS ütlusi, tunnistaja AI ütlusi, AS avaldust, tunnistaja A -A K ütlusi, AS esindaja KK ütlusi, tunnistajate J K , A T ja VR ütlusi, kannatanu EP ütlusi, aiavooliku ja jalgratta vaatlusprotokolli, tunnistajate A-LT, I T , J M ütlusi, sündmuskoha vaatlusprotokolli, kahtlustatava J O ütlusi, asub seisukohale, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava B.S-i käitumine kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 4, 7 järgi ja

§ 25lg 2 ja 199 lg 2 p 4, 7 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli B.S temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ajal isikuks, keda oli varem varguse toimepanemise eest karistatud. Ühisesse menetlusse liidetud kriminaalasjades süüdistatakse teda kolme varguse toimepanemises. Seega oli tegemist nii juriidilise kui ka faktilise korduvusega ning B.S oli varavastaseid kuritegusid toime pannes isikuks, kes on varem varguse toime pannud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt pani B.S ühe varguse toime grupis V.E-ga ning viimase inkrimineeritud kuritegudest pani ta toime valdaja loata võõrale territooriumile ja võõrasse hoonesse sisse 8 tungides. Kuivõrd viimane kuritegu viidi lõpuni, asub kohus seisukohale, et kaks esimest kuritegu on hõlmatud

§ 199

lg 2 p 4 tunnusega ning lõppkokkuvõttes tuleb B.S käitumine kvalifitseerida

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud kuriteona, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isikuna, kes on varem varguse toime pannud, mis on toime pandud isikute grupis ja mis on toime pandud sissetungimisega. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava V.E käitumine kvalifitseeritud

§ 25

lg 2 ja 199 lg 2 p 4, 7 järgi ning

§ 25lg 2 ja 199 lg 2 p 4 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli V.E temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ajal isikuks, keda oli varem varguse toimepanemise eest karistatud. Ühisesse menetlusse liidetud kriminaalasjades süüdistatakse teda kahe varguse toimepanemises. Seega oli tegemist nii juriidilise kui ka faktilise korduvusega ning V.E oli varavastaseid kuritegusid toime pannes isikuks, kes on varem varguse toime pannud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt pani V.E ühe varguse katse toime grupis B.S-iga . Seetõttu asub kohus seisukohale, et lõppkokkuvõttes tuleb Maksim Romanovi käitumine kvalifitseerida

§ 25

lg 2 ja 199 lg 2 p 4, 7 ettenähtud kuriteona, so võõra vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isikuna, kes on varem varguse toime pannud ja mis on toime pandud isikute grupis. Kohtueelsel menetlusel on AS esitanud tsiviilhagi 1045 krooni nõudes, milline nõue sisaldab endas kolme paari pükste ja kahe sviitri maksumust. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt saadi kaup tagasi rikutud kujul ning turvaelementide eemaldamise tõttu on riideesemed muutunud sellisteks, et neid ei ole enam võimalik müüa. Kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava süülise käitumise tulemusena, siis tuleb kannatanu varaline olukord viia kuriteo toimepanemise eelsesse seisundisse varalise kahju tekitaja arvelt. Seetõttu leiab kohus, et esitatud varaline nõue on põhjendatud ja kuulub täies ulatuses rahuldamisele ning B.S-ilt kui kahju tekitajalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatavate süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatavate isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatavate kahetsust toimepandus. Süüdistatavatele inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat B.S varem kohtu poolt karistatud 8 korda ning 7 korral nendest varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Peale selle on teda karistatud süüteo eest väheväärtusliku vallasasja vastu ning kümneid kordi narkootilise aine tarvitamise eest arsti ettekirjutuseta. Viimase vangistuse ärakandmiselt vabanes ta 09.03.2007 ning uue varguse toimepanemiselt peeti ta kinni juba poolteise kuu möödudes vabanemisest, olles enne seda tabatud ka varavastase väärteo toimepanemiselt. Sellele järgnevalt peeti ta kinni veel kahe varguse toimepanemiselt. Taolistest andmetest võib teha järelduse, et süüdistataval puudub alaline sissetulek ning tema suhtes on seetõttu kohtu arvates välistatud sanktsioonis ettenähtud alternatiivse, so rahalise karistuse kohaldamine, mistõttu tuleb kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Süüdistatava isikuandmetest võib teha järelduse, et süüdistatav ei sobi oma narkosõltuvuse ja õiguskuulekusega vastuolus oleva eluviisi tõttu kriminaalhooldusele ning temale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatavat süüdistatakse kolme varguse toimepanemises, millisest kaks jäid katse staadiumisse ning kahe vargusega tekitati kannatanutele varaline kahju. Seejuures võeti süüdistatavalt viimase vargusega omandatud osa vallasasju ära juhuslikel asjaoludel ning varalise kahju vähenemine ei olnud tingitud süüdistatava soovist varalist kahju hüvitada, vaid sellest, et süüdistatav jäi joobe tõttu magama. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd varalised kahjud ei olnud olulised, siis võib karistuse määrata alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Arvestades aga süüdistatava poolt varguste toimepanemisel üles näidatud järjekindlust, ei pea kohus võimalikuks määrata karistust sanktsiooni alammäära lähedasena. 9 V.E on kriminaaltoimikust nähtuvalt varem karistatud 7 korral eranditult varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Viimase karistuse kandmiselt vabanes V.E 04.09.2006. 14.04.2007 karistati teda väärteokorras süüteo eest väheväärtusliku vallasasja vastu ning sellele järgnevalt mais ja juunis peeti ta kinni uute varavastaste kuritegude toimepanemise tõttu. Taolistest andmetest võib teha järelduse, et süüdistataval puudub alaline sissetulek ning tema suhtes on seetõttu kohtu arvates välistatud sanktsioonis ettenähtud alternatiivse, so rahalise karistuse kohaldamine, mistõttu tuleb kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Süüdistatava isikuandmetest võib teha järelduse, et süüdistatav ei sobi oma õiguskuulekusega vastuolus oleva eluviisi tõttu kriminaalhooldusele ning temale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatavat süüdistatakse kahe varguse toimepanemises, millised jäid katse staadiumisse ning kummagi vargusega varalist kahju ei tekkinud ja varastatu tagastati kauplusele. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd varalist kahju ei tekkinud, siis võib karistuse määrata oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuid kohus ei pea võimalikuks karistust määrata ettenähtud sanktsiooni alammääras. Märt Toming kohtunik 10