Obsah (8)

§ 424§ 329§ 65§ 63§ 50§ 199§ 69§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2007.a Tallinn, avalik kohtuistung Kriminaalasja number 1-06-10531 Kohtukoosseis Eesistuja Malle

§ 424ja 329 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 25.

septembri 2007. a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav U.A Prokurör Günter Koovit Süüdistatav U.A sünd 27.02.1983.a. Eesti kodanik, elukoht x, varem neljal korral kohtu poolt karistatud, viimati 02.10.2003.a Tallinna Linnakohtu poolt

§ 329

ja 424 järgi 1 aastase vangistusega, millest koheselt kuulus kandmisele 6 kuud, ülejäänud 6 kuud jäeti tingimisi kohaldamata 3 aastase katseajaga, mootorsõiduki juhtimise õigus võeti ära 3 aastaks Kaitsja Adv. Owe Ladva RESOLUTSIOON Tühistada 25. septembri 2007.a Harju Maakohtu otsus osaliselt U.A-le

§ 65lg 2 alusel mõistetud liitkaristuses.

Teha uus otsus:

§ 65

lg 2 alusel suurendada U.A-le mõistetud vangistust Tallinna Linnakohtu 02.10.2003.a otsusega mõistetud kandmata karistuse – 5 kuu ja 8 päeva – võrra ja mõista liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud ja 8 päeva vangistust. Muus osas jätta kohtuotsus muutamata. Apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. U.A tunnistati süüdi

§ 424

ja 329 järgi ning

§ 63lg 1 alusel karistati 1 aasta ja 3 kuulise vangistusega.

Lühimenetluse tõttu vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse – 6 kuu – võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Karistusaja alguseks loeti 14.07.2007.a.

§ 50

lg 1 alusel võeti temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 aastaks.

§ 199lg 2 p 7 – 25 lg 2 järgi mõisteti U.A õigeks.

2. U.A tunnistati süüdi selles, et olles 02.10.2003.a Tallinna Linnakohtu poolt

§ 424

ja 329 järgi karistatud, juhtis 01.04.2006.a Tallinnas Pärnu maanteel sõiduautot joobnud olekus ning selles, et olles eelnevalt märgitult karistatud ja juhtides 01.04.2006.a sõiduautot joobeseisundis, hoidus kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest. APELLATSIOONI SISU

1. U.A vaidlustab maakohtu otsuse karistuse mõistmise osas. Ühelt poolt leiab, et mõistetud karistus on liialt range, teisalt märgib, et kohtule on liitkaristust moodustades märkamata jäänud asjaolu, et ta on eelmise kohtuotsusega mõistetud 6 kuust vangistusest osa ära kandnud, kandmata ei ole mitte 6 kuud, vaid 5 kuud vangistust. U.A taotleb talle mõistetud karistuse leevendamist, kuivõrd ei tule vanglas kuidagi toime, ei suuda olla eemal perekonnast, muretseb ema pärast. Oma süüd ta on tunnistanud. Kui ta alkoholitarvitamisest vabaneb, ei tule ka enam pahandusi, töökoht on tal olemas. U.A taotleb alternatiivselt, et kaalutaks võimalust talle mõistetud vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga. Tal oleks võimalus siis mõistetud trahve tasuma hakata. Ta on saanud vanemaks ja targemaks, kellelegi halba teha ei soovi. Vanglas olles on tal probleeme psüühikaga, püüdis endalt elu võtta. Leiab, et on suuteline ennast muutma.
2. Apellatsioonile esitas vastuse prokurör Günter Koovit. Prokurör toetab apellatsiooni osas, mille kohaselt on U.Aalle eelmise kohtuotsusega mõistetud 6 kuulisest vangistusest osa ära kandnud. Seetõttu tuleb muuta U.A-le

§ 65lg 2 alusel mõistetud liitkaristust.

Prokurör leiab aga, et muus osas on apellatsioon põhjendamatu, karistuse leevendamiseks või asendamiseks puudub alus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 2 5. Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioon on põhjendatud üksnes osas, mis puudutab

§ 65lg 2 alusel moodustatud liitkaristust.

Muus osas tuleb maakohtu otsus muutmata jätta. 5.1 Apellant viitab õigustatult asjaolule, et kohus on talle ekslikult liitkaristuse mõistmisel arvestamata jätnud ärakantud karistuse osa. Tallinna Linnakohtu 02.10.2003.a. otsusega tunnistati U.A süüdi

§ 424

ja 329 järgi ja karistati 1 aastase vangistusega, mis jäeti osaliselt täitmisele pööramata. Koheselt kuulus kandmisele 6 kuud vangistust, ülejäänud 6 kuud jäeti tingimisi kohaldamata 3 aastase katseajaga. 6 kuu vangistuse kandmiselt vabanes ta 22.01.2004.a. 5.2 Tallinna Linnakohtu 29.04.2005.a. määruse kohaselt esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande U.A-le 02.10.2003.a otsusega mõistetud tingimisi karistuse täitmisele pööramiseks ning kuivõrd U.A kohtuistungile ei ilmunud, valiti tema suhtes tõkendiks vahistamine. U.A peeti kinni 08.04.2005.a. 29.04.2005.a vabastas linnakohus U.A vahi alt, jättis kõne all oleva otsusega mõistetud 6 kuulise vangistuse täitmisele pööramata ja luges vahi all viibitud aja 08.- 29.04.2005.a kantuks. 5.3 Seega oli maakohtul vaidlustatud süüdistusasjas

§ 65

lg 2 alusel liitkaristust moodustades alus suurendada U.A-le mõistetud karistust 5 kuu ja 8 päeva, s.o kandmata karistuse võrra ja mõista liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud ja 8 päeva vangistust. 5.4 Mõistetud karistuse üldkasuliku tööga asendamisse puutuvalt märgib kohtukolleegium, et kuigi U.A puhul esinevad üldkasuliku töö formaalsed eeldused – teda on karistatud vähem kui kaheaastase vangistusega ning ta on nõus selle asendamisega üldkasuliku tööga, ei ole

§ 69kohaldamine võimalik.

Kuigi seadus ei sea otseselt tingimusi toimepandud kuriteo raskuse ja süüdlase isiku kohta, ei tohi siiski järeldada, nagu ei tuleks nimetatud tunnuseid üldkasuliku töö kohaldamisel üldse arvestada. Kohtukolleegium on seisukohal, et üldkasuliku töö kohaldamise võimalus on välistatud U.A isikust lähtudes. U.A on mootorsõiduki joobes juhtimise eest kohtu poolt neljal korral karistatud ning seda nii tingimusliku kui reaalse vangistusega. Kahel korral on kohus teda karistusest tingimisi vabastanud, kuid mõlemal juhul on U.A pannud katseajal toime uue analoogse kuriteo. Seega on U.A kohtu poolt karistusest vabastamises ja katseaja määramises väljendunud usaldust kuritarvitanud ning kohtukolleegiumi arvates on ilmne, et kriminaalhooldus tema suhtes karistuse eesmärke ei täida.

69 kohaselt on aga lisaks üldkasuliku töö tegemise kohustusele süüdimõistetul kohustus järgida kontrollnõudeid ning täita talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule. Nii nagu vangistusest tingimisi vabastamise puhul, tuleb hinnata, kas süüdimõistetu senine käitumine võimaldab eeldada usaldust tema suhtes, et ta rohkem kuritegusid toime ei pane ning et üldkasulik töö saab edukalt sooritatud. Kohtukolleegium on seisukohal, et U.A senise käitumise põhjal seda eeldada ei saa, seda enam, et ka U.A ise möönab endal esinevat alkoholisõltuvust. 5.5 Maakohus on U.A-le karistust mõistes lähtunud

§ 56

sätetest, arvestanud kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavate asjaolude puudumist, võimalust mõjutada U.A edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusmäära valikul on kohus põhjendatult arvestanud ka seda, et T. Ruuget on neljal korral mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis karistatud, kuid need karistused ei ole mõjustanud teda süütegude toimepanemist lõpetama. Kohtukolleegium on seisukohal, et tuvastatud tehioludel

§ 424

sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jääva karistuse tühistamiseks puudub alus. 3 5.6 Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, 338 p 2, 340 lg 2 p 4 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 25.09.2007.a otsuse U.A-le

§ 65lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse osas, rahuldades osaliselt apellatsiooni.

Malle Preimer Igor Amann 4 Jüri Paap